2-19-119069/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-119069

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. jaanuar 2020, Tartu Kohtumaja

Tsiviilasi

Eesti Inkasso OÜ hagi Z.R võla ja kõrvalnõuete

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1 455.21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlus

Hageja Eesti Inkasso OÜ, rk 12438291, asukoht XXX;

lepinguline esindaja I.K, e-post ;

Kostja Z.R, ik XXX , xxxxxxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxx, e-post

kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Z.R-ilt (Z.R) Eesti Inkasso OÜ kasuks 8.02.2018 BestCredit OÜ-

ga sõlmitud laenulepingu nr 20180208009 alusel põhivõlg 868.48 eurot,

sissenõutavaks muutunud intress 99.76 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

21.59 eurot ja viivis põhivõlalt 868.48 eurot alates 3.09.2019 kuni summa

täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

3. Jätta rahuldamata Eesti Inkasso OÜ hagi sissenõutavaks muutunud viivise

väljamõistmiseks 93.42 euro ulatuses ja lisanduva viivise väljamõistmiseks

seaduses sätestatud määra ületavas osas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

5. Eesti Inkasso OÜ menetluskuludest jätta Z.R-i kanda 72,79% ja hageja enda

kanda 27,21%.

6. Määrata Eesti Inkasso OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 392 eurot.

7. Välja mõista Z.R-ilt Eesti Inkasso OÜ kasuks menetluskulude katteks 285.34

eurot, millelt tuleb kostjal alates kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni

tasuda viivist võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses.

8. Z.R-il menetluskulude nõuet ei ole.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli

mõjuv põhjus või mitte.

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kirjeldav ja põhjendav osa

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel jätab kohus põhivõla ja

sissenõutavaks muutunud intressi väljamõistmisel käesolevast otsusest välja kirjeldava ja

põhjendava osa. Viivise väljamõistmise nõude rahuldab kohus tagaseljaotsusega osaliselt

ning põhjendab seda alljärgnevalt.

Hageja nõuab tarbijaks olevalt kostjalt viivist 0,1167% võlgnetavalt summalt päevas.

Riigikohtu lahendi 3-2-1-118-16 p 17 kohaselt: „Riigikohus on varem leidnud, et

eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr , p 13).“

Käesolevas asjas laenulepingu järgne viivisemäär 0,1167 % päevas tähendab 42 % suurust

aastamäära (võttes aasta pikkuse määramisel aluseks 365 päeva). Seaduse kohaselt (VÕS §

113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Alates 6.03.2019, st kostja poolt võla tasumisega

viivitamise algusest on seadusjärgne viivisemäär 8 % aastas (s.o 0,0219% päevas).

Praeguses asjas kokku lepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära üle viie korra.

VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega

nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse

kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus ei

2/3

kohalda kokkulepitud viivisemäära, vaid seaduses sätestatud viivisemäära.

Eeltoodust tulenevalt on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 6.03.2019 kuni

2.09.2019 summas (0.84+0.56+0.20+19.99) 21.59 eurot. Alates 3. septembrist 2019 tuleb

kostjal maksta viivist põhivõlalt 868.48 eurot võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud suuruses kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulud

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise

suuruse.

Hageja taotleb 200 euro suuruse riigilõivu ja 192 euro suuruse õigusabi kulu (2 töötunni

eest) väljamõistmist. Kostja menetluskulude nõuet esitanud ei ole, samuti ei ole esitanud

vastuväiteid hageja menetluskuludele. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude

suurus on mõistlik ja põhjendatud.

Kohus on 1 455.21 euro suuruse hagi rahuldanud 1 059.31 euro ulatuses (mõlemad

summad on koos lisanduva viivisega 1 aasta eest), so 72,79% ulatuses. Hageja nõude

rahuldamise proportsiooni alusel jääb 72,79% hageja menetluskuludest kostja kanda ja

27,21% hageja enda kanda.

Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud (392x0,7279) 285.34 euro ulatuses.

Kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt tuleb kostjal hageja taotlusel maksta viivist alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni seaduses

sätestatud määras, vastavalt TsMS §-s 177 lg 4 sätestatule.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik

3/3