4-19-2447/30 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

RIIGIKOHUS

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

4-19-2447

Otsuse kuupäev

16. detsember 2019

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Hannes Kiris

Kohtuasi

G.B väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. juuni 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, kassatsioon

Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

20. november 2019, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 6. juuni 2019. a otsus ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks

teises kohtukoosseisus.

2. Kassatsioon rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 5. aprilli 2019. a otsusega karistati G.B karistusseadustiku § 63 lg 1

kohaselt liiklusseaduse (LS) § 227 lg 1 alusel 15 trahviühiku ehk 60 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut

karistati selle eest, et ta juhtis 9. märtsil 2019 Tallinnas mootorsõidukit kiirusega 66 ± 3 km/h, kuigi lubatud sõidukiirus

oli 50 km/h. Seega ületas G.B lubatud sõidukiirust vähemalt 13 km/h. Lisaks ei olnud G.B kaasas mootorsõiduki

juhtimise õigust ega isikut tõendavat dokumenti. Samuti oli tal läbimata kohustuslik perioodiline tervisekontroll,

mistõttu oli tema juhtimisõigus LS § 124 lg 3 p 2 alusel peatunud. Kirjeldatud tegudega rikkus menetlusalune isik

LS § 15 lg 1 p 2, § 38 lg 2, § 88 lg 1 ja § 101 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 1 ja § 242 lg 1 järgi

kvalifitseeritavad väärteod.

2. Harju Maakohtule esitatud kaebuses taotles G.B kaitsja Rein Küttim kiiruse ületamise etteheites kohtuvälise

menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel

teos väärteotunnuste puudumise tõttu või menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 alusel. Teistes

väärteoetteheidetes taotles kaitsja menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 alusel. Ühtlasi palus kaebaja hüvitada

349 eurot valitud kaitsja kulu.

3. Kaebaja leidis, et väidetava kiiruse ületamise toimepanemise koht ei ole selge. Pole tõendeid kiirusmõõtja taatlemise

ja tehnilise korrasoleku ning mõõtja pädevuse kohta. Menetlusalusele isikule ei näidatud mõõdetud kiiruse näitu.

Väärteoprotokoll on kirjutatud käekirjaga, millest ei ole võimalik eksimatult aru saada.

4. Harju Maakohtu 6. juuni 2019. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus ja väärteomenetlus lõpetati

VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. G.B taotlus valitud kaitsja kulude hüvitamiseks rahuldati.

5. Maakohus asus seisukohale, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoprotokolli menetlusalusele isikule nõuetekohaselt

kätte andnud, mistõttu on rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust. VTMS § 70 lg-s 1 sätestatud kohustus anda

väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu kehtib ka protokolli hilisemate täienduste kohta.

Menetlusalusele isikule anti väärteoprotokoll, mis sisaldas ainult kiiruse ületamise ning dokumendi esitamise kohustuse

rikkumise etteheiteid. Juhtimisõiguse peatumise kohta koostati hiljem väärteoprotokolli lisaleht, mis anti R. Küttimile,

mitte menetlusalusele isikule. VTMS § 70 lg 3 kohaselt võib väärteoprotokolli koopia anda menetlusaluse isiku asemel

kätte tema kaitsjale, kuid kohtuväline menetleja ei kontrollinud VTMS § 20 lg-s 1 kaitsjale esitatud nõuete täidetust, s.t

seda, kas R. Küttimil on õigusteaduse magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Väärteotoimikus ei ole kaitsja

diplomi koopiat. Kaitsja kvalifikatsioon tuvastati alles kohtumenetluses, mistõttu ei olnud see asjaolu väärteoprotokolli

lisalehe üleandmisel menetlejale teada. Seetõttu ei saanud kohtuväline menetleja pidada R. Küttimit kaitsjaks, kellele

võib väärteoprotokolli lisa menetlusaluse isiku asemel kätte anda.

6. Kohus märkis sedagi, et rikkumise toimepanemise koht on märgitud piisava täpsusega. Kaebuse esitajale oli

arusaadav, kus ta etteheidetava teo toime pani. Kiirusmõõtur oli taadeldud, mida kinnitab ka taatlustunnistus.

Politseiametniku pädevuses ei ole alust kahelda. Kiirusmõõturi näidu tutvustamata jätmine ei ole oluline rikkumine,

kuna kiiruse mõõtmises ei ole alust kahelda. Väärteoprotokoll on koostatud küll halva käekirjaga ning selles on palju

parandusi ja mahatõmbamisi, kuid protokolli tekst on siiski arusaadav.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Maakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonis taotleb kohtuväline menetleja maakohtu otsuse tühistamist ja

väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

8. Kassaator on seisukohal, et maakohus on rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p-de 7 ja 8 ning

lõike 2 mõttes. Maakohus saanuks väärteoprotokolli nõuetekohast kätteandmist, kaitsja kvalifikatsiooni kontrollimist ja

kiirusmõõturi näidu tutvustamist puudutavate küsimuste lahendamisel tugineda tunnistajate ütlustele. Vaatamata

kohtuvälise menetleja vastavasisulisele taotlusele kohus tunnistajaid üle ei kuulanud. Samas on kohus otsuses tuginenud

tunnistaja ülekuulamise protokollis tehtud parandustele ehk avaldanud alusetult kohtuvälises menetluses ülekuulatud

tunnistaja ütlusi. Kohus on otsuses tuginenud ka kiirusmõõturi kasutamise protokollile, kuigi kohtuistungi protokollist

nähtuvalt ei ole seda avaldatud ega uuritud. Kohus on uurinud tõendeid valikuliselt. Selliselt toimides on kohus

rikkunud tõendite vahetu uurimise põhimõtet.

9. Maakohus eksis, kui leidis, et kohtuväline menetleja ei kontrollinud R. Küttimi õigust menetluses osaleda.

Väärteomenetluse seadustik ei kohusta menetlejat lisama väärteotoimikusse kaitsja haridust tõendava dokumendi

koopiat ega reguleeri seda, millises vormis võib kohtuväline menetleja anda kaitsjale loa menetluses osaleda. Seega

võib loa anda ka suuliselt.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kassaatori argumendid menetlusõiguse olulise rikkumise kohta väärteoasja arutamisel maakohtus väärivad

tähelepanu.

11. Maakohus asus seisukohale, et kohtuväline menetleja on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, kui andis

väärteoprotokolli lisa kätte R. Küttimile, kontrollimata tema vastavust VTMS § 20 lg-s 1 märgitud haridusnõuetele.

Kohus leidis, et nendele nõuetele vastavuse kontrollimata jätmisel „jääks menetlusalusele isikule ekslik mulje, et teda

esindab nõuetekohane kaitsja, kes aga tegelikult ei suuda kaitseõigust teostada.“ Sellega rikuti maakohtu hinnangul

oluliselt menetlusaluse isiku kaitseõigust, mis tõi kaasa väärteootsuse tühistamise ja menetluse lõpetamise kõigis G.B-le

esitatud etteheidetes. Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu.

12. Kohtuvälises menetluses menetlusalusel isikul kaitsja puudumise võib tunnistada menetlusõiguse oluliseks

rikkumiseks VTMS § 150 lg 2 alusel, kui see tõi kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu lahendi (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 11. novembri 2004. a otsust asjas nr 3-1-1-105-04, p 8). Praeguses asjas ei ole menetlusalune isik

ega tema kaitsja kordagi väitnud, et G.B kaitseõigust oleks rikutud. Kolleegiumi hinnangul pole seda ka tehtud. Nimelt

on maakohus ise tuvastanud, et R. Küttimil on ja oli ka väärteoprotokolli lisalehe kätteandmise ajal nõutav haridus

olemas. Seega vastas R. Küttim protokolli lisalehe kätteandmisel kaitsjale esitatavatele nõuetele, ta oli pädev kaitsjana

tegutsema ja protokolli lisalehe kätteandmine kaitsjale menetlusaluse isiku õigusi ei rikkunud.

13. Õige on kassaatori seisukoht, mille kohaselt väärteomenetluse seadustik ei kohusta kohtuvälist menetlejat lisama

väärteotoimikusse kaitsja haridust tõendava dokumendi koopiat ega reguleeri seda, millises vormis võib kohtuväline

menetleja anda loa kaitsjal menetluses osaleda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2006. a määrus asjas nr 3-

1-1-37-06, p 7.1).

14. Isegi juhul, kui protokolli täienduse kätteandmine kaitsjale oleks rikkunud menetlusaluse isiku kaitseõigust, oleks

tohtinud menetluse lõpetada vaid protokolli täienduses käsitletud etteheites. Liiklusseaduse teisi rikutud norme sisaldav

väärteoprotokoll anti menetlusalusele isikule isiklikult, seega väärteomenetlusõigust rikkumata.

15. Eeltoodud põhjustel rikkus maakohus väärteomenetlust alusetult lõpetades oluliselt väärteomenetlusõigust

VTMS § 150 lg 2 mõttes.

16. Lisaks ülaltoodule ei järginud maakohus ka VTMS § 123 lg-s 2 sätestatud väärteoasja täies ulatuses arutamise (ab

ovo) põhimõtet, mis on samuti käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes. Nii jättis

maakohus kogumata asjakohased (isikulised ja dokumentaalsed) tõendid kiirust mõõtnud ametniku pädevuse ja

menetlusalusele isikule kiirusmõõturi näidu tutvustamise kohta (vt eespool p 3) ning tugines samas tõenditele, mida

kohtulikul arutamisel ei avaldatud ega uuritud vahetult (tunnistaja A. V-i kohtuvälises menetluses antud ütlused; kõik

dokumentaalsed tõendid). (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2019. a otsus asjas nr 4-17-5471/47, p-d 11,

15 ja 16.)

17. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 175 p-st 2, § 150 lg-st 2 ja § 174 p-st 7, tühistab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 6. juuni 2019. a otsuse ja saadab väärteoasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks

teises kohtukoosseisus. Kassatsioon tuleb rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)