2-19-9535/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

22. jaanuar 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-9535

Tsiviilasi

Themis Õigusbüroo OÜ hagi Inge Pajumägi-Väli

vastu kahjuhüvitise 3286 eurot 12 senti ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Themis Õigusbüroo OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja

Themis

Õigusbüroo

OÜ

(registrikood

12803543), seaduslikud esindajad Liina Karlson ja

Birgit Riivits, lepinguline esindaja Tanel Riivits

Kostja

Inge

Pajumägi-Väli

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maia Ploom

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2019 määrus osas, millega maakohus

lõpetas tsiviilasja nr 2-19-9535 menetluse. Muus osas jätta maakohtu määrus

muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Lugeda Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2019 määruse resolutsiooni kehtivaks

terviklikuks sõnastuseks:

1) Jätta Themis Õigusbüroo OÜ hagi läbi vaatamata.

2) Jätta menetluskulud Themis Õigusbüroo OÜ kanda.

3) Inge Pajumägi-Välil esitada menetluskulude nimekiri 5 päeva jooksul

käesoleva määruse jõustumisest.

4. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja Themis

Õigusbüroo OÜ kanda.

5. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättesaamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Themis Õigusbüroo OÜ (hageja) esitas 24. juunil 2019 Inge Pajumägi-Väli (kostja)

vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 3286 eurot 12 senti, viivise

kahjuhüvitiselt ajaperioodi alates 6. juuni 2019 kuni 24. juuni 2019 eest 13 eurot 68 senti,

samuti viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 määras alates 25. juunist 2019 kuni nõude

tasumiseni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda ning kohustada kostjat tasuma

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt esindas hageja kostja endist tööandjat OÜ Abel

(registrikood 11997137) Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonis (TVK) töövaidlusasjas

nr 4-1/2033/18-33. Kostja ja OÜ Abel vaidlesid peamiselt selle üle, kas kostja esitatud

töölepingu ülesütlemise avaldus on tühine ning kas kostjal on õigus saamata jäänud tasudele

43 085 eurot 14 senti. Seoses eelpool nimetatud vaidlusega kandis OÜ Abel õigusabikulusid

4056 eurot 94 senti, mida kostja OÜ-le Abel ei hüvitanud. OÜ Abel pidi kasutama

õigusabiteenust, kuna kostja esitas OÜ Abel vastu 81 % ulatuses põhjendamata ja ebavajaliku

nõude. Kostja põhjustas OÜ-le Abel otsese varalise kahju õigusteenusele tehtud kulutustena.

Arvestades asjaolu, et TVK ei rahuldanud kostja nõudeid 81 % ulatuses, tekkis OÜ-le Abel

kahju 3286 eurot 12 senti (4056 eurot 94 senti*81 %).

28. mail 2019 loovutas OÜ Abel enda kahjuhüvitise nõude hagejale.

Hageja lisab, et praeguses asjas ei vaidle pooled menetluskulude jaotuse üle

tsiviilkohtumenetluse seadustiku ega töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) alusel. Hagejal

on kostja vastu kahjuhüvitise nõue võlaõigusseaduse alusel.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

Kostja hinnangul kannab kumbki pool töövaidlusasja lahendamisel TVK menetluses

TvLS § 16 lg 1 kohaselt oma menetluskulud ise. TVK menetluses tekkinud kulud on

TsMS § 144 p 4 kohaselt kohtuvälised kulud. Kostja ja OÜ Abel sõlmisid töövaidlusega seotud

kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-19-5510 kompromissi, mille p 4 kohaselt jäid menetluskulud

poolte endi kanda (TsMS § 168 lg 4). Seega ei ole hagi kostja arvates põhjendatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus jättis 28. oktoobri 2019 määrusega hagi läbi vaatamata. Menetluskulud

jäid hageja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kannab kumbki pool töövaidlusasja lahendamisel

TVK menetluses oma menetluskulud ise ning tekkinud kulud on kohtuvälised kulud

TsMS § 144 p 4 tähenduses (TvLS § 16). TsMS § 144 p 4 kohaselt on kohtuvälised kulud

seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud

rohkem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Maakohus tuvastas, et töövaidlusasi

lõppes TVK-s 5. veebruari 2019 otsusega ning maakohus lõpetas tsiviilasjas nr 2-19-5510

menetluse 23. mai 2019 määrusega. Kuivõrd hagiavaldus oli praegusel juhul esitatud varem kui

kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu, kohaldus maakohtu hinnangul TsMS § 144 p 4,

st menetluskulud on jagatud ja kindlaks määratud maakohtu 23. mai 2019 määrusega tsiviilasjas

nr 2-19-5510. Järelikult oli TVK-s tekkinud kulude osas kahju hüvitamise nõude esitamine

võlaõigusseaduse alusel välistatud. Kuivõrd hagiavaldusest nähtuvalt on kõik kulud tekkinud

TVK-s esindamisega, leidis maakohus, et hagi tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi

vaatamata. Hageja nõue ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse kaitseks ning seda ei ole

võimalik õiguslikult rahuldada.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas 27. novembril 2019 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada, võtta hagi menetlusse ning see rahuldada. Alternatiivselt palub hageja maakohtu

määruse tühistada ning saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et pooled TVK menetluse

läbisid ning hagejal õigusabikulud tekkisid. Hageja hinnangul tuleb praeguses asjas analüüsida,

kas TVK-s kantud õigusabikulusid saab vaidluse kaotanud menetlusosaliselt välja mõista

kahjuhüvitisena.

Hageja on seisukohal, et praegusel juhul ei kohaldu töövaidluse lahendamise seadus, vaid

võlaõigusseaduses sätestatud kahju hüvitamist puudutavad sätted. Hageja jääb hagiavalduses

toodud seisukohtade juurde. Hageja lisab, et töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu

seletuskirja kohaselt ei ole välistatud töövaidlusmenetlusega seotud kulude kui kohtueelsete

menetluse kulude hüvitamine hilisemas kohtumenetluses. Hageja arvates on meelevaldne

maakohtu järeldus, et kohtueelseteks kuludeks saab lugeda üksnes kohtueelseid läbirääkimiste

kulusid.

5. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 656 lg 2 teise lause ja § 659 alusel tühistada määruskaebuse

põhjendustest olenemata osas, millega kohus lõpetas tsiviilasja menetluse (maakohtu määruse

resolutsiooni p 2). Ringkonnakohtu hinnangul märkis maakohus määruse resolutsiooni p-s 2

ekslikult, et lõpetab menetluse käesolevas tsiviilasjas. Hagi läbi vaatamata jätmine ei ole

TsMS § 428 järgi menetluse lõpetamise aluseks. Eelmärgituga seoses rahuldab ringkonnakohus

määruskaebuse osaliselt.

Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna

alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse

põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

8. Vastusena määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

8.1.

Menetluskulude hüvitamise nõue on olemuslikult küll kahju hüvitamise nõue, kuid

käesolevas asjas hagetavate kulude puhul tuleb arvestada töövaidluse lahendamise seadusest ja

tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevat eriregulatsiooni. Ringkonnakohus ei nõustu hageja

seisukohaga, et asjas saab kohaldada võlaõigusseadust.

Maakohus on ringkonnakohtu arvates õigesti märkinud, et TVK menetluses kantud kulude osas

tuleb kohaldada TvLS § 16 lõikeid 1 ja 2. TVK-s toimunud menetluse kulud on

TvLS § 16 lg 2 järgi kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 4 tähenduses. TsMS § 174 lg 11 kohaselt

ei

või

menetlusosaline

tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

kohaselt

menetluskulude

kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada

menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks

kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil (enne 1. jaanuari 2009 kehtinud

TsMS-i redaktsioonis oli sama põhimõte sätestatud § 174 lg-s 7). Seega on menetluskulude

hüvitamise nõude esitamine teiste menetlusosaliste vastu võimalik ainult TsMS-i alusel

toimuvas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ja menetluskulude hüvitamise hagi

esitamine kahju hüvitamise nõudena on välistatud (vt ka Riigikohtu 9. veebruari 2011 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26–30; 13. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-13,

p 11). Nõude loovutamine ei muuda selle n-ö identiteeti, st nõue läheb üle sellises seisundis,

nagu see on.

8.2.

Praeguses asjas jätkus töövaidlus kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-19-5510, mille

raames sõlmisid kostja ja OÜ Abel 23. mail 2019 kompromissi (tl-d 59–60). Viidatud

kompromissi p-i 4 ja TsMS § 168 lg 3 kohaselt jäid menetluskulud poolte endi kanda.

Ringkonnakohtu hinnangul järeldas maakohus õigesti, et vaidlusalused kohtumenetluseelsed

õigusabikulud on jagatud ja kindlaks määratud Tartu Maakohtu 23. mai 2019 määrusega

tsiviilasjas nr 2-19-5510, mida menetlusosalistel olnuks soovi korral õigus vaidlustada.

Eeltoodust järelduvalt jättis maakohus hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel põhjendatult läbi

vaatamata.

9. Ringkonnakohus

jätab

määruskaebuse

esitamisest

tingitud

menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda, kuna hageja kaebusega taotletud eesmärki (hagi

menetlemine) ei saavuta ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu määruse

tühistamise aluseks.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks tsiviilasja lahendanud maakohus pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras

(TsMS § 174 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest