2-19-112032/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.01.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-112032

Tsiviilasi

Svea Finance AS hagi S S vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1455,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Svea Finance AS (registrikood 11200943,

asukoht Hallivanamehe tn 4, 11317 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Annika Mikson (Svea

Inkasso OÜ, asukoht Hallivanamehe 4, 11317 Tallinn, e-

post: annika.mikson@svea.ee);

Kostja: S S (isikukood xxx, registreeritud elukoht xxx,

tegelik elu- või viibimiskoht xxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt S S hageja Svea Finance AS kasuks kostja, xxx AS ja Svea

Finance AS vahelisest müügi- ja järelmaksulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus

summas 753,99 eurot, intress 47,52 eurot, võla sissenõudmiskulud 5 eurot ja hagi

esitamise ajaks 11.11.2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 474,46 eurot.

3. Välja mõista kostjalt S S hageja Svea Finance AS kasuks viivis määras 17,90% aastas

põhivõlgnevuselt (753,99 eurot) alates 12.11.2019 kuni põhivõlgnevuse (753,99 eurot)

kohase täitmiseni, kuid mitte enam, kui 279,53 euro ulatuses.

4. Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulude 40 euro nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1 Jätta menetluskulud 97% ulatuses kostja ja 3% ulatuses hageja kanda.

5.2 Mõista kostjalt S S hageja Svea Finance AS kasuks välja menetluskulud 332,05

eurot.

5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (332,05 eurot) tuleb S S’il tasuda Svea

Finance AS-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-19-112032

2 (4)

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale S S avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS

LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada

andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

 Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

 Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulude 40 euro nõudes.

2-19-112032

3 (4)

 Hageja taotleb välja mõistja kostjalt lepingu kehtivuse ajal edastatud meeldetuletuskirjade

eest hüvitis summas 15 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus-

või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude

hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe

meeldetuletuskirja

eest

summas

kuni

eurot.

Eelmises

lauses

nimetatud

sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro

võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui

ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Seega lepingu kehtivusajal

saadetud ühe meeldetuletuskirja eest saab hageja nõuda kostjalt 5 eurot. Ülejäänud 10 euro

osas ei ole sissenõudmiskulu nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

 Hageja taotleb pärast lepingu lõppemist kostjale edastatud võlateatiste eest meeletuletustasu

ehk sissenõudmiskulude 30 euro väljamõistmist. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib pärast

lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot,

seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500

euro ja kuni 1000 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks hageja taotletud sissenõudmiskulu

hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise

alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Hagiavalduses on viidatud müügi- ja

järelmaksulepingu tingimuste p-le 8, kuid mitte pärast lepingu lõppemist saadetud teadete

kontekstis. Pealegi nähtub nimetatud tingimuste p-st 8, et antud punkt ei reguleeri pärast

lepingu lõpetamist saadetud meeldetuletuskirjade hüvitamist, samuti on antud punktiga

tasuliste teadete saatmist oluliselt piiratud, mh rahaliselt summaga 5 eurot. Seega leiab

kohus, et hagejal puudub lepinguline alus lisaks eelnevalt kohtu poolt väljamõistetud 5

eurole nõuda täiendavalt sissenõudmiskulude hüvitamist ka pärast lepingu lõppemist

tekkinud sissenõudmiskulude eest.

 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse

ulatuses, st mitte üle põhivõlgnevuse summa.

 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab

hagi ligikaudu 97% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta

menetluskulud 3% ulatuses hageja ja 97% ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja

taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on taotlenud

menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 200 eurot ja

õigusabikulud 320,22 eurot, kokku 520,22 eurot ning kohustada kostjat tasuma

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

 TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 200 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva

tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja

kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on

piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning kohtusse esitamisega. Kohus on

seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (sh

dokumentidega eelnev tutvumine) lugeda 2 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja

2-19-112032

4 (4)

põhjendatud tunnitasu määraks käesoleva vaidluse vähest keerukust ja hageja

igapäevategevusega seotud iseloomu arvestades 72 eurot (käibemaksuga). Hageja on

kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu täies ulatuses tagasi arvestada, sest

hagejal on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive ning toimub sisendkäibemaksu osaline

mahaarvamine kooskõlas käibemaksuseaduse §-ga 32 ja 33. 2020. aastal on hagejal õigus

Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 7% sisendkäibemaksust, seega peab hageja kuludesse

kandma 93% tasutud käibemaksust. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 144 eurot (2*72) ning arvestades osalist käibemaksu tagasiarvestust

(käibemaksuga osa 24 eurot; 24*93/100=22,32) on hageja põhjendatud õigusabikulud

kokku 142,32 eurot (120+22,32). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu

342,32 eurot (200+142,32). Eeltoodust tulenevalt ja arvestades menetluskulude jaotust

tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 332,05 eurot (s.o 342,32-st

eurost 97%) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik