3-19-2082/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2020, Tartu

Haldusasja number

3-19-2082

Haldusasi

XXXX kaebus Viru Maakohtu 10. juuni 2019. a

arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste

tühistamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viru Maakohtu määruskaebus Tartu Halduskohtu

20. novembri 2019. a määruse resolutsiooni p 3 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja XXXX

Vastustaja Viru Maakohus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Viru Maakohtu määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 20. novembri 2019. a määruse resolutsiooni p 3.

3. Jätta kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

4. Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga XXXX.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXXX esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu tema 10.

juuni 2019. a arengu- ja hindamisvestluse kohta tehtud kokkuvõtte ja järeldused.

Kaebusele oli lisatud taotlus esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Maakohtu 10. juunil 2019

koostatud arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste kehtivus kuni asja menetlust

lõpetava lahendi jõustumiseni. Taotluses leitakse, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine

võib negatiivselt mõjutada kaebaja teenistussuhte jätkumist. Tööandja tegevusest saab

järeldada, et kaebaja peab sooritama C1-taseme eesti keele eksami oluliselt paremale

tulemusele kui 64 punkti. Eesti keele C1-taseme tunnistuse saamine on pikk periood ning

vastustaja määratud tähtaeg eksami ühe korraga nõuetekohaseks sooritamiseks ei ole mõistlik

ja proportsionaalne.

2. Tartu Halduskohus jättis 20. novembri 2019. a määrusega XXXX kaebuse käiguta

(resolutsiooni p 1), andis XXXXile tähtaja kaebuse nõude täpsustamiseks (resolutsiooni p 2),

rahuldas XXXXi esialgse õiguskaitse taotluse ning tuvastas Viru Maakohtus 10. juunil 2019

kaebajaga peetud arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste ning selles kaebajale

uue eesti keele C1-taseme tunnistuse esitamise kohustuse panemise õigusvastasuse kuni

haldusasjas nr 3-19-2082 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 3), kuulutas

menetluse kinniseks (resolutsiooni p 4).

Halduskohus leidis, et kuigi taotletakse arenguvestluse kokkuvõtte kehtivuse peatamist, ei ole

sellise esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine menetlustoimingu puhul võimalik. Siiski võib

kohus valida esialgse õiguskaitse abinõu ka omal äranägemisel. Erandlikud asjaolud

tuvastamiskaebuse menetluses esialgse õiguskaitse kohaldamise õigustuseks on tuvastatavad.

Olukorras, kus vastustaja saab hilisema võimaliku haldusakti andmisel tugineda kaebajale

kõnealuse arenguvestluse tulemusel määratud kohustuse täitmata jätmisele, ei pruugi olla

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsuse tegemisega enam piisavalt tagatud.

Kaebaja jättis 31. oktoobriks 2019 täitmata talle avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 92 lg 3

alusel pandud puuduste kõrvaldamise kohustuse ning välistada ei saa, et tööandja vabastab

kaebaja enne käesoleva kohtumenetluse lõppu teenistusest tema keeleoskuse nõuetele

mittevastavuse tõttu. Kaebajale kahjulike tagajärgede tekkimise ohtu ei saa välistada. Kaebajale

on kohtujuristi tööks vajalikul määral keeleoskuse puudumist ette heidetud pika aja vältel igal

temaga peetud katseaja- ja arenguvestlusel. Samuti ei ole Viru Maakohus kaebaja teenistusest

vabastamise võimalust ka ise välistanud.

Esialgse õiguskaitse kohaldamist õigustavad vaidluse asjaolud ja see, et esialgse õiguskaitse

kohaldamine on suunatud õigusliku olukorra säilitamisele ning haldusasjas nr x-xx-xxxx on

kaebajale Keeleinspektsiooni poolt tehtud samasisulise ettekirjutuse kehtivus peatatud.

Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning äratuntav ei ole, et esialgse õiguskaitse

kohaldamisega kaasneks mingeid pöördumatuid ja raskeid tagajärgi kolmandatele isikutele või

kahjustaks see oluliselt avalikke huve. Kaebajaga praegusel ajal koostööd tegeval kohtunikul

ei ole kaebaja töö osas pretensioone. Puudub alus arvata, et kaebaja kohtumenetluse ajaks

teenistusse jäämise kindlustamine kahjustaks oluliselt Viru Maakohtu kohtuasjade menetlemise

võimekust. Esialgse õiguskaitse kohaldamine välistab Viru Maakohtu võimaluse tugineda kuni

käesolevas asjas menetluse lõppemiseni kaebajat koormavate otsuste tegemisel tema poolt uue

tasemeeksami tegemata ja eksamitunnistuse esitamata jätmisele.

3. Viru Maakohus esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

20. novembri 2019. a määruse resolutsiooni p 3 tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmiseks.

Määruskaebuses leitakse, et kaebajal puudub arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte ja

järelduste vaidlustamiseks kaebeõigus ja seetõttu ka õiguslik alus esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamiseks. Tegemist on haldustoiminguga, kuid mitte vaidlustatava toiminguga.

Arenguvestluse läbiviimine ja selle raames kaebajale ettepanekute tegemine ei vii vältimatult

teenistuja ametist vabastamiseni, mis saaks olla kaebeõiguse aluseks. Tööandja tegevus on

olnud kantud eesmärgist suunata kaebajat omandama oskusi, mis on kohtujuristi ametikohal

töötamise eelduseks. Arenguvestluse kokkuvõte ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi sõltumata

menetluse lõpptulemusest ning ei ole suunatud ametniku õiguste ja kohustuste tekitamisele,

muutmisele või lõpetamisele, vaid teenistussuhte raames eelmise perioodi töötulemustele

hinnangu andmisele ning uute eesmärkide seadmisele. Vestlustel kokkulepitud tähtajad ei too

iseseisvalt kaasa konkreetseid tagajärgi, nt teenistusest vabastamist. Vestluse kokkuvõttes

kaebajale pandud kohustus ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi ja vastavate kohustuste täitmata

jätmine ei ole eraldi sanktsioneeritav. Isegi juhul kui toiming oleks õigusvastane, ei tingi see

vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist. Lõpliku haldusakti andmisel tehtavaid

otsustusi ei saa vastustaja põhistada üksnes 10. juuni 2019. a vestluse kokkuvõttele tuginedes.

Puudub alus eeldada, et 10. juuni 2019. a vestluse kokkuvõte tingib vältimatult kaebaja õigusi

rikkuva haldusakti andmise.

Vastustaja hinnangul ei ole halduskohtu toodud argumentidel esialgse õiguskaitse rakendamine

põhjendatud. Asjaolu, kas kaebaja täitis kohustuse või mitte, ei välista vastustaja õigust ja

kohustust anda välja haldusakt, kui tööandjal oleva teabe pinnalt nähtub, et ametniku teadmised

ja oskused ei vasta vastavale ametikohale kehtestatud nõuetele. Esialgse õiguskaitse korras

vestluse kokkuvõtte ja selles kohustuse panemise õigusvastasuse tuvastamine ei taga õigusliku

olukorra säilitamist.

Viide haldusasjas nr x-xx-xxxx Keeleinspektsiooni ettekirjutuse kehtivuse peatamisele ei oma

tähtsust, kuna kohtujuristi kohtute seaduse (KS) § 1251 lg 4 nõuetele vastavuse kontrollimine

on tööandja pädevuses ning Keeleinspektsiooni järeldused saavad olla üksnes üheks

tõendiallikaks teiste seas.

4. XXXX leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja

nõustub vastustaja arvamusega, et menetlustoimingut saab eraldi lõplikust haldusaktist

vaidlustada vaid erandlikel juhtudel. Erinevalt vastustajast leiab kaebaja, et praegusel juhul on

tegemist erandliku juhtumiga, kuna maakohtu esimehe A. Asi tegevus kaebaja suhtes on

suunatud kaebaja vallandamisele ning kaalukate argumentide puudumise tõttu on kaebaja

allutatud Keeleinspektsiooni kontrollile. Kohtunikul, kellega kaebaja koos töötab, ei ole

pretensioone kaebaja kui kohtujuristi tööülesannete täitmise kohta. Viru Maakohtu 10. juuni

2019. a arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõte rikub kaebaja õigusi, kuna aktis tööandja käsib

läbida uuesti C1 keeleoskustaseme eksami ning esitada vastav tunnistus tööandjale, kuigi

kaebaja on tööandjale esitanud kehtiva C1 keeleoskustaseme tunnistuse. Varasemate katseaja-

või arenguvestluste käigus ei ole kaebajale sellist korraldust antud. Vastustaja valmistus

vaidlustatud menetlustoimingu tegemisel ette lõpliku ja kaebajat koormava haldusakti, s.o

teenistusest vabastamise käskkirja, koostamiseks.

Kaebaja ei ole keeldunud oma keeleoskuse täiendamisest ja arendab keeleoskust tänaseni nii

eraõpetaja käe all kui ka erinevates keeleoskust parandavates klubides ja keelekursustel.

Kaebaja on õppinud keelt, et saada Eesti kodakondsus, osalenud Eesti Kaitseväes, lõpetanud

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, töötanud Maksu- ja Tolliametis ning Politsei- ja

Piirivalveametis.

Tööandja ei teinud kaebajale arenguvestluse käigus ettepanekut ja nende vahel ei olnud ka

kokkulepet, vaid tööandja seadis ise eesmärgi nõuda kaebajalt uue C1 eesti keele tasemeeksami

tunnistuse esitamist. Samuti ei vasta 10. juunil 2019 toimunud vestlus Viru Maakohtu

kohtudirektori 23. septembri 2018. a käskkirjaga nr 11-3/7 sätestatud arenguvestluse

läbiviimise korrale.

Arusaamatuks jääb, kas tööandja seab eesmärgiks uue C1 taseme tunnistuse saamise kaebajalt

või kaebaja keeleoskuse parandamist tema tööülesannete täitmiseks ja kuidas on need asjaolud

omavahel seotud. Olukorras, kus vastustaja ei suuda otsustada, kas haldusakt anda või mitte, ei

pea ega saa kaebaja oodata lõpliku haldusakti andmist. Põhjendatud huvi 10. juuni 2019. a

vestluse kokkuvõtte vaidlustamisel seisneb eelkõige Põhiseaduse §-s 29 sätestatud põhiõiguses

vabalt valida tegevusala, elukutse ja töökoht. 10. juuni 2019. a arenguvestluse kokkuvõtte

kehtivuse peatamisel ei saa vastustaja vabastada kaebajat teenistusest, kuna üksnes samal

vestlusel anti käskiv korraldus uue C1 taseme tunnistuse esitamiseks. Kaebajal on tekkinud

reaalne oht, et vastustaja võib edaspidi kaebaja suhtes õigusvastaselt käituda.

Antud asjas omab tähtsust, et haldusasjas nr 3-19-1517 peatati Keeleinspektsiooni ettekirjutuse

kehtivus. Kaebaja vastab KS § 47 lg 1 p-s 2 ja § 1251 lg-s 4 sätestatud kohtujuristi keeleoskuse

nõuetele. Vastustaja nõuab kaebajalt perfektset suulise eesti keele oskust, kui samal ajal ei valda

suulist eesti keelt või ei oma C1 keele taset mitu Viru Maakohtu kohtuametnikku. Kaebaja

soovib halduskohtule esitatud kaebusega tuvastada Viru Maakohtu menetlustoimingu, s.o Viru

Maakohtu 10. juuni 2019. a arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste, s.h kaebajale

uue tasemeeksami tunnistuse esitamise kohustuse panemise õigusvastasus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu määruskaebus tuleb rahuldada.

6. Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse korras temaga läbiviidud arengu- ja hindamisvestluse

kokkuvõtte kehtivuse peatamist. Halduskohus leidis, et menetlustoimingu puhul ei ole kaebaja

taotletud esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine võimalik, valis omal äranägemisel esialgse

õiguskaitse abinõu ja tuvastas Viru Maakohtu 10. juuni 2019. a kaebajaga peetud arengu- ja

hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste ning selles kaebajale uue eesti keele C1-taseme

tunnistuse esitamise kohustuse panemise õigusvastasuse kuni menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni.

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 sätestab esialgse õiguskaitse abinõud,

mida kohus saab määrusega kohaldada. Vaidlustatavas määruses halduskohtu poolt kohaldatud

abinõu, s.o arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste ning selles kaebajale kohustuse

panemise õigusvastasuse tuvastamine, ei kuulu viidatud sätte suletud loetellu. Riigikohus on

27. juuni 2017. a määruse nr 3-3-1-19-17 p-s 21 selgitanud, et kohus ei saa rakendada suvalist

esialgse

õiguskaitse

vahendit.

Võimalikud

esialgse

õiguskaitse

abinõud

loetleb

HKMS § 251 lg 1. Teisalt ei saa esialgset õiguskaitset kohaldada abstraktselt, näitamata ära

esialgse õiguskaitse vahendit, st õigust või kohustust, mis esialgse õiguskaitse määrusest

tuleneb.

Kuigi kohtul on võimalus kohaldada kaebaja soovitud esialgsest abinõust mõnda muud abinõu,

ei näe seadus siiski ette esialgse õiguskaitse abinõuna menetlustoimingu õigusvastasuse

tuvastamist. Seetõttu puudus halduskohtul alus esialgse õiguskaitse abinõu rakendamiseks.

8. Esialgset õiguskaitset ei saa üldjuhul taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse

kindlakstegemise kaebuses (K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik.

Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 688). Kaebaja selgitas vastuses määruskaebusele,

et tema kaebuse esitamise eesmärgiks on menetlustoimingu, s.o Viru Maakohtu 10. juuni

2019. a arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste, s.h kaebajale uue tasemeeksami

tunnistuse esitamise kohustuse panemise õigusvastasuse tuvastamine.

Kaebaja seiskoht on vastuoluline, kuna ühelt poolt on kaebaja nõustunud halduskohtuga, et

vaidlustatud kokkuvõte on menetlustoiming, mitte haldusakt, teisalt aga jätkuvalt peab oma

õigusi rikkuvaks eelkõige talle uue tasemeeksami tunnistuse esitamise kohustuse panemist, s.o

vaikimisi jaatab kokkuvõtte regulatiivset toimet. Menetlustoimingul puudub aga iseseisev

toime isiku õigustele ja kohustustele, sellega ei anta isikule õigusi ega panda kohustusi.

Ringkonnakohus jagab siinjuures halduskohtu seisukohta, et hindamisvestluse kokkuvõte ei ole

olemuslikult haldusakt, sellel ei ole regulatiivset otstarvet ning sellest ei tulene kaebajale otsest

kohustust sooritada uuesti tasemeeksam.

9. Kaebaja on kaugema eesmärgina välja toonud soovi vältida kohtujuristi ametist vabastamist

keelenõuete täitmata jätmise, s.h uue tasemeeksami tunnistuse esitamata jätmise tõttu.

Ringkonnakohus osutab, et käesolevas asjas menetlusse võetud tuvastamisnõude rahuldamine

kaebaja eesmärgi saavutamist ei taga. Hindamisvestluse kokkuvõtte õigusvastasus ei keela

vastustajal kaebaja ametist vabastamist ega tingi automaatselt kaebaja ametist vabastamise

haldusakti tühisust või õigusvastasust. Seetõttu ei ole käesolevas asjas tuvastamiskaebuse

esitamine ametist vabastamise vältimiseks tõhus õiguskaitsevahend. Samal põhjusel ei ole ka

halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu selle eesmärgi saavutamiseks tõhus ega

vajalik abinõu. Ka muud HKMS § 251 lg-s 1 nimetatud esialgse õiguskaitse abinõud ei ole

käesoleval juhul kohaldatavad, arvestades, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei ole kohtul

õigust väljuda põhivaidluse raamest ega kohaldada meedet, mis ei teeni põhivaidluses

kohtuotsusega kaebaja õiguste kaitse tagamise otstarvet.

Sel põhjusel ei jaga ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et tegemist on erandliku

vaidlusega, kus ka tuvastamisnõudes on menetluse ajal põhjendatud esialgse õiguskaitse

kohaldamine.

10. Eelnevale tuginedes tuleb Tartu Halduskohtu 20. novembri 2019. a määrus tühistada osas,

millega kohus rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning jätta kaebaja taotlus esialgse

õiguskaitse korras 10. juuni 2019. a arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte ja järelduste

kehtivuse peatamiseks rahuldamata.

11. HKMS § 175 lg 3 alusel asendada kohtumääruse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga

XXXX. (allkirjastatud digitaalselt)