2-18-19053/30 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Õigeksvõtul põhinev

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Kohtuotsuse teatavaks

tegemise aeg ja koht

22.01.2020.a., Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-19053

Tsiviilasi

L M’i hagiavaldus Consortio Fashion Group OÜ vastu

kohustuse puudumise tuvastamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L M (ik: xxxx), lepinguline esindaja Maarika Kutser

Kostja: Consortio Fashion Group OÜ (rk: 10962214),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaija Koik

Hagihind 244,49 eurot

Kohtuistung

01.10.2019.a.

RESOLUTSIOON:

1. Rahuldada L Mi hagi Consortio Fashion Group OÜ vastu kohustuse puudumise

tuvastamise nõudes õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Tuvastada, et L Mil puuduvad kohustused Consortio Fashion Group OÜ ees, mis

tulenevad L Mi ja OÜ Halens Eesti vahel 2008.a. sõlmitud müügilepingust seoses

nõude aegumisega.

3. Jätta hageja menetluskulud osaliselt, s.o 50% hageja lepingulise esindaja kuludest,

hageja enda kanda, ülejäänud hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Jätta

kostja menetluskulud kostja enda kanda.

4. Määrata hageja menetluskulude suuruseks 600 eurot, millest on 75 eurot riigilõiv ja

525 eurot lepingulise esindaja kulu.

5. Välja mõista Consortio Fashion Group OÜ-lt L Mi kasuks menetluskulu 337,50

eurot.

6. Välja mõista Consortio Fashion Group OÜ-lt L Mi kasuks viivis menetluskuludelt

alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras.

7. Tunnistada õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel

juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1. L M esitas 18.12.2018.a Viru Maakohtule hagi Consortio Fashion Group OÜ vastu

kohustuse puudumise tuvastamise nõudes. Hageja palub tuvastada, et L Mil puuduvad

kohustused Consortio Fashion Group OÜ ees, mis tulenevad L Mi ja Quelle OÜ vahel

sõlmitud tarbijalemüügi lepingust, mille tasumise tähtaeg oli 10.08.2009, seoses nõude

aegumisega.

Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja Quelle OÜ (praeguse nimega Consortio Fashion Group

OÜ) 2009.a tarbijalemüügi lepingu, mille kohaselt hageja ostis postimüügi kataloogist

kaupu ja kohustus tasuma 10.08.2009. Hagejale ei meenu ja tal puuduvad tõendid selle

kohta, kas ta tasus kauba eest. Alates 2017 hakkas hageja saama võlateateid Lindorff Eesti

AS-lt nõudega tasuda kostjale. 12.11.2018.a kirja kohaselt oli hageja võlgnevus 244,37

eurot, Minu Lowell andmebaasi järgi 244,49 eurot. Hageja ei nõustunud võlasumma

tasumisega ega pakutud kompromissiga. Hageja leiab, et isegi kui tal esines võlgnevus, on

see käesolevaks hetkeks aegunud, nõude aegumistähtaeg algas 11.08.2009 ja nõue aegus

11.08.2012. Kostja seda ei tunnista ja nõuab jätkuvalt pidevalt suureneva võlasumma

tasumist. Hageja osutab nõude aegumise tuvastamise hagi esitamisel kohtule Riigikohtu

lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13 (p 12).

Hagile on lisatud Lindorff Eesti AS võlateated (tl 8-9), teade Lowell Eesti AS-lt (tl 12-13,

nõudeinfo (tl 10-11).

2. 10.01.2019.a kohtule edastatud kostja juhiabi e-kirja kohaselt läks Consortio Group OÜ

(Halens) kliendi L.Märtsin võlg üle Lowell (Lindorff) 2008 oktoober, mille kohta Lowell

(Lindorff) saatis kliendile kompromissinõude. Kui hageja oli Quelle võlglane ja ta läks üle

Lowell (Lindorff), siis selle võlgnevusega ei tegeleta enam.

3. 29.01.2019. a seisukohas hageja märgib, et hagejale saadetud nõudekirjadest on aru saada,

et võlg esineb kostja ees ning Lowell Eesti AS tegeleb üksnes selle sissenõudmisega. Õige

ei ole ka kostja väide, et Quelle võlgnevusega ei tegeleta enam. Hagile on lisatud

dokumendid, millest nähtub, et Lowell Eesti AS andmebaasis on hageja võlgnevus üleval.

Äriregistri andmetest on näha, et kostja on korduvalt vahetanud ärinimesid ning enne House

of Brands OÜ-d kandnud nimesid Quelle Estland OÜ ja Quelle OÜ. House of Brands OÜ

ja OÜ Halens Eesti ühinesid alles 15.11.2010.a. ja seetõttu ei saa hagis nimetatud võla puhul

olla tegemist OÜ Halens Eesti võlaga. Samas ei oma see ka antud juhul tähendust, kas

algselt oli võlgnevus Quelle või Halensi ees, sest House of Brands OÜ-le (praeguse nimega

Consortio Fashion Group OÜ) läksid üle mõlema nõuded.

4. Kostja 08.04.2019.a vastuses kostja tunnistab, et tema põhinõue hageja vastu summas 57,42

eurot ja seonduvad kõrvalnõuded, s.h 13.11.2018.a seisuga intressinõue summas 0,74 eurot

ja viivisenõue summas 137,27 eurot on aegunud ning hagejal on õigus nende täitmisest

keelduda.

Kostja selgituse järgi sõlmisid hageja ja OÜ Halens Eesti 2008.a järelmaksuga

müügilepingu ja hageja kohustus tasuma eurodesse ümberarvestatuna 57,42 eurot. Kostja

omandas lepingust tulenevad nõuded 2010.a (toonase ärinimega) House of Brands OÜ ja

OÜ Halens Eesti ühinemise tulemusel. Kostjale teadaolevalt kehtisid kostja ja OÜ Halens

Eesti vahelise tehingu sõlmimisel OÜ Halens Eesti üldtingimused, mis nähtuvad Halensi

2007. a ostuinfost ning mille kohaselt kohaldati kokkuleppeliselt nõuetele 10-aastast

aegumistähtaega. Nõue hageja vastu anti sissenõudmiseks Lindorff Eesti AS-le, hageja ei

olnud ostetud kauba eest tasunud nõude sissenõudmiseks andmise hetkel ega ei ole seda

teinud ka edaspidi. Aktsiaselts Lowell Eesti on lõpetanud kõnealuse nõude sissenõudmise.

Kostja palub jätta TsMS § 168 lg 6 kohaselt menetluskulud hageja kanda, sest kostja võttis

hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagi esitamise

hetkel ei olnud kõnealused nõuded TsÜS § 145 lg 2 või alternatiivselt § 146 lg 4 ja § 147

lg 3 kohaselt veel aegunud.

Alternatiivselt palub kostja TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud täielikult poolte

endi kanda. Olukorras, kus hageja ei ole täitnud kostjaga sõlmitud müügilepingut ning on

seeläbi kostjale kahju põhjustanud, hageja on hoidnud müügilepingu täitmisest nii kaua, et

on saavutanud nõude aegumise, hageja ei ole esitanud kostjale aegumise vastuväidet

kohtuväliselt ning hageja on pärast nõude aegumist esitanud hagi eesmärgiga saavutada

tema nõude täitmisest keeldumise õiguse tunnustamine, on kostja hinnangul hageja

menetluskulude väljamõistmine kostjalt äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.

Kostja vastusele on lisatud 05.09.2011 Halensi nõuete staatuse raporti väljavõte (tl 46-51),

Halensi 2007.a ostuinfo (tl 52), 15.03.2019.a e-kirjavahetus (tl 53-55).

5. 22.04.2019.a vastuses hageja leiab, et kostja on hagi tunnistanud ja sellest tulenevalt ei oma

tähtsust ka kostja väited 10-aastase aegumistähtaja kehtimise kohta. Hageja märgib, et

sellisele kokkuleppele tema alla kirjutanud ei ole ning kostja ei ole ka eelnimetatud

kirjalikku pooltevahelist kokkulepet esitanud. Ebatäpsused OÜ Halensi ja Quelle

võlgnevusega on tingitud kostja korduvatest ärinimede vahetamisest.

Hageja ei nõustu kostja seisukohaga menetluskulude jagamise kohta. Kostja volitatud

esindaja on hagejale saatnud aastate jooksul korduvalt nõudekirju ning hageja on

telefonivestlustes kostja esindajaga selgelt väljendanud, et keeldub talle esitatud

võlanõudeid tasumast. Sellele vaatamata ei lõpetanud kostja võla sissenõudmist ega

lõpetanud nõudekirjade saatmist, vaid tegi seda alles peale seda, kui hageja pöördus

tuvastushagiga kohtu poole. Hageja eesmärgiks oli õigusliku olukorra ebaselguse

lõpetamine ning seda oli võimalik teha ainult kohtule hagi esitamisega. Kostjal nn

kahjukannatajana oli võimalik realiseerida oma õigust ja pöörduda hagejalt võlgnevuse

sissenõudmiseks õigeaegselt kohtu poole, selle asemel, et saata hagejale aastate jooksul

nõudekirju. Seega on justnimelt kostja oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks,

sest hagejal oli õigus saada selgust, kas ta peab oma kohustuse võlausaldaja vastu täitma

või võib selle täitmisest aegumise tõttu keelduda. Hageja on seisukohal, et menetluskulude

jätmine kostja kanda on põhjendatud.

6. 08.05.2019.a seisukohas on kostja jätkuvalt seisukohal, et hagi esitamise hetkel ei olnud

kostja nõue hageja vastu veel aegunud. Esiteks põhjusel, et hageja ja kostja õiguseellase

vahelise müügilepingu sõlmimisel hetkel 2008. aastal kehtinud Halensi ostuinfo, millega

kõik tellimuse esitajad tellimuse esitamisel alati nõustuma pidid, kohaselt kohaldati

pooltevahelistele nõuetele 10-aastast nõuete aegumistähtaega. Teiseks põhjusel, et hageja

ei ole oma võlga kogemata, vaid teadlikult ja tahtlikult tasumata jätnud, tunnistades

nõudekirjade saamist ja võlanõuete tasumisest keeldumist 22.04.2019.a vastuses. Vastusele

lisatud 10.10.2008 maksemeeldetuletus hagejale kinnitab, et hageja tellis kaupa kostja

õiguseellaselt OÜ Halens Eesti, mitte kostjalt, samuti kinnitab see hageja vastaval ajahetkel

jätkuvalt eksisteerinud põhivõlgnevuse suurust. Kostja võinuks eeltoodut silmas pidades

asuda ka seisukohale, et hagi esitamisega enne nõude aegumist on hageja sisuliselt nõudeid

tunnustanud ning aegumine TsÜS § 158 lg 1 kohaselt katkenud ja uuesti alanud, mistõttu

ei saa hagi rahuldada. Samuti võinuks kostja asuda seisukohale, et hageja on haginõude

valesti formuleerinud, mistõttu ei saa hagi esitatud kujul rahuldada. Kostja pidas muu

hulgas hageja võla suurust ja ostu-müügitehingust möödunud pikast ajast tingitud

tõenduslikku olukorda arvestades aga menetluslikult operatiivsemaks ja otstarbekamaks

nõuete aegumise väitega nõustuda. Kuivõrd hageja väitis hagis oma võlgnevuse tulenevat

valest õigussuhtest, sai kostja seda teha pärast võlgnevuse tegelike asjaolude täpsustamist.

Kostja jääb selle juurde, et hagi aluseks olevaid ja hagi esitamise asjaolusid arvestades oleks

õige ja õiglane jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Muuhulgas ka

kohtusse pöördumise asemel võlgnevuse sissenõudmine kohtuväliselt ei ole asjaoluks, mis

oleks kostjale mistahes viisil etteheidetav. Kostja hinnangul on küsitav, kas selliseid

tegevusi oleks õige ja õiglane käsitleda „põhjuse andmisena hagi esitamiseks“ ka olukorras,

kus nõuded oleksid olnud selliste tegevuste ajal aegunud. Võlausaldaja võib nõuda

kohustuste täitmist sõltumata nõude võimalikust aegumisest, võlgnikul on aegumise korral

lihtsalt õigus kohustuse täitmisest keelduda.

Vastusele on lisatud 10.10.2008 meeldetuletuskiri (tl 71).

7. 21.06.2019.a vastuses hageja täpsustas hagi, paludes tuvastada, et L Mil puuduvad

kohustused Consortio Fashion Group OÜ ees, mis tulenevad L Mi ja OÜ Halens Eesti vahel

2008.a sõlmitud müügilepingust seoses nõude aegumisega. Hageja palub kõik

menetluskulud jätta kostja kanda.

8. 11.07.2019.a vastuses kohtunõudele kostja kinnitab, et võtab hageja poolt esitatud ja

21.06.2019.a muudetud hagi õigeks ja tunnistab, et hagejal puuduvad kostja ees hageja ja

OÜ Halens Eesti vahel 2008.a sõlmitud müügilepingust tulenevad hagi aluses nimetatud

kohustused seoses vastavate nõuete aegumisega. Kostja jääb taotluse juurde jätta

menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt poolt endi kanda.

KOHTUISTUNG

9. 01.10.2019.a kohtuistungil kostja selgitab, et kostja õigeksvõtu kaalutlus tulenes

menetluskulude lahendamise võimalikkusest kostjale soodsamas suunas. Kostja osutab, et

nad on siin osaliselt selle pärast, et hageja määratles oma nõude valesti, mistõttu oli kostja

esimene küsimus, kuidas hageja saab olla pöördunud oma nõudega kohtusse, kui kostjale

teadaolevalt varasema äriühingu nimega ei tohiks ühtegi menetlust käia. Kostja näeb

menetluskulude jagamisel ka võimalust, et menetluskulud jääksid hageja kanda ulatuses,

mil hageja hoidus kõrvale kohustuse täitmisest. Poolte endi kanda jätmine ei oleks õiglane.

Hageja leiab, et kostja ei ole hagi koheselt õigeks võtnud, on korduvalt avaldanud

ebaselgeid seisukohti, kord tunnistab hagi ja siis viitab 10-aastasele aegumisele. Tegemist

ei ole 10-aastase aegumistähtajaga, lihtsalt kohustuse täitmata jätmise puhul ei saa öelda, et

tegemist on tahtliku kõrvalehoidmisega. Kostja segased vastused on menetluskulusid

suurendanud. Nii Halens kui Quelle oli kostja õiguseellased. Hagejal on olnud mõlemaga

lepingud ja ka võlanõuetest ei paistnud välja, kumma lepinguga on tegemist.

KOHTU SEISUKOHT

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi

lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus

toimikusse.

Kostja võttis hageja nõude õigeks nii 08.04.2019.a vastuses hagile kui 11.07.2019.a

vastuses täpsustatud hagiavaldusele. Kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa. Kuna kohus

on hagi õigeksvõtmise eelduste täidetuse korral õigeksvõtuga seotud, siis kuigi kostja võttis

hagi õigeks menetlusökonoomilistel kaalutlustel, s.o vaatamata sellele, et tema hinnangul

ei ole nõue aegunud, puudub kohtul käesoleval juhul õigus hinnata haginõude õiguslikku

põhjendatust, antud juhul lahendada aegumise küsimust.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult

täitmisele.

Menetluskulude jaotus

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Hagi rahuldamisel õigeksvõtul põhineva otsusega jäävad menetluskulud üldjuhul TsMS

§ 162 lg 1 alusel kostja kanda, s.o on poole kanda kelle kahjuks otsus tehti. Kostja on

taotlenud menetluskulude jätmist hageja enda kanda TsMS § 168 lg 6 või alternatiivselt

TsMS § 162 lg 4 alusel. Hageja vaidleb kostja taotlustele vastu.

Kohus selgitab, et jätab menetluskulude jaotuse otsustamisel arvestamata nõude võimalikku

aegumist puudutavad väited tulenevalt eelmises punktis hagi sisulise lahendamise kohta

märgitust.

TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud

ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kohus nõustub kostjaga selles, et arvestades põhjendatud vajadusega selgitada hageja

nõude sisuga seotud asjaolusid, saab asuda seisukohale, et kostja on nõude kohe õigeks

võtnud. See käib nii hageja algse, s.o 18.12.2018 kui 21.06.2019 täpsustatud haginõude

kohta.

Samas ilmneb poolte esitatud tõenditest, et viimane meeldetuletuskiri esitati 10.10.2008.a

(tl 72) , hageja hakkas võlateateid uuesti saama aastal 2017 (tl 8-9) ning nõue lõpetati alles

20.11.2019 (tl 54), s.o alles pärast hagi esitamist. Kohus leiab neil asjaoludel, et kuigi hageja

kinnitusel suhtles ta kostjaga nõude teemal ja seni tulemuselt, samas kostja väitel ei ole

hageja kostjale aegumise vastuväidet kohtuväliselt esitanud, siis kuna kostja vaidles ka

menetluses hageja nõude aegumise vastuväitele vastu, ei ole hagi esitamine hagejale TsMS

§ 168 lg 6 tähenduses etteheidetav, kuna ei ole tõenäoline, et kostja oleks ilma

kohtuvaidluseta hageja nõuet tunnistanud.

Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud eeldused TsMS § 168 lg 6 järgi menetluskulude hageja

kanda jätmiseks.

Vastuseks kostja selgitusele, et võlgnikul on aegumise korral lihtsalt õigus kohustuse

täitmisest keelduda, märgib kohus, et ka aegumise vastuväite esitamisel puudub võlgnikul

tegelikkuses võimalus sundida võlausaldajat maksehäireregistritest isiku võlgnevust

eemaldama, mis jääb võimalikele laenuandjatele jätkuvalt nähtavaks.

Kohus leiab, et vaatamata eelöeldule on alust menetluskulude jaotamiseks TsMS § 162 lg

4 järgi, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohtu selgituste kohaselt ei piisa viidatud sätte

kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega

kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et hageja suhtes oleks äärmiselt ebaõiglane jätta tema kanda hageja

menetluskulud, mis olid tingitud ebatäpse nõude esitamisest. Hageja palus 18.12.2018.a

haginõudes kohtul tuvastada, et hagejal puuduvad kohustused seoses nõude aegumisega

Consortio Fashion Group OÜ ees, mis tulenevad L Mi ja Quelle OÜ vahel sõlmitud

tarbijalemüügi lepingust, mille tasumise tähtaeg oli 10.08.2009 (tl 5), täpsustatud hagis, et

hageja ja OÜ Halens Eesti vahel 2008.a sõlmitud müügilepingust (tl 79). Kohus ei nõustu

hageja selgitusega, et ei oma tähendust, kas algselt oli võlgnevus Quelle või Halensi ees, sest

House of Brands OÜ-le (praeguse nimega Consortio Fashion Group OÜ) läksid üle mõlema

nõuded, kuna hageja on algses hagis kohustuse aluseks oleva lepingu identifitseerinud kui

konkreetselt Quelle OÜ-ga sõlmitud lepingu. Lähtudes TsMS § 5 lg 1, s.o hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning arvestades TsMS § 363 lg

1 p 1 sätestatud selge nõude tingimust, ei oleks hageja saavutanud 18.12.2018.a haginõude

rahuldamisega taotletavat eesmärki, kuivõrd kohus oleks vastavalt hageja nõudele tuvastanud

olematu kohustuse aegumise. Viimasele osutas kohus ka 13.06.2019.a kirjas hagejale.

Kohus leiab, et ebatäpse nõude sõnastamisega kaasnev risk ja seega nõude täpsustamisega

kaasnevad kulutused tuleb jätta hageja kanda, kuna ka tarbijalepingute pinnalt tekkinud

vaidlustes ei saa vastutustunnet ja täpsust menetlusõiguste kasutamisel oodata ainuüksi

teenuse osutajalt.

Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul põhjendatud ja õiglane jätta hageja enda kanda pool

hageja kantud menetluskuludest, v.a riigilõivust, mida hageja oleks pidanud tulenevalt

seadusest igal juhul tasuma. Kostja kanda jäävad tema enda menetluskulud ja pool hageja

lepingulise esindaja kuludest, millele lisandub hageja tasutud riigilõiv.

TsMS § 174 lg 1 1. lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 1. lause sätestab, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja esitas menetluskulude nimekirja 01.10.2019.a. Hageja menetluskuludeks on

riigilõiv 75 eurot ja kulud õigusabile 525 eurot (tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta).

Riigilõivu tasumise nõue tuleneb seadusest. Hageja poolt riigilõivu 75 eurot tasumine on

tuvastatud toimiku materjalide ja kohtute infosüsteemi põhjal. Õigusabikulude osas kohus

leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esitatud menetlusdokumentide sisu

ja mahtu ning hageja esindaja kvalifikatsiooni, on hageja õigusabikulud taotletud suuruses,

s.o 525 eurot põhjendatud. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 600 eurot.

Lähtudes menetluskulude jaotusest, tuleb hageja menetluskuludest jätta hageja kanda

262,50 eurot ja kostja kanda 337,50 eurot (262,50 + 75). Vastavalt hageja taotlusele tuleb

kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates

(TsMS § 178 lg 1).

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots