2-18-3015/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Beata Skitiba

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17.jaanuar 2020, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-3015

Tsiviilasi

Swedbank P&C Insurance AS hagi S Ki vastu

kahjuhüvitise

tasumise

kohustuse

puudumise

tuvastamiseks;

S Ki hagi Swedbank P&C Insurance AS-i vastu kahju

hüvitamiseks 3 013,25 eurot

Tsiviilasja hind

945,46 eurot + 3 103,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Swedbank P&C Insurance AS (registrikood

11269248, asukoht Liivaia 12, Tallinn 15039);

Hageja lepinguline esindaja: kohtumenetluse valdkonna

jurist

Külli

Reinfeld,

Swedbank

AS,

e-post

Kulli.Reinfeld@swedbank.ee

Kostja: S K (isikukood xxxx, elukoht xxxx);

Kostja lepinguline esindaja: Andrus Post (isikukood

36704214716,

Eesti

Õigusbüroo

OÜ,

e-post

andrus@juristaitab.ee).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS §

RESOLUTSIOON

1. Võtta poolte esitatud tõendid ja kirjalikud seisukohad tsiviilasja materjalide

juurde.

2. Rahuldada Swedbank P&C Insurance AS hagi osaliselt.

3. Rahuldada S Ki hagi osaliselt.

4. Tuvastada, et hagejal Swedbank P&C Insurance AS-il (registrikood 11269248)

puudub kahjuhüvitise tasumise kohustus kostjale S Kile (isikukood xxxx)

suuremas ulatuses kui 1 293,6 eurot.

5. Välja mõista Swedbank P&C Insurance AS-ilt S Ki kasuks kahju hüvitamiseks

1 293,6 eurot.

6. S Ki hagi jääb rahuldamata 1 719,65 euro ulatuses.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8. Otsus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud või tähtaja põhjendamatult pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Swedbank P&C Insurance AS (lühendatult ka kui Insurance, hageja) esitas 23.03.2018 Harju

Maakohtule hagi S Ki (K, kostja) vastu kahjuhüvitise tasumise kohustuse puudumise

tuvastamiseks summas 945,46 eurot.

2. Harju Maakohus võttis hagi 27.02.2017 määrusega menetlusse ja küsis kostja kirjalikku

vastust hagile. Kostja vastas hagile 02.04.2018. Hageja esitas 10.04.2018 arvamuse kostja

vastuse osas.

3. Kohus määras pooltele 12.04.2018 kirjaga tähtaja täiendavate selgituste ja tõendite

esitamiseks kostjale kuni 23.04.2018 ja hagejale kuni 30.04.2018.

4. Kostja esitas 24.04.2018 ja hageja 27.04.2018 oma täiendavad seisukohad ja tõendid.

5. 07.05.2019 küsis kohus veelkord pooltelt, kas nad leiavad, et on esitanud piisavalt tõendeid

oma väidete kinnitamiseks ning andis tähtajad menetluskulude esitamiseks ja neile vastamiseks.

20.05.2019 esitas kostja oma menetluskulude nimekirja ja 30.05.2019 e-kirjaga vaidles hageja

kostja menetluskulude suurusele vastu.

6. 10.06.2019 e-kirjaga uuendas kohus asja arutamise ning pidas vajalikuks selgitada pooltele,

milliseid nõudeid neil tuleks oma eesmärgi saavutamiseks esitada (t lk 117). Selleks kutsus

pooled kohtuistungile 30.09.2019.

7. Harju Maakohtu 10.09.2019 määrusega liideti käesoleva tsiviilasja juurde S Ki hagi

Swedbank P&C Insurance AS-i vastu kahju hüvitise väljamõistmiseks (tsiviilasi endise

numbriga 2-19-5175 (t lk 147).

8. 23.09.2019 esitas Insurance täiendava seisukoha ja nõude täpsustuse.

9. 30.09.2019 korraldas kohus istungi mõlema nõude läbivaatamiseks (vt ka t lk 140 jj).

10. 04.11.2019 esitasid pooled oma lõplikud seisukohad.

SWEDBANK P&C INSURANCE AS HAGI

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

11. Hageja palub tuvastada kahjuhüvitise tasumise kohustuse puudumist summas 945,46 eurot.

12. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

− 2017 aprillis-mais hakkas kostjale kuuluvas korteris xxxx, lekkima wc poti survevoolik,

kust vesi valgus korterisse ning mille käigus sai kahjustada korteri siseviimistlus. Korter

oli juhtumi ajal kindlustatud hageja juures.

− Vaidlust ei ole kindlustusjuhtumi toimumise üle. Kostja ja hageja vahel on eriarvamus

selles, missuguses ulatuses on kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustus.

− Kuna kokkulepet ei saavutatud pöördus kostja Tarbijakaitseameti (TKA) poole vaidluse

lahendamiseks. Tarbijavaidluste komisjoni (TVK) tegi 24.01.2018 asjas nr xxxx otsuse

ning leidis, et korteri kahjustused on tekkinud erinevate asjaolude/põhjuste koostoimes

ning kahjustuste ulatus ja taastamise kulu ei ole kululiikide osas täpselt jagatav.

Komisjon määras hüvitise kindlaks proportsionaalselt lähtudes kostja nõude (suurusest

(6 892,63 eurot) ja leidis, et hageja peab nõude hüvitama 70% ulatuses ehk summas 4

824,84 eurot, millest on hagejal õigus maha arvata omavastutuse määr.

− Hageja komisjoni määratud proportsionaalse summaga ei nõustu. Kahju saab

summaliselt kindlaksmäärata ja kahju suurus on 3 879,38 eurot: 1) Wc uks, lävepakk

ja piirdeliistud - Hageja koostööpartner Xxxx OÜ on koostanud eelkalkulatsiooni

wc ukse asendamiseks vajalike tööde tegemiseks summas 373,58 eurot; 2) tapeet –

Xxxx OÜ hinnapakkumine elutoa, köögi ja koridori tapeetimistööde teostamiseks

kokku summas 2 083,32 eurot; 3) parkett – Xxxx OÜ hinnapakkumine elutoa,

köögi ja koridori parketi vahetamiseks kokku summas 1 422,48 eurot (vt ka

täpsustatud nõue 23.09.2019).

− Hageja leiab, et õiguslik huvi on olemas, sest hagi esitamata jätmise korral esineb TKA-

l alus avaldada hageja kui TVK otsust mittetäitnud isiku nimi TKA koduleheküljel (nö

„mustas nimekirjas“). Kuna see võib kahjustada hageja mainet ning mõjutada

negatiivselt hageja majandustegevust, ei soovi hageja sellist tagajärge. Samas ei ole

TVK otsus kaevatav ja seega on hageja ainsaks võimaluseks esitada hagi asja

lahendmaiseks maakohtus.

13. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv summas

300 eurot.

Kostja vastuväited hagile

14. Kostja vaidleb hagile vastu ja toob esile järgmised vastuväited:

− Kostja ei vaidle selle üle, et oli kindlustusjuhtum ning poolte vahel on eriarvamus selles,

missuguses ulatuses on hagejal kahju hüvitamise kohustus. Kostja avastas lekke

12.05.2017. enne seda käis kostja korteris 01.04.2017, siis leket ei olnud. Seega lekke

tekkimise aeg on 01.04-12.05.2017.

− Kostja on oma kuludega tellinud riiklikult tunnustatud eksperdilt T R (Xxxx Osaühing)

ehitise auditi, et tuvastada eluruumi veekahjustuse tekkepõhjused. Vastavalt Xxxx OÜ

hinnapakkumistele on kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kogukahju 6 892,63 eurot.

− Kostja ei ole nõus TVK otsusega, millega komisjon kohustas hagejat maksma kostjale

välja kindlustushüvis summas 4 734,84 eurot. Kostja leiab, et hagejal on kohustus

hüvitada kostjale kogu kahju, st kahju summas 6 892,63 eurot.

Kahju suurus tugineb Xxxx OÜ 3-le hinnapakkumisele, millest hageja on

aktsepteerinud kahte. Komisjon on oma otsuses vähendanud kostja nõuet tervikuna 30%

ulatuses. Hageja on aga selgelt määratlenud, milliseid kulusid on ta nõus hüvitama.

Seega nõustudes enamuses TVK otsusega ja samaaegselt osade kulutustega üldse mitte

nõustudes, on kostja jaoks tekkinud ebaselge olukord.

15. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja menetluskulud on lepingulise

esindaja kulu 4,8 h (tasustatavaid tunde 2,8 h hinnaga 20 eurot/h) õigusteenuse eest. Kostja

arvates tuleb hagejalt menetluskulu hüvitamiseks välja mõista 92 eurot. Lisaks taotleb kostja

menetluskuludelt viivise väljamõistmist (t lk 113 -115).

16. Hageja vaidleb oma 30.05.2019 kohtule saadetud e-kirjas (t lk 116) kostja menetluskuludele

vastu leides, et arvutuslikult on eksitud, sest kui 2 h on tasuta ja järgmised 3 h on hinnaga a´ 20

eurot, siis peaks summa olema 56 eurot, mitte 92 eurot. Kuid lisaks leiab hageja, et ka õigusabi

osutamisele kulunud aeg on põhjendamatult pikk – kostja menetlusdokumentide sisu ja asja

keerukusega oleks kooskõlas ajakulu maksimaalselt 2 tundi.

S KI HAGI

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

17. K palub Insurancelt välja mõista kindlustuslepingust tulenev kahju 3 103,25 eurot ja

menetluskulud jätta Insurance kanda.

18. K toob hagi alusena esile järgmist:

-

21.12.2016 sõlmisid pooled kodukindlustuse lepingu nr xxxx, millega hageja kindlustas

talle kuuluva hooneosa (korteri, üldpinnaga 29,6 m2) xxxx, kindlustusperioodiga

21.01.2017-20.01.2018, omavastusega 90 eurot (edaspidi lühendatult ka Leping).

-

12.05.2017 avastas hageja korteris veelekke (lekkis WC-poti survevoolik). Lekke

kestvus oli orienteeruvalt 35-42 päeva. Lekkeaja veekulu oli ca 5 m3, enamus voolas ära

trapi kaudu.

-

Veekahju (fikseeritud poolte ühise ehitise ülevaatuse käigus aktiga 24.05.2017) :

a) Pesuruum/wc: keraamilistel plaatidel katlakivi, plaadid vajunud, ukse juures plaatide

vuugivahes pragu, seina nurkades silikoonribadel hallituse laigud, ukse alumine serv on

pundunud, uks ei sulgu.

b) Muud ruumid: esiku, köögi, elutoa ühisel parketil wc-ukse juures parketi serv pundunud

ja ühisel kipslael praod, mis tekkinud liigniiskusest.

19. Insurance on veekahju väljaselgitamiseks tellinud ehitise auditi (Xxxx OÜ audit

21.06.2017), milles sedastatakse, et vooliku purunemisel võib pritsida vett ka ukse peale, sealt

valguda uksepakule ja koridori parketile. Ukse alumine nurk ja piirdeliist on saanud

niiskuskahjustusi, uks ei sulgu ja see on niiskuskahju.

20. K ei nõustu auditi arvamusega, et parketile pole jäetud piisavalt deformatsioonivuuki ja tegu

on plaadipaigaldusnormide rikkumisega, sest ekspert tugines kehtetule viimistlusstandardile.

21. Samuti ei nõustu K auditi arvamusega, et wc-ruumi seinte hallitus on nii ulatuslik, et see ei

saanud tekkida ühe veeavarii tagajärjel, lisaks puudus korteris ventilatsioon või see ei töötanud:

hallitus ja katlakivi pidi olema tekkinud varasemalt. K viitab, et ekspert on tuginenud kehtetule

sisetööde standardile.

22. WC-poolses osas põrandaplaatide vahele tekkinud prao tekkepõhjuseks peab ekspert

puudusi aluskonstruktsioonis ja paigalduses.

23. Insurance tunnistas kohustust 3 879,38 euro ulatuses (Xxxx OÜ 11.08.2017

eelkalkulatsiooni ja Xxxx OÜ hinnapakkumiste nr 17-747-4S ja nr 17-757-1S alusel).

24. Insurance ei tunnustanud WC-ruumide remonti osaliselt – summas 3 013,25 eurot (Xxxx

OÜ hinnapakkumine nr 17.747S).

25. K pöördus 6 892,63 euro suuruse kogukahju saamiseks TVK poole ja TVK 24.01.2018

otsusega rahuldati Ki avaldus osaliselt – Insurancelt mõisteti välja protsent kogukahjust – s.o

4 824,84 eurot, millest tuleb maha arvestada omavastutus 90 eurot.

26. K leiab, et hüvitamisele kuulub siiski kogu kahju 6 892,63 eurot. TVK 24.01.2018 otsusega

on komisjon vähendanud kahju 30% kõikide kululiikide osas, neid eristamata. Insurance on

oma 23.02.2018 esitatud hagis selgelt eristanud, millist kulu ta peab kindlustusjuhtumi järgseks

ja on nõus hüvitama ja millist mitte.

27. K on omakorda tellinud ehitise auditi riiklikult tunnustatud eksperdilt T R, et tuvastada

eluruumi veekahju tekkepõhjused (01.12.2017 audit nr TR 1868/2017, mis ekspert R on

täiendanud 18.04.2018). Ekspert juhib tähelepanu, et pooled pole mingisugustest

ehitusstandardites kokku leppinud ja ehitus ei pidanud seega muule vastama, kui keskmisele

kvaliteedile Ehitusseaduse nõuete kohaselt.

28. Ekspert R lükkab ümber Insurance auditis märgitu, et osad WC-ruumi kahjustused ei saanud

olla põhjustatud sellest konkreetsest veekahjust.

Swedbank P&C Insurance AS vastus hagile

29. Insurance hagi ei tunnista põhjustel, mis on esitatud tema hagis (vt ka 2 kd, t lk 65jj,

13.05.2019 menetlusdokument).

POOLTE LÕPLIKUD SEISUKOHAD

30. 04.11.2019 esitas Insurance järgmised lõplikud seisukohad:

Hageja tellitud eksperthinnangu (hagi lisa 5) kohaselt oli wc-ruumi poolses osas ukseesiste

plaatide vahele tekkinud mõra, mitte ei olnud tegemist vajumisega nagu oli ülevaatusaktis

märgitud. Lisaks märkis ekspert, et kindlustusvõtja sõnul oli see osa ruumi põrandast plaaditud

puitlaastplaadi peale ja sinna tekkis mõra ka eelmise kindlustusjuhtumi ajal.

Eksperdi hinnangul on tegemist põrandaplaatide aluse puitlaastplaadi deformatsiooniga, mis

visuaalsel vaatlusel on saanud võimalikuks kas niiskuskahjustuse või ebapiisava toestuse

tagajärjel. Kuna sama probleem on esinenud ka varem, siis on ekspert veendunud, et prao uuesti

tekkimise põhjuseks on ebapiisavalt kinnitatud/toestatud aluskonstruktsioon.

Hageja hinnangul on ekspertarvamusega kindlaks tehtud, et wc põranda kahjustused ei ole

tekkinud Insurance kodukindlustuse tingimuste p 13 nimetatud kindlustusjuhtumi, äkiliselt

toimunud ettenähematu sündmuse tagajärjel ning seega puudub hagejal kohustus hüvitada wc

põranda remondimaksumust ja sellega seonduvaid lisatöid, millede hüvitamist S K nõuab

hinnapakkumise 17-747 S alusel.

31. 04.11.2019 esitas K järgmised lõplikud seisukohad:

Ki lõplik nõue on 3 013,25 eurot. Hageja on kostjale hüvitanud kokku 3 789,38 eurot.

Kahju väljaselgitamiseks on Xxxx OÜ poolt hagejale esitatud kokku kolm hinnapakkumist:

- hinnapakkumine nr.17-757-1S 25.07.2017. summas 2083,32 eurot (edaspidi HP 1);

- hinnapakkumine nr.17-747-4S 11.10.2017 summas 1422,48 eurot (edaspidi HP 2);

- hinnapakkumine nr.17-747 S 24.11.2017 summas 3386,36 eurot (edaspidi HP 3).

Hageja on nendest hüvitanud kaks esimest ehk 2083,32 + 1422,48. Lisaks nendele on hageja

hüvitanud kolmandast hinnapakkumisest ukse, lävepaku ja piide ja nende paigaldamise

(vahetuse) summas 373,58 eurot. Ehk kokku 2083,32 + 1422,48 + 373,58 = 3879,38 eurot – 90

eurot (omaosalus) = 3789,38 eurot.

Kostja on nõus vähendama HP-st 3 summas 373,58 eurot (uks ja ukse vahetus). Kokku

kuulub hüvitamisele HP-st nr 17-747 S 3 013,25 eurot (3 386,83 – 373,58 = 3 013,25).

Hinnapakkumine sisaldab enamus osas vannitoa kahjusid (tööd + materjal). Ei ole eluliselt

usutav, et kui kahju on tekkinud vannitoas, siis kahju nendes ruumides ei tekkinud.

Kostja palub tõendina arvestada tema poolt esitanud riiklikult tunnustatud eksperdi T R viimast

ehk 18.04.2018 ekspertiisiakti - ehitise auditit nr. TR 1868-1/2018.

Kõik kolm Xxxx OÜ hinnapakkumist sisaldavad ehitusekspertiisis (ehituse auditis) nimetatud

töid, seega on need asjakohased ja tuleb hagejal kostjale hüvitada.

Lõpuks ei ole kostja nõudnud hagejalt ka viivise tasumist. Hageja hüvitas osalise kahju kostjale

alles 06.04.2018, samas puudus vaidlus algusest saadik summa 3 789,38 eurot osas.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

32. Kohus vaatas läbi tsiviilasja materjalid, arutas pooltega nõudeid avalikult kohtuistungil,

analüüsis poolte väiteid ja asjas esitatud tõendeid leiab, et nii kostja kui ka hageja hagid tuleb

rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.

33. Esmalt lahendab kohus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 alusel seni

lahendamata avaldused:

-

hageja on 27.04.2018 seisukohas palunud jätta arvestamata kostja poolt hilinenult

esitatud menetlusdokumendi ja selle lisadega (kohtu antud tähtaja - 23.04.2018, asemel

24.04.2018)

Kostja esitas 24.04.2018 seisukoha ja tõendid 1-päevase hilinemisega. TsMS § 331 lg 1 näeb

ette, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist esitab avalduse,

taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei

põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et

hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Kohtu hinnangul kostja poolt seisukoha hilisem esitamine ei põhjustanud menetluse viibimist.

Liiatigi on hilinemine olnud vaid 1-päevane. Menetluse pikkust tervikuna arvestades, ei ole

tegemist märkimisväärse rikkumisega – hageja on saanud kostja menetlusdokumendiga tutvuda

ja selle osas oma seisukohta avaldada. Seega pole alust jätta kostja 24.04.2018 seisukohta

tähelepanuta.

-

Harju Maakohtu 27.02.2018 määrusega on menetlusse võetud hageja nõue tuvastada

hagejal Kile kahjuhüvitise 945,46 euro maksmise kohustuse puudumine.

23.09.2019 nõude täpsustuses palub hageja tuvastada temal kohustuse puudumine summas

3 103,25 eurot.

Ki hagi alusel on Harju Maakohtu menetluses (12.04.2019 määrus; 2 kd, lk 59jj) Ki nõue

Insurance vastu 3 103,25 euro saamiseks.

Kohtu korraldaval istungil 30.09.2019 selgitas K, et tema täpsustatud nõue on 3 013, 25 eurot

(30.09.2019 kohtuistungi protokoll 00:13:59). Sama on K väljendanud oma 04.11.2019 lõplikes

seisukohtades, nõustudes vähendama oma nõuet 373,58 euro võrra.

a) Kuna Harju Maakohus on 12.04.2019 määrusega võtnud menetlusse Ki nõude välja

mõista Insurancelt 3 103,25 eurot, siis puudub vajadus hageja vastassuunalise

tuvastusnõude (hageja 23.09.2019 tuvastusnõude täpsustus) menetlusse võtmiseks või

eraldi nõudena menetlemiseks, liiatigi keelab seda TsMS § 371 lg 1 p 5 (vt ka RKTK

lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-71-16).

b) K on küll 30.09.2019 istungil oma nõuet täpsustanud, kuid pole selgelt märkinud, kas

ta loobub vähendatud osas oma nõudest või mitte. K sedastab tervikuna, et tema

nõudest 6 892,63 eurot on Insurance poolt hüvitamata 3 013,25 eurot.

Praegusel juhul on poolte nõuete paljusust ja segadust tekitanud asjaolu, et pooled on

pöördunud tarbijavaidluse lahendamiseks eelnevalt selleks ette nähtud kohtueelselt vaidlusi

lahendava organi poole, mis aga pole kohustuslik. Samuti puudub selle organi otsustel

kohustuslik iseloom (TKS § 36 g 1).

TVK 24.01.2018 otsusega rahuldati Ki nõue osaliselt. Hageja oli otsusega osaliselt nõus

(3 789,84 eurot hüvitas hageja kostjale 06.04.2018) ja osaliselt (945,46 euro osas) mitte.

Hüvitamata 3 103,25 euro nõudes (arvestades omavastustust 90 eurot on hüvitamata summa

suuruseks 3013,25 eurot, pöördus K 03.04.2019 kohtusse.

Kuna TVK otsusega mittenõustumise korral selle vaidlustamise regulatsioon puudub, kohaldab

kohus Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 alusel analoogia korras Töövaidluse

lahendamise seaduse (TVS) § 58 lg 1 ja 4 ning vaatab sama tarbijavaidluse uuesti läbi. Seega

tuleb kohtul tuvastada, kas hagejal tuleb kostjale hüvitada 3 013,25 eurot või mitte ja kui

tuleb, siis mõistab selle summa kostjale välja.

Praegusel juhul on TVK teinud 24.01.2018 otsuse nr xxxx, mille kohaselt tuleb hagejal maksta

kostjale välja kindlustushüvitis 4 734,84 eurot. Hageja nõustus aga komisjoni otsusega ainult

osaliselt – 3 879,38 euro osas (lisaks tuleb arvestada kostja omavastutuse määraga 90 eurot); vt

ka hageja 10.04.2018 seisukoht, t lk 76 pöördel p 2.4).

Kostja aga soovib kogu tekitatud kahju, s.o 6 892,63 eurot hüvitamist. Kostja nõue on esitatud

3 013,25 euro saamiseks, kuna hageja on menetluse käigus 3 789,38 eurot hüvitanud (pooled

on oma nõuetes arvestanud ka kostja omavastutuse määra 90 eurot).

34. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu

ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud

esile tooma pooled ise. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3. (vt ka RK

06.03.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-15317).

35. Hageja ja kostja nõuete aluseks tuleb lugeda võlaõigusseaduse (VÕS) § 422, § 476, § 477

koostoimes §-dega 115 lg 1, 127 lg 1 ja lg 4 ning § 132 lg 3.

36. Pooled vaidlevad kahju ulatuse üle.

37. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud

tõendite alusel tuvastatuks:

-

pooled sõlmisid 21.12.2016 kodukindlustuslepingu, mille alusel oli kindlustatud

kostjale kuuluv korter xxxx perioodil 21.01.2017-20.01.2018 omavastutuse suurusega

90 eurot (poliis nr xxxx ja üldtingimused – t lk 5-12).

-

Ajavahemikus 01.04-12.05.2017 toimus korteris kindlustusjuhtum – wc-poti

survevoolik oli lekkima hakanud ja välja voolanud vesi kahjustas korteri siseviimistlust.

(vt ka hagiavaldus t lk 2 p 2.2; kostja vastus hagile, 02.04.2018; t lk 55 pöördel p 5.1.2).

-

Millal täpselt wc-voolik lekkima hakkas, seda ei ole kindlaks tehtud.

-

Hageja on nõustunud maksma kostjale kahju hüvitamiseks 3 789,38 eurot (3 879,38

eurot - kostja omavastutuse määr 90 eurot). Selle summa on hageja kostjale 06.04.3018

ka hüvitanud (HP 1 ja HP 2 alusel kalkuleeritud kahju (2 kd, t lk 23-24) + WC uks,

lävepakk ja piirdeliistud Xxxx OÜ 11.08.2017 hinnapakkumise alusel summas 373,58

eurot, (t lk 28).

-

TVK on 24.01.2018 teinud otsuse nr xxxx, mille kohaselt tuleb hagejal maksta kostjale

välja kindlustushüvitis 4 734,84 eurot. Kumbki pool osaliselt otsusega ei nõustu.

38. Kahjujuhtumi järgselt toimus 24.05.2017 korteri ülevaatus, pooled koostasid selle kohta

akti (t lk 17-18), tuvastati järgmised kahjustused (t lk 17):

1) WC-ruumi keraamilistel põrandaplaatidel katlakivi ning ukse juures plaatide

vuugivahes pragu, plaadid pisut vajunud;

2) WC-ruumi seina nurkades olevatel silikonribadel hallituse laigud;

3) Esiku-köögi-elutoa (moodustab ühe ruumi) ühisel parketil pesuruumi ukse juures

parkeri serv pundunud (parketi liitekohad köögi juurest pundunud varasemalt);

4) WC-ruumi MDF ukse alumine serv pundunud, uks ei sulgu (uksel kulumisjäljed

tekkinud varasemalt);

5) Elutoa ühisel kipslael praod (kindlustusvõtja sõnul tekkinud korteris olnud liigniiskuse

tagajärjel);

6) Kindlustusvõtja sõnul on korteri magamistoas teine parkett, mis ei ole ühes tükis

kahjustunud parketiga.

39. Hageja tellimusel koostas Xxxx OÜ 21.06.2017 auditi nr 70530A (Audit 1, t lk 19-27).

Xxxx OÜ tuvastas, et kostja korterile tekkis veeavarii tagajärjel järgmine kahju (t lk 21 ja 21

pöördel):

1) Niiskuskahju WC ukse alumine serv;

2) WC koridori poolne ukse piirdeliist.

40. Lisaks tellis kostja ehitise auditi (01.12.2017 akt nr TR.1868/2017) riiklikult tunnustatud

eksperdilt T R (t lk 59-69) ning täpsustatud auditi samal eksperdilt 18.04.2018 töö nr TR 2868-

1/2018 (Audit 2, t lk 82 jj). Kostja on palunud tõendina arvestada ainult viimast auditi ja kuna

hageja pole sellele vastu vaielnud, siis kohus sellest ka lähtub. Audit tuvastas, et kostja korterile

tekkis veeavarii tagajärjel järgmine kahju (t lk 85):

1) wc ukse, lävepaku ja piirdeliistude defektid;

2) aluspõranda osaline pundumine wc-s ja koridoris;

3) aluspõranda hallitus (ulatus tuvastatud katete demonteerimisel);

4) wc keraamilise plaatide vuukide purunemine koos plaatkatte osalise üleskerkimisega;

5) wc klinkerplaatide härme;

6) elutoa ja koridori laminaatparketi defektid;

7) köögi ja koridori lae värvkatte defektid.

41. Tarbijavaidluskomisjoni otsuse kohaselt ei ole komisjoni hinnangul kahtlust selles, et WC

ukse, lävepaku ja ukse piirdeliistudel tekkinud pundumine ning laminaatparketi lokaalne

pundumine on seotud kindlustusjuhtumiga. Selles osas on kindlustusandjal tekkinud

täitmiskohustus ning taastamisremondi maksumus kuulub hüvitamisele. Muus osas ei pidanud

tarbijavaidluskomisjon kahju hüvitamist põhjendatuks (t lk 14-15).

42. Insurance hagiavalduse kohaselt tunnistab hageja kahju järgmises ulatuses (3 789,38 eurot):

1) WC uks, lävepakk ja piirdeliistud (373,58 eurot – t lk 28);

2) Tapeeditööd (elutoas, köögis ja koridoris – 2 083,32 eurot- t lk 29);

3) Parketi vahetamine (elutoas, köögis ja koridoris – 1 422,48 eurot- t lk 30).

Kulutused eeltoodud kahju hüvitamiseks on kajastatud HP 1, HP 2 (t lk 29-30) ja LKB OÜ

eelkalkulatsioonis 11.08.2017 (t lk 28).

43. Kohus on hagi lahendades TsMS § 439 järgi seotud hageja esitatud nõude piiridega ega või

teha otsust nõude kohta, mida ei esitatud. Kohus on hagimenetluses seotud menetlusosaliste

esitatud materiaalõigusel põhinevate nõuetega ega saa teha otsust osas, milles ei ole nõuet või

kaebust esitatud.

44. Pooled on määratlenud vaidluse esemena ainult seni hageja poolt kostjale veel hüvitamata

kahju, mis on kajastatud Hinnapakkumises nr 3 (t lk 72) summas 3 386,83 eurot (vt ka

30.09.2019 kohtuistungi protokoll, poolte 04.11.2019 lõplikud seisukohad).

45. K on nõustunud oma hagist maha arvama Xxxx OÜ eelkalkulatsiooni summat 373,58 eurot

(WC ukse ja lävepaku vahetamise eest), kuna selle summa on hageja kostjale hüvitanud.

46. Kuna hageja ei nõustu HP 3 alusel kahju hüvitama põhjusel, et tema arvates ei ole selles

loetletud

kahjustused

põhjustatud

konkreetsest

kindlustusjuhtumist,

siis

taandub

vaidlusküsimus sellele, kas Hinnapakkumises 3 nimetatud kulutused on vajalikud

kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks või mitte.

47. Xxxx OÜ eelkalkulatsioon (t lk 28), mille kostja nõustub oma nõudest maha arvama,

sisaldab tasu uue ukse, lengide, lävepaku, piirdeliistude, ukse vahetuse tööde ja materjalide ja

transpordi eest. Üks-ühele samaväärset kulujaotust Hinnapakkumine 3 ei sisalda (vt t lk 72).

WC ukse vahetusega on Hinnapakkumises 3 seotud järgmised kirjendid: ukse ja lävepaku

eemaldus 65 eurot; ukse piirdeliistude paigaldus 20 eurot; materjalidest lävepakk 12 eurot ja

uks 112 eurot kokku 209 eurot. Ülejäänud 164,58 eurot tuleb seega arvestada maha

Hinnapakkumise 3 kirjendite 5-8 (abimaterjalid, objekti koristus, tööliste ja materjalide

transport jms) kogusummast 395 eurot (s.o 395-164,58=230,42 eurot).

48. Kostja tugineb kahju suuruse kindlaksmääramisel lisaks HP nr 17-757-1S (t lk 29) ja nr 17-

757-4S (t lk 30), kuid kuna nende alusel kahju hüvitamise osas vaidlus puudub, siis ei pea kohus

vajalikuks neid eraldi analüüsida. Viidatud hinnapakkumised sisaldavad tapeeditööde ja parketi

vahetamisega seonduvaid kulusid.

49. HP 3 alusel kostjale veel hüvitamata kulust 3 013,25 eurot tuleb kohtu hinnangul

täiendavalt maha arvat kostja omavastutuse määr 90 eurot (vastavalt 21.12.2016 poolte

vahel sõlmitud kindlustuslepingu tingimistele – t lk 6).

Seetõttu analüüsib kohus, kas kostja on õigustatud saama kahju hüvitamiseks veel

2 923,25 eurot.

50. HP 3 sisaldab järgmisi töid: santehnika eemaldus/paigaldus, keraamilise plaadi eemaldus

seinad ja põrand, seina tasanduskrohv, tasanduskihi valamine põrandale, seina ja põranda

plaatimine, lae eemaldus/paigaldus, valgustite eemaldus/paigaldus, elutoa lae viimistlus, elutoa

aluspõranda plaadi osaline vahetus, elutoa valgustite eemaldus/paigaldus ja eelnevate tööde

tegemiseks kulunud vahendid jms. Oma väidete tõendamiseks on pooled esitanud kaks

võrdväärset dokumentaalset tõendit Audit 1 ja Audit 2.

51. Audit 1 p-s 4 märgitakse, et kuna WC-ruumis asub ka põrandatrapp, siis veeavariiga

tekkinud peamine kogus vett voolas ära trapi kaudu. Kuna aga veeavarii tekitas suure niiskuse,

siis Ki väidete kohaselt põhjustas see WC ruumi hallituse ja köögilae kobrutamise. Auditi

kohaselt ei saa olukorras, kus suurem vesi voolas trapi kaudu ära, nii lühikese aja jooksul

sedavõrd ulatuslik hallitus tekkida. Paikvaatlusel tuvastas ekspert, et WC ruumi ventilatsioon

ei töötanud ja see puudus ka ülejäänud korteris. Kui ruumides oleks veeavarii tõttu tekkinud

sedavõrd suur niiskus, siis oleks niiskuskahjusid näha kõikjal, mitte ainult WC ruumi nurkades

ja põrandaplaatidel.

WC-ruumis on ukseesiste plaatide vahele tekkinud mõra ning see pole vajunud nagu

varakindlustuse ülevaatusaktis märgitud. Eksperdi hinnangul on tegemist põrandaplaatide aluse

puitlaastplaadi deformatsiooniga, mis visuaalsel vaatlusel on saanud võimalikuks kas

niiskuskahjustuse või ebapiisava toestuse tagajärjel. Kuna väidetavalt on WC põrandaplaatide

alla paigaldatud hüdroisolatsioon (seda paikvaatlusel tuvastada ei õnnestunud), mis on

lõpetatud uksepaku all, siis järelikult sealtkaudu niiskus seda plaati deformeerima ei pääsenud.

Sellest järeldab ekspert, et keraamiliste põrandaplaatide vahele sai tekkida pragu, sest

puitlaastplaat on ebapiisavalt aluskonstruktsiooni külge kinnitatud või korrektselt toestamata.

Köögi lagi on paikvaatluse toimumise ajaks kobrutavast osast puhastatud ja selle tekkepõhjust

pole enam võimalik tuvastada.

52. Kohus ei saa Auditi 1 kõigile järeldustele tugineda, sest need on oletuslikku laadi. Köögi

lae kobrutamise osas ei saa ekspert selle tekkepõhjust tuvastada, kuna lagi on Auditi 1 tegemise

ajaks puhastatud. WC põrandaplaatide vaheline pragu sai eksperdi arvamuse kohaselt tekkida

muuhulgas niiskuse tõttu, kuid ta välistab selle, sest eeldab hüdroisolatsiooni olemasolu, mida

ta aga tuvastada ei saa.

Seega ei välista Audit 1, et elutoa lae viimistlus võis saada kahjustusi kindlustusjuhtumi tõttu

ja et aluspõranda plaadi osalise vahetamise vajadus oli samuti tingitud veeavariist. Spetsialist

välistab aga selle, et kindlustusjuhtumi tagajärjel on tekkinud hallitus wc-ruumi nurkades ja nn

katlakivi põrandaplaatidel, kuna selle on tinginud korraliku ventilatsiooni puudumine ja väga

pika aja vältel kestnud liigniiskus. Kuna hallitavad ainult silikoonpinnad, siis on tõenäoliselt

kasutatud silikooni, mis pole mõeldud niisketele ruumidele.

Samas ei ole teada ega kindlaks tehtud, millal WC-voolik lekkima hakkas. Kostja vaid oletab,

et leke kestis 01.04.2017-12.05.2017, sest sellel ajavahemikul korteris kedagi polnud ja enne

01.04.2017 leket ei olnud ja 12.05.2017 korterisse minnes, avastas kostja lekke.

Seega võis leke tegelikult kesta ka väga lühikest aega.

Ekspertide kirjeldatud niiskuskahjustused kogu korteris on aga kohtu arvates iseloomulikud

pikaajalisele niiskuse ja vee toimimisele. Auditi 2 lisaks oleva eluruumi plaani (II kd, t lk 52

pöördel) kohaselt on WC pindala suurus 1,3m2 (varasema nö ekspertiisi kohaselt isegi 1,28m2)

ja korteri kogusuurus 29,6m2.

Vaidlusaluse Hinnapakkumise 3 järgi on plaatimistöid ja sellega seotud muid töid (seina

tasanduskrohv, hüdroisolatsiooni paigaldus jms) WC-s teostatud 13,5m2 ulatuses. Wc-s on ka

kogu lagi eemaldatud ja valgustid eemaldatud/paigaldatud.

Hinnapakkumise 3 järgi on kogu elutoa/köögi/esiku lagu viimistletud (20,5m2) ja eemaldatud

ning paigaldatud valgustid. Elutoa/köögi/esiku aluspõrand on samuti osaliselt vahetatud.

Kuna hageja esitatud Audit 1 ei lükka ümber väidet, et elutoa lagi ja aluspõranda plaadid võisid

saada kahjustatud kindlustusjuhtumi tõttu (niiskuskahju wc-vooliku purunemise tagajärjel), siis

selles osas loeb kohus Hinnapakkumises 3 märgitud tööd põhjendatuks: need on positsiooni 2

all märgitud tööd kogumaksumusega 301 eurot ja lisaks materjalidest aluspõrandaplaat 17,99

eurot, pahtel, krunt ja värv kokku 83,52 eurot. Kokku 402,51 eurot.

53. Nii Audit 1 kui ka Audit 2 (vt nt II kd, t lk 34) on tuvastanud, et WC-ruumi ripplae kohal

asus mittetöötav ventilatsiooni väljatõmme.

Kohus loeb usutavaks Auditis 1 märgitu, et hallitus wc-ruumi nurkades silikoonpindadel ja nn

katlakivi põrandaplaatidel on ilmselt pikaajalise liigniiskuse tulemus ega ole põhjustatud

vaadeldavast kindlustusjuhtumist. Küll aga ei välista kohtu arvates Auditis 1 toodu seda, et

kindlustusjuhtumi tõttu võis wc-ruumi aluspõranda materjal paisuda ja wc-ruumi

põrandaplaadid rikkuda (tõsta ja pragusid põhjustada nii plaatidesse kui ka vuukidesse).

Kohus lähtub siinkohal VÕS § 139 lg 1, mille kohaselt kui tekkinud kahju eest võivad vastutada

erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist

nõuda neilt kõigilt (viitega sama paragrahvi lg 2, mille kohaselt eelnevat kohaldatakse ka juhul,

kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju

tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks

tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata).

Seega hallitustõrje ja terve wc-ruumi (s.o nii põrand, seinad, kuid ka laed) täielik uuendamine

ei ole kohtu hinnangul põhjendatud – korraliku ja toimiva ventilatsiooniga (mis võiks sedavõrd

väikeses ruumis olla esmavajalik) oleks kostja saanud ulatuslikku niiskuskahju tõenäoliselt

vähendada.

Vaadeldes mõlemale auditile lisatud fotosid kahjustatud wc-ruumist, ei tuvasta kohus, et wc-

ruumi seintele või laele oleks tekkinud kahjustusi. Põranda plaatide vahetusega seoses on

ilmaselgelt vajalik vahetada ka seinte alumised plaadid, kuid mitte wc-ruumi seina terves

ulatuses ja lage.

54. Seega juhindudes VÕS § 132 lg 3 ja § 127 lg 6 peab kohus kindlustusjuhtumi tagajärjel

tekkinud wc-ruumi kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikuks ja mõistlikuks kulutuseks

Hinnapakkumises 3 toodud töödest eelnevalt tuvastatule veel lisaks positsioonis 1 märgitust:

-

Santehnika eemaldus/paigaldus 85 eurot;

-

Keraamilise plaadi eemaldus/paigaldus põrand ja seina alumine osa ca 5m2 27,5 eurot

(ühiku hind 5,5 eurot ja arvestusega, et põrandapind on ca 1,5m2);

-

Seina tasanduskrohv 3,5m2 21 eurot;

-

Tasanduskihi valamine põrandale 15 eurot (vastavalt hinnapakkumisele 3);

-

Hüdroisolatsiooni paigaldamine 5m2 55 eurot (ühiku hind 11 eurot);

-

Plaatimine (sein/põrand), vuukimine, silikoonimine ca 5m2 150 eurot (ühiku hind 30

eurot);

-

Plaadi porte paigaldus ca 2 m (wc-poti taga, vt ka II kd, t lk 33 pöördel, foto nr 4) 50

eurot (ühiku hind 25 eurot);

Kokku 403,5 eurot.

Lisaks materjalidest põrandabetoon 28,6 eurot; hüdroisolatsioon 1 tk 48,40; plaatimissegu 1,5

tk 27,3 eurot; vuugitäide 1 tk 14,2 eurot; sanitaarsilikoon 2 tk a 4,20 kokku 8,40 eurot;

keraamiline plaat ca 5m2 a 17 eurot kokku 85 eurot; keraamiline porte 10 tk a 4,80 kokku 48

eurot ja abimaterjalid 230,42 eurot (vastavalt mahaarvamistele, vt käesoleva otsuse p 47).

Materjal ja abitööd kokku 272 eurot.

55. Eeltoodu alusel on põhjendatud ja vajalikuks kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju

kõrvaldamise kuluks: 402,51 (otsuse p 52) + 403,5 (otsuse p 54) + 272 eurot (otsuse p 54) =

1 078 eurot. Sellele lisandub käibemaks 20% (215,6 eurot) kokku 1 293,6 eurot.

56. Seega kostja hagi kuulub rahuldamisele 1 293,6 euro ulatuses ja jääb rahuldamata

1 719,65 euro ulatuses (3 013,25 – 1 293,6). Võrdeliselt sellega kuulub hageja hagi

rahuldamisele 1 719,65 euro ulatuses ehk kohus tuvastab, et selles ulatuses ei ole hagejal

kostjale hüvitise maksmise kohustust. Kohustus on maksta kostjale 1 293,6 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

57. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

58. TsMS § 163 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus rahuldab hagid osaliselt, jätab kohus

menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude sellise jaotuse tõttu puudub vajadus nende

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

59. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

Kohtunik