2-19-14567/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2020.a Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-14567

Tsiviilasi

Xxxx korteriühistu avaldus D S vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1499,99 eurot

Menetlusosalised

Avaldaja: Xxxx korteriühistu (registrikood xxxx, asukoht

xxxx)

Avaldaja lepinguline esindaja: A R (e-post: xxxx)

Puudutatud isik: D S (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post:

xxxx)

Puudutatud isiku lepinguline esindaja: Jüri Urb (e-post

juri@hekate.ee)

Menetlustoiming

Loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu avaldusest loobumine.

2. Lõpetada menetlus Xxxx korteriühistu avalduses D S vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

3. Jätta menetluskulud D S kanda.

4. Välja mõista D S Xxxx korteriühistu kasuks menetluskulud 175 eurot

(käibemaksuta).

5. Välja mõista D S Xxxx korteriühistu viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

6. Tagastada enamtasutud riigilõiv, s.o 175 eurot ja avaldaja taotluse alusel

menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 25 eurot, kokku 200 eurot Xxxx

korteriühistu arvelduskontole nr XXXX.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest.

Asjaolud

Xxxx korteriühistu esitas 20.09.2019 Harju Maakohtule avalduse D S vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. 13.12.2019 esitas avaldaja avaldusest loobumise avalduse.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt tuleb käesolev tsiviilasi läbi

vaadata hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja (avaldaja)

on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja (avaldaja) hagist (avaldusest)

loobuda kuni hagi (avalduse) kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

Kohus võtab hagist (avaldusest) loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist (avaldusest) loobumist vastu, kui

see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku

huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb

vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

Avaldaja palub tagastada enamtasutud riigilõivu 175 eurot ja pool avalduse esitamisel tasutud

riigilõivust, s.o 25 eurot, kokku 200 eurot. Avaldaja on tasunud menetluses riigilõivu kokku

225 eurot.

TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on

tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt avalduse või kaebuse

esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud

kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Seega on

avaldaja tasunud riigilõivu ettenähtust 175 eurot rohkem.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui avaldaja

loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi

viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema

korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et vastavalt avaldaja taotlusele tuleb seoses avaldusest

loobumisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 25 eurot.

Eeltoodust tulenevalt kuulub tagastamisele riigilõiv kokku 200 eurot.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5

kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi

esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Avaldaja on

13.12.2019 esitatud avalduses märkinud, et puudutatud isik on avaldaja nõude pärast

hagiavalduse esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud

puudutatud isiku kanda TsMS § 168 lg 5 alusel.

TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS §

144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Avaldaja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja palub puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv 25 eurot ja õigusabikulud 540 eurot (sh käibemaks),

arvestusega, et lepinguline esindaja on teostanud vajalikke toiminguid 4,5 h tunnitasu

määraga 100 eurot ilma käibemaksuta. Täiendavalt on avaldaja palunud TsMS § 177 lg 4

alusel menetluskulude kindlaksmääramisel märkida, et hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

Puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja menetluskulud on ülepaisutatud, kuivõrd tegemist

on lihtsa asjaga. Puudutatud isik toob esile, et avaldaja lepinguline esindaja ega Kalashnikov

Õigusbüroo OÜ ei ole käibemaksukohustuslased, millest tulenevalt ei ole põhjendatud

menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga.

Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kirjeldatud toiminguid ja

toimingutele kulunud ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Tegemist ei ole õiguslikult

keeruka vaidlusega ning dokumentide hulk ja sisu ei eelda menetlusdokumentide

koostamiseks ja esitamiseks märkimisväärset ajakulu. Kohus märgib, et avalduse sisuline osa

on 3 lehekülge ning avalduse lisad ei ole samuti mahult sellised, mis õigustaks märgitud

ajakulu. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud toimingute ajakuluks lugeda

1,5 h.

Täiendavalt leiab kohus, et õigusabikulude väljamõistmine koos käibemaksuga ei ole

põhjendatud. Avaldusele lisatud volikirjast nähtub, et avaldajat esindab füüsiline isik, kes ei

ole käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt ei ole põhjendatud õigusabikulude

väljamõistmine koos käibemaksuga. Isegi juhul, kui lepinguline esindaja osutab teenust

Kalashnikov Õigusbüroo OÜ kaudu, ei ole käibemaksu väljamõistmine õigustatud, kuivõrd

nimetatud ettevõte ei ole samuti käibemaksukohustuslane. Avaldaja lepinguline esindaja on

30.12.2019 esitanud kohtule tõendi selle kohta, et Ühinenud Õigusbürood OÜ on

käibemaksukohustuslane. Kohus märgib, et nimetatud tõend ei ole asjakohane, kuivõrd

toimiku materjalidest ei nähtu, et lepinguline esindaja osutab teenust Ühinenud Õigusbürood

OÜ kaudu.

Avaldaja taotluses välja toodud lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) on

praegust turuseisu arvestades mõistlik.

Kohus määrab kindlaks avaldaja menetluskulud summas 175 eurot (sh õigusabikulud 150

eurot ja riigilõiv 25 eurot) ja mõistab need välja puudutatud isikult avaldaja kasuks. TsMS §

177 lg 4 ning avaldaja taotluse alusel mõistab kohus puudutatud isikult välja viivise

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva määruse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni avaldaja kasuks.

TsMS § 178 lg 1 ja lg 2 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

kohtunik