3-20-60/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-60 Määruse kuupäev 17.01.2020 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi X.X. riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taotleja – X.X. RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

2. Asendada määruse avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD

1. X.X. esitas 07.01.2020 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt vajab taotleja advokaati, et vaidlustada Viru Vangla 04.11.2019 käskkirja nr 6-2/706-1, millega määrati ta vanglas koristajana tööle, ning Viru Vangla 11.12.2019 käskkirja nr 6-3/916-1, millega määrati talle tööle asumise korralduse täitmata jätmise eest karistuseks 20 ööpäeva kartseris. Taotleja sõnul on riigi õigusabi talle vajalik, sest vangla ei luba enam helistada mitteadvokaatidest esindajatele. Samuti on taotlejal psühhoos ja teised vaimsed probleemid ning ta ei suuda end kohtus esindada ega kaebusi koostada, kuna ei suuda keskenduda. Taotlejale asjast tulenev võimalik kasu on tema hinnangul see, et talle ei määrata enam kartserikaristusi ning ta pääseb üksikvangistusest, kus tema tervis halveneb pidevalt. KOHTU SEISUKOHT

2. Vastavalt RÕS § 6 lg-le 1 võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Taotluse esitamisele eelneva nelja kuu (07.09.2019–06.01.2020) taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttele tuginedes peab kohus tõenäoliseks, et tal puudub raha õigusabi eest tasumiseks. Riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks tuleb kohtul kontrollida aga ka seda, ega ei esine RÕS §-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid.

3-20-60

3. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

4. Taotleja on esitanud halduskohtule hulgaliselt kaebusi ja esialgse õiguskaitse taotlusi (2019. aastal kokku enam kui 40) ning on suutnud teha nendes kohtule arusaadavaks vaidluste sisu ja esitada enda kaitseks argumente. Kohtule ei ole usutav taotleja väide, et tal ei ole võimalik osaleda kohtumenetluses ilma riigi õigusabi korras määratud esindajata tema tervisest tulenevatel põhjustel. Taotleja väited keskendumisraskustest ning vaimsetest probleemidest ei veena kohut selles, et ta ei oleks iseseisvalt suuteline selgitama kohtule seda, miks tema hinnangul on vaidlustatavad käskkirjad õigusvastased, ning kaitsma ise oma õigusi. Taotleja endaga seotud asjaolude kõige paremini kirjeldamist on mõistlik oodata just taotlejalt endalt.

5. Halduskohtule esitatavas kaebuses ei pea kaebaja esitama õiguslikke põhjendusi ning piisab, kui kaebaja esitab selles selge nõude ja kirjeldab arusaadavalt enda seisukohti. Halduskohtumenetluses kehtiva uurimispõhimõtte kohaselt tuleb halduskohtul omal algatusel tagada asja lahendamiseks kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamine ning koguda vajadusel selleks ise tõendeid või teha nende esitamine kohustuseks menetlusosalistele (HKMS § 2 lg 4 lause 1). Samuti lasub halduskohtul selgitamiskohustus, millest tulenevalt tuleb kohtul enda selgitustega igas menetlusstaadiumis tagada, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks õigusliku kogenematuse tõttu esitamata ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead saaksid kõrvaldatud (HKMS § 2 lg 5). Ka asjakohaste õigusaktide kohaldamise üle otsustab kohus.

6. Riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks ei anna alust taotleja väited mitteadvokaadist esindajaga suhtlemise piiratusest. Kohtule ei ole usutav, et vangla ei võimalda taotlejal põhjendatud vajadusel telefoni teel tema mitteadvokaadist esindajaga suhelda. Lisaks on taotlejal võimalik suhelda oma esindajaga ka kirja teel.

7. Eelnevatel põhjendustel ei ole taotlejale riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt lubatud ning taotlus jääb rahuldamata.

8. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus omal algatusel määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/