Legislator Case Law & Legislation
3-19-483/45 AI generated

3-19-483/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-19-483/45
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2019. a Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2019. a

Legislator headnote

AI generated

3-19-483/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: oktoobri 2019. a Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2019. a

Keywords

AI generated
changed financial circumstances structural adjustment structural unemployment restructuring economic structure structural funds
AI generated
3-19-483/43
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 25.10.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-483 Haldusasi XX kaebus faktilise asjaolu tuvastamiseks, et kaebaja koondati 01.03.2019 seoses Kuusalu Vallavalitsuse 14.02.2019 korraldusega nr 156 Kuusalu Vallavalitsuse struktuuri ja koosseisu muudatuste tegemisega ning et kaebaja koondamine oli õigusvastane. Ühtlasi välja mõista hüvitis õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest kuue kuu palga ulatuses summas
3-18-1563/11
L.K. (edaspidi ka kaebaja) esitas 02.08.2018 Tartu Halduskohtule avalduse, milles on esitanud taotluse Kastre vallale rahatrahvi määramiseks Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2018 kohtumääruse haldusasjas nr 3-15-236 täitmata jätmise eest ning kaebuse Kastre Vallavalitsuse 04.07.2018 vaideotsuse nr 2-7/831 tühistamise nõudes (haldusasi nr 3-18-1542).
3-24-2491/11
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 17.
3-16-2104/7
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 27.12.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2104 Haldusasi M.K.i (K.) kaebus Keskkonnaameti kohustamiseks.
3-05-839/1
H.K. töötas alates 01.09.1998.a. Märjamaa Alevivalitsuses ning pärast Vabariigi Valitsuse juuli 2002. a määruse nr 228 „Haldusterritoriaalse korralduse muutmine Märjamaa valla (alevi), Märjamaa valla ja Loodna valla osas“ alusel Märjamaa alevi, Märjamaa valla ja Loodna valla baasil Märjamaa valla moodustamist Märjamaa Vallavalitsuses. Esialgu töötas H.K. kantselei-personalijuhina (nooremametnik), alates 01.04.2005 juriidilises osakonnas personalispetsialisti ametikohal (vanemametnik), kus tema põhiülesandeks oli personalitöö korraldamine, kõikide personalidokumentide koostamine, personalitöö küsimustes vallavalitsuse ametnike ja hallatavate asutuste juhtide nõustamine, personaliprogramm Persona V2 juurutamine 2002. aastal, elektrooniliste personaliaruannete koostamine ja töötlemine, Haigekassa elektroonilises andmebaasis vallavalitsuse töötajate kohta arvestuse pidamine ning konkursikomisjoni töö protokollimine. Alates 03.03.2003.a täitis H.K. lisaks ka vallavalitsuse töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid. H. K. ametipalk personalispetsialistina oli 7300.- krooni. Varem on H.K. töötanud lasteaia juhatajana ja metoodikuna, teinud pidevat koostööd noorte lastevanematega, organiseerinud üritusi, pidanud loenguid Rapla maakonna lasteaedade juhatajatele ja kasvatajatele. Ta on läbinud täiendkoolitusena lasteaia juhatajate kursuse (300 tundi) ning osalenud mitmetel enesetäiendamiskursustel. H.K. on oma täisealise töötu tütre ja tütretütre põhiliseks ülalpidajaks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2020. a, Tallinn

Haldusasja number

3-19-483

Haldusasi

XX kaebus Kuusalu valla vastu koondamise fakti ja selle

õigusvastasuse

tuvastamiseks

ning

õigusvastaselt

teenistusest vabastamise eest kuue kuu töötasu ja muude

hüvitiste väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja Liisa Ojangu

Vastustaja – Kuusalu vald, esindajad Jaan Varter ja

Meeli Vaarik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2019. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2019. a

määruse resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-19-483.

2. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. oktoobri 2019. a

määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi

vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

3. Tagastada riigilõiv 15 eurot XX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kuusalu Vallavolikogu 28.03.2018 otsusega nr 31 kinnitati vallavalitsuse struktuur ja

teenistuskohtade koosseis alates 02.04.2018. Otsuse kohaselt kuulus rahandusteenistuse

koosseisu finantsist.

2. Kuusalu Vallavalitsus nimetas XX 02.08.2018 käskkirjaga nr 3.1-1/46 teenistusse finantsisti

ametikohale alates 06.08.2018 katseajaga neli kuud ja palgamääraga 1600 eurot.

3. Kuusalu Vallavolikogu 04.09.2018 otsusega nr 62 tunnistati 28.03.2018 otsus nr 31

kehtetuks ning kinnitati uus valla ametiasutuste struktuur, teenistuskohtade koosseis ja

3-19-483

2(7)

palgamäärad. Otsuse nr 62 kohaselt ei ole vallavalitsuse koosseisus finantsisti, kuid koosseisus

on ökonomist-raamatupidaja, pearaamatupidaja ja raamatupidaja.

4. Kuusalu Vallavalitsuse 26.11.2018 käskkirjaga nr 3.1-1/87 lõpetati finantsist XX katseaeg

26.11.2018 ja määrati alates 01.01.2019 XX põhipalgaks 1800 eurot.

5. Kuusalu Vallavalitsuse 14.02.2019 korraldusega nr 156 muudeti Kuusalu Vallavalitsuse

struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu. Korralduse kohaselt ei ole vallavalitsuse koosseisus

finantsisti

ega

ökonomist-raamatupidaja

ametikohta.

Raamatupidamisega

tegelevad

pearaamatupidaja, vanemraamatupidaja ja raamatupidaja. Korraldus nr 156 jõustus 01.03.2019.

6. XX viibis 19.12.2018–27.12.2018 ja 27.05.2019–03.06.2019 hoolduslehel seoses alaealiste

laste, sh alla kolme aastase lapse hooldamisega ning 28.12.2018–26.05.2019 töövõimetuslehel.

Laps sai kolmeaastaseks 18.04.2019.

7. XX esitas 14.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 04.04.2019, 16.04.2019,

18.04.2019, 07.05.2019, 20.05.2019, 27.05.2019) Kuusalu valla kohustamiseks anda välja

haldusakt tema koondamise kohta alates 01.03.2019 ja teha töötamise registrisse (TÖR) märge

töösuhte lõppemise kohta koondamise tõttu ning mõista Kuusalu vallalt välja õigusvastaselt

teenistusest vabastamise eest kuue kuu töötasu 10 800 eurot, koondamise tõttu teenistusest

vabastamise hüvitis 1800 eurot, koondamise etteteatamise tähtaja rikkumise eest 900 eurot,

lõpparve tähtaegselt maksmata jätmise eest 1800 eurot ning hüvitis kasutamata

puhkusepäevade eest. Kuna halduskohus kahtles kohustamiskaebuse lubatavuses, täpsustas

kaebaja kaebust 30.07.2019 avalduses, paludes tuvastada faktiline asjaolu, et kaebaja koondati

14.02.2019 korraldusega nr 156 alates 01.03.2019, tuvastada koondamise õigusvastasus ning

mõista Kuusalu vallalt õigusvastaselt teenistusest vabastamise eest välja kuue kuu töötasu ja

muud hüvitised kokku 15 300 eurot.

14.02.2019 korraldusega kaotati alates 01.03.2019 vallavalitsuse struktuurist ametikoht, millel

kaebaja oli seni töötanud. Vallavanem märkis 11.03.2019 vastuses kaebajale, et kaebaja tööle

naasmisel alustatakse toiminguid ametialase suhte lõpetamiseks või alternatiivide leidmiseks.

Kaebajale ei pakutud muud ametikohta enne struktuurimuudatuse jõustumist (nt vaba

abivallavanema ametikohta). Haiguslehel viibimine ei piira ametniku teenistusest vabastamist

või teise ametikoha pakkumist. Teenistusest vabastamine, sh teise sobiva ametikoha pakkumine

ja uuele ametikohale nimetamine peab toimuma enne ametikoha struktuurist kaotamise otsuse

jõustumist, vastasel juhul on tegemist koondamisega. Kaebajat ei ole ümberkorraldustest

informeeritud ja tal ei võimaldatud selle kohta arvamust avaldada.

Alates 01.03.2019 kehtivas vallavalitsuse struktuuris on ametikohad seotud neid täitvate

ametnike nimedega. Raamatupidaja ametikoha taha on kirjutatud „koht täitmata“. Kui tegemist

oleks ametikoha ümbernimetamisega, oleks see endiselt seotud kaebaja nimega.

Finantsisti/ökonomisti ülesanded ei sarnane raamatupidaja ülesannetega. Liiati on

raamatupidaja palgavahemik 1000–1300 eurot, kuid kaebaja palk oli enne struktuurimuudatust

1800 eurot kuus. Eelnev tõendab, et tegemist on uue ametikohaga, mitte ametinimetuse

muudatusega, ning faktiliselt kaebaja koondati. Kaebaja õigusi seoses valla arveldusarvetega

on piiratud juba 07.02.2019. Kaebaja on teadlik, et 04.09.2018 otsusega nr 62 nimetati

finantsisti ametikoht ümber ökonomist-raamatupidajaks, kuid sisuliselt muudeti vaid

ametikoha nimetust.

Koondamine oli avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 100 lg 1 kohaselt õigusvastane, sest kaebaja

kasvatas sel ajal alla kolme aastast last. Vastustaja jagas kaebaja isikuandmeid ajakirjanikuga,

mistõttu on usaldus kaebaja ja vastustaja vahel kadunud.

8. Kuusalu vald leidis 09.04.2019 ja 24.04.2019 vastustes, et kaebus tuleb tagastada.

3-19-483

3(7)

Kaebajat ei ole koondatud. Finantsisti ametikoht kaotati Kuusalu Vallavolikogu 04.09.2018

otsusega nr 62. Sama otsusega loodi ökonomist-raamatupidaja ametikoht. Toonane vallavanem

ei teinud aga vajalikke toiminguid: ei koondanud ametnikku ega nimetanud ametikohta

käskkirjaga ümber. Finantsisti nimetus kaebajat puudutavates käskkirjades on ekslik. Seega

14.02.2019 korraldusega ei kaotatud mitte finantsisti ametikoht, vaid ökonomist-raamatupidaja

nimetati raamatupidajaks. Kaebaja palk on endiselt 1800 eurot. Finantsisti ja raamatupidaja

tööülesanded on samad. Kaebajal ei olnud ametijuhendit. Raamatupidaja ametikoha staatus on

„ametikoht täitmata“, kuid see on kaebaja ametikoht, mille ülesanded on samad kui kaebaja

senisel ametikohal. Asjaolu, et raamatupidajat ei ole seostatud kaebaja nimega, ei tähenda, et

kaebaja oleks koondatud või teda soovitakse koondada. Kaebaja on jätkuvalt Kuusalu

Vallavalitsuse teenistuses. Kaebaja tööülesandeid täitsid tema eemalviibimise ajal teised

ametnikud, lisaks võttis vallavalitsus käsunduslepinguga tööle raamatupidaja. See ei tähenda,

et kaebaja oleks koondatud. Kaebaja kasutajaõigusi piirati, sest tema teenistussuhe oli peatatud.

Kuna kaebajat ei koondatud, puudus ka vajadus pakkuda talle teist ametikohta.

Halduskohus ei saa vastustaja eest anda haldusakti ega teha märget töötamise registrisse. Kohus

ei saa ka kohustada vastustajat andma kindla sisuga haldusakti kaebaja koondamise kohta. See

välistaks haldusorgani kaalutlusõiguse. Kui kaebaja soovib tööle edasi jääda, siis puudub poolte

vahel vaidlus.

Arvestades tegelikku aega, mil kaebaja vallavalitsuses töötas – ligikaudu neli kuud –, on

kaebaja nõutavad hüvitised ülemäärased.

9. Kuusalu Vallavalitsus teavitas 28.05.2019 kaebajat teenistusest vabastamisest. Kaebaja

vabastati teenistusest 12.06.2019 käskkirjaga nr 3.1-1/45 töövõime vähenemise tõttu ATS § 93

lg-te 1 ja 2 alusel alates 14.06.2019 ning talle maksti hüvitis kasutamata 30 puhkusepäeva eest.

Käskkirja kohaselt on kaebaja viibinud töövõimetuslehel järjest üle viie kuu. See on tõstnud

teiste ametnike töökoormust ja häirib kohaliku omavalitsuse tööd. Kaebaja ei ole teavitanud,

kas ja millal ta on võimeline teenistuskohustusi täitma. Finantsisti ametikohta ei ole võimalik

kohandada nii, et see oleks osalise tööajaga või tööd saaks teha kodus. Ülesannete täitmiseks

on vaja igapäevaselt suhelda nii Kuusalu valla ametnike kui ka hallatavate asutuste

esindajatega. Vallavalitsuse struktuuris on küll vabu ametikohti (abivallavanem, vallasekretär,

maakorraldaja, arendusspetsialist), kuid kaebajal puudub erialane haridus ja töökogemus, et neil

töötada. Liiati eeldavad need ametikohad, et teenistuskohustusi täidetakse vallamajas. Kaebaja

hooldusleht lõppes 04.06.2019, kuid ta ei asunud teenistuskohustusi täitma.

10. Kaebaja vaidlustas Kuusalu Vallavalitsuse 12.06.2019 käskkirja halduskohtus, taotledes

12.06.2019 käskkirja õigusvastaseks tunnistamist ja kuue kuu palga suuruse hüvitise

väljamõistmist (haldusasi nr 3-19-1119). Ühtlasi taotles kaebaja haldusasja liitmist

haldusasjaga nr 3-19-483. Tallinna Halduskohus jättis taotluse 17.06.2019 istungil haldusasjas

nr 3-19-483 rahuldamata, leides, et tegemist on eraldiseisvate vaidlustega, mille ühine

menetlemine ei oleks otstarbekas ega kiirendaks asja menetlust. Halduskohus jättis kaebuse

30.10.2019 otsusega rahuldamata. Haldusasja menetlus on pooleli Tallinna Ringkonnakohtus.

11. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 25.10.2019 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel (resolutsiooni p 1).

Kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Asja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja

suhtes koondamistoiminguid läbi viinud. Üheski menetlusdokumendis ei ole mainitud, et

kaebajat soovitakse vabastada teenistusest seoses koondamisega. Seetõttu ei ole võimalik

tuvastada koondamise fakti. Kuna kaebaja kasvatas tol ajal alla kolme aastast last, oli tema

koondamine ka ATS § 100 lg 1 alusel keelatud ja vald oli sellest piirangust teadlik. Samal

põhjusel ei ole toimunud kaebaja õiguste riivet. Kaebajat ei soovitud ka hiljem koondada, sest

ta kasvatas alla kolme aastast last. Kuna kaebajat ei ole koondamise tõttu teenistusest

3-19-483

4(7)

vabastatud, ei ole tema õigusi riivatud. Eelneva tõttu on ebatõenäoline ka hüvitamisnõude

rahuldamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. XX palub 04.11.2019 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 25.10.2019 määrus

tühistada ja saata haldusasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

Kaebuse võib HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, kui kaebaja õiguste riive haldusakti või

toiminguga on iseenesest võimalik, kuid rikkumine kahjustab kaebaja õigusi vähesel määral.

Tegemist on diskretsioonilise tagastamise alusega, mida võib kohaldada siis, kui õiguse riive

on tõeliselt väheintensiivne. Arvestades, et kaebaja ametikoht koondati ajal, mil tema laps oli

alla kolme aastane, ei saa õiguse riivet pidada väheintensiivseks. Ka kaebaja taotletud hüvitise

suurus ei osuta, et õiguste riive oleks väheintensiivne. Halduskohus ei ole hinnanud kõiki

tõendeid ja tugines vaid vastustaja ütlustele. Halduskohus jättis tähelepanuta, et vallavalitsuse

korraldusega kaotati struktuuris kaebaja ametikoht. Selle asemele loodud ametikoht ei vastanud

senise ametikoha nimetusele ega palgavahemikule.

Arvestades, et halduskohus leidis, et kaitstavat õigust pole riivatud, ei ole HKMS § 121 lg 2 p-

s 21 nimetatud eeldus täidetud. Halduskohus oleks pidanud kaebuse sisuliselt lahendama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. XX määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS §

204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine

on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea

määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida vastustajalt täiendavat seisukohta, vaid

arvestab varem esitatuga (09.04.2019, 24.04.2019, 15.05.2019, 24.05.2019, 12.08.2019

menetlusdokumendid; 17.06.2019 ja 24.09.2019 eelistungil esitatud seisukohad).

14. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsioon muutmata.

Ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi, sest halduskohus tagastas kaebuse

ekslikult HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

15. HKMS § 2 lg-test 4 ja 5 tuleneb, et kohtule esitatud kaebuse tõlgendamisel ei ole määrav

mitte selle sõnastus, vaid kaebaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel, millest

lähtuvalt peab kohus vajadusel juhtima kaebaja tähelepanu või suunama kaebajat esitama enda

õiguste kaitseks tulemuslikumaid taotlusi. See tähendab, et menetlusosalised ei pea taotluste

sõnastamisel lähtuma seaduses sätestatud terminitest; piisab, kui oma tahet väljendatakse

arusaadavalt. Kohus peab kaebaja tahtest ja kohtusse pöördumise eesmärgist lähtuvalt välja

selgitama, kas kaebajal on kaebuse eesmärgist sõltuvalt võimalik enda õigusi kaitsta ning

missugused on võimalikud ja asjakohased õiguskaitsevahendid.

16. Iseenesest võimaldab HKMS § 120 lg 4 küsida kohtul kaebuse lubatavuse osas seisukohta

vastustajalt ja kolmandalt isikult ning menetlusosalised enne haldusasja menetlusse võtmist ära

kuulata. Eelistada tuleks siiski kaebuse nõuete ja eesmärgi täpsustamist eelmenetluses ehk

pärast kaebuse menetlusse võtmist. Kaebus tuleb nõuete täpsustamiseks jätta käiguta üksnes

siis, kui puudused on olulised ja takistavad asja menetlusse võtmist. Kohus ei peaks nõudma

menetlusosalistelt seisukohtade lõputut täpsustamist või täiendamist, kui see ei aita asja

lahendamisele kaasa (vt nt Riigikohtu 21.03.2019 määrus nr 3-16-799, p 10; 24.11.2015 määrus

nr 3-3-1-64-15, p 24). Kui kohus leiab ettevalmistavas menetluses, et kaebajal ilmselgelt

puudub kaebuse esitamiseks kaebeõigus, võib ta kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

3-19-483

5(7)

17. Kaebuse ja selle täienduste kohaselt tekkis Kuusalu Vallavalitsuses 14.02.2019 korralduse

nr 156 tagajärjel koondamissituatsioon: ametikoht, millele kaebaja nimetati, kaotati

vallavalitsuse struktuurist alates 01.03.2019. Koondamisolukorrale osutab kaebaja arvates

asjaolu, et raamatupidaja palk ning tööülesanded erinevad finantsisti palgast ja tööülesannetest,

muutus alluvussuhe, kaebaja nime ei seotud vallavalitsuse kodulehel raamatupidaja

ametikohaga ja kaebaja volitused pankades lõpetati 07.02.2019. Soovile kaebajaga

teenistussuhe lõpetada osutab kaebaja arvates ka see, et vallavanema 11.03.2019 e-kirja

kohaselt alustatakse kaebaja tööle naasmisel ametialase suhte lõpetamise või alternatiivide

otsimisega. Kaebajat ei teavitatud struktuurimuudatustest ja talle ei pakutud enne muudatuse

jõustumist teist ametikohta. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks, et toimus kaebaja koondamine,

tunnistaks selle õigusvastaseks ning mõistaks vastustajalt välja hüvitise kaebaja ebaseaduslikult

teenistusest vabastamise eest. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks taotles kaebaja esmalt

vastustaja kohustamist anda haldusakt koondamise kohta, teha vastav märge TÖR-s ning

maksta välja vastavad hüvitised. Kuna halduskohus ei pidanud kohustamisnõuet lubatavaks,

palus kaebaja 30.07.2019 avalduses tuvastada faktiline asjaolu, et ta koondati seoses

14.02.2019 korraldusega nr 156, tuvastada koondamise õigusvastasus ja mõista vastustajalt

välja vastavad hüvitised.

18. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebuse saab sel alusel tagastada vaid juhul, kui

kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta (vt Riigikohtu 04.10.2017 määrus nr 3-17-

505, p 8). Kaebeõigus eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming riivab isiku subjektiivseid

õigusi (HKMS § 44 lg 1). Teisisõnu peab isikul olema riivena väljenduv puutumus haldusakti

või toiminguga, mis haldusakti või toimingu õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste

rikkumist. Kaitstavad on nii põhiõigused ja -vabadused kui ka seadustest ja muudest

õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevad õigused (Riigikohtu

20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p 22). Kaebeõigust kontrollitakse kaebuse esitamise seisuga.

Kohtul tuleb siiski arvestada muutunud asjaoludega sedavõrd, kuivõrd need puudutavad isiku

õiguskaitsevajadust. See tähendab, et haldusorgani tegevuse või tegevusetuse negatiivne mõju

isiku õigustele peab avalduma ka kohtumenetluse ajal (vrd Riigikohtu 13.11.2014 otsus nr 3-3-

1-44-14, p 12).

19. Kaebuse, selle täienduste ning eelistungitel väljendatu põhjal saab järeldada, et kaebaja

peamine etteheide seisneb selles, et vastustaja jättis ta haldusaktiga koondamata, kuigi tema

ametikoha kadumisega vallavalitsuse struktuuris oli tekkinud koondamissituatsioon või oli ta

faktiliselt koondanud. Kaebaja peab samas koondamist õigusvastaseks, sest ta kasvatas sel ajal

alla kolme aastast last.

20. Ringkonnakohus leiab, et eristada tuleb koondamist ja koondamisolukorda. Ametniku

teenistussuhe ei lõpe enne, kui on välja antud haldusakt teenistusest vabastamise kohta (ATS §

103 lg 1). Ametniku võib koondada üksnes ATS § 90 lg-s 1 sätestatud koondamisolukorra

tekkimisel. Otsus ametnik koondada peab vastama ATS § 103 lg-s 2 sätestatud nõuetele.

Vaidlus puudub, et kaebuse esitamise ajal ei olnud vastustaja kaebajat teenistusest vabastanud,

mh koondamise tõttu.

21. Kuusalu Vallavalitsuse 14.02.2019 korraldusega toimusid muudatused vallavalitsuse

struktuuris, kuid selle mõjul ei asunud vastustaja läbi viima toiminguid kaebaja teenistusest

vabastamiseks, sh koondamiseks. Ka vallavanema 11.03.2019 e-kirja ei saa käsitleda

koondamise toiminguna – koondamisest etteteatamisena ATS § 101 tähenduses. Isegi kui e-

kirjast nähtub võimalus, et vallavalitsus ei plaani kaebajaga teenistussuhet jätkata („[kui

kaebaja ajutine töövõimetus lõpeb] saame alustada toiminguid ametialase suhte lõpetamiseks

või alternatiivide leidmiseks“), ei tähenda see, et vallavalitsus oleks sel ajal asunud läbi viima

toiminguid teenistussuhte lõpetamiseks koondamise tõttu. Seejuures on õige kaebaja seisukoht,

3-19-483

6(7)

et ametniku ajutine töövõimetus ei takista ametniku koondamist. Ametniku ajutise

töövõimetuse ajal peatuvad küll tema avaliku võimu teostamise volitused, ent teenistussuhe

jätkub. See tähendab, et ametnik on ka avaliku võimu volituste peatumise ajal seotud kindla

ametikohaga.

22. Isegi kui tegelikkuses tähendab struktuurimuudatus koondamissituatsiooni tekkimist, sh

ametikoha kaotamist, ei tähenda see, et ametiasutusel on kohustus ametnik ATS § 90 lg 1 p 2

alusel koondada. Otsus ametnik ametikoha kaotamisel ametiasutuse algatusel koondada on

kaalutlusotsus. ATS-i mõtteks on võimaldada ametnikul jätkata teenistussuhet seni, kuni

ametiasutuses on kaotatud ametikohaga sarnaste ametiülesannetega ametikoht, millele ametnik

kvalifitseerub oma hariduse ja kogemuse põhjal. Sel eesmärgil sätestatakse koondamisele

mitmed piirangud (ATS § 90 lg-d 3–7). Lisaks kaitstakse ATS-s eriliselt väikelast kasvatavaid

vanemaid (ATS § 100 lg 1). Kuigi ametnik peab olema seotud kindla ametikohaga ametiasutuse

struktuuris, ei tähenda ametikoha kaotamine seega tingimata, et ametnik koondatakse.

Struktuurimuudatus võib tähendada nii ametinimetuse muutumist kui ka ametikohalt

vabastamist ja uuele ametikohale üleviimist. Korrektne on teha vastavad muudatused siiski

ametnikku teavitades ja hiljemalt koos struktuurimuudatuse jõustumisega.

23. Kaebaja kasvatas struktuurimuudatuse tegemise (14.02.2019) ja jõustumise ajal

(01.03.2019) alla kolme aastast last, mistõttu oleks tema koondamine ATS § 90 lg 1 p 2 alusel

olnud sel ajal õigusvastane. Kuna vastustaja ei soovinud õigusvastast haldusakti välja anda, siis

ta ei koondanud kaebajat. Liiati nähtub vastustaja põhjendusest, et tal oli vaja, et kaebaja

naaseks tööle ja täidaks oma ametiülesandeid. Sisuliselt heidab kaebaja seega vastustajale ette,

et too jättis andmata õigusvastase haldusakti ning soovib, et vastustaja annaks õigusvastase

haldusakti, mille kohus tunnistaks seejärel õigusvastaseks ning teeks vastusajale ettekirjutuse

maksta välja õigusvastase koondamisega seotud hüvitised (ATS § 105 lg 2). Ringkonnakohus

on seisukohal, et isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda haldusorganilt õigusvastast käitumist.

Riigivõimu tuleb teostada põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.

Haldusorgan ei saa anda ning haldusorganilt ei saa nõuda teadlikult õigusvastase haldusakti

andmist. Sellise haldusakti andmiseks kohustamiseks puudub kaebajal kaebeõigus.

24. Kuna kaebaja koondamist ei ole toimunud, ei saa tuvastada ka koondamise fakti, s.o

teenistusest vabastamist koondamise tõttu, ja selle õigusvastasust. Ka nt koondamissituatsiooni

tuvastamine ei aitaks kaebaja õiguste kaitsele kaasa, sest see ei tähenda, et vastustaja oleks

pidanud kaebaja koondama. Ühtlasi ei tekiks sellise tuvastamisotsuse tagajärjel vastustajal

kohustust maksta kaebajale tema taotletud hüvitisi. Ka muu vastustaja tegevuse või

tegevusetuse vaidlustamine, nagu ametikohalt vabastamata ja uuele ametikohale nimetamata

jätmine, kui selline olukord struktuurimuudatuse tagajärjel ka tekkis, ei aitaks kaebaja õigusi

kaitsta. Arvestades eelnevat puudub kaebajal õigus nõuda ka hüvitisi tema ebaseaduslikult

teenistusest vabastamise eest.

25. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et ametnikul ei ole üldjuhul subjektiivset õigust

koondamisele. Ametnik võib koondamissituatsiooni tekkimisel esitada ametiasutusele küll

vastavasisulise taotluse, kuid selle lahendamisel on ametiasutusel kaalutlusõigus (vt Tartu

Ringkonnakohtu 24.08.2016 otsus 3-14-52610, p 20). Kui ametiasutus otsustab ametniku

koondamissituatsioonis koondada ametniku enda taotluse alusel, on tegemist õiguspärase

koondamisega, mille puhul makstakse hüvitist ATS § 102 lg-s 1 sätestatud ulatuses, mitte ATS

§-s 105 sätestatud ulatuses. Ilmselt tuleks jaatada võimalust, et koondamissituatsiooni

tekkimisel võib ka alla kolme aastast last kasvatav vanem esitada ametiasutusele vastava

taotluse, sest ATS § 100 lg-s 1 sätestatud piirangud kehtivad teenistusest vabastamisele

ametiasutuse algatusel, mitte ametniku algatusel (vt ka kaebaja 30.07.2019 avalduse lisa 1, tl

113). Vastupidine seisukoht ei oleks kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega (ATS § 13).

Ühtlasi ei tähendaks selline taotlus, et taotletakse õigusvastase haldusakti andmist. Praeguses

3-19-483

7(7)

asjas ei esitanud aga kaebaja vastustajale taotlust koondamiseks ning vastustaja ei ole sellist

taotlust lahendanud. Tegemist ei ole olukorraga, kus kohustamisnõude saaks kohtule esitada

ilma, et kaebaja oleks pöördunud vastava taotlusega haldusorgani poole (vrd Riigikohtu

07.06.2018 otsus nr 3-17-2610, p 13.2; 12.05.2017 otsus nr 3-3-1-97-16, p 10 ja 10.04.2014

määrus 3-3-1-91-13, p 20).

26. Kaebaja nõudeõigus koondamisele saaks põhimõtteliselt tõusetuda ATS § 90 lg 2

kontekstis, s.o kui struktuurimuudatuse tulemusena muudeti kaebaja ametijuhendit ulatuses,

milles see eeldas kaebaja nõusolekut, ja kaebaja seda ei andnud. Sellisel juhul tekkis tal

subjektiivne õigus koondamisele. Samas arvestades, et kaebaja on teenistusest 12.06.2019

käskkirjaga vabastatud töövõime vähenemise tõttu ning see käskkiri kehtib (kaebaja on

haldusasjas nr 3-19-1119 nõudnud käskkirja õigusvastaseks tunnistamist, mitte tühistamist), ei

saaks kohus kohustada vastustajat andma uut haldusakti kaebaja teenistusest vabastamise kohta.

27. Kaebajal oleks põhimõtteliselt võimalik esitada kaebus ATS § 102 lg-s 1 sätestatud

hüvitise (kaebaja algatusel koondamata jätmise tõttu saamata jäänud hüvitise) saamiseks, kuid

see ei ole praegu kaebaja kohtusse pöördumise eesmärgiks. Kaebaja on selgesõnaliselt

väljendanud, et soovib ATS § 105 lg-s 2 sätestatud, s.o ebaseaduslikult teenistusest

vabastamisega kaasnevaid hüvitisi. Seda eesmärki on võimalik saavutada, vaidlustades

12.06.2019 käskkirja ja seda on kaebaja ka haldusasjas nr 3-19-1119 teinud.

28. Arvestades eelnevat, jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

22.11.2019 määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

29. Haldusasjas on määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja tasus

määruskaebuselt riigilõivu 15 eurot. Ringkonnakohus tagastab tasutud riigilõivu XX-le HKMS

§ 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)