1-18-9094/66 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2019, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-18-9094

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Keili Rosar

Tõlk

Riina Palmi

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Nikolai Sjomtšenko elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamiseks

Süüdimõistetu

Nikolai Sjomtšenko, isikukood 39904261510, viibimiskoht

Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 27.08.2018 ja lõpp 25.12.2020

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa

Kohtuasja läbivaatamise aeg

11.12.2019, videokohtuistung

RESOLUTSIOON:

Jätta Nikolai Sjomtšenko elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

Välja mõista Nikolai Sjomtšenkolt menetluskuluna riigituludesse 177,60 eurot (ükssada

seitsekümmend seitse eurot 60 senti) kaitsetasu vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa

poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank

EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, viitenumbriga

99918700068953 ning selgitusse märkida „Nikolai Sjomtšenko, 1-18-9094, menetluskulu“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Tehver

& Partnerid kasuks 177,60 eurot (sealhulgas on käibemaks) vandeadvokaadi abi Toomas

Laanemaa poolt süüdimõistetu Nikolai Sjomtšenko kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud

õigusabi eest.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Nikolai Sjomtšenkole, kaitsjale ja prokurörile.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 28.12.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9094 tunnistati

Nikolai Sjomtšenko süüdi KarS § 327 lg 1 ja § 274 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja 3 alusel

mõisteti liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru

Maakohtu 27.08.2018 otsusega mõistetud karistus ning kohus mõistis Nikolai Sjomtšenkole

liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Kohus luges Nikolai Sjomtšenko liitkaristuse

kandmise alguseks 27.08.2018. Kohtuotsus jõustus 15.01.2019.

Viru Vangla esitas 21.10.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Sjomtšenko

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust,

ei toeta Nikolai Sjomtšenko tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule 10.12.2019 edastatud kirjalikus seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Ain Tali, et ei soovi osa võtta Nikolai Sjomtšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla,

Nikolai Sjomtšenko ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

Nikolai Sjomtšenko avaldas kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabaneda. Ta on valmis täitma kõiki kohustusi, mis ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad.

Vabanemise korral tahaks ta minna õppima kokaks, sest ta on läbinud abikoka kursused. Samuti

tahab ta tegeleda hobikorras spordiga ning minna tööle. Ta leiab, et on seekord suuteline

kriminaalhooldusele alluma, sest ta on vanglas kõik läbi mõelnud ning ei taha, et midagi sellist

enam korduks. Alkoholi ja narkootikumidega oli probleeme varasemalt, kuid enam ei ole.

Kaitsja oli seisukohal, et Nikolai Sjomtšenkot võiks ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise

valve alla vabastada. Vangla on koostanud põhjaliku kinnipeetava iseloomustuse ning toonud välja

tegevusi, mida Nikolai Sjomtšenko on läbinud. Kaitsealune läbis riigikeele A2- ja B1-taseme

kursuse, läbis sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening, võttis osa

konflikti lahendamise oskuse ja viha kontrollimise arendamise vestlusest, osales Corrigo

sõltuvusteemalises nõustamises, viibis sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas ning läbis abikoka

kursused. Kinnipeetava iseloomustuses on Nikolai Sjomtšenkot igati positiivselt iseloomustatud.

Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused peale viimast karistuse mõistmist. Vangla on

leidnud, et tõenäosus uue kuriteo toimepanemiseks on kõrge, aga see prognoos on tehtud tema

varasema käitumise pinnalt. Kaitsja tõdeb, et Nikolai Sjomtšenko on ka kinnipidamisasutuses

kuriteo toime pannud, kuid kui võtta arvesse temale mõistetud karistust (6 kuud vangistust) ning

asjaolu, et tegemist ei olnud ohtliku teoga (allumatus), siis ei tohiks see kuritegu iseloomustada

tema üldist käitumist. Nikolai Sjomtšenko näol on tegemist noore mehega. Tal on perekond, kes

tema vabanemist toetab ja olemas on elukoht, kuhu on võimalik elektroonilise valve seadet

paigaldada. Nikolai Sjomtšenko on motiveeritud jätkama õpinguid ning ta soovib spordiga

tegeleda. Kaitsja toetab, erinevalt vanglast ja prokuratuurist, Nikolai Sjomtšenko tingimisi enne

tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.

Kohtumääruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku

ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski

vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti

tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega

karistusest vabastamine.

Karistusregistrist nähtub, et Nikolai Sjomtšenko kannab käesolevat vanglakaristust mitmete

kohtuotsuste liitmise tulemusena. Viimati karistati 26.04.1999 sündinud Nikolai Sjomtšenkot Viru

Maakohtu 28.12.2018 otsusega kinnipidamiskohas toime pandud teise astme kuritegude eest.

Järelikult ei ole tema puhul alust tähtaegade arvutamisel lähtuda KarS §-s 761 sätestatud

eriregulatsioonist, vaid lähtuda tuleb üldisest regulatsioonist. Karistusregistrist nähtub seegi, et

Nikolai Sjomtšenko kannab karistust KarS § 200 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest, mis on KarS § 4 lg 2 kohaselt esimese astme kuritegu. KarS § 76 lg 2 p 1

kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast,

kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud

elektroonilise valve kohaldamisega. Järelikult peab Nikolai Sjomtšenko olema temale mõistetud 2

aasta 3 kuu 28 päeva pikkusest vangistusest ära kandnud vähemalt pool, s.o 1 aasta 1 kuu 29 päeva.

Kohus on tuvastanud, et Nikolai Sjomtšenko on käesolevaks ajaks kandnud temale mõistetud

karistust juba 1 aasta 3 kuud 22 päeva, mistõttu on kõnealune tingimus täidetud. Vangla materjalide

juurde on lisatud ka KarS § 75 lg 2 p-s 9 nõutav kinnitus (tl 10) selle kohta, et Nikolai Sjomtšenko

on nõus elektroonilise valve kohaldamisega.

Nikolai Sjomtšenkol on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, kuhu on võimalik elektroonilist

valvet paigaldada. Positiivne on seegi, et isikut ootab vabaduses toetav tugivõrgustik lähedaste

näol ning kinnipeetav enam kriminaalse taustaga tuttavatega ei suhtle. Kindel elukoht ja lähedaste

toetus ei veena kohut aga piisavalt selles, et isiku käitumine vabaduses oleks edaspidi ainult

õiguskuulekas. Kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama samale aadressile, kus ta elas enne

vangistust. Vangla materjalidest nähtub, et isik viibis kodus väga harva ning ta väitis, et ei soovinud

kodus viibida. Ka käesoleval ajal isikul kõnealuses elukohas privaatsus puuduks. Nikolai

Sjomtšenko on avaldanud kohtule soovi minna õppima, tegeleda spordiga ning asuda tööle. Samas

nähtub vangla materjalidest, et isikul ametlik töökogemus puudub ning ka käesoleval ajal isikul

vabanemisjärgne kindel töökoht puudub. Kindla töökohata ning rahaliste nõuetega, mida on isikul

on rohkem kui 7000 eurot, ei ole välistatud majanduslikud probleemid, mis võivad viia isiku uute

kuritegude toimepanemiseni.

Kohtul ei ole kinnipeetava käitumisele karistuse kandmise ajal mitte midagi ette heita. Nikolai

Sjomtšenkol puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kuritegelikku käitumist kinnipeetav

üldiselt ei poolda ning ta ei samasta ennast kuritegeliku subkultuuriga ja ta on olnud ametnikega

suhtlemisel viisakas. Samuti on kohtu hinnangul äärmiselt positiivne, et kinnipeetav on vangistuse

jooksul täitnud kohusetundlikult temale koostatud individuaalset täitmiskava. Nikolai Sjomtšenko

on vangistuses võtnud osa erinevatest taasühiskonnastavatest tegevustest – muuhulgas osalenud

erinevatel vestlustel, läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening õigusrikkujatele ja Sotsiaalsete

oskuste treening ning nende sotsiaalprogrammide kinnistavad vestlused, õppinud riigikeelt,

läbinud abikoka eriala kursused ja ehitusviimistleja täiendkoolituse, osalenud tööhõives,

paiknenud noortele kinnipeetavatele mõeldud sõltususrehabilitatsiooniosakonnas ning osalenud

OÜ Corrigo sõltuvusteemalises nõustamises. Lisaks osaleb Nikolai Sjomtšenko ka noortele

mõeldud motivatsioonisüsteemis ning teda on hea käitumise eest premeeritud mitmel korral

kodukülastusega, mis kulgesid probleemideta. Järelikult on kinnipeetav kasutanud vangistuses

viibitud aega otstarbekalt ning astunud suuri samme enda arendamisse seaduskuuleka elu nimel.

Viimase aja hea käitumine ning vanglas läbitud tegevused ei veena aga kohut selles, et isik oleks

teinud oma eluviisis sellises ulatuses muutusi, et oleks võimeline edaspidi vabaduses uutest

õigusrikkumisest hoiduma.

Nikolai Sjomtšenkot on vaatamata tema noorele eale korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ka

vanglas ei viibi isik esimest korda. Karistusregistrist nähtub, et ta on toime pannud varguseid,

röövimise (jäi katse staadiumi), vägivald võimuesindaja vastu, kinnipidamiskohas sisekorra

vastaste toimingutes osalemine, kehaline väärkohtlemine. Karistusregistrist nähtub seegi, et kohus

on isikut juba varasemalt kriminaalhooldusele allutanud, kuid kriminaalhooldus isiku

õiguskuulekust ei taganud. Ebaõnnestunud kriminaalhooldus ja katseajal uue kuriteo

toimepanemine (sh on Nikolai Sjomtšenko kuritegusid toime pannud isegi kinnipidamisasutuses)

annavad kohtule piisavalt alust asuda seisukohale, et isikust tulenevat uute kuritegude

toimepanemise riski ei saa alahinnata. Vangla on täheldanud, et kui kinnipeetav on rahulik, siis

suhtlemisprobleeme ei esine. Ärritunud olekus võib Nikolai Sjomtšenko aga käituda

ettearvamatult, impulsiivselt ja vägivaldselt. Vanglas on kinnipeetaval olnud võimalus vestelda

psühholoogiga ning võtta osa psühhiaatri/vaimse tervise õe vastuvõttudest, kuid vabaduses võib

isik tervisliku seisundi tõttu ning psühhiaatrilise ravi puudumisel käituda ettearvamatult ja teisi

isikuid ohustavalt. Nikolai Sjomtšenko puhul on kindlasti probleemiks olnud ka alkohol.

Kinnipeetav pani enda väitel kõik kuriteod toime alkoholijoobes ning kinnipeetava

iseloomustusest nähtub seegi, et isik käitub alkoholijoobes agressiivselt. Kohtu hinnangul väärib

tunnustust, et kinnipeetav on karistuse kandmise ajal oma alkoholiprobleemiga aktiivselt

tegelenud ning oluline on seegi, et isik on motiveeritud alkoholist loobuma. Samas, kui võtta

arvesse Nikolai Sjomtšenko alkoholi tarbimisharjumust enne vanglasse sattumist (tarvitas

igapäevaselt kanget alkoholi), ei saa kohus olla täiesti veendunud, et isik vabadusse sattudes uuesti

alkoholi ei tarvita ning alkoholijoobes uusi kuritegusid toime ei pane.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtub teisigi probleemkohti, mis suurendavad Nikolai Sjomtšenko

puhul uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Nikolai Sjomtšenko on teiste poolt mõjutatav.

Kinnipeetav enam kriminaalse taustaga tuttavatega küll ei suhtle, kuid uuesti valesse seltskonda

sattudes ei ole välistatud uute kuritegude toimepanemine grupi mõjul. Vangla materjalidest nähtub

seegi, et isik on ka varasemalt väljendanud vanglas soovi muutuda ning läbinud erinevaid

taasühiskonnastavaid tegevusi, kuid isik pani eelnevast hoolimata vangistuse ajal toime kaks uut

kuritegu.

Kohus võtab arvesse kinnipeetava head käitumist karistuse kandmise ajal ning tema soovi elada

edaspidi alkoholivaba seaduskuulekat elu. Vaatamata eeltoodule sisaldab kinnipeetava

iseloomustus piisavalt teavet (oskamatus probleeme lahendada, alkoholiprobleem, korduvad

kuriteod, vanglas uute kuritegude toimepanemine, varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumine),

mis viitab, et kinnipeetavast tulenev uute kuritegude toimepanemise oht on kõrge. Ka

kriminaalhooldus ning elektroonilise valve ei taga kohtule, et isiku ettearvamatu käitumine ei

korduks.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud

asjaolusid kogumis, ei nõustu süüdimõistetu Nikolai Sjomtšenko vabastamisega tingimisi enne

tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Järgnevat vangistuse aega ongi kinnipeetaval võimalik

kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks.

Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp