4-10-338/3 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. märtsil 2010.a Paide kohtumaja

Väärteoasja number

4-10-338

Kohtukoosseis

Kohtunik Heino-Vello Pihlak

Väärteoasi

Merlis

Tristan

Sepp’a

kaebus

Keskkonnainspektsiooni

6.01.2010.a määruse peale väärteoasjas nr 11/05003009

Kaebuse esitaja

Merlis Tristan Sepp, elukoht xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx, e-post

xxxxxxxxxxxx

Esindaja Liis Keerberg, liis@k6k.ee

Kohtuväline menetleja

Lääne regiooni Järvamaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektor

Resolutsioon

Jätta kaebus rahuldamata.

Määruse ärakiri saata Merlis Tristan Sepale, Liis Keerbergile ja Keskkonnainspektsioonile (Kopli 76

Tallinn 10416).

Määrus ei ole kaevatav.

Väärteo kohtueelne menetlus

Väärteoasja on menetletud M. T. Sepa taotluse alusel, millega taotleti järelvalvemenetluse algatamist

seoses romusõidukite käitlemise nõuete võimaliku rikkumisega OÜ Vakaru Refonda vanametalli ja

romude kogumisplatsil Türil Jaama 22a kaubahoovis. Menetlejaks on olnud keskkonnakaitse

juhtivinspektor Janeliy Luuk, kes on alustanud menetlust 26.03.2009 ja menetluse lõpetamise määrus on

koostatud 4.12.2009.a. Menetleja ei ole tuvastanud, et Vakaru Refonda OÜ on rikkunud jäätmeseadust

ning selle alusel väljastatud määruse nõudeid, mistõttu on menetlus lõpetatud, kuna puuduvad väärteo

tunnused (VTMS § 29 lg 1 p 1).

Sellele määruse peale esitas kaebaja kaebuse Keskkonnainspektsioon (KKI) peadirektorile, kes ei

rahuldanud määrust, mille on koostanud 6.01.2010.a. Selle peale esitas kaebaja kaebuse Harju

Maakohtule, kust see edastati Pärnu Maakohtule seoses kohtualluvusega. Pärnu Maakohus omakorda

saatis 12.02.2010 kaebuse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale samuti kohtualluvuse reeglite järgi. Paide

kohtumaja asus kaebust menetlema kirjalikus menetluses (VTMS 79 lg 1).

Kaebuse nõuded ja motiivid

Kaebaja ei nõustu peadirektori otsusega jätta kaebus rahuldamata, vaidlustades resolutsiooni täies mahus.

KKI peadirektor ei pööranud tähelepanu mitmetele asja lahendamise seisukohalt tähtsust omavatele

asjaoludele. Et kaebuses ei ole selgitatud, kuidas rikkus väärteomenetluse lõpetamine kaebaja õigusi või

vabadusi ei saa olla rahuldamatajätmise põhjus. Kaebusega pole sisuliselt tutvutud ja jäetud rahuldamata

pelgalt seetõttu, et kaebus ei vastanud nõuetele. Viidatud on Riigikohtu 14.02.2006.a määrusele, milles on

kohus leidnud, et VTMS § 76 lg 1 mõtte kohaselt peab ära näitama vaidlustamisel, kuidas ja millist tema

õigust on toiminguga rikutud. Kaebaja kahjuks seda ei teadnud. Kaebajale oleks pidanud andma tähtaja

kaebuse täiendamiseks. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 323 lg 1, 326 lg 1 ja 350 lg 1

kohaselt jätab kohus puuduste korral kaebuse käiguta ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Seda

mitte tehes on rikutud VTMS ja KrMS koosmõjust tulenevaid nõudeid, mistõttu on otsus õigusvastane.

Väärteo lõpetamiseks puudub alus. Kaebaja hinnangul ei ole kontrolli läbi viidud piisava hoolsuga, ei ole

üle vaadatud OÜ kodulehe informatsiooni, mis annab aluse uskuda vastupidist ja seda, et esineb ohtlikke

jäätmete võtmist. Kontrolli kohapeal on läbi viidud ainult ühel korral. Enne seda olid jäätmed vagunisse

laetud ja minema saadetud, kodulehel vastuvõtt peatatud. Teadaolevalt on 1.10.2008 muudetud jäätmeluba

seoses sellega, et Refonda OÜ ja Vakaru Refonda OÜ omanik viis läbi struktuurimuudatuse, mille alusel

hakkas tegelema Vakaru Refonda OÜ. Litsentsi ei ole võimalik üle anda. Samuti ei ole küsitud

lammutustõendeid. See näitab olulise teave puudumist. Eraldatud ei ole rehve. Kokku pressida ei ole

õiguspärane, kui on eemaldamata nõutavad osad. Seda KKI ei ole konrollinud.

Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et ainult ühekordse kontrolliga ja ettevõtte jäätmearuandega tutvudes, kus ei

pruugi kajastuda õiged andmed, ei ole kõrvaldatud kahtlused. Andmeid oleks pidanud koguma allikatest,

mida ettevõte ei kontrolli – näiteks infot lammutustõenditest, tegema kohapeale etteteatamata pistelisi

kontrollreide. Selline seaduslik õigus on KKI, jäätmespetsialist ei tõlgendada käitlusnõudeid, ei saa

nõustuda tema tõlgendusega.

Kohtu seisukoht

VTMS § 79 lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses. Tegemist oli mahuka ja keeruka

materjaliga, mis nõudis tutvumist normatiivdokumentidega ja registripidaja andmetega.

Alustades tutvumist väärteomaterjalidega on võimalik tuvastada, et kaebuse esitaja taotlusega palutakse

algatada järelvalvemenetlus ja kontrollida selle käigus osaühingu Vakaru Refonda poolt romusõidukite

käitlemise vastavust käitlusnõuetele. Kaebuse sisust lähtuvalt on menetleja läbi viinud menetluse ja teinud

otsustuse menetlust lõpetava määrusega. Menetleja on lähtunud talle esitatud andmetest. Menetleja on

leidnud, et puuduvad jäätmeseaduse ja selle alusel välja antud määruste nõuete rikkumised. Kohus peab

vajalikuks märkida, et menetlejal on teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile.

Kontrollijal on õigus iseseisvalt otsustada, mida ja kuidas viib läbi järelevalve või kaebuse asjaolude

kontrolli, kas teeb seda ühekordselt või mitmel korral ja mitmel viisil. Samuti pole ebaseaduslik

kontrollija arvamuse ühtimine tunnistaja omaga.

See, et kaebust on oluliselt laiendatud võrreldes järelevalve taotlusega ei ole enam siduv menetlejale.

KrMS § 323 ega kaebuses märgitud teised paragrahvid ei ole kohaldatavad selles menetluses, sest

tegemist on kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebusega, mitte kohtute menetlusega. VTMS §

191 p 12 kohaselt ei saa kaebuse, mis VTMS § 79 kohaselt tehtud, peale esitada määruskaebust.

Heino-Vello Pihlak

Kohtunik