2-19-20856/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-19-20856

1 (2)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Määruse tegemise aeg ja koht

28. jaanuar 2020, Jõhvi Kohtuasja number 2-19-20856 Kohtuasi A T hagi L T vastu täisealisele õppivale lapsele elatise nõudes Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A T (ik xxx, aadress xxx) Kostja: L T (ik xxx, aadress xxx) RESOLUTSIOON

1. Keelduda A T hagi L T vastu elatise nõudes menetlusse võtmast.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Saata määrus hagejale teadmiseks.

4. Tagastada hagiavaldus koos lisadega hagejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

Hageja esitas Viru Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Kohus jättis 15.01.2020 määrusega hagi käiguta ja andis tähtaja 7 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates puuduste kõrvaldamiseks.

Hageja sai kohtumääruse kätte 17.01.2020 isiklikult, kuid pole tähtaegselt puudusi kõrvaldanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata.

2-19-20856

2 (2) Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata.

Viru Maakohtu 15.01.2020 määrusega anti hagejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Hagejat hoiatati, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral jäetakse hagiavaldus menetlusse võtmata.

Puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg oli 24.01.2020. Hageja ei ole tähtajaks puudusi kõrvaldanud, mille tõttu ei ole võimalik hagiavaldust menetleda ja hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 340¹ lg 2 keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest.

Samuti selgitas kohus hagejale, et täisealiseks saanud lapse elatisenõudele ei kohaldu PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär. Kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest (RKTKm 3-2-1-119-15 p 10). Abivajaduse ulatuse tõendamise kohustus on hagejal. Hageja täpsustatud hagiavaldust ei esitanud.

TsMS § 372 lg 4 ja lg 6 kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

Menetluskulude jaotus

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega hagimenetluse avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2).

TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/