1-19-4274/21 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

8. jaanuar 2020

Kohtuasja number

1-19-4274

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Süüdimõistetu

Toomas

Sultsoni

(isikukood

36403116527)

vangistuse

täitmisele

pööramine

KarS § 74 lg 4 alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 2. detsembri 2019. a

määrus

Määruskaebuse esitaja

Toomas Sultsoni kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 2. detsembri 2019. a määrus muutmata ja Toomas Sultsoni kaitsja

määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 28. mai 2019. a otsusega tunnistati Toomas Sultson süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning KarS § 64 lg 1

alusel mõisteti talle kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg järgi arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ning kandmisele

kuuluvaks vangistuseks loeti 1 aasta 5 kuud 28 päeva. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti see

vangistus täitmisele pööramata, tingimusel, et T. Sultson ei pane 2 aasta pikkuse katseaja

jooksul toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid

ning KarS § 75 lg 2 p-s 2 nimetatud ja ka KarS § 75 lg 4 alusel määratavaid kohustusi.

KarS § 75 lg 4 alusel määrati T. Sultsonile kohustus registreerida ennast riikliku

alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire

diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ning läbida hindamine, samuti teha

käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel alkoholi

liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse. Katseaja algust arvestati

28. maist 2019.

2. 19. novembril 2019 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise

ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata T. Sultsoni karistus täitmisele. Ettekande

2(4)

esitamise tingis asjaolu, et T. Sultson oli korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu –

tal tuvastati alkoholi tarvitamine 11. juunil, 14. augustil ja 31. oktoobril 2019. Kahe esimese

rikkumise eest oli kriminaalhooldaja teinud T. Sultsonile kirjaliku hoiatuse.

Vaidlustatud kohtumäärus

3. Tartu Maakohus pööras 2. detsembri 2019. a määrusega T. Sultsonile sama kohtu 28. mai

2019. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa 1 aasta 5 kuud 28 päeva täitmisele.

4. Maakohus märkis, et T. Sultsoni poolt alkoholi tarvitamine tuvastati 11. juulil, 14. augustil

ja 31. oktoobril 2019. T. Sultson tunnistab, et ta tarvitas nendel päevadel alkoholi. Ühtegi

mõjuvat põhjust, mis vabandaks keelu rikkumist, T. Sultson nimetanud ei ole. Seega rikkus

ta tahtlikult katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandud kohustust. Kohtu hinnangul tuleb

T. Sultsoni rikkumistele reageerida tema karistuse täitmisele pööramisega. Katseaja

esimese viie kuu jooksul on ta rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu kolmel korral.

T. Sultson rikkus keeldu ka pärast teist hoiatust. Ta tarvitas alkoholi ka pärast kümnepäevast

statsionaarset alkoholivastast ravi, mida ta sai programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames.

Need asjaolud näitavad, et T. Sultsonil on kalduvus alkoholi tarvitamisele ning ta pole

võimeline pärast lühiajalist ravi sellest loobuma. Katseaja pikendamine poleks põhjendatud.

Vähetõenäoline on, et T. Sultson suudaks edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda. Ka

täiendavate kohustuste määramine ei ole võimalik. Tartu Maakohtu 28. mai 2019. a

otsusega on kõik võimalikud alkoholi tarvitamisest loobuda aitavad kohustused juba

määratud.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

5. T. Sultsoni kaitsja Silver Reinsaar esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Kaitsja

taotleb kohtumääruse tühistamist ja palub määrata kaitsealusele järgmised täiendavad

kohustused, aitamaks ta alkoholisõltuvusest vabaneda: 1) KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata

lisakohustus pöörduda psühhiaatri poole ja alluda psühhiaatrilisele ravile; 2) KarS § 75

lg 2 p 8 alusel kohustada teda osalema kriminaalhooldaja määratavates sotsiaal-

programmides; 3) KarS § 75 lg 2 p 10 alusel määrata kohustus alluda alkoholi tarvitamise

keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele. Kui kohus peab seda vajalikuks,

siis võib pikendada ka T. Sultsoni katseaega.

6. Kaitsja märgib, et katseaja jooksul on T. Sultson täitnud kontrollnõudeid ja teisi

lisakohustusi hoolsalt. Kõik tema vereproovide vastused on olnud normi piires, mis

kinnitab võimalust, et ta on teinud märkimisväärseid järeldusi oma käitumisest ning võtnud

käsile samme iseenda ja seeläbi ka enda perekonna aitamiseks. T. Sultsoni mõtlemine on

positiivne, ta on alkoholisõltuvusest vabanemiseks kõrgelt motiveeritud ning tal on selleks

juba pikk teekond käidud.

7. Kaitsja leiab ka, et ekslik on kohtu väide, nagu oleks süüdimõistva otsusega T. Sultsonile

juba määratud kõik võimalikud alkoholi tarvitamisest loobuda aitavad kohustused. On

kohustusi, mida süüdimõistetule otsusega ei pandud, aga mis aitaksid tal hoiduda alkoholi

tarvitamisest. T. Sultsonile saaks määrata kohustuse alluda alkoholi tarvitamise keelu

täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele. T. Sultson nõustub selle lisakohustuse

määramisega. Samuti saab talle panna kohustuse alluda psühhiaatri määratavale ravile.

T. Sultson on 6. detsembril 2019 ise lasknud endale teha nn „Torpedo“ süsti, mis on omanud

oodatud mõju. Pärast seda ei ole T. Sultson tarvitanud tilkagi alkoholi. Psühhiaatriga nõu

pidades selgus, et T. Sultson vajab sõltuvusest vabanemiseks süsteemsemat ja vähemalt

osaliselt statsionaarset ravi psühhiaatriahaiglas. Alates 8. detsembrist 2019 osalevad

T. Sultson ja tema elukaaslane ühiselt ka SA Viljandi Haigla pereteraapia teenusel. Selle

3(4)

eesmärgiks on aidata T. Sultsonit koostöös tema perekonnaga toimuva psühholoogilise

nõustamise kaudu alkoholi tarvitamisest hoiduma. T. Sultson on avatud ka erinevates

sotsiaalprogrammides osalemise võimalustele. Seetõttu oleks asjakohane määrata talle

täiendav kohustus võtta osa kriminaalhooldaja määratavatest sotsiaalprogrammidest.

Täiendava psühholoogilise nõustamise abil saab aidata T. Sultsonil kujunda arusaama

asjaoludest, mis on viinud teda alkoholi tarvitamiseni ning seeläbi kuriteo toimepanemiseni.

Alkoholiga seonduvalt on olemas programme, mille läbimine võib anda soovitud tulemuse

ja aidata T. Sultsonil hoiduda alkoholi tarvitamisest. Karistuse täitmisele pööramine peaks

olema viimane võimalus, kui muud meetodid isiku õiguskuulekusele suunamiseks on juba

ammendunud. Käesoleval hetkel ei ole T. Sultsoni karistuse täitmisele pööramine seetõttu

veel põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Esimese astme kohus tuvastas, et T. Sultson on katseaja esimese viie kuu jooksul alkoholi

tarvitamise keelu vastu eksinud kolmel korral. Määruskaebuse esitaja ei vaidlusta, et

T. Sultson on katseajal korduvalt tarvitanud alkoholi. Seega ei ole vaidluse all, et

süüdimõistetu on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli tingimusi.

9. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse

väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata

täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe

aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Rikkumise järelmi valiku määrab eeskätt

rikkumise olemus.

10. T. Sultson rikkus alkoholi tarvitamise keeldu. Vastava keelu järgimine oli süüdimõistetu

puhul olulise tähendusega, kuivõrd alkohol on olnud teguriks, mis varasemalt tõi kaasa tema

korduvad kuriteod. Tartu Maakohtu 11. septembri 2017. a otsusega on T. Sultsonit

karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Viimase, s.o Tartu

Maakohtu 28. mai 2019. a otsusega karistati teda KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi

elukaaslase korduva löömise eest ning KarS § 120 järgi elukaaslase tapmisega ähvardamise

eest, kusjuures needki kuriteod pani T. Sultson toime alkoholijoobes. Eelnevat arvestades

peab ringkonnakohus süüdimõistetu kontrollnõuete rikkumisi ohtlikeks, kuivõrd alkoholi

tarvitamine vaatamata kohtuotsusega määratud vastavale keelule oleks võinud kaasa tuua

T. Sultsoni uued kuriteod. Süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramine on tema rikkumise

olemust arvestades seega põhjendatud. Asjaolu, et T. Sultson on talle kohtuotsusega pandud

teisi kohustusi täitnud nõuetekohaselt, teistsugusele seisukohale asumiseks alust ei anna.

Süüdimõistetu on kohustatud täitma kõiki talle pandud kohustusi ning ka ühe kohustuse

korduvad rikkumised võivad kaasa tuua KarS § 74 lg-s 4 loetletutest raskeima õigusjärelmi

kohaldamise.

11. Kaitsja leiab, et vangistuse täitmisele pööramine pole põhjendatud, kuna T. Sultsonile on

võimalik panna veel lisakohustusi, aitamaks tal alkoholi tarvitamine lõpetada ja suunamaks

teda õiguskuulekusele. Ringkonnakohus kaitsjaga ei nõustu. Nagu kolleegium juba märkis,

määrab süüdimõistetu rikkumisele järelmi valiku eelkõige rikkumise olemus. Nõutav ei ole,

et kohus oleks karistuse täitmisele pööramisele eelnevalt kasutanud kõiki mõeldavaid

võimalusi süüdimõistetu alkoholitarbimiskäitumise mõjutamiseks. Samuti ei pea

ringkonnakohus kaitsja soovitatud kohustuste panemist T. Sultsonile otstarbekaks.

T. Sultsonile määrati kohtuotsusega KarS § 75 lg 4 alusel alkoholi tarvitamise keelu täitmist

hõlbustav lisakohustus, mille raames ta suunati riikliku alkoholiravi programmi. Selle

programmi raames käis T. Sultson õe vastuvõttudel 3. juulil, 6. augustil ja 26. augustil

2019. a ning psühhiaatri vastuvõtul 17. juulil 2019. Ajavahemikus 16. kuni 26. augustini

4(4)

2019 oli süüdimõistetu ka statsionaarsel alkoholivastasel ravil psühhiaatriakliinikus. Seega

on süüdimõistva kohtuotsuse alusel T. Sultsonile psühhiaatriline abi juba osaks saanud ning

põhjendamatu oleks panna talle täiendav kohustus pöörduda psühhiaatri poole ja alluda

psühhiaatrilisele ravile. Samuti on asjakohane ära märkida, et psühhiaatri abi ja

psühhiaatriakliinikus ravil viibimine ei olnud küllaldane, mõjutamaks T. Sultsonit alkoholi

tarvitamisest hoiduma. 31. oktoobril 2019 tuvastati tal uus tarvitamiskord.

12. Arvestades, et küllaldane ei olnud riikliku alkoholiravi programmi raames saadud abi, ei

oleks tõenäoliselt piisav ka tema kohustamine osaleda kriminaalhooldusametniku

määratavates sotsiaalprogrammides, nagu kaitsja määruskaebuses teisena välja toob.

13. Kolmandaks märgib kaitsja, et T. Sultsonile saaks KarS § 75 lg 2 p 10 alusel määrata

lisakohustuseks alluda alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme

valvele. Kaitsja selline arvamus on ekslik. Praegu on Eestis kasutusel eelkõige lokaalsed

jälgimisseadmed, mis võimaldavad vaid kindlaks teha, kas hooldusalune viibib kodus,

s.o need fikseerivad inimese alukohta saabumise ja sealt lahkumise aja. Veel on vähesel

määral hakatud kasutusele võtma GPS-jälgimisseadmeid, mille abil saab tuvastada

kriminaalhooldusaluse asukoha reaalajas. Olemasolevate seadmetega ei ole aga võimalik

kontrollida alkoholi ega narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise keelu täitmist.

14. Kaitsja on määruskaebuses toonitanud ka, et T. Sultson laskis 6. detsembril 2019 endale

teha nn Torpedo“ süsti ning osaleb alates 8. detsembrist 2019 koos elukaaslasega

SA Viljandi Haigla pereteraapia teenusel. Kaitsja viitamine T. Sultsoni sellistele tegevustele

ei muuda tema karistuse täitmisele pööramist põhjendamatuks. Nagu juba märgitud, hindab

kohtukolleegium T. Sultsoni rikkumised ohtlikuks, kuna alkoholi tarvitamine on varasemalt

kaasa toonud tema korduvad kuriteod. Samuti ei ole ringkonnakohus veendunud, et

T. Sultsoni nüüdne pöördumine abi järele oleks tulemuslik. Süüdimõistetu jätkas alkoholi

tarvitamist, vaatamata talle kohtuotsusega pandud vastavale keelule, tema suunamisele

riiklikku alkoholiravi programmi ning ka hoolimata kriminaalhooldusametniku

hoiatamistest (ametnik tegi hoiatused 11. juunil ja 14. augustil 2019 tuvastatud alkoholi

tarvitamiskordade järel). Lisaks ei saa tähele panemata jätta, et T. Sultsoni initsiatiiv

tarvitamiskäitumine seljatada ilmnes alles maakohtu poolt tema karistuse täitmisele

pööramise järel. Sellest tulenevalt ei ole kindlust selles, et vaidlustatud kohtumääruse

tühistamise ja süüdimõistetu vabadusse jätmise korral T. Sultson alustatud teraapiat jätkab.

15. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 2. detsembri 2019. a määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus