2-18-15428/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2020, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-15428

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu ja YY vastuhagi XX vastu

kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduse

asendamiseks

Vaidlustatud otsus

Pärnu Maakohtu 25. novembri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXX,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Grass

Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX,

lepinguline esindaja advokaat Teet Lehiste

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta kostja apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioon-

kaebuse põhjal

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 25. novembri 2019 otsus hagi rahuldamise, menetlus-

kulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas (resolutsiooni punktid 1–3 ja 5–

8) ning saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule

eelmenetluse staadiumis.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

2 (6)

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED, NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 15. oktoobril 2018 Pärnu Maakohtule hagi YY (kostja) vastu. Hageja

nõudis poolte kaasomandi lõpetamist Jurna kinnistule, mis asub Saaremaal Pammana külas ja

on kantud kinnistusraamatu registriossa nr 68334 (edaspidi: kinnistu). Kinnistu koosnes kahest

katastriüksusest

tunnustega

40301:001:0111

(suurus

6,1 ha,

edaspidi:

üksus I)

ja

40301:001:0113 (suurus 38,2 ha, edaspidi: üksus II). Kummalegi poolele kuulub kinnistust ½

suurune mõtteline osa, mille pooled omandasid maa tagastamise käigus. Hageja nõudis kinnistu

jagamist reaalosadeks nii, et kummastki üksusest jääb nii hagejale kui ka kostjale üksuse poole

pindalaga ala.

2. Kostja esitas 4. veebruaril 2019 vastuhagi, milles nõudis samuti kinnistu jagamist

võrdseteks reaalosadeks, aga hagejast erinevalt. Kostja leidis mh, et üksuse II tegelik suurus on

71,2 ha, samuti märkis kostja pooltele jäävate reaalosade piirid hagejast erinevalt.

3. Pooled esitasid maakohtule 25. oktoobril 2019 kompromissi, milles leppisid kokku

üksuse I kinnistust eraldamises ja jagamises. Üksuse I osas palusid pooled tsiviilasja menetluse

lõpetada ja otsustada kohtul ainult üksuse II jagamine. Samal päeval võttis kostja vastuhagi

tagasi, millele hageja ei esitanud vastuväiteid. Maakohus kinnitas kompromissi

29. oktoobri 2019 määrusega.

4. Maakohtul jäi kirjeldatud olukorras sisuliselt lahendada hageja nõue kinnistu kaasomandi

lõpetamiseks üksuse II osas, mis oli sõnastatud järgmiselt:

(1) lõpetada poolte kaasomand kinnistule viisil, mille kohaselt hageja reaalosaks jääb

vastavalt hagiavaldusele lisatud plaanile 2 üksusest II (kaardil punasega piiritletud ala)

osa suurusega 19,10 ha ja kostja reaalosaks jääb vastavalt samale plaanile (kaardil

sinisega piiritletud ala) osa suurusega 19,10 ha;

(2) tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistu kaasomandi lõpetamiseks ja

reaalosadeks jagamiseks nõudes (1) toodud viisil ning asendada kohtuotsusega kostja

nõusolek kinnistu reaalosadeks jagamisel vajalike kinnistusraamatu kannete

tegemiseks, millega hagejale kuuluma hakkava reaalosa omanikuna kantakse sisse

üksnes hageja ja kostjale kuuluma hakkava reaalosa omanikuna kantakse sisse üksnes

kostja.

5. Hageja tugines mh järgmistele väidetele:

-

kuigi kinnistu kasutamise korra osas ei ole kinnistusraamatus kandeid, siis oli pooltel

kokkulepe, et pooled kasutavad kummastki üksusest poolt osa. Kostja sellest

kokkuleppest kinni ei pidanud;

-

aprillis 2018 saatis hageja kostjale avalduse, milles palus kostja nõusolekut

kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et üksused jagatakse võrdsetes osades reaalosadeks.

Kostja vastas, et on nõus kaasomandi lõpetamisega, aga soovib eelnevalt

kontrollmõõtmiste teostamist ja tegelike piiride kindlaksmääramist ning nõue on

esitatud kostjale ebasobival ajal;

-

kohtuväliselt pooled kaasomandi lõpetamiseni ei jõudnud;

-

plaani 2 järgi üksuse II jagamisel jäävad poolte osad väärtuselt ja pindalalt võrdsed.

Vallavalitsus avaldas hagejale, et vald ei tee takistusi kinnistu jagamiseks hageja

taotletud viisil ja piirides ning see on maakorralduslikult võimalik;

3 (6)

-

taotletud jagamine koormab kaasomanikke kõige vähem, sest sarnasel viisil on

toimunud ka kaasomanike suuline kokkulepe kinnistu kasutuskorra osas, kuigi kostja

on seda korduvalt rikkunud.

6. Kostja esitas kõnealuses osas hageja nõudele mh järgmised vastuväited:

-

üksuse II jagamist hageja taotletud viisil ei ole võimalik teostada, sest esinevad

maakorralduslikud takistused ja ebaselge on kinnistu piir;

-

samuti on ebaselge hageja nõue, sest sellest ei nähtu iga uue kinnisasja kohta

kinnistusraamatusse kantavaid andmeid – piirid, pindala, aadress, sihtotstarve,

koormatised, kinnistu nimi jne. Kaasomandit ei saa lõpetada enne uute katastriüksuste

moodustamist, sest juba ainuüksi jagamise tulemusel tekkivate uute katastriüksuste

puudumine on maakorralduslik takistus;

-

üksuse II piirid pole selged, sest katastrikaardi piirid ja tegelikud piirid looduses ei ühti,

kuna merest on tekkinud maismaad juurde, mis kuulub samuti kinnistu koosseisu.

Hageja soovib jagamist viisil, et merest lisanduv maa hakkab edaspidi kõik kuuluma

hagejale, mis ei ole õiglane. Kostja pakkus juba kohtueelselt, et jagada kinnistute osad

vastupidi, aga sellega hageja ei nõustunud. Lisaks on ebaselge piir naaberkinnistuga;

-

hageja soovitud jagamisviis ei järgi poolte võrdsust ka seetõttu, et plaanil 2 märgitud

hageja osal kasvab mets, aga kostja omal mitte. Kui hageja ei ole valmis sellist

ebavõrdsust kostjale rahas hüvitama, siis peaks kostja saama suurema pindalaga osa.

MAAKOHTU OTSUS

7. Maakohus rahuldas hagi 25. novembri 2019 otsusega (vaidlustatud otsus, resolutsiooni

p-d 1–3). Sama otsusega jättis maakohus vastuhagi läbi vaatamata (resolutsiooni p 4).

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 4 ja § 162

lg 1 alusel kostja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatava summa, millelt mõistis välja

ka viivise (resolutsiooni p-d 5–8).

Maakohus tuvastas üksustest I ja II koosneva kinnistu kuulumise poolte kaasomandisse ja

põhjendas otsust hagi rahuldamise osas järgmiselt:

-

asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda

kaasomandi lõpetamist. Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke

kõige vähem, ja lahendab kaasomandi lõpetamise nõude poolte huvide kaalumisega,

lähtudes õiglusest;

-

hageja taotletud jagamiseviisi puhul vastavalt plaanile 2 jäävad poolte ainuomandisse

jäävad osad väärtuselt ja pindalalt võrdsed; põhjendamatud on kostja väited, et

jagamisel tuleb arvestada merest juurde tekkinud maaga, piisav ja kohane on lähtuda

katastriandmetest;

-

viitega Saaremaa Vallavalitsuse 23. novembri 2018 kirjale leidis maakohus, et

vallavalitsuse seisukoha järgi on kinnistu jagamine hageja taotletud viisil ja piirides

maakorralduslikult võimalik;

-

kaasomandi lõpetamiseks ei ole vajalik, et jagamise tulemusel tekkivate kinnisasjade

kohta on juba moodustatud eraldisesivad katastriüksused. Samuti ei pea kohtuotsus,

millega ühe kaasomaniku tahteavaldus asendatakse, sisaldama piirimärkide

koordinaate ega piiriprotokolli. Kinnisasja kaasomandi lõpetamise otsusega asja

reaalosadeks jagamise teel ei määra kohus lõplikult, millisteks osadeks täpselt tuleb

kinnisasi jagada, ega otsusta, kas järgnevas haldus- või kinnistamismenetluses on igal

juhul kinnisasja jagamine sel viisil võimalik. Kohus saab eelkõige hinnata, kas

kinnisasja soovitud viisil jagamine on üldse põhimõtteliselt võimalik või seadusest

tulenevalt välistatud;

4 (6)

-

neil kaalutlustel tuleb hagi rahuldada ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 järgi

nõutav kostja nõusolek tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel

kohtulahendiga asendada.

APELLATSIOONKAEBUS

8. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja uue

otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

Apellatsioonkaebuses tugineb kostja peamiselt väitele, et maakohus ei kaalunud poolte huve

ega arvestanud asjaoluga, et üksuse II pindala suureneb mere arvel. Samuti jättis maakohus

tähelepanuta kostja väited jagamisel tekkivate osade väärtuste ebavõrdsuse kohta. Maakohus

tuvastas ekslikult, et üksuse II jagamine on maakorralduslikult võimalik. Kostja tahteavaldust

kinnistu jagamiseks ja uue katastriüksuse moodustamiseks ei saa asendada olukorras, kus

jagatava kinnistu piirid ja pindala on ebaselged.

Kaebus ei sisalda väiteid ega taotlusi seoses vastuhagi läbi vaatamata jätmisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus

kuulub vaidlustatud osas tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu,

mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme

kohtule TsMS § 656 lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist

kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

10. Kostja ei vaidlustanud vastuhagi läbi vaatamata jätmist, mis on eraldiseisev menetluslik

otsustus ja millel puutub otsene seos kaebuse etteheidetega maakohtule asja lahendamisel.

Vastuhagi läbi vaatamata jätmisel maakohus menetlusnorme oluliselt ei rikkunud. Seega ei ole

ringkonnakohtul alust vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 4 tühistada.

11. Maakohus ei viinud sisuliselt läbi eelmenetlust nii nagu selle näevad ette TsMS § 237 lg 1,

§ 329 lg-d 3 ja 4, § 392 ning § 398. Samuti ei järginud maakohus kohtuistungi läbiviimisel ja

sellele järgnevas kirjalikus menetluses seaduses ette nähtud korda (TsMS §-d 399–401 ja § 243

lg 2) ega täitnud selgitamiskohustust (§ 351). Need rikkumised on olulised TsMS § 656 lg 1

p 1 mõttes.

Mitte igasugused rikkumised eelmenetluses ei osutu menetlusõiguse normi niivõrd oluliseks

rikkumiseks, et see toob kaasa kohtulahendi tühistamise. Kuna ainuüksi eelmenetluse nõuete

rikkumine ei ole menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 656 lg 1 mõttes, siis

saavad maakohtule ette heidetavad rikkumised olla aluseks kohtuotsuse tühistamisele vaid

juhul, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust ja seda ei saa kõrvaldada

apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 2, vt ka Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-41-15, p 20 teine lõik).

Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust

ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses.

12. Maakohus rikkus eelmenetluse korraldamise kohustust sellega, et jättis määratlemata selge

vaidluseseme ja -ulatuse (TsMS § 392 lg 1) ega arutanud pooltega faktilist ja menetluslikku

olukorda pärast üksuse I jagamise kohta kompromissi saavutamist (TsMS § 351 lg 1).

Mõlemad viidatud normid kohalduvad nii suulises kui ka kirjalikus menetluses (vrd nt

Riigikohtu 29. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, p 18 teine lõik).

Hageja esitas algselt ühtse haginõude üksustest I ja II koosneva kinnistu jagamiseks.

Hagiavalduse resolutsiooni p-s 2 sisalduvad tekstiosad, milles palutakse tuvastada kostja

kohustus anda nõusolekud „kaasomandi lõpetamiseks ja reaalosadeks jagamiseks punktis 1

5 (6)

toodud viisil“ ja asendada kohtulahendiga kostja nõusolek kinnistu „reaalosadeks jagamisel

vajalike kinnistusraamatu kannete tegemiseks“. Sellisena on maakohus hageja nõude ka

lahendanud ja rahuldanud.

Maakohus ei ole vaidlust lahendades sisuliselt arvestanud sellega, et üksuse I osas oli vaidlus

küll lõppenud, aga kinnistu koosseisu kuuluvad poolte esile toodud ja maakohtu tuvastatud

asjaoludel endiselt mõlemad üksused. Kuigi kaasomandi võib lõpetada selles tähenduses ka

osaliselt, et mingi reaalosa jääb kas seniste kaasomanike kaasomandisse või jagatakse

kohtuväliselt, siis ei mõjuta see kaasomandi jagamiseks vajaliku tahteavalduse andmiseks

kohustava kohtulahendi selge sõnastamise kriteeriumi. Eelkõige peab nii hageja nõudest kui ka

kohtuotsuse resolutsioonist üheselt selguma, millise asja kaasomand ja millises osas

lõpetatakse.

Kui pooltel on vaidlus jagatava asja oluliste omaduste, sh kinnisasja moodustava maatüki

piiride üle, siis tuleb need omadused tuvastada ja vajadusel kohtuotsuse resolutsioonis

kajastada. Ebaõige on maakohtu arusaam, et katastriandmed määravad kinnisasja piirid.

Katastriüksuse kaardijärgsete piiride ebaõigsuse võib tuvastada nii haldusmenetluses kui ka

tsiviilkohtumenetluses (Riigikohtu 12. juuni 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12, p 26

esimene lõik). Tervikuna ei selgu vaidlustatud otsusest, millise asja ja millises osas poolte

kaasomand lõpetati.

13. TsÜS § 68 lg 5 alusel nõutav ja hagi rahuldamise korral kohtulahendiga asendatav

tahteavaldus peab olema selge (vrd nt Riigikohtu 29. mai 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-

13, p 12 neljas lõik). Käesoleval juhul see nii ei ole.

Hagiavalduse resolutsiooni p-s 1 ja vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 2 viidatud üksuse II

jagamise viis ei ole kinnistu reaalosadeks jagamise viis, sest see kirjeldab üksnes ühe kinnistu

koosseisu kuuluva katastriüksuse jagamist. Maakohus ei tuvastanud ega otsustanud, et kinnistu

koosneb ainult üksusest II, vaid selle koosseisu kuulub vaidlustatud otsuse järgi jätkuvalt ka

üksus I. Samuti ei ole selge ega üheselt arusaadav, millised on need kinnistu „reaalosadeks

jagamisel vajalikud kinnistusraamatu kanded“, milleks kostja nõusolek otsusega asendati.

Hageja kohustus on sõnastada TsÜS § 68 lg 5 alusel ja KRS §-st 341 lähtuv nõue nii, et selles

märgitakse selgelt kostja tahteavaldused (nõusolekud). Lisaks tuleb silmas pidada, et TsÜS § 68

lg 5 alusel esitatakse sooritus- mitte aga tuvastusnõue (vt nt Riigikohtu 12. aprilli 2017 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-13-17, p 13 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Vastasel juhul ei

tarvitse olla kohtotsus täidetav ja hagiga järgitav eesmärk üldse saavutatav.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul pooltega arutada olukorda kinnistu kompromissi

alusel jagamise tulemuse kohta ja anda hagejale TsMS § 340¹ lg 1 alusel võimalus nõuet

täpsustada.

14. Põhimõtteliselt on õige maakohtu arusaam, et kooskõlas TsÜS § 68 lg-ga 5 ja KRS § 34¹

lg-ga 8 saaks kaasomandi lõpetamise, sh asja reaalosadeks jagamisel tehtav kohtuotsus üksnes

asendada kostja kui hageja soovitud jagamisviisile vastu vaielnud kaasomaniku tahteavaldust

kinnistu jagamiseks (Riigikohtu 29. mai 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-12, p 13 teine lõik).

Kui kohus on teinud otsuse kaasomandi jagamise ning selle viisi kohta, peavad pooled kinnistu

jagama vastavas haldus- ja kinnistamismenetluses. KRS § 60 sätestab, et mh kinnistu jagamisel

tuleb esitada sama seaduse §-des 35 ja 36 nimetatud dokumendid. Kuigi kaasomandi

lõpetamise kohtuotsusega ei määrata kindlaks kinnistute piire, siis on kinnistu jagamiseks

kindlasti vajalikud vormikohane käsutustehing ja nõutavad nõusolekud (KRS § 35 lg 1 p-d 1

ja 2). Vastavalt KRS § 53 lg-le 1 peaks kinnistu jagamise avaldus sisaldama seisukohta, kas

eraldatud osast soovitakse moodustada uus kinnistu.

Kõnealuse haldus- ja kinnistamismenetluse jaoks on samuti vajalikud poolte kui kaasomanike

erinevad tahteavaldused. Maakohus ei ole hagejale selgitanud, et ilma neid hagemata ei tarvitse

6 (6)

hageja ikkagi saavutada kinnistu ega ka üksuse II jagamist plaanil 2 märgitud viisil, kui kostja

vabatahtlikult haldus- ja kinnistamismenetluses nõutavaid avaldusi ei tee. Nõude ja vaidlustatud

otsuse praeguse sõnastuse järgi ei ole kostjat kohustatud asjaomaste avalduste tegemiseks. Ka

vaidluse seda aspekti tuleb asja uuel läbivaatamisel pooltega arutada ja anda hagejale võimalus

soovi korral nõudeid täiendada.

15. Maakohus ei arutanud pooltega ega hinnanud vaidlustatud otsuses sisuliselt kostja

vastuväiteid seoses üksuse II jagamisel tekkivate osade ebavõrdsusega.

Esiteks pidanuks maakohus kostjale selgitama, et kui kostja soovib hageja koostatud plaanil 2

kujutatud osade jagamist poolte vahel hageja pakutust erinevalt (st kostja saab osa, mida hagiga

soovib endale hageja), siis tuleb selleks esitada vastuhagi. Ringkonnakohus selgitab, et AÕS

§ 77 lg 4 kohaselt võib kohtu kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt vajaduse korral

toimuda ka liisu heitmise teel.

Teiseks pidanuks maakohus pooltega arutama ja ka vaidlustatud otsuses käsitlema võimalust,

et kui jagamise tulemusel tekivad ebavõrdse väärtusega osad, siis on võimalik selle ebavõrdsuse

tasakaalustamine hiljem eraldi menetluses AÕS § 77 lg 3 alusel määratava rahalise hüvitisega

(vt selle kohta Riigikohtu 25. oktoobri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-05, p 9 teine lõik).

Kui hüvitist ei saa määrata enne kinnistu tegelikku jagamist, siis ei saa juba praegu ka otsustada,

et jagamisel tekkivad osad on väärtuselt võrdsed. Samas ei tohi AÕS § 77 lg 3 alusel hiljem

esitatav nõue tulla hagejale üllatuslikult.

16. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu hinnang vallavalitsuse 23. novembri 2018

kirjale (I kd tl 64) ei ole korrektne ja selles osas rikkus maakohus oluliselt TsMS § 436 lg-st 1

tulenevat otsuse põhjendamise kohustust. Üksuse II osas selgitas vallavalitsus, et jagamiseks

on esmalt vajalik hoiuala valitseja nõusolek, ja juhtis tähelepanu, et üksusele II on seatud

üheksa kitsendust (sh ala läbib elektriõhuliin, see jääb ranna ja kalda ehituskeelu ja

piiranguvööndisse). Vallavalitsus märkis, et kui katastriüksust soovitakse jagada vastavalt

skeemile, siis katastriüksusele juurdepääsuks on vajalik juurdepääsu servituut. Vaidlustatud

otsusest ei nähtu, et maakohus oleks neid asjaolusid hinnanud ja üksuse II jagamise kõik

maakorralduslikud eeldused tuvastanud.

17. Samuti on õige kostja etteheide, et maakohtu otsusest ei ole jälgitav, kuidas on kinnistu

kaasomandi lõpetamine üksuse II osas kooskõlas mõlema kaasomaniku huviga sel viisil, et üks

neist saab metsaga kaetud ala ja teine ilma metsata ala. Käsitletud ei ole küsimust, kuidas saab

kostja kasutada talle jäävat kinnistu osa, kui sellel puudub eraldi ühendus maismaaga, aga

jagamisega samal ajal juurdepääsu üle hagejale jäänud osa ei tagata. Kostja väidetele vastamata

jätmisega rikkus maakohus TsMS § 442 lg 8.

18. Kuna maakohus on rikkunud mh selgitamiskohustust, tuleb asi saata maakohtule menetluse

jätkamiseks alates eelmenetluse staadiumist (Riigikohtu 12. oktoobri 2016 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-92-16, p 17 neljas lõik). Kui eelmenetluse ülesanded on täitmata, siis on põhjendatud

vähemalt üldjuhul asja saatmine uuesti lahendamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis (vt

nt Riigikohtu 2. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15 esimene lõik). Seetõttu ei

käsitle ringkonnakohus apellatsioonkaebuse muid väiteid, sh materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise kohta.

19. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm