2-19-8344/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-19-8344

1 (3)

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Viktor Brügel

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. detsember 2019, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-8344

Tsiviilasi

K R’i hagi O S’e ja T A’i vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

80 000 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: K R (isikukood xxx, e-post xxx );

Hageja

lepinguline

esindaja:

Villu

Tragon

(e-post:

villu.tragon@veracitas.eu);

Kostja 1: O S (isikukood xxx, elukoht xxx, hagimaterjalid kätte

toimetatud avalikult Ametlike Teadaannete kaudu);

Kostja 2: T A (isikukood xxx, elukoht xxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega, sest kostjad ei ole kohtule vastanud kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul.

2. Välja mõista kostjatelt O S’elt ja T A’ilt solidaarselt hageja K R’i kasuks laenulepingust

nr xxx tulenev põhivõlgnevus 20 000 eurot, intressivõlgnevus 987,50 eurot ning viivised

19 012,50 eurot.

3. Välja mõista kostjalt O S’elt hageja K R’i kasuks laenulepingust nr xxx tulenev

põhivõlgnevus 20 000 eurot, intressivõlgnevus 498,61 eurot ning viivised 19 501,39

eurot.

4. Jätta hageja menetluskulud kostjate kanda selliselt, et kohtu poolt kindlaks määratud

hageja menetluskuludest 50% tuleb hüvitada kostjatel 1 ja 2 solidaarselt ning 50%

tuleb hüvitada kostjal 1.

5. Määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1632 eurot.

6. Välja mõista kostjatelt O S’elt ja T A’ilt solidaarselt hageja K R’i kasuks

menetluskulud 816 eurot ning viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Välja mõista kostjalt 1 O S’elt hageja K R’i kasuks menetluskulud 816 eurot ning viivis

menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

2-19-8344

2 (3)

9. Toimetada tagaseljaotsus kostjale 1 avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese

astme

kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus

võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb

kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või EE567700771003819792

LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 O S 16.10.2015 laenulepingu nr xxx ning hageja

ja kostja 2 T A 16.10.2015 samast laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks käenduslepingu.

Hageja palub kostjatelt O S’elt ja T A’ilt solidaarselt välja mõista laenulepingust nr xx tulenev

põhivõlgnevus 20 000 eurot, intressivõlgnevus 987,50 eurot ning viivised 19 012,50 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 O S 11.12.2015 laenulepingu nr xxx Hageja palub

kostjalt O S välja mõista laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus 20 000 eurot,

intressivõlgnevus 498,61 eurot ning viivised 19 501,39 eurot.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus

lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja

põhjendava osa.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita

menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165

lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -

kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad

2-19-8344

3 (3)

menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse.

Hageja nõude suuruseks on 80 000 eurot, millest 40 000 eurot palub ta kostjatelt välja mõista

solidaarselt ning 40 000 eurot üksnes kostjalt 1. Kohus võtab seega menetluskulude jaotamisel

arvesse kumbagi kostja vastu esitatud nõude ulatuse ning määrab, et hageja menetluskuludest 50%

tuleb kanda kostjatel solidaarselt ning ülejäänud 50% tuleb kanda kostjal 1.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotlust,

võttes

aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1200 eurot ning lepingulise esindaja kulu 1116 eurot

(sisaldab käibemaksu).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv

menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus on seisukohal, et riigilõiv 1200 eurot on põhjendatud menetluskulu. Lepingulise esindaja kulu

on põhjendatud osaliselt. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, ei saa hageja põhjendatud ja

vajalikud lepingulise esindaja kulud olla suuremad kui 432 eurot (3 tunni ulatuses arvestusega 120

eurot tunnis, millele lisandub käibemaks vastavalt hageja taotlusele). Seega määrab kohus hageja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 1632 eurot, millest 816 eurot kuulub hageja kasuks välja

mõistmisele kostjatelt 1 ja 2 solidaarselt ning 816 eurot kuulub välja mõistmisele kostjalt 1.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse

esitanud.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viktor Brügel

kohtunik