3-19-359/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-359

Haldusasi

XX

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

25.01.2019

maksuotsuse

nr

12.2-3/042320-19

ja

04.03.2019

maksuotsuse nr 12.2-3/042459-31 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, volitatud esindaja v.adv Jaak Siim

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Kristel Uibo

Kolmandad isikud – HR Ehitus OÜ ja Torgfi OÜ

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 2. augusti 2019. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. augusti 2019.

a otsus haldusasjas nr 3-19-359 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.02.2020, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-19-359

2(13)

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis HR Ehitus OÜ tööjõumaksude (tulu- ja

sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse) arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil oktoober‒detsember 2017. Kontroll hõlmas ka

HR Ehitus OÜ-s töötamise tuvastamise menetlust töötamise registrisse (TÖR) kantud andmete

õigsuse kontrollimiseks. MTA kajastas kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt

tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud 05.11.2018 kontrollaktis nr 12.2-3/042320-

17. HR Ehitus OÜ ei esitanud kontrollaktile tähtajaks eriarvamust. MTA väljastas 05.11.2018

akti nr 12.2-3/042320-18 arvamuse esitamiseks ka XX-le, kuna HR Ehitus OÜ

kontrollimenetluses tuvastatud asjaolud mõjutavad tema kui füüsilise isiku maksukohustust.

XX esitas eriarvamuse ja täiendavad tõendid aktile 30.11.2018 ja 03.12.2018.

2. MTA vähendas 25.01.2019 maksuotsusega nr 12.2.-3/042320-19 HR Ehitus OÜ esitatud

tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse

deklaratsioonis näidatud maksusummat 11 939,43 euro võrra ning tühistas 31.08.2017 TÖR-s

vormistatud registrikande nr 2093750 XX töötamise kohta HR Ehitus OÜ-s. MTA tuvastas, et

HR Ehitus OÜ deklareeris maksustamisperioodidel oktoober‒detsember 2017 tööjõumaksude

deklaratsioonidel (TSD deklaratsioonid) alusetult XX-le sotsiaalmaksuga maksustatavaid

väljamakseid kokku 21 255,18 eurot. Lisaks registreeris HR Ehitus OÜ alusetult XX TÖR-s

töötajana ajavahemikul 04.08.2017‒15.12.2017. MTA tuvastas, et HR Ehitus OÜ-l ei olnud

nimetatud perioodil töölepingu alusel töösuhet XX-ga ning XX on registreeritud TÖR-s

eesmärgiga tekitada talle võimalus saada alusetult suuremat sünnitus- ja vanemahüvitist.

3. MTA kontrollis Torgfi OÜ tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust

perioodil september 2017. Kontroll hõlmas ka Torgfi OÜ-s töötamise tuvastamise menetlust

TÖR-i kantud andmete õigsuse kontrollimiseks. MTA kajastas kontrolli käigus tuvastatud

maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud 11.01.2019

kontrollaktis nr 12.2-3/042459-23. Torgfi OÜ kontrollaktile eriarvamust ei esitanud.

Kontrollakt edastati 11.01.2019 arvamuse andmiseks ja vastuväidete avaldamiseks XX-le,

kuna Torgfi OÜ kontrollimenetluses tuvastatud asjaolud mõjutavad ka tema kui füüsilise isiku

maksukohustust. XX esitas 04.02.2019 eriarvamuse.

4. MTA vähendas 04.03.2019 maksuotsusega nr 12.2.-3/042459-31 Torgfi OÜ esitatud

tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse

deklaratsioonis näidatud maksusummat 814,20 euro võrra ning tühistas 12.07.2017 TÖR-s

vormistatud registrikande nr 2031896 XX töötamise kohta Torgfi OÜ-s. MTA tuvastas, et

Torgfi OÜ deklareeris maksustamisperioodil september 2017 alusetult XX-le sotsiaalmaksuga

maksustatavaid väljamakseid 1500 euro ulatuses. Lisaks tuvastas MTA, et Torgfi OÜ

registreeris alusetult XX TÖR-s töötajana ajavahemikul 01.06.2017‒04.09.2017. MTA

tuvastas, et Torgfi OÜ-l ei olnud nimetatud perioodil töölepingu alusel töösuhet XX-ga ning

XX on registreeritud TÖR-s eesmärgiga tekitada talle võimalus saada alusetult suuremat

sünnitus- ja vanemahüvitist.

3-19-359

3(13)

5. XX esitas 25.02.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 25.01.2019 maksuotsuse nr

12.2-3/042320-19 tühistamiseks (haldusasi nr 3-19-359) ja 04.04.2019 kaebuse MTA

04.03.2019 maksuotsuse nr 12.2.-3/042459-31 tühistamiseks (haldusasi nr 3-19-622).

Halduskohus liitis 29.05.2019 määrusega haldusasjad ühte menetlusse numbriga 3-19-359.

Kaebaja tegi töölepingute alusel tööd, mistõttu puudub alus hinnata töösuhet näilikuks.

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 alusel ei ole maksukohustuse vähendamine

lubatav, sest vastustaja ei ole maksumenetluse käigus tuvastanud, et näilikuks hinnatud

lepingute poolte tahe oli kasvõi kaudselt kantud maksuõiguslikest kaalutlustest (vt ka

Riigikohtu otsused nr 3-15-1303, 3-14-50103). Maksuotsuse tegemise aluseks saab olla vaid

asjaolu, et maksudeklaratsioonis esitati ebaõigeid andmeid, mille alusel maksti maksu

ettenähtust vähem või tagastati ettenähtust rohkem. Praegusel juhul ei ole maksuotsustega

tasumisele kuuluvaid maksusummasid määratud, vaid maksukohustusi on vähendatud, samuti

on määratud tühistamisele TÖR-s olevad kanded kaebaja töötamise kohta. Seega ei ole

tegemist kohase haldusaktiga maksukohustuslase poolt deklareeritud maksukohustuse

vähendamiseks. Maksuotsustes on õigusliku alusena viidatud MKS § 92 lg 1 p-le 5, samas ei

ole täpsustatud, milline oli konkreetsel juhul muu seaduse või määrusega ettenähtud juht. Ka

uurimisprintsiipi sätestavas MKS § 11 lg-s 1 on seadusandja nimetanud maksude tasumise

õigsuse kontrolli kõrval just maksusumma määramist, mida antud maksuotsustega ei tehtud.

Maksumenetluses kogutud tõendid ei võimalda väita, et kaebaja ja kolmandate isikute vahel

sõlmitud töölepingud olid näilikud. Maksuhaldur ei ole suutnud koguda mitte ühtegi tõendit,

millel põhineb väide lepingute tagantjärele vormistamisest. Kaebaja töötamist on suulisi

seletusi andes kinnitanud mõlema kolmanda isiku juhatuse liikmed. On ilmne, et kui lepingu

täitmisel ilmnevad asjaolud, mis võivad seada ohtu selles kokkulepitud tingimuste täitmise,

võivad lepingulise suhte kestmisest huvitatud pooled teha vastutuleku korras teineteise

käitumise suhtes mööndusi. Seetõttu oli kaebaja nõus talle väidetu kohaselt majanduslikesse

raskustesse sattunud tööandjate poolt palga maksmisega ootama.

Kaebaja mõjusfääri ei kuulu asjaolu, et tööandjad jätsid kaebaja töötasult deklareeritud

tööjõumaksud riigile maksmata. Kaebaja ei saanud vastutada ka selle eest, et tööandjad teda

õigeaegselt TÖR-s ei registreerinud.

Kui kõrvutada Torgfi OÜ-ga sõlmitud töölepingut HR Ehitus OÜ-ga sõlmitud töölepinguga,

erinevad lepingutingimused nii sõnastuse kui detailsuse poolest. Visuaalne sarnasus on

seletatav tõsiasjaga, et kaebajale teadaolevalt koostas mõlemad CC.

HR Ehitus OÜ tegi TÖR-s kande kaebaja töötamise kohta tööle asumise kuul. Kaebajale loodi

tööandja domeeninimega e-posti aadress ja tema kasutusse anti tööandja nimel olev

mobiiltelefoni abonentnumber. Asjaolu, et HR Ehitus OÜ seaduslik esindaja ÄÄ ei säilitanud

kaebaja poolt Türgist kogutud teabe põhjal koostatud ülevaadet või ei soovinud seda mingil

põhjusel MTA-le esitada, ei anna alust jätta tähelepanuta, et isikul on säilinud kaebaja poolt

Türgist kaasa toodud kinnisvarabrošüürid, millest tehtud fotod ta edastas kontrolli käigus

maksuhaldurile. Puudub loogiline põhjendus, miks kaebaja pidanuks need talle tooma juhul,

kui nende vahel polnuks eelnevalt kokkulepet, et kaebaja kogub Türgis müüdava kinnisvara

kohta infot ja edastab tööandjale. Nähtuvalt e-kirjavahetusest Türgi kinnisvaramaakleriga sai

kaebaja maaklerilt muu hulgas faili kinnisvaraobjekti hinnatabeliga. E-kirjavahetus tõendab

üheselt, et kaebaja teavitas maaklerit, kes on ostmisest huvitatud isik (tööandja) ja maakler ei

eeldanud, et kaebaja otsib Türgis kinnisvara enda jaoks. Lisaks pöördus kaebaja Türgis veel

mitme kinnisvaramaakleri poole, et nad talle kinnitaksid, et omavahel suheldi 2017. a sügisel

seoses tööandja antud ülesandega koguda infot Türgi kinnisvarapakkumiste kohta. Ainuüksi

3-19-359

4(13)

pangakonto jääk teatud ajahetkel ei välista kinnisvara ostmist, sest tänapäeva ettevõtlusalases

praktikas finantseeritakse põhivara soetamist investeeringuteks valdavalt laenude abil.

Just kaebaja kaudu sai Alert Auto OÜ esindaja HR Ehitus OÜ seadusliku esindaja

kontaktandmed. Kaebaja poole pöörduti põhjusel, et kaebajat teati töötavat ehitusettevõttes.

Asjaolu, et kaebaja elukaaslane TT, kes samuti HR Ehitus OÜ-s töötas, kohtumistel kaasas

käis ja arvamust avaldas, ei välista kaebaja töösuhet. Puudub loogiline seletus, miks kaebaja

pidanuks kellegagi kontakteeruma või teavet vahendama HR Ehitus OÜ nimel, kui ta

väidetavalt äriühinguga seost ei omanud. Hinnapakkumiste koostamist kaebaja poolt ei muuda

olematuks asjaolu, et juhatuse liige neid tellijatele ei esitanud. Kaebaja elukaaslase e-posti

aadressilt saadetud e-kirjas seoses sõiduki Toyota Land Cruiser 150 ja selle varustuse

hinnapakkumisega on ühemõtteliselt kirjas, et autot otsitakse kaebaja tööandja tellimusel.

Samuti on näha, et kirjavahetust peeti 2017. a septembri lõpus, mil kaebaja ainukeseks

tööandjaks oli HR Ehitus OÜ. Andmed sõiduki kohta edastati tõesti kaebaja elukaaslase e-

posti aadressilt, kuid sealt saatis need ÄÄ-le edasi kaebaja. 04.10.2017 e-kirjast on näha, et

Peugeot 5008 Allure Plus Pure Tech hinnapakkumine vormistati kaebaja nimele ja viimane

saatis selle edasi ÄÄ-le. Kaebaja kasutas töötades nii enda isiklikku e-posti aadressi kui

tööandja domeeninimega aadressi. Hinnapakkumise palus kaebaja saata isiklikule aadressile,

sest sellisel juhul sai ta mobiiltelefonis Gmaili rakenduse kaudu koheselt teate e-kirja

saabumise kohta.

Kaebaja pangakontole laekus augusti töötasu 3500 eurot, septembri töötasu 3000 eurot ning

oktoobri ja novembri töötasu 10 000 eurot. Tööleping ei saa olla näilik asjaolude tõttu, mis

selle lepinguga ei seondu (asjaolud, et HR Ehitus OÜ endine juhatuse liige ei maksnud endale

sama töö eest töötasu, kaebaja elukaaslane ei saanud seal töötades samaväärset töötasu ning

töötasu ei ole vastavuses tehtud tööga). Kaebaja elukaaslane on töövõimetuks tunnistatud isik,

kes täitis HR Ehitus OÜ-s valdavalt abitöölise rolli ega soovinudki selle eest märkimisväärset

töötasu. Teistele HR Ehitus OÜ töötajatele ei makstud palka ebakvaliteetse töö, töökohalt

omavolilise lahkumise ja objektil kahjujuhtumi põhjustamise pärast, nagu nähtub juhatuse

liikmete seletustest. Isegi kui Eesti keskmisest suuremas töötasus kokku leppides mängisid

rolli ka kaalutlused seoses sünnitus- ja vanemahüvitise suurusega, ei saa see olla kaebajale

etteheidetav olukorras, kus ta täitis reaalselt kokkulepitud tööülesandeid ning välisriigis

tööülesandeid täites ei maksnud tööandja päevaraha ega hüvitanud tekkivaid kulusid. Saadud

töötasu laekus kaebaja reservhoiusele, millele kogunenud summad ta lasi 02.01.2018 korraga

üle kanda tähtajalise hoiuse kontole. Kaebaja võttis pangakontolt raha välja sõiduki ostmiseks

alles 2018. a märtsis. Kaebajast mitteoleneval põhjusel ei saanud sõiduki ostutehing teoks.

Kaebaja ei söandanud pärast seda rahasummat kontole tagasi kanda kartuses, et maksuhaldur

võib selle alanud maksumenetluses kohtu loal arestida. Asjas ei ole tõendeid, et rahasumma

oleks tervikuna või osaliselt jõudnud tagasi HR Ehitus OÜ valdusesse.

Maksuhaldur ei pidanud usutavaks, et kaebaja võttis endale juurde töökohustusi teises

ettevõttes, töötades samal ajal Torgfi OÜ-s. Torgfi OÜ-ga lõppes kaebaja töösuhe formaalselt

küll 04.09.2017, kuid faktiliselt ei täitnud kaebaja seal tööülesandeid juba 2017. a augusti

teisest poolest. Töölepingu lõpetamine jäi venima, sest kaebaja oli haiguslehel ja Torgfi OÜ

seaduslikku esindajat ei olnud võimalik kätte saada.

Torgfi OÜ juhatuse liige CC soovis kaebajale teadmata põhjusel maksta palka sularahas.

Kuna CC ei olnud 2017. a augustis kättesaadav, siis oli kaebaja nõus töötasu saamisega

mõnevõrra ootama. Lõpuks saatis CC kaebaja juurde raha üle andma DD. Kaebaja ei välista,

et töötasu võidi maksta mõne teise isiku rahalistest vahenditest. Maksuhaldurile esitati koopia

allkirjastatud 04.09.2017 kassa väljamineku orderist nr 14, mille kohaselt maksti kaebajale

3-19-359

5(13)

välja töötasu 1192,80 eurot. DDi- ütlustest nähtuvalt pärines raha temalt ja CC hüvitas tehtud

kulu 2017. a septembri lõpus või oktoobri alguses.

Kaebaja on 12.03.2018 maksuhalduri küsimustele vastates selgitanud, et ta suhtles telefoni

teel potentsiaalsete koostööpartneritega. Seda saabki pidada telefoni teel teenuse

müügipakkumiste tegemiseks. Lisaks CC-le on seitse isikut kinnitanud kaebajaga suhtlemist

seoses tööjõu otsimisega. Maksuotsuses välja toodud asjaolu, et suhtlus toimus tuttavate

isikutega, ei muuda olematuks, et suhtlus tööalastes küsimustes toimus.

Isegi siis, kui Eesti keskmisest suuremas töötasus kokku leppides mängisid rolli kaalutlused

seoses sünnitus- ja vanemahüvitise suurusega, ei saa see olla etteheidetav olukorras, kus

reaalselt tööülesandeid täideti. Palga suurus sõltub ka töötamise piirkonnast, töö täpsest

iseloomust, töötaja palgasoovist jne. Torgfi OÜ tegi tehinguid ajal, mil maksuhalduri väitel

puudus äriühingul reaalne majandustegevus.

6. MTA palus jätta kaebused rahuldamata.

Maksumenetluse käigus tuvastatu põhjal on õigustatult järeldatud, et kolmandad isikud ei

olnud kohustatud deklareerima, kinni pidama ja tasuma kaebajale tehtud väljamaksetelt

tööjõumakse ega tegema kandeid TÖR-s kaebaja töötamise kohta. Tegemist oli TSD-del

teadlikult valeandmete esitamisega, sest kaebaja ja äriühingute vahel ei olnud töösuhteid ja

töötasu väljamakse tegemine kaebajale on tõendamata, mistõttu deklareeriti TSD-del kaebaja

nimele olematuid väljamakseid, kinnipeetud ja arvestatud maksusid ning makseid. Kogutud

tõendid viitavad sellele, et suuremaid töötasu väljamakseid deklareeriti kaebajale eesmärgiga

saada riigilt suuremaid hüvitisi. Kolmandate isikute poolt kaebajale deklareeritud

sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed andsid kaebajale aluse saada oluliselt suuremat

haigus- ja töötuskindlustushüvitist. Töötasu suurem deklareerimine võimaldas hiljem kaebajal

saada ka suuremat sünnitus- ja vanemahüvitist, kuna kaebajal sündis 2018. a mais laps.

Äriühingute ja kaebaja vahel sõlmitud töölepingud ei tõenda töösuhte olemasolu ja on pelgalt

formaalsed. Nii HR Ehitus OÜ kui Torgfi OÜ on jätnud kaebajale deklareeritud tööjõumaksud

riigile maksmata. TÖR-s on kaebaja töötamine registreeritud tagantjärele. Mõlema äriühingu

puhul on tuvastatud ka varasemate perioodide deklaratsioonides valeandmete esitamist.

Kaebaja oli 01.08.2014‒22.12.2014 töötajana registreeritud GZK Company OÜ-s, mille

juhatuse liige oli samuti CC. GZK Company OÜ kontrollimise käigus tuvastas MTA samuti,

et kaebajale tehtud väljamaksed on deklareeritud alusetult. Isikute varasem tutvus võimaldas

neil kergesti vormistada reaalselt mittetoimunud töösuhte kohta dokumente, jätta mulje

töösuhte olemasolust ja anda eelnevalt omavahel kooskõlastatud ütlusi.

Maksuhalduril on õigus tuvastada töötamise alustamine ja lõpetamine ning teha vajaduse

korral selle kohta MKS §-s 46 sätestatud tingimustele vastav otsus (MKS § 253 lg 1).

Nimetatud õigus sisaldab ka õigust TÖR-i kande muutmiseks. Maksuhalduril on pädevus

kvalifitseerida tehinguid maksu õige määramise eesmärgil tühisteks või näilikeks (MKS § 83

lg 1, § 83 lg 4). Maksuhalduril on pädevus sekkuda, kui näiliku tehingu kaudu saaks

maksukohustuslane maksueelise. Kui tehingut pole üldse toimunud, jääb see arvesse võtmata.

Seega on maksuhaldur pädev asjas kogutud tõendite pinnalt tegema järeldust, kas kaebaja ja

kolmandate isikute vahel eksisteeris õigussuhe (töötamine), mille tulemusena maksti kaebajale

töötasu ning millega kaasnes tööjõumaksude tasumise ja kinnipidamise kohustus. MKS § 88

lg 1 teisest lausest tuleneb maksuhalduri õigus deklareeritud maksusumma korrigeerimiseks.

Kuigi MKS § 92 lg 1 p 2 kohaselt määrab maksuhaldur maksukohustuse suuruse juhul, kui

deklaratsioonis näidatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda, ei

ole põhjust asuda seisukohale, et vastupidises olukorras pole maksuotsuse tegemine lubatud.

3-19-359

6(13)

Ka Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-17-1430 leidnud, et

vastupidine tõlgendus piiraks põhjendamatult maksuhalduri pädevust ega oleks kooskõlas

maksuõiguse põhimõtetega.

Kuna maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, on tõendamiskoormus üle läinud kaebajale.

Kaebaja ei ole suutnud ka kohtumenetluses esitada selliseid tõendeid, mis kinnitaksid tema

töötamist HR Ehitus OÜ-s ja Torgfi OÜ-s.

7. HR Ehitus OÜ ja Torgfi OÜ ei esitanud oma seisukohti.

8. Tallinna

Halduskohus

jättis

02.08.2019

otsusega

kaebused

rahuldamata

ja

menetluskulud poolte endi kanda.

Kui maksukohustuslane on maksusumma mingil moel valesti deklareerinud, on maksuhalduril

õigus maksusummat korrigeerida kas suuremaks või väiksemaks ning maksusumma

korrigeerimine maksuotsuse vormis oli õiguspärane (MKS § 92 lg 1 p 2 ja § 11 lg 1). MTA

hindas kaebaja töösuhted kolmandate isikutega näilikeks (MKS § 83 lg 4), mistõttu muudeti

kolmandate isikute maksuarvestust. Näiliku töösuhte tuvastamist ei takista asjaolu, et

maksukohustuslane ise ei saanud näilikust töösuhtest maksueelist. Maksuhalduril on õigus

maksuarvestust muuta, kui tuvastatakse, et näilike töösuhete eesmärk oli suurendada riigilt

saadavaid hüvitisi. Sotsiaalkindlustusamet ei saa ise õigusvastaselt makstud vanemahüvitist

tuvastada ega tagasi nõuda ilma sotsiaalkaitse infosüsteemi andmetes toimunud muudatuseta,

mille aluseks on üldjuhul MTA maksuotsus.

Kuna e-posti aadressi loomine on lihtne ja kaebaja on ise välja toonud, et ta suhtles valdavalt

isikliku e-posti teel, ei saa tööandja domeeninimega e-posti aadressi olemasolu lugeda

veenvaks tõendiks töösuhte olemasolu tõendamisel. Tõenditest ei nähtu ka, et kaebaja oleks

tööandja nimel olevat mobiiltelefoni abonentnumbrit pidevalt kasutanud. Ka kirjaliku

töölepingu olemasolu iseenesest ei tõenda tegeliku töösuhte olemasolu.

Töölepingu kohaselt HR Ehitus OÜ-ga pidi kaebaja tööle asuma osalise tööajaga. Tööandja

kohustus maksma töötasu (bruto 3000 eurot kalendrikuus) üks kord kuus hiljemalt jooksva

kalendrikuu viimasel tööpäeval. Vastupidiselt töölepingus ette nähtule maksti kaebajale

augusti töötasu alles 04.10.2017, septembri töötasu 13.11.2017 ning oktoobri ja novembri

töötasud 21.12.2017 (05.11.2018 akt, p 1 alap 9). Kui isikule on kirjaliku töölepinguga ette

nähtud õigus saada töötasu iga kuu, on pigem ebatavaline, et töötaja on nõus töötasu

väljamaksete hilinemisega. Tõendatud ei ole, et kaebaja otsis 2017. a sügisel Türgis

kinnisvara HR Ehitus OÜ töötajana. Türgist HR Ehitus OÜ juhatuse liikmele toodud

kinnisvarabrošüürid ja kirjavahetus Türgis tegutsevate kinnisvaramaakleritega viitavad sellele,

et kaebaja käis 2017. a sügisel Türgis kinnisvaraga tutvumas, kuid ei tõenda, et kaebaja tegi

seda HR Ehitus OÜ töötajana. HR Ehitus OÜ juhatuse liikme valduses võisid olla fotod

käsitsi lisatud märkustega kinnisvarabrošüüridest, kuid pole tuvastatav, kes tegi fotod ja kes

lisas brošüüridele märkused. Ka kaebaja esitatud 2017. a sügisest pärinevast e-kirjavahetusest

ühe kinnisvaramaakleriga ei nähtu, et kinnisvara otsiti HR Ehitus OÜ jaoks. Väljavõtted 2018.

a sügisel toimunud e-kirjavahetusest veel kolme kinnisvaramaakleriga, kes on kinnitanud

2017. a sügisel suhtlemist, ei võimalda järeldada, et 2017. a-l tegelikult suheldi ja otsiti

kinnisvara HR Ehitus OÜ jaoks. Kui kaebaja koostas Türgist kogutud teabe põhjal ülevaate,

mida HR Ehitus OÜ juhatuse liige ei säilitanud, võiks eeldada, et see on faili kujul kaebajal

olemas. Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta seda ise maksuhaldurile esitada ei saanud.

Maksuhaldur viitas, et HR Ehitus OÜ tegevusalaks on elektriinstallatsioon ja erinevates

kontrollimenetlustes ei ole kordagi mainitud huvi kinnisvaraga tegelemise vastu. Arvestades

äriühingu majanduslikku olukorda, ei saanud usutavaks pidada võimekust osta kinnisvara

Türgis. Maksuhalduri jaoks ei olnud usutav, et niigi majanduslikes raskustes olev ettevõte ei

3-19-359

7(13)

kasutaks palga maksmisel lubatud maksusoodustusi (05.11.2018 akt, p 1 alap-d 4‒6).

Puuduvad tõendid, et HR Ehitus OÜ oleks üritanud laenu taotleda. On äärmiselt

ebatõenäoline, et majanduslikes raskustes äriühing oleks soovitud summas laenu saanud.

Puuduvad tõendid 2017. a-l toimunud kinnisvara ostu teemalisest infovahetusest kaebaja ja

HR Ehitus OÜ juhatuse vahel. Kui võtta arvesse ka see, et kaebaja mainis juba töövestlusel

plaani Türki reisida (kontrollakti lisa 8, vastus nr 66), on alust arvata, et kaebaja ei teinud

Türgis tööd ja Türgis viibimist on üritatud kunstlikult seostada HR Ehitus OÜ-s töötamisega.

Ka HR Ehitus OÜ-le hinnapakkumiste koostamine ja käiduobjektide otsimine ei olnud usutav

ning osaliselt tegeles sellega hoopis kaebaja elukaaslane TT, kes oli varasemalt HR Ehitus

OÜ-s tööl. Vastustaja on 05.11.2018 akti p 1 alap-s 7 tuvastanud, et kaebaja poolt leitud

kontaktid olid juba varasemast ajast tema elukaaslasega tööalaselt seotud või peretuttavad. ÄÄ

poolt maksuhaldurile esitatud 10.08.2017 Laanelinnu 1 elektritööde hinnapakkumine

(05.11.2018 akti lisa 23) osutus tagantjärele koostatuks, kuna hinnapakkumise adressaat

Messiehitus OÜ kinnitas, et viimane hinnapakkumine tehti HR Ehitus OÜ poolt 07.07.2017.

Lisaks langes hinnapakkumise koostamise kuupäev perioodi, mil kaebaja töötamine oli

hoolduslehel viibimise tõttu välistatud. ÄÄ esitas ka lamekatuse ehitamise hinnapäringu tabeli

(05.11.2018 akti lisa 24), kuid tabelis ei ole summasid, koostamise kuupäeva, objektiandmeid

ega ühegi ettevõtte nime. Puuduvad tõendid, et ükski väidetavalt kaebaja poolt leitud objekt

oleks töösse läinud. See muudab ebausutavaks kaebajale suure töötasu maksmise, võttes

arvesse, et teistele töötajatele ei makstud halbade töötulemuste puhul üldse. Kaebaja poolt

Toyota Land Cruiser 150 ja Peugeot 5008 Allure Plus Pure Tech hinnapakkumiste küsimine

HR Ehitus OÜ jaoks on jäänud usaldusväärselt tõendamata. Hinnapakkumised koostati mitte

HR Ehitus OÜ nimele, kellele autot väidetavalt otsiti, vaid kaebaja nimele. E-kirjades ja

sõnumivahetuses üldsõnaliselt tööandja mainimine ja hinnapakkumise edasisaatmine isiklikult

e-posti aadressilt ei ole usaldusväärne tõend. E-kirjavahetus ei ole eristatav isikute

eraviisilisest suhtlemisest.

Arvestades kaebaja väidetavaid tööülesandeid, oli temale makstud töötasu märkimisväärselt

suur (töölepingu järgi 3000 eurot bruto). HR Ehitus OÜ juhatuse liige ÄÄ kinnitas oma

suulistes seletustes, et töö ei olnud väga keeruline ning otseselt ei olnud selleks konkreetseid

eeldusi vaja. Teistele HR Ehitus OÜ töötajatele kas ei makstud palka üldse või maksti oluliselt

vähem kui kaebajale. Teine HR Ehitus OÜ juhatuse liige NN, kes tegi samuti müügitööd ja

hinnapakkumisi, ei maksnud endale selle eest töötasu. Maksuhaldur on 05.11.2018 akti p 1

alap-s 9d märkinud, et endiste töötajate selgituste kohaselt puudusid HR Ehitus OÜ-l vabad

rahalised vahendid töötajatele palga maksmiseks. Seega ei ole usutav, et kaebajale maksti

mitte eriti keerulise töö eest oluliselt suuremat töötasu kui Eesti keskmine palk. Vastustaja on

maksuotsuses viidanud Torgfi OÜ kontrollimenetluses selgunud asjaolule, et kaebaja viibis

26.07.2017‒17.08.2017 hoolduslehel. Kaebaja pangakonto väljavõtte kohaselt laekus HR

Ehitus OÜ-lt 2017. a oktoobris augusti töötasu 3500 eurot. Usutav ei ole töötasu maksmine

terve kuu eest töötajale, kes viibis pool kuud haiguslehel. Kaebaja jaanuar‒aprill 2018

pangakonto väljavõttelt (05.11.2018 akti lisa nr 39) nähtub, et sularaha on võetud välja

summas 10 000 eurot autoostu sissemaksuks ja summas 10 000 eurot auto ostuks. Samas on

kaebaja ise kinnitanud, et autoostu siiski ei toimunud. Usutav ei ole kaebaja põhjendus, et ta ei

julgenud raha kontole tagasi panna, sest kartis selle arestimist maksuhalduri poolt.

Maksuhaldur saab arestida üksnes maksukohustuslase vara. Kaebaja pangakontol olev raha ei

ole HR Ehitus OÜ vara. Seega ei ole välistatud, et sularahas välja võetud raha jõudis mingil

viisil ikkagi HR Ehitus OÜ valdusesse tagasi.

Kõik maksuhalduri viidatud vastuolud ei puuduta otseselt kaebaja töötamist, kuid kinnitavad

koosmõjus teiste HR Ehitus OÜ kohta teadaolevate asjaoludega, et kaebaja töötamine ei ole

eluliselt usutav. Töötaja mõjusfääris ei ole see, kas tööandja maksab temale deklareeritud

3-19-359

8(13)

tööjõumaksud riigile ära, kuid võttes arvesse töötamise näilikkusele viitavaid asjaolusid,

kinnitab tööjõumaksude riigile maksmata jätmine täiendavalt vastustaja järeldust, et tegelikku

töötamist ei toimunud. Samuti on töötajal võimalik ise kontrollida, kas tööandja tasub tema

eest tööjõumakse ja saab vajadusel seda tööandjalt nõuda. Seisuga 01.08.2017 oli ettevõttel

maksuvõlg tasumata 2017. a juuni‒juuli tööjõumaksudelt, mis oleks pidanud kaebajas kui

tulevases töötajas kahtlusi tekitama. Veel enam oleks kaebajas pidanud ettevõtte varasema

maksukäitumise vastu huvi tekitama asjaolu, et töötasu ei makstud töölepingu järgi ettenähtud

ajal. Huvi puudumine asjaolude vastu, mis on töötaja jaoks tavaolukorras olulised, viitab

tegeliku töösuhte puudumisele.

Kaebaja rasedusega seotud raviarveid hakati Eesti Haigekassa andmekogusse edastama

29.08.2017 (05.11.2018 akti lisa 49). HR Ehitus OÜ tegi kaebaja kohta TÖR kande

31.08.2017. Kuna TÖR kanne tehti tagantjärele 04.08.2017 alustatud töötamise kohta ja paar

päeva pärast kaebaja rasedusega arvele võtmist, asus maksuhaldur põhjendatult seisukohale, et

kanne ei olnud usaldusväärne (vt ka MKS § 25² lg-d 2 ja 3). Kui arvestada, et ka Torgfi OÜ-s

registreeriti töötamise alustamine peaaegu kaks nädalat pärast väidetavat tööle asumist, ei saa

olla tegemist kokkusattumusega, et kumbki väidetav tööandja ei ole teadlik töötaja

registreerimise korraldusest.

Vastustaja on maksumenetluse käigus kogutud tõendeid õigesti hinnanud ja põhjendatult

järeldanud, et kaebaja ja HR Ehitus OÜ vaheline tööleping oli näilik.

Nii kaebaja kui Torgfi OÜ juhatuse liige CC on maksuhaldurile seletuste andmisel selgitanud,

et kaebaja tegeles Torgfi OÜ-s ehitusalaste kontaktide ja objektide otsimisega, kuhu

renditööjõudu lähetada. Kaebaja ja CC poolt kirjeldatud tegelikud tööülesanded ei lange

kokku töölepingus kirjeldatuga. Maksumenetluses kogutud info põhjal ei ole kaebaja poolt

Torgfi OÜ-le kontaktide otsimine veenvalt tõendatud. Peaaegu kõik kaebaja poolt välja

toodud isikud olid tema pikaaegsed tuttavad, kuid ei osanud kaebajat Torgfi OÜ-s töötamisega

seostada. On vähetõenäoline, et kaebaja tuttavad ei tea kaebaja tööandjat, eriti kui omavahel

suheldi teemal, mis oli otseselt kaebaja tööga seotud. Seega ei ole usutav, et kaebaja suhtles

maksumenetluses nimetatud isikutega Torgfi OÜ töötajana.

Tõendamata on, et Torgfi OÜ oleks üldse kaebajale tehtud töö eest tasunud. Töötasu

väljamaksmise kohta on tõendina esitatud üksnes DD allkirjaga kassa väljamineku order,

mille kohaselt maksti kaebajale 04.09.2017 välja lõpptasu 1192,80 eurot. Maksuhaldurile ei

esitatud kassadokumente ja pearaamatu kassakonto väljavõtet, mis kinnitaks bussi müügist

saadud raha ja sularaha olemasolu kassas, mille arvelt sai kaebajale töötasu maksta.

Maksuhaldur sai liisingufirmalt teavet, et kasutusrendilepingu alusel liisitud bussi leping

lõpetati ennetähtaegse väljaostuga 02.03.2017. Samuti puuduvad tõendid, et CC oleks

panustanud kaebajale palga maksmiseks isiklikku raha. Lisaks hakati alates 01.06.2017

endistele töötajatele tasumata jäänud töötasusid (nõuded kokku 18 899,92 eurot)

töövaidluskomisjoni poolt sisse nõudma. Swedbank AS vastuse kohaselt puudusid Torgfi OÜ

arvelduskontol perioodil juuli‒oktoober 2017 igasugused toimingud (11.01.2019 kontrollakti

lisa 27). DD on maksuhaldurile antud seletustes kinnitanud, et temal paluti kaebajale raha üle

anda ja väitis, et sularaha, millest kaebajale palka maksti, pärines tema teenitud rahast.

Väidetavalt hüvitas CC makstud summa 2017. aasta septembri lõpus või oktoobri alguses (DD

suuliste seletuste protokoll, vastused nr 9, 13, 14). Kuna DD seletused lähevad vastuollu CC

suuliste seletuste andmisel väidetuga ja DD poolt väidetu kinnitamiseks puuduvad tõendid,

siis järeldub sellest, et kaebajale ei makstud töötasu Torgfi OÜ ega mõne teise isiku

vahenditest. Kaebajale väidetavalt makstud töötasu suurus ei olnud tema töötamise aega ja

töökohustusi arvestades usutav. Samuti ei ole eluliselt usutav isiku palkamine üksnes selleks,

et ta vahendaks tööandjale oma tuttavate kontakte. Maksuhaldur tuvastas kontrollakti p 1.1.2

3-19-359

9(13)

alap-s 8, et Torgfi OÜ ei olnud juba alates 2015. a-st reaalselt tegutsev äriühing. Kaebaja on

kaebuses välja toonud mitu asjaolu, mis viitavad, nagu Torgfi OÜ-s oleks siiski toimunud

majandustegevus alates 2015. a-st. Nendele väidetele on vastustaja ammendavalt vastanud

maksuotsuses.

Lisaks on oluline asjaolu, et kaebaja ja CC olid juba varasemalt tuttavad. Isikute varasem

tutvus suurendab koosmõjus kõigi muude Torgfi OÜ kohta teadaolevate asjaoludega

tõenäosust, et isikud tegutsesid kooskõlastatult, püüdes jätta muljet töösuhte olemasolust.

Muud asjaolud, mis maksuhalduri poolt tuvastati, langevad kokku HR Ehitus OÜ

maksumenetluses tuvastatud asjaoludega: kaebaja töötamine registreeriti tagantjärele; kaebaja

TÖR-s arvele võtmine ja deklareeritud töötasu väljamakse tõstsid tema riiklike hüvitiste

suuruseid; väidetava tööandja juhatuse liikmega seotud ettevõtete kontrollides on varasemalt

tuvastatud deklaratsioonides valeandmete esitamist; kaebajale deklareeritud tööjõumaksud on

jäänud riigile maksmata; kaebaja võeti peale TÖR-i kande tegemist rasedana arvele.

Nimetatud asjaolud viitavad töölepingu näilikkusele. Valede andmetega TSD-de esitamise

eesmärgiks oli saada riigilt hüvitisi suuremas summas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. XX palub 02.09.2019 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 02.08.2019 otsus ja

rahuldada uue otsusega kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

MTA-l puudus õigus vähendada HR Ehitus OÜ ja Torgfi OÜ maksukohustusi

maksuotsustega. Juhul, kui näiliku tehingu vormistamise eesmärgiks olnuks tõesti suurema

sünnitus- ja vanemahüvitise saamine, ei ole HR Ehitus OÜ ja Torgfi OÜ maksukohustuse

muutmine MKS § 83 lg-le 4 tuginedes põhjendatud ega õiguspärane, sest sellisel juhul ei

olnud kummagi väidetavalt näiliku tehingu poole tahe kantud maksuõiguslikest kaalutlustest.

Töötamise kande muutmiseks ei ole maksuotsus kohane haldusakt. Töötamise fakti

tuvastamiseks tuleb alustada eraldi haldusmenetlust.

Maksumenetluses kogutud tõendid ei võimalda väita, et kaebaja ja kolmandate isikute

vahelised töölepingud on näilikud. Kohus on tõendite hindamisel lähtunud üksnes

maksuhalduri poolt nende sisule ja tõendamisväärtusele antud hinnangust, jättes analüüsimata

kaebaja vastuväited. Kohtule ei ole esitatud ühtegi maksumenetluse kestel kogutud tõendit,

millel põhineb väide töölepingu tagantjärele vormistamisest. Kaebaja töötamist HR Ehitus

OÜ-s on kinnitanud juhatuse liikmed ÄÄ ja NN. Kaebaja tööle asumise kuul loodi tööandja

domeeninimega e-posti aadress, tema kasutusse anti tööandja nimel olev mobiiltelefoni

abonentnumber jne. Kaebaja oli nõus talle väidetu kohaselt majanduslikesse raskustesse

sattunud tööandja poolt palga maksmisega ootama.

Kohtu järelduse, et kaebaja poolt HR Ehitus OÜ-le kinnisvara otsimine ei ole usutav, lükkab

ümber e-kirjavahetus kinnisvaramaakleri UU-ga, millest nähtuvalt sai kaebaja maaklerilt muu

hulgas .xls formaadis faili kinnisvaraobjekti hinnatabeliga. Halduskohus ei ole seda tõendit

analüüsinud. Lisaks pöördus kaebaja Türgis olles veel mitme kinnisvaramaakleri poole.

Kaebaja lisas 30.11.2018 eriarvamusele ekraanitõmmised toimunud e-kirjavahetusest.

Kaebajal olid säilinud ka Türgist kaasa toodud kinnisvarabrošüürid, millest tehtud fotod

edastas ta kontrolli käigus maksuhaldurile. Fotodelt on näha, et ilmselt ÄÄ on teinud

lehekülgedele omakäelisi märkusi ja arvutusi hindade kohta. Praktikas finantseeritakse

põhivara soetamist investeeringuteks valdavalt laenude abil. Ainuüksi pangakonto jääk teatud

ajahetkel ei muuda plaani realiseerimist utoopiliseks. Asjaolu, et menetluse käigus ei ole

esitatud tõendeid laenu taotlemise kohta, on seletatav asjaoluga, et sobivat ostuobjekti ei olnud

veel välja valitud. Türgis viibimise ajal ei tegelenud kaebaja ainult tööasjadega, vaid ka

3-19-359

10(13)

puhkas perega. Reisi ei saa käsitada puhtakujulise töölähetusena, mille puhul oleks võimalik

kohaldada maksuhalduri 05.11.2018 aktis kirjeldatud maksusoodustusi, vaid töö ja puhkuse

ühildamisena.

Ühtegi tõsikindlalt tuvastatud asjaolu, mis annaks alust pidada hinnapakkumisi tagantjärele

koostatuks, ei eksisteeri. TT e-posti aadressilt saadetud e-kirjas seoses sõiduki Toyota Land

Cruiser 150 ja selle varustuse hinnapakkumisega on üheselt kirjas, et autot otsitakse kaebaja

tööandja tellimusel. Kirjavahetust peeti 2017. a septembri lõpus, mil kaebaja ainukeseks

tööandjaks oli HR Ehitus OÜ. Peugeot 5008 hinnapakkumise osas on MTA-le esitatud

04.10.2017 e-kirjast näha, et hinnapakkumine vormistati kaebaja nimele, kes saatis selle edasi

ÄÄ-le.

Maksuhaldur ja kohus ei pea kaebajale töötasu maksmist usutavaks, samas ei ole maksuhaldur

väitnud, et kaebaja pangakonto väljavõte töötasu maksmise kohta on võltsitud või ei ole

mingil muul põhjusel usaldusväärne. Tööleping ei saa olla näilik asjaolude tõttu, mis

konkreetse lepinguga ei seondu. TT on tunnistatud töövõimetuks ja ta täitis abitöölise rolli ega

soovinudki saada märkimisväärset töötasu. Isegi kui Eesti keskmisest suuremas töötasus

kokku leppides mängisid rolli ka kaalutlused seoses sünnitus- ja vanemahüvitise suurusega, ei

saa see olla kaebajale etteheidetav olukorras, kus ta täitis reaalselt tööülesandeid. Kaebaja

töötasu laekus tema reservhoiusele, millele kogunenud summa lasi ta 02.01.2018 üle kanda

tähtajalise hoiuse kontole. Kaebaja võttis pangakontolt raha välja sõiduki ostmiseks alles

2018. a märtsis. Tehing ei saanud teoks, kuid pärast seda ei söandanud kaebaja summat

kontole tagasi kanda kartuses, et maksuhaldur võib selle arestida. Seejuures ei olnud 2018. a

kevadel veel teada, millisele seisukohale maksuhaldur maksumenetluse tulemusena jõuab ja

kelle varana kaebaja pangakontol olevat rahasummat käsitatakse. Asjas ei ole kogutud ühtegi

tõendit, et see rahasumma oleks jõudnud tagasi HR Ehitus OÜ valdusesse.

Halduskohus leidis, et isikute omavaheline tutvus ei anna õigust eeldada, et nende ütlused on

ebausaldusväärsed, kuid maksumenetluses tuvastatud mahus vastuolusid ei tohiks isikute

seletustes esineda, kui kaebaja oleks tegelikult HR Ehitus OÜ-s töötanud. Samas ei ole kohus

viidanud ühelegi konkreetsele vastuolule, mis väidetavalt isikute ütlustes esineb.

Fakt, et HR Ehitus OÜ jättis kaebaja töötasult deklareeritud tööjõumaksud riigile tasumata, ei

kuulu kaebaja mõjusfääri. Kaebaja sai sellest teada alles maksumenetluses. Kohtu väide, et

kaebaja võinuks töötasult maksude tasumist kontrollida, on asjakohatu.

Asjaolu, et kaebaja ei tegelenud töötamise ajal Torgfi OÜ töölepingus märgitud toodete ja

teenuste interneti ja telefoni teel müügiga, ei tõenda lepingu näilikkust. Kaebaja suhtles

telefoni teel potentsiaalsete koostööpartneritega, mida saabki pidada telefoni teel teenuse

müügipakkumiste tegemiseks. Asjaolu, et suhtlus toimus talle tuttavate isikutega, ei muuda

olematuks seda, et suhtlus tööalastes küsimustes toimus. Ühtegi tõendit kolmandate isikute

ütluste ebausaldusväärsuse kohta ei ole asjas esitatud. Asjaolu, et CC ei täitnud nõuetekohaselt

kaasaaitamiskohustust, jättes nõutud dokumendid lubatud ajaks esitamata, on kaebajast

sõltumatu asjaolu.

Maksuhaldurile on esitatud koopia kassa väljamineku orderist nr 14, mille kohaselt maksti

kaebajale välja töötasu 1192,80 eurot. Kaebaja ja DD on selgitanud, kuidas ja kus toimus

kaebajale sularaha üleandmine. DD ütluste kohaselt pärines raha temalt ja CC hüvitas tehtud

kulu 2017. a septembri lõpus või oktoobri alguses. Kaebaja ei nõustu halduskohtu väitega, et

DD poolt väidetu kinnitamiseks puuduvad tõendid. Tema väiteid kinnitavad kassa

väljamineku order nr 14 ja CC, DD ja kaebaja seletused, mis on käsitatavad tõenditena. Väide,

et kaebajale makstud töötasu suurus ei ole töötamise aega ja töökohustusi arvestades usutav,

on meelevaldne ega võta arvesse lepinguvabaduse põhimõtet. Isegi kui Eesti keskmisest

3-19-359

11(13)

suuremas töötasus kokku leppides mängisid tõesti rolli kaalutlused seoses hüvitise suurusega,

ei saa see olla kaebajale etteheidetav olukorras, kus reaalselt tööülesandeid täideti.

Kontrollakti p 1.1.2 alap-s 7 välja toodud väidetavad vastuolud isikute ütlustes ei ole kaebaja

töötamise tuvastamise aspektist primaarse tähendusega. Neid võib seletada ka asjaoluga, et

isikud ei mäletanud kõiki asjaolusid detailselt. Kaebaja ütlused, mis puudutavad tööülesannete

täitmist ja selle raames toimunud suhtlemist potentsiaalsete koostööpartneritega, langevad

kokku CC vastavate seletustega ja suhtlemist kinnitavad kolmandad isikud ise. Isikute

omavaheline tutvus ei anna õigust eeldada nende seletuste ebausaldusväärsust. Kohtuotsusest

ei nähtu kõikide tõendeid puudutavate asjaolude arvestamist.

Seoses kontrollaktis esitatud väitega, et Torgfi OÜ ei olnud alates 2015. a-st reaalselt tegutsev

äriühing, on CC selgitanud, et äriühing tegutses peamiselt Soome turul, omades

nõuetekohaseid registreeringuid. Maksuotsuses on maksuhaldur kontrollaktis sisalduva

järelduse ebaõigsust vaikimisi möönnud, tuues välja, et Torgfi OÜ oli Soomes registreeritud

tööandjana kuni 2017. a aprilli lõpuni.

TÖR-s on võimalik kandeid lisada ja muuta tagasiulatuvalt kolme kuu vältel, kui ilmnevad

seda tingivad asjaolud (MKS § 256 lg 1). Ainuüksi asjaolu, et kaebaja töötamine on TÖR-s

registreeritud pisut vähem kui 1,5 kuud pärast töölepingu sõlmimist, ei muuda registrikannet

ebausaldusväärseks olukorras, kus töötamise kohta on kogutud muid tõendeid ja isikute

seletusi. Kaebaja ei olnud teadlik ega saanud vastutada selle ees, et tööandja oma kohustusi

õigeaegselt ei täitnud. Töölepingu näilikkuse põhjendamine faktiga, et kaebajale on ka teistes

äriühingutes deklareeritud alusetult töötasu väljamakseid, on ennatlik ja põhjendamatu

olukorras, kus haldusasjades nr 3-18-2118 ja 3-19-359 puudub jõustunud kohtuotsus.

Kaebaja ei nõustu tõendamata väitega, et töötasu väljamaksed deklareeriti selleks, et ta saaks

oluliselt kõrgemat hüvitist. Kui ka sellist järeldust õigeks pidada, ei ole HR Ehitus OÜ ja

Torgfi OÜ maksukohustuse muutmine MKS § 83 lg-le 4 tuginedes põhjendatud ega

õiguspärane, sest tehinguga ei kaasnenud maksueelist.

10. MTA vaidleb 07.10.2019 kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

see rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb varem esitatud seisukoha

juurde.

11. Kolmandad isikud HR Ehitus OÜ ja Torgfi OÜ ei esitanud seisukohta

apellatsioonkaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks

ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega neid kordamata

(HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus

järgmist.

13. Halduskohus ei ole eksinud materiaalõiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel, kui leidis, et

maksuhalduril oli pädevus anda HR Ehitus OÜ ja Torgfi OÜ maksukohustuse vähendamise ja

kaebaja TÖR kannete tühistamise kohta maksuotsus. Kaebaja vastuväited ja viited Riigikohtu

praktikale (Riigikohtu otsused nr 3-15-1303, 3-14-50103 ja 3-3-1-34-07) MKS § 83 lg 4

kohaldamisega ja üldiselt maksuotsuse andmise asjaoludega seonduvalt on praeguse vaidluse

kontekstis asjakohatud. Praegusel juhul tulenes maksuhaldurile pädevus töötamise alustamise

ja lõpetamise tuvastamiseks ning selle fikseerimiseks maksuotsuses otse seadusest (MKS §

253 ja § 255 p 5) ning maksueelise tuvastamine ei olnud vajalik. Töötamise alustamise ja

3-19-359

12(13)

lõpetamise tuvastamisel antav maksuotsus ei pea olema seotud tasumisele kuuluva

maksusumma kindlaksmääramisega. Asjakohased on ka halduskohtu otsuse p-s 29 ja 30

esitatud selgitused.

14. Halduskohus ei ole eksinud tõendite hindamisel seonduvalt kaebaja väidetava töösuhtega

HR Ehitus OÜ-s. Halduskohus on esitanud väga põhjaliku tõendite analüüsi otsuse p-des

32‒44 ning teinud õige järelduse, et kaebaja ja HR Ehitus OÜ vaheline tööleping oli näilik.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega (HKMS § 201 lg 4). Ehkki

ühestki tõendist ei nähtu otse, et kaebaja ja HR Ehitus OÜ tööleping oleks sõlmitud

tagantjärgi ning töösuhet kinnitavad ka HR Ehitus OÜ esindajad ÄÄ ja NN, näitavad

maksuhalduri kogutud tõendid kogumis siiski veenvalt, et tegelikku töösuhet kaebaja ja HR

Ehitus OÜ vahel ei olnud. Kordamata üle halduskohtu otsuses esitatut, peab ringkonnakohus

maksuhalduri kogutud tõenditest kõige olulisemateks järgmist: kaebaja tööülesanded (HR

Ehitus OÜ jaoks kinnisvara otsimine Türgis ja käiduobjektide ning auto otsimine Eestis,

hinnapakkumiste koostamine), töölepingu järgne tööaeg (osaline tööaeg, 6 tundi päevas ja 30

tundi nädalas) ning tegelikult töötatud tööaeg (kaebaja viibis 26.07.2017‒17.08.2017

hoolduslehel ning 22.09.2017‒19.11.2017 Türgis) on ilmselges vastuolus saadud töötasu

suurusega (3500 eurot augusti, 3000 eurot septembri ning 10 000 eurot oktoobri ja novembri

eest) olukorras, kus palk jäi tegelikult tööd teinud inimestel äriühingu makseraskuste tõttu

saamata (AA 19.03.2018 ütlused, dtl 393 jj; NN 22.03.2018 ütlused, dtl 398 jj; II 10.05.2018

ütlused, dtl 403 jj; JJ 15.03.2018 ütlused, dtl 483 jj). Eeltoodu ei ole lihtsalt eluliselt usutav.

Lisaks on kaebaja töötamine TÖR-is registreeritud tagantjärele kohe peale tema rasedana

arvele võtmist (vrdl MKS § 252 lg 3) ning XX kontole kantud raha võeti hiljem sularahas

välja. Maksuhaldur on õigesti osutanud, et asjaolude kogum, mis annab aluse väitmaks

töösuhte puudumist kaebaja ja HR Ehitus OÜ vahel, ei kujuta endast üksikute tuvastatud

asjaolude summat, mille saaks välistada nende asjaolude ükshaaval ümber lükkamisega.

Asjaolude kogumi pinnalt tehtud järeldus võib õige olla ka juhul, kui ükski kogumi

moodustanud asjaoludest eraldivõetuna seda järeldust teha ei lubaks. Praegusel juhul annabki

maksuhalduri kogutud tõendite kogum aluse arvata, et kaebaja ja HR Ehitus OÜ vaheline

tööleping oli näilik ja tööandja domeeninimega e-posti aadress, tööandja nimel olev

mobiiltelefoni abonent, Türgist toodud brošüürid ja kirjavahetus maakleritega ja

automüüjatega (vihjetega abstraktsele tööandjale) nagu ka ÄÄ ja NN ütlused olid osa

konspiratsioonist, loomaks pilti näiliku töösuhte tegelikkusest. Kaebaja võis uurida Türgi

kinnisvara ja auto ostu sooviga seonduvat isiklikuks otstarbeks või ka ÄÄ isiklikes huvides

ning vahendada pere- või muidu tuttavatele muu jutu sees ka objekte, kuid tõendid ei kinnita

kaebaja töö tegemist HR Ehitus OÜ-le. ÄÄ poolt maksuhaldurile esitatud ja väidetavalt

kaebaja poolt koostatud 10.08.2017 Laanelinnu 1 elektritööde hinnapakkumine (05.11.2018

akti lisa 23) osutus tagantjärele koostatuks (vt ka halduskohtu otsuse p 35 ja vrdl dtl 452 ja

456).

15. Halduskohus ei ole eksinud tõendite hindamisel seonduvalt kaebaja väidetava töösuhtega

Torgfi OÜ-s. Puuduvad kindlad tõendid, et kaebajale oleks üldse Torgfi OÜ-st palka makstud.

Maksumenetluses on palga maksmise kohta esitatud üksnes DD allkirjaga kassa väljamineku

order, mille kohaselt maksti kaebajale 04.09.2017 välja lõpptasu 1192,80 eurot, kuid selle

kohta, kust see sularaha pärines, on väga vastuolulised andmed. CC väitel võis sularaha

kaebajale palga maksmiseks pärineda bussi müügist või tema enda poolt ettevõttesse pandud

isiklikust rahast (11.01.2019 kontrollakti lisa 6, vastus nr 32), kuid maksuhaldurile ei esitatud

kassadokumente ega pearaamatu kassakonto väljavõtet, mis kinnitaks bussi müügist saadud

raha ja sularaha olemasolu kassas ning liisingufirma kinnitas hoopis, et kasutusrendilepingu

alusel liisitud bussi leping lõpetati ennetähtaegse väljaostuga juba 02.03.2017, vara müüdi

jääkväärtusega edasi teisele ettevõttele ning tasumine toimus liisingufirmale (11.01.2019

3-19-359

13(13)

kontrollakti lisa 30). DD väitel aga pärines sularaha, millest kaebajale palka maksti, hoopis

tema enda rahast (DD 06.04.2018 ütlused, vastused nr 9, 13, 14). Niivõrd vastukäivate ütluste

puhul ja muude dokumentaalsete tõendite puudumisel ei saa palga maksmist lugeda

tõendatuks. Kui viidatud asjaolule lisada, et kaebaja väidetav tööülesannete täitmine (tööjõu

vahendamine välismaale) toimus kaebaja pikaajaliste tuttavate kaudu (kaebaja vahendas

tööandjale enamuses vaid oma tuttavate kontakte), kellest keegi siiski ei osanud nimetada

Torgfi OÜ-d; kaebaja väidetava töötamise ajaks ei toimunud Torgfi OÜ-s enam

majandustegevust ning kaebaja ja CC olid juba varasemalt tuttavad (kaebaja töötas varasemalt

ka ühes teises CC äriühingus (GZK Company OÜ), kus väidetavalt vahendas samuti Türgi

kontakte ja kus maksuhaldur on 10.10.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/042608-10 tühistanud

29.08.2014 TÖR-is vormistatud registrikande nr 730313 XX töötamise kohta GZK Company

OÜ-s, haldusasi nr 3-18-2118), saab koosmõjus teiste asjas kogutud tõenditega asuda

seisukohale, et kaebaja töösuhe Torgfi OÜ-ga ei olnud tegelik. Ringkonnakohus nõustub ka

halduskohtu otsuse p-des 46‒54 esitatud tõendite põhjaliku analüüsiga ja halduskohtu

põhjendusi kordamata (HKMS § 201 lg 4).

16. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et MTA 25.01.2019 ja 04.03.2019

maksuotsused on õiguspärased. XX apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata (HKMS § 200 p 1).

Kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda vastavalt HKMS § 108

lg-le 1 ning vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja enda kanda HKMS § 109 lg 1

alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)