2-20-665/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Määruse tegemise aeg ja koht

27.01.2020, Tallinn

Kohtujurist

Triin Taada

Tsiviilasja number

2-20-665

Tsiviilasi

J O avaldus GARAAŽIÜHISTU SPORDI 5A

(kustutatud)

likvideerimise

algatamiseks

ja

likvideerija määramiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: J O (isikukood xxx, elukoht xxx);

Puudutatud isik: GARAAŽIÜHISTU SPORDI 5A

(kustutatud, registrikood 80064574).

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine ja likvideerija määramine

RESOLUTSIOON

1. Võtta avaldus menetlusse.

2. Rahuldada avaldus ja algatada GARAAŽIÜHISTU SPORDI 5A (kustutatud,

registrikood 80064574) likvideerimismenetlus.

3. Määrata

GARAAŽIÜHISTU

SPORDI

5A

(kustutatud)

likvideerijaks

vandeadvokaat Kelli Ristal (isikukood xxx, RISTAL KEBA PARTNERID

Advokaadibüroo, asukoht Pärnu mnt 18-5, Tallinn, e-post: kelli@ristal.ee,

telefoninumber x).

4. Kohustada likvideerijat vandeadvokaat Kelli Ristal viivitamata kohtule teatama

likvideerimismenetluse lõpetamisest ja GARAAŽIÜHISTU SPORDI 5A registrist

kustutamisest. Pärast likvideerija tegevuse lõpetamist tuleb esitada kohtule aruanne

ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta. Kui juriidilise isiku likvideerimine

ei ole lõppenud ja isikut ei ole 27. novembriks 2020 registrist kustutatud, tuleb

nimetatud kuupäevaks esitada aruanne senise tegevuse kohta (ülevaade

likvideerimise käigust, seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või

majandusaasta aruande esitamise osas) ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei

ole lõpule viidud. Järgnevad aruanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates

nimetatud kuupäevast kuni registrist kustutamise ja lõpparuande esitamiseni.

Teadetes ja aruannetes tuleb viidata tsiviilasja numbrile.

5. Jätta menetluskulud GARAAŽIÜHISTU SPORDI 5A (kustutatud) kanda. Välja

mõista GARAAŽIÜHISTULT SPORDI 5A (kustutatud) menetluskuluna riigilõiv 50

eurot J O kasuks.

6. Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja kohtu määratud likvideerija kaudu

GARAAŽIÜHISTULE SPORDI 5A (kustutatud). Kohtumäärus kehtib ja kuulub

2-19-665

2 (5)

täitmisele alates selle edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule, s.o alates

27.01.2020.

7. Edastada kohtumäärus kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad avaldaja või GARAAŽIÜHISTU SPORDI 5A (kustutatud) esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtu selgitused

Hooneühistu likvideerija on muu hulgas kohustatud:



lõpetama ühistu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded

(TÜS § 82 lg 2);



esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava ühistu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete

rahuldamiseks (TÜS § 83);



koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande

koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava

aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (TÜS § 84 lg

2);



koostama majandusaasta aruande ühistu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse

majandusaasta lõpu seisuga (TÜS § 84 lg 3);



avaldama viivitamatult teate ühistu likvideerimismenetlusest ametlikus väljdes Ametlikud

Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates

tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (TÜS §

85 lg 1-3);



rahuldama ühistule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (TÜS § 87

lg 1);



koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja

likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (TÜS § 88 lg 1);



esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani ühistu asukohas tutvumiseks kõigile liikmetele ning sellest

liikmetele teatama (TÜS § 88 lg 3);



esitama avalduse ühistu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte

varem kui kuue kuu möödumisel ühistu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimis-teate

avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani liikmetele tutvumiseks

esitamisest liikmetele teatamisest ja tingimusel, et ühistu ei osale Eestis poolena üheski

käimasolevas kohtumenetluses (TÜS § 93 lg 1);



andma ühistu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule

(TÜS § 94 lg 1);

 Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud

korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 477²);

 Kohus selgitab, et erinevalt TÜS 5. peatükis sätestatust võib hooneühistu likvideerimisel jagada

liikmete ainukasutuses olevate hooneosadega kinnisasja või hoonestusõiguse vastavalt

korteriomanditeks või korterihoonestusõigusteks ja korteriomandid või korterihoonestusõigused

võõrandada neid liikmelisuse alusel kasutavatele hooneühistu liikmetele. Sellisel juhul ei rahuldata

võlausaldajate nõudeid korteriomanditeks või korterihoonestusõigusteks jagamisele kuuluva

kinnisasja või hoonestusõiguse arvel. Kui muust varast võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ei piisa,

koormatakse likvideerimismenetluse käigus enne korteriomandite või korterihoonestusõiguste

hooneühistu

liikmetele

võõrandamist

hooneühistule

kuuluvad

korteriomandid

või

2-19-665

3 (5)

korterihoonestusõigused rahuldamata jäänud võlausaldajate nõuete tagamiseks võlausaldajate

kasuks hüpoteekidega (vt HÜS § 18).

MENETLUSE KÄIK

1. J O (avaldaja) esitas 14.01.2020 Harju Maakohtule avalduse GARAAŽIÜHISTU SPORDI

5A (kustutatud, puudutatud isik) likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija

määramiseks. Avalduse kohaselt on puudutatud isik kustutati registrist 08.06.2012

mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 361 lg 3 alusel ehk majandusaasta aruande

mitteesitamise tõttu. Puudutatud isikul on vara (hoonestatud kinnistu). Avaldaja taotleb

vandeadvokaat Kelli Ristali likvideerijaks määramist, kelle nõusolek on lisatud avaldusele.

Avaldaja tasus avalduselt riigilõivu 50 eurot.

2. Kohus jättis avalduse 21.01.2020. a määrusega käiguta ja kohustas avaldajat esitama

likvideerija kontaktandmed ning likvideerija seisukoht likvideerija tasu ja kulude osas ning

vajadusel tasuma likvideerija tasu ja kulude ettemaksu. Avaldaja esitas 25.01.2020 likvideerija

kandidaadi kontaktandmed, seisukoha tasu ja kulude osas ning tasus likvideerija tasu ja kulude

ettemaksu 1200 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus otsustab juriidilise isiku likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija määramise

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 alusel hagita menetluses. TsMS § 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud

vastuväiteid.

4. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 1 sätestab, et hooneühistu on tulundusühistu, mille

eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise

majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja

valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust.

HÜS § 20 lg 1 näeb ette, et alates selle seaduse jõustumisest võib liikmetega juriidilisi isikuid,

kelle eesmärk vastab HÜS § 1 lg-le 1, asutada ainult selles seaduses sätestatud korras. HÜS

§ 20 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse sama seadust ka eelviidatud tunnustele vastavate ja

enne HÜS jõustumist asutatud juriidiliste isikute suhtes. Puudutatud isik on asutatud enne HÜS

jõustumist 1. juaril 2005. Puudutatud isiku põhikirja ei ole viidud vastavusse HÜS sätetega.

Sellest järeldab kohus, et puudutatud isik on HÜS § 20 lg 2 kohaldamisalasse kuuluv juriidiline

isik. HÜS § 1 lg 2 järgi tuleb HÜS-s reguleerimata juhtudel kohaldada tulundusühistuseaduse

(TÜS) sätteid.

5. TÜS § 3 lg 1 järgi kohaldatakse ühistule äriseadustikus (ÄS) osaühingu kohta sätestatut, kui

TÜS-st ei tulene teisiti. ÄS § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb,

et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada

likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist

kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise

taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Äriregistri kohaselt on

avaldaja puudutatud isiku liige, mistõttu ei ole tegemist puudutatud isiku võlausaldajaga ja

likvideerimismenetluse algatamiseks ei ole vajalik tähtaja ennistamine.

6. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle täiendustega, leiab, et avaldus vastab TsMS-i

nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus

leiab, et TsMS § 476 ja TsMS § 602 tulenevalt tuleb algatada menetlus puudutatud isiku

likvideerimise otsustamiseks.

2-19-665

4 (5)

7. Kohus tuvastas, et kinnistusraamatu andmetel kuulub puudutatud isikule kinnistu asukohaga

x (registriosa nr x). Kuna puudutatud isikul on vara, leiab kohus, et avaldus

likvideerimismenetluse

algatamiseks

on

põhjendatud

ja

kuulub

rahuldamisele.

Likvideerimismenetluse läbiviimiseks tuleb määrata selleks sobilik likvideerija, kellel on

piisavad oskused ja teadmised äriühingu likvideerimiseks.

Kohus määrab likvideerijaks avaldaja pakutud kandidaadi, s.o vandeadvokaat Kelli Ristali.

TsMS § 603 lg 1 kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses

nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel

täitma. Likvideerija kandidaat on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (TsMS

§ 603 lg 3). Kohus leiab, et isik vastab TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja on vandeadvokaadina

eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Vandeadvokaat Kelli Ristal

on andnud nõusoleku likvideerijaks määramiseks. Kohus ei tuvastanud, et isiku suhtes oleks

kohaldatud ettevõtlus-, tegutsemis- või ärikeeldu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis

välistaksid vandeadvokaat Kelli Ristali likvideerijaks nimetamise.

8. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole

vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud TÜS §

82-94. Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist, sh

koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku

varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse.

Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist

kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on likvideerija

kohustatud need hoiule võtma.

9. Tulenevalt TsMS §-st 477² teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab likvideerijale

tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt teavet ülesannete

täitmise kohta.

10. Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut

viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada

lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud

toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud,

millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda

menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku

likvideerimine ei ole määruse tegemisest 10 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist

kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt

määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise

senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta

aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad

vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja

lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne.

11. Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste

hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks enamjaolt katta

juriidilise

isiku

vara

arvel,

kuna

tegevus

toimub

juriidilise

isiku

huvides.

Likvideerimismenetluse kulu ja likvideerija tasu tagamiseks on avaldaja tasunud kohtu

deposiiti ettemaksuna 1200 eurot.

12. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 ja TsMS § 173 lg-te 1, 4 alusel puudutatud

isiku kanda. TsMS § 174 lg-te 1, 2 ja TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks

riigilõiv 50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb riigilõiv puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja mõista.

2-19-665

5 (5)

13. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale

kande tegemiseks (TÜS § 81 lg 2). TsMS § 606 lg 1 näeb ette, et TsMS 59. peatükis nimetatud

määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kohus

tunnistab käesoleva määruse alates selle edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule

viivitamata täidetavaks. ÄS § 33 lg 1¹ kohasel teeb registripidaja kandeid jõustunud või

viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Seega ei sõltu isiku ametisse nimetamine ja

kande tegemine kohtumääruse jõustumisest (TsMS § 478 lg 4 teine lause).

Likvideerija esindusõigus tekib hetkest, mil isik on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus on

hakanud kehtima. TsMS § 478 lg 5 kohaselt kehtivad hagita menetluses tehtavad isiku ametisse

nimetamise määrused kõigi isikute suhtes. Registrisse kande tegemisel ei ole esindusõiguse

tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Äriühingu õigusvõime ennistub tagasiulatuvalt,

tekkinud õigusi ega kohustusi ei loeta vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks (vt

Riigikohtu 10.11.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 11; Riigikohtu 02.06.2010. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 15).

14. Isiku määramise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada TsMS § 606 lg 2

alusel määruskaebuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik,

kohtunik