2-19-10679/45 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-10679

Tsiviilasi

A.K. hagi O.K., E.S. ja A.S. vastu tehingute tühisuse

tuvastamiseks, kinnistusraamatu kannete muutmiseks ja

kinnisasjade omandi üleandmiseks

Tagatise nõudmine menetluskulude katteks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. novembri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.K. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(hageja):

A.K.

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Roman Golovenko

Vastustajad (kostjad): O.K. (isikukood XXXXXXXXXX), E.S.

(isikukood

XXXXXXXXXX),

A.S.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raini

Nõu

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. novembri 2019 määrus järgmistes osades:

1.1. Osas, milles maakohus rahuldas O.K. , E.S. ja A.S. taotluse menetluskulude katteks

tagatise andmiseks (maakohtu määruse resolutsiooni p 4).

1.2. Osas, milles maakohus kohustas A.K. andma O.K., E.S. ja A.S. kasuks

menetluskulude katteks tagatise 4032 eurot, mis tuleb tasuda osade kaupa 18 kuu jooksul

igakuuliselt kuu 10. kuupäevaks summas 224 eurot. Esimene tasumine peab toimuba

hiljemalt 10. detsembriks 2019 Rahandusministeeriumi kontole määrusele lisatud

makseinfo juhiste kohaselt (maakohtu määruse resolutsiooni p 5).

1.3. Osas, milles maakohus määras, et kohtu poolt antud tähtajaks tagatise osamaks(t)e

tasumata jätmisel jätab kohus hagi läbi vaatamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 6).

1.4. Osas, milles maakohus määras, et O.K., E.S. ja A.S. tuleb esitada kirjalik vastus hagile

(sh taotlustele) 20 päeva jooksul alates tagatise esimese osamakse kohtu deposiitkontol

hoiustamisest (maakohtu määruse resolutsiooni p 7).

2. Tühistatud osas teha uus määrus, millega jätta rahuldamata O.K., E.S. ja A.S. taotlus

menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Määrata, et O.K., E.S. ja A.S. tuleb esitada

kirjalik vastus hagile 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

3. Muus osas jätta Viru Maakohtu 28. novembri 2019 määrus muutmata.

4. Lugeda Viru Maakohtu 28. novembri 2019 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„4.1. Rahuldada A.K. menetlusabi taotlus.

4.2. Vabastada A.K. hagi esitamise eest riigilõivu 1200 eurot tasumisest täielikult.

4.3. Võtta hagi menetlusse.

4.4. Jätta rahuldamata O.K., E.S. ja A.S. taotlus menetluskulude katteks tagatise

andmiseks.

4.5. O.K., E.S. ja A.S. esitada kirjalik vastus hagile 20 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

4.6.

Toimetada

määrus

kätte

menetlusosalistele

ning

saata

teadmiseks

Rahandusministeeriumile.“

5. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 196 lg 4 teine lause).

ASJAOLUD

1. A.K. (hageja) esitas 16. augustil 2019 Viru Maakohtule hagi O.K., E.S. ja A.S. (kostjad)

vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks, kinnistusraamatu kannete muutmiseks ja kinnisasjade

omandi üleandmiseks.

2. Eelnevalt esitas hageja avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist, mille maakohus

18. juuli 2019 määrusega rahuldas. Ringkonnakohus jättis 23. septembri 2019 määrusega

maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas määruse põhjendusi.

3. Maakohtu hagi eeltagamise määruse peale esitatud määruskaebuses taotlesid kostjad

alternatiivselt tagatise nõudmist kostjate eeldatavate menetluskulude katteks summas

4032 eurot või kohtu poolt mõistlikuks peetud summas.

Kostjate

hinnangul

on

praegusel

juhul

tagatise

nõudmise

eeldused

täidetud

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 196 lg 1 p-d 1 ja 3). Hageja on määratlemata

kodakondsusega isik, kes ei ela Eestis, vaid kannab karistust Lätis. Tsiviilasjas nr 2-19-5072

(elatise nõudmine) on hageja selgitanud, et tal ei ole kinnisasju ega muid väärtuslikke asju,

samuti puudub tal võimalus töötada ja töötasu teenida.

TsMS § 196 lg 21 kohaldamiseks alust ei ole. Hagi eeltagamise avalduses on hageja üritanud

kohut eksitada, samuti on tema väited vastuolulised. Selliselt käituva ja lisaks vangistusega

karistatud hageja puhul ei saa järeldada, et temalt tagatise nõudmine oleks ebaõiglane või, et

temalt ei saa tagatise andmist mõistlikult oodata. Hagejal on vandeadvokaadist esindaja nii

praeguses kui ka eespool viidatud tsiviilasjas. Järelikult on hagejal võimalik raha kasutada.

4. Hageja vaidles taotlusele vastu. Tagatise nõudmise eeldused ei ole täidetud. Hageja sündis

Eestis ja tema elukoht ei ole 15 aasta jooksul muutunud. Hagejal on alaline elamisluba Eestis

ning ta kavatseb ka edaspidi Eestis elada. Hageja on töötanud kogu oma elu ning oli alati

suuteline oma rahalisi kohustusi täitma. Hageja majanduslikud raskused on ajutise iseloomuga.

Hagejal puuduvad rahalised võimalused tagatise maksmiseks. Hagi menetlusse võtmisest

keeldumise korral jäävad hageja õigused ja huvid kaitsmata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Viru Maakohus tegi 28. novembril 2019 määruse, millega rahuldas hageja menetlusabi

taotluse ja vabastas ta hagi esitamise eest 1200 euro suuruse riigilõivu tasumisest ning võttis

hagi menetlusse. Lisaks rahuldas maakohus kostjate taotluse menetluskulude katteks tagatise

andmiseks ja kohustas hagejat andma kostjate kasuks menetluskulude katteks tagatise

4032 eurot, mis tuleb tasuda osade kaupa 18 kuu jooksul igakuuliselt kuu 10. kuupäevaks

summas 224 eurot. Esimene tasumine peab toimuma hiljemalt 10. detsembril 2019

Rahandusministeeriumi kontole määrusele lisatud makseinfo juhiste kohaselt. Kohtu antud

tähtajaks tagatise osamaks(t)e tasumata jätmisel jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kostjatel tuleb

esitada kirjalik vastus hagile (sh taotlustele) 20 päeva jooksul alates tagatise esimese osamakse

kohtu deposiitkontol hoiustamisest.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hagejale menetlusabi andmine automaatselt aluseks

kostjate menetluskulude katteks tagatise mittemääramiseks. Kostjad ei pea kandma riski, et

nende menetluskulud jäävad hüvitamata. Seadusandja on andnud kostjatele õiguse nõuda

hagejalt eeldatavate menetluskulude katteks tagatist. Hagiga kohtusse tulles peab hageja olema

valmis tagatise andmiseks vastava taotluse esitamisel ja selle rahuldamisel.

Kostjad on põhistanud kohtule, et hageja majandusliku seisundi tõttu võib nende eeldatavate

menetluskulude sissenõudmine olla ilmselt raskendatud.

Praegusel juhul ei ole ebamõistlik ega ka ebaõiglane, kui hageja annab kostjate eeldatavate

menetluskulude katteks tagatise. Siinkohal tuleb lähtuda nii huvide kaalumisest kui ka

mõistlikkuse põhimõttest. Võrdsuspõhimõttest tulenevalt peab hagejal olema võimalik tasuda

tagatis viisil, mis ei paneks hagejat olukorda, et ta ei saa enda õigusi kohtus kaitsta seetõttu, et

tal ei ole võimalik tasuda tagatiseks määratud summat ühekorraga või suuruses, mis on mõistlik.

Samuti peab kostjatel olema kindlus, et nende menetluskulud hüvitatakse hagi rahuldamata

jätmise korral.

Maakohtu hinnangul esinevad objektiivsed alused kohustada hagejat andma kostjate

eeldatavate menetluskulude katteks tagatis ulatuses, nagu kostjad on taotlenud, kuid tagatis

tuleb tasuda osamaksetena. Maakohus lähtus tõenäolisest õigusabi vajadusest 24 töötunni

ulatuses turuhinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 4032 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus rahuldas

kostjate taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks ja kohustas hagejat andma kostjate

menetluskulude katteks tagatise 4032 eurot.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole tagatise nõudmise eeldused täidetud. Kohus

peab hindama mõlema menetlusosalise riske ning tegema lahendi selle poole kasuks, kelle

riskid on kaalukamad. Praegusel juhul ei ole maakohus hageja riske hinnanud.

Hageja menetlusabi taotluse lahendamisel on maakohus tuvastanud, et hagejal puuduvad

piisavad rahalised vahendid 1200 euro suuruse riigilõivu tasumiseks.

Hinnates hageja riske, oleks maakohus pidanud tuvastama ka seda, et hagejal puudub võimalus

kostjate menetluskulude tagatise tasumiseks. Tagatise tasumata jätmise korral jäetakse hagi läbi

vaatamata. Sellisel juhul ei saa hageja oma nõudeid hagimenetluses esitada ja oma õigusi

kaitsta. Tagatise esimese osamakse tasus hageja ema, kelle jaoks on tagatise tasumine raske.

Hageja riskid on kaalukamad kui kostjate omad. Lähtudes TsMS § 196 lg-st 21 pidi kohus jätma

taotluse rahuldamata.

7. Kostjad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada järgmistes

osades: 1) osas, milles maakohus rahuldas kostjate taotluse menetluskulude katteks tagatise

andmiseks (maakohtu määruse resolutsiooni p 4); 2) osas, milles maakohus kohustas hagejat

andma kostjate kasuks menetluskulude katteks tagatise 4032 eurot, mis tuleb tasuda osade

kaupa 18 kuu jooksul igakuuliselt kuu 10. kuupäevaks summas 224 eurot. Esimene tasumine

peab toimuma hiljemalt 10. detsembriks 2019 Rahandusministeeriumi kontole määrusele

lisatud makseinfo juhiste kohaselt (maakohtu määruse resolutsiooni p 5); 3) osas, milles

maakohus määras, et kohtu poolt antud tähtajaks tagatise osamaks(t)e tasumata jätmisel jätab

kohus hagi läbi vaatamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 6); 4) osas, milles maakohus

määras, et kostjatel tuleb esitada kirjalik vastus hagile (sh taotlustele) 20 päeva jooksul alates

tagatise esimese osamakse kohtu deposiitkontole hoiustamisest (maakohtu määruse

resolutsiooni p 7).

Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab rahuldamata kostjate taotluse

menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Lisaks määrab ringkonnakohus, et kostjatel tuleb

esitada kirjalik vastus hagile 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse.

9. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus

määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille

peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles kohus rahuldas

kostjate taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks ja kohustas hagejat tasuma kostjate

menetluskulude katteks 4032 euro suuruse tagatise osamaksetena 18 kuu jooksul. Muus osas ei

ole maakohtu määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust tagatist puudutavas osas.

10. Esmalt analüüsib ringkonnakohus tagatise andmise eeldusi. Taotluses on kostjad tuginenud

TsMS § 196 lg 1 p-dele 1 ja 3. Taotluse rahuldamisel on maakohus tuginenud TsMS § 196

lg 1 p-le 3, jättes samal ajal käsitlemata sama sätte esimese punkti.

TsMS § 196 lg 1 p 1 sätestab, et hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat

andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja ei ole Eesti Vabariigi,

mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik ja

tema elukoht ei ole Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis ega Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigis.

TsMS § 196 lg 1 p-i 1 kohaldamiseks peab olema täidetud samaaegselt kaks eeldust: 1) hageja

ei ole Eesti Vabariigi, Euroopa liikmesriigi ega muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi

kodanik; ning 2) hageja elukoht ei ole Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis ega

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis.

11. Praegusel juhul on täidetud TsMS § 196 lg 1 p 1 kohaldamise esimene eeldus – nimelt ei

ole vaidlust selles, et hageja ei ole Eesti Vabariigi, Euroopa liikmesriigi ega muu Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik. Samas ei saa asuda seisukohale, et täidetud oleks ka

teine eeldus. Hageja elukohta ei ole võimalik kindlaks määrata, mistõttu tuleb tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg-st 4 tulenevalt lugeda hageja elukohaks tema igakordset

viibimiskohta ehk Läti Vabariiki (Euroopa Liidu liikmesriiki). Eelneva tõttu ei ole TsMS § 196

lg 1 p 1 kohaldamise eeldused täidetud.

12. TsMS § 196 lg 1 p 3 sätestab, et hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel kohustada

hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku

seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt

raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja

pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud

täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et praegusel juhul on täidetud

TsMS § 196 lg 1 p 3 kohaldamise eeldused. Hageja majanduslikku seisundit tuleb hinnata

taotluse esitamise seisuga. Hageja on möönnud, et tal puuduvad võimalused tagatise

tasumiseks. Seega saab asuda seisukohale, et tal puuduvad rahalised vahendid ka kostja

menetluskulude hüvitamiseks olukorras, kus hagi jääb rahuldamata.

13. Kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, tuleb kohtul hinnata, kas TsMS § 196 lg 21

alusel võiks tagatise jätta nõudmata (vt nt Riigikohtu 2. veebruari 2010 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-156-09, p 12). TsMS § 196 lg-st 21 tuleneb, et kui tagatise nõudmise eeldused on

täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle

tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata

tagatise andmist ja hagi läbi vaatamata jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed hagejale

või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Sätte rakendamisel

tuleb kaaluda menetlusosaliste huve (vt nt Riigikohtu 1. veebruari 2010 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-158-09, p 16).

14. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagejalt majanduslikel põhjustel mõistlikult oodata

tagatise andmist. Hageja viibib Valmiera vanglas. Hageja menetlusabi taotlusest (II kd, tl 185-

194) nähtub, et hageja on töötu ja tal puudub sissetulek. Hagejal ei ole kinnisvara ega muud

vara. Tagatise esimese osamakse on tasunud hageja eest tema ema. Asjaolu, et hagejal on

vandeadvokaadist lepinguline esindaja, ei anna alust asuda seisukohale, et tal on võimalik

tasuda 4032 euro suurust tagatist kostjate menetluskulude katteks. Siinkohal ei ole välistatud,

et hageja ja tema esindajal on tavapärasest erinev tasukokkulepe.

15. Ringkonnakohus on seisukohal, et hagi läbi vaatamata jätmisega võivad hagejale kaasneda

rasked tagajärjed. Vanglas viibimine ei välista TsMS § 196 lg 21 kohaldamist. Hageja on

esitanud kostjate vastu hagi tehingute tühisuse tuvastamiseks, kinnistusraamatu kannete

muutmiseks ja kinnisasjade omandi üleandmiseks. Hageja eesmärgiks on saada kinnistud

tagasi. Hagi läbi vaatamata jätmise korral ei ole hageja eesmärk saavutatav ning ta jääb

kinnistutest ilma. Siinkohal on oluline, et üks vaidlusalustest kinnistutest oli hageja elukoht.

16. Lisaks sellele tuleb arvestada, et hagi on eeltagatud ning kinnistutele on seatud

keelumärked. Hagi läbi vaatamata jätmise korral tühistab maakohus eelduslikult ka hagi

eeltagamise. See tähendab, et kostjad võivad kinnistud maha müüa ja isegi kui hageja esitab

uue hagi (TsMS § 426 lg 1 järgi on see võimalik), ei saa kinnistuid heauskselt omandajalt välja

nõuda.

17. Eelneva tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kuigi tagatise nõudmise eeldused on

praegusel juhul täidetud, tuleb tagatis jätta täielikult nõudmata. Ringkonnakohus tühistab

maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas kostjate taotluse menetluskulude katteks

tagatise andmiseks ja kohustas hagejat andma kostjate kasuks menetluskulude katteks tagatise

4032 eurot, mis tuleb tasuda osamaksetena 18 kuu jooksul. Tühistatud osas teeb

ringkonnakohus uue määruse, millega jätab kostjate taotluse menetluskulude katteks tagatise

andmiseks rahuldamata. Maakohtu määrus tuleb tühistada ka osas, milles kohus määras, et

kohtu poolt antud tähtajaks tagatise osamaks(t)e tasumata jätmisel jätab kohus hagi läbi

vaatamata. Lisaks tühistab ringkonnakohus vaidlustatud määruse osas, milles kohus määras, et

kostjatel tuleb esitada kirjalik vastus hagile (sh taotlustele) 20 päeva jooksul alates tagatise

esimese osamakse kohtu deposiitkontole hoiustamisest. Kostjatel tuleb esitada kirjalik vastus

hagile 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kostjad on 27. detsembril 2019 hagile ka

vastanud. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse.

18. Hageja on esitanud taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale või

tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale maakohtule kaebuse esitajale kaebuse

rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu

mõne teise menetlusosalise kanda.

Tegemist on erandiga, kuna üldjuhul kannab määruskaebusega seotud riigilõivu

menetlusosaline, kelle kahjuks lõpplahend tehakse.

Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul tuleb menetluskulude jaotus (sh riigilõivude

küsimus) ja rahaline suurus määrata kindlaks asjas tehtavad lõpplahendis. Seega ei pea

ringkonnakohus praegusel juhul riigilõivu tagastamist põhjendatuks.

19. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

TsMS § 196 lg 4 sätestab, et hageja võib esitada tagatise andmist kohustava maakohtu või

ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

Eelneva tõttu ei ole määrus edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson