Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-19-2380/2 AI generated

3-19-2380/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-19-2380/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Ander Sagadi esitas 19.12.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 13.12.2019 käskkirja nr 6-4/310-1 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 1 sätestab, kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vormivõi sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, sealhulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Legislator headnote

AI generated

3-19-2380/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 1 sätestab, kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vormivõi sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, sealhulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Keywords

AI generated
retaliatory dismissal communication with defense counsel consumer credit revocation aggressive sales practice call to creditors standing of victims
AI generated
3-19-1829/5
Viru Vanglas registreeriti 1.
3-19-2442/5
Ander Sagadi esitas 30.12.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 20.12.2019 käskkirja nr 6-3/949-1 tühistamiseks.
3-19-588/10
Viru Vangla määras 11. veebruari 2019. a käskkirjaga nr 6-3/114-1 kinnipeetavale Ander Sagadile (kaebaja) Viru Vangla kodukorra punkti 1.12.8. rikkumise eest karistuseks 5 ööpäeva kartserit kolme kuulise katseajaga. Käskkirja kohaselt kasutas kaebaja meditsiinitöötaja plaanilisel vastuvõtul vanglaametnikuga suheldes korduvalt vulgaarset kõnepruuki ning kõrgendatud hääletooni. Samuti märkis kaebaja, et peatselt hakkavad inimeste kehaosad ja veri lendama, kui tema probleemide ignoreerimist jätkatakse. Kambris viibides tundis vanglaametnik hirmu ning lahkus kambrist ning teavitas juhtunust vangla administratsiooni. Kinnipeetava sõnadest isik end solvatuna ei tundnud, sest kinnipeetav väljendas pahameelt üldiselt kogu vangla personali suhtes. Kinnipeetava käitumine on käsitletav ebaviisakana ja ähvardavana ning sellega rikkus kinnipeetav vangla kodukorda. Kaebaja distsiplinaarüleastumine on tõendatud meditsiinitöötaja ettekandega, mille tõele vastavust kinnitas ka üksuse valvur. Vanglaametnike ning kaebaja seletused juhtunu kohta on kardinaalselt erinevad. Kaebaja väide, et vanglaametnikud valetavad ning provotseerivad teda distsiplinaarüleastumisi toime panema on paljasõnaline ning tõendamata. Puuduvad andmed selle kohta, et kinnipeetaval oleks asjaomaste vanglaametnikega eelnevalt olnud konflikte, mis võiksid ehk kahtluse alla seada ametnike erapooletuse. Seega ei ole alust kahelda ettekandes kajastatu usaldusväärsuses. Kaebaja ei järginud käitumisnorme, sest ähvardavate väljendite kasutamine teise isiku suhtes võib väljendada kinnipeetava kavatsusi/mõtteid viisil, mis tekitab teistes isikutes negatiivseid emotsioone ja ohustab turvatunnet. Selline käitumine väljendab ilmset lugupidamatust vanglaametnike suhtes. Pahameele väljendamine ähvardaval ja ebaviisakal viisil on vangla hinnangul raske rikkumine. Määratud karistus on rikkumise laadi ja raskust arvestades proportsionaalne.
3-20-62/4
Ander Sagadi esitas 7. jaanuaril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebaja väljendas rahulolematust, kuna vangla ei uurinud, kelle tegevuse tõttu ei registreeritud kaebajat meditsiiniosakonda arsti vastuvõtule. Samuti viitas kaebaja sellele, et vangla ei ole tema vaidele vastanud. Kaebaja palus kohtul tagada kaebaja õigused ja vabadused, kohustada Viru Vangla direktorit täitma oma töökohustusi ning mitte kahjustama Eesti Vabariigi ja põhiseaduse autoriteeti, kohustada Viru Vanglat välja selgitama, kelle tõttu on kaebajat diskrimineeritud ning kohustada Viru Vanglat lõpetama kaebaja piinamine. Samuti palus kaebaja tunnistada Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks ning mõista välja hüvitise vastavalt kohtu äranägemisele. Kaebaja palus vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.
3-19-2033/2
S. M esitas 31.10.2019 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib taotleja saada riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja halduskohtumenetluses esindamiseks. Nimelt tunnistati taotleja Viru Vangla käskkirja nr 6- 3/621-1 alusel süüdi vanglas keelatud eseme valdamise eest. Taotleja esitas käskkirja peale vaide, kuid vangla jättis vaideotsusega nr 6-12/33-2 vaide rahuldamata. Taotleja väidab, et kehtiv Viru Vangla käskkiri nr 6-3/621-1 võib mõjutada tema õigusi negatiivselt, kuna kehtiva käskkirjaga arvestatakse, kui vaadatakse läbi tema taotlust tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Taotleja leiab, et ta ei saa õigesti koostada kaebust, kuna ta ei tunne seadusi ja vangla võimaldab seadustega tutvuda vaid 1 tund nädalas.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-2380 Määruse kuupäev

19. detsember 2019 Kohtunik Ülle Polluks

Kohtuasi Ander Sagadi kaebus Viru Vangla 13.12.2019 käskkirja nr 6-4/310-1 tühistamiseks Resolutsioon

1. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus käiguta.

2. Kohustada taotlejat kõrvaldama esialgse õiguskaitse taotluses esinenud puudused 3 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

3. Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

Asjaolud

1. Ander Sagadi esitas 19.12.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 13.12.2019 käskkirja nr 6-4/310-1 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.

Kohtu seisukoht

2. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 lg 1 sätestab, kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vormivõi sisunõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, sealhulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, jätab kohus avalduse käiguta ja määrab menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

3. HKMS 250 lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada. Kohus võib taotluse esitajalt nõuda oma väidete tõendamist. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 251 lg 1 sätestab esialgse õiguskaitse taotluses esitavate abinõuete loetelu.

4. Kohus selgitab, et kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on nõuetekohaselt põhistamata ja taotluses on märkamata HKMS § 251 lg-s 1 sätestatud abinõu, mistõttu ei vasta taotlus seaduses sätestatud nõuetele. Kohus selgitab, et puuduste kõrvaldamise korral peab kaebaja teatama kohtule, milline pöördumatult negatiivne tagajärg võib saabuda, kui kohus ei kohalda esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ajaks Viru Vangla 13.12.2019 käskkirja nr 6- 4/310-1 suhtes.

5. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 55 lg-st 1, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning kohustab kaebajat 3 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama esialgse õiguskaitse taotluses esinenud puudused. Kohus selgitab täiendavalt, et kohtu poolt määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral, jätab kohus vastavalt HKMS § 55 lg-le 2 esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

6. Vastavalt HKMS § 120 lg 1 p-le 8, kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Sama paragrahvi lg 7 sätestab, et vaie lahendatakse 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile.

7. Kaebaja kinnitas kohtule, et esitas Viru Vangla 13.12.2019 käskkirja nr 6-4/310-1 peale vaide. Võttes arvesse, et Viru Vangla vaidlusalune käskkiri oli väljastatud alles 13.12.2019 on ilmselgelt hetkeseisuga kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus, mistõttu kaebus ei ole vastavalt HKMS § 47 lg-le 1 lubatud.

8. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st, tagastab kohus kaebuse Viru Vangla 13.12.2019 käskkirja nr 6-4/310-1 tühistamiseks selle esitajale läbivaatamatult. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 on kaebajal õigus uuesti pöörduda kaebusega kohtusse peale kohustusliku kohtumenetluse läbimist.

9. Kohus selgitab täiendavalt, et vastavalt HKMS § 249 lg-le 2 esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Seega hetkel jääb kohtumenetlusse koos kaebusega esitatud esialgse õiguskaitse taotlus.

/allkirjastatud digitaalselt/