2-19-12634/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

vaheotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

13.12.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-12634

Tsiviilasi

S S hagi Osaühingu Airwave vastu õigusvastase

kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

105 350,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja S S (isikukood xxx), lepinguline esindaja Eimar

Kogger

Kostja Osaühing Airwave (registrikood 10619261),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kostja taotlus hageja mittevaralise kahju nõude osas aegumise

kohaldamiseks.

2. Jätta hageja mittevaralise kahju nõue rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata kostja taotlus hageja varalise kahju 94 305,60 euro nõude

osas aegumise kohaldamiseks.

4. Jätkata hageja varalise kahju nõude 94 305,60 euro menetlemist.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud mittevaralise kahju nõude osas hageja kanda. Määrata

kindlaks, et kostjal puuduvad menetluskulud mittevaralise kahju nõude osas.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2(5)

ASJAOLUD

Hageja seisukohad

1. 12.11.2007 paigaldas kostja hageja elamule õhksoojuspumba. Aastatel 2007-2016 teostas

kostja õhksoojuspumbale ka hooldust. Hageja tellis viimase hoolduse 2016. aasta jaanuaris,

kuna tundis õhksoojuspumba juures kummi/plastmassi põlemise lõhna. Hooldus teostati

18.01.2016, hoolduse käigus rikkeid ei tuvastatud ja kinnitati seadme korrasolekut.

2. 04.02.2016 toimus hageja elamus tulekahju. Tulekahju algfaasis nägi hageja õhksoojus-

pumba toitekaabli sisenemise kohas lahtist leeki. Hageja tellitud eksperthinnangu põhjal sai

tulekahju alguse õhksoojuspumbast, tõenäoline põhjus on lühis, mille põhjustas omakorda

erinevat tüüpi juhtmete kokku keeramine paigaldaja poolt ilma spetsiaalseid liiteid/ühendusi

kasutamata. Ekspertiis tuvastas mitmete nõuete rikkumise õhksoojuspumba paigaldamisel.

Mittevastavad elektriühendused tegi kostja.

3. Tulekahjus hukkus hageja ema, surm saabus ägeda vingumürgituse tagajärjel. Samuti sai

kannatada hageja elamu. Hageja nõuab varalise kahju hüvitamist summas 94 305,60 eurot

ning mittevaralise kahju hüvitamist kohtu poolt määratavas summas.

4. Hageja arvates ei ole nõuded aegunud. Varalise kahju nõude aegumistähtaja kulgemist

tuleb hakata arvutama alates tulekahju toimumisest 04.02.2016 või õhksoojuspumba

paigaldamisest 12.11.2007. Aegumistähtaja määramisel tuleb lähtuda TsÜS §-ist 150, mis

reguleerib õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude aegumist. Aegumistähtaja

kulgemine peatus 24.05.2017, kui hageja esitas kriminaalmenetluses tsiviilhagi.

Kriminaalmenetlus lõpetati 04.03.2019. Seega oli aegumise tähtaeg peatund 650 päeva ja

nõue oleks aegunud 24.08.2019.

5. Mittevaralise kahju nõude aluseks on terviserikke tekkimine, mis diagnoositi 11.07.2017,

ja töövõime kaotus, mis määrati 24.01.2018, mistõttu ei saa kahjunõude aegumistähtaja

kulgemist arvestada tulekahju tekkimisest, vaid tuleb arvestada kahju tekkimise aluseks

olevatest asjaoludest lähtuvalt. TsÜS § 153 lg 1 järgi tuleb aegumistähtaja kulgemist

arvutada ajast, mil isik sai teada kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust. Hageja ei

saanud tulekahju tekkimise hetkel olla teadlik kahju põhjustanud isikust, isik selgus alles

kriminaalmenetluse tulemusena. Enne seda sai hageja üksnes oletada, kes on kahju

põhjustanud isik. Täiendavalt peatus aegumine ajal, mil pooled pidasid läbirääkimisi ehk

perioodil 03.06.2019-21.08.2019.

Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks

6. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu. Koos kostja vastusega esitas kostja

taotluse nõuete aegumise osas vaheotsuse tegemiseks. Kostja hinnangul on mõlemad nõuded

aegunud.

7. Hageja varaline nõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue ja mitte

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue. Lepinguline nõue aegub 3 aastaga. Kostja

paigaldas õhksoojuspumba 2007. aastal. Seega aegus nõue 12.11.2010. Isegi kui kohus

kohaldaks 10-aastast aegumistähtaega TsÜS § 150 lg 3 kohaselt, siis arvestades õhksoojus

pumba paigaldamise aega 12.11.2007 ja kriminaalmenetluse tõttu peatunud aegumistähtaja

kulgemist (1 aasta 9 kuud ja 8 päeva), oleks hagi esitatud pärast aegumistähtaja möödumist.

8. Hageja mittevaralise kahju nõue aegus 04.02.2019. Hageja mittevaralise nõude aluseks on

ema surm. Ema suri 04.02.2016. Hageja sai teada kahju põhjustajast hiljemalt märtsis-aprillis

2016, kui ekspert esitas arvamuse tulekahju põhjuste kohta. Selle ekspertiisi alusel algatati

kriminaalmenetlus. Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagis hageja mittevaralise kahju nõuet ei

3(5)

esitanud. Seetõttu mittevaralise kahju nõude aegumine ei peatunud. Vastavalt saabus nõude

aegumistähtaeg 04.02.2019 ning nõue on aegunud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus võib teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise

tähenduses samane lõppotsusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 ls 1).

Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust (TsMS

§ 449 lg 3 ls 2). Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei

menetle (TsMS § 449 lg 3 ls 3).

10. Kostja esitas kohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamise tõttu. Kohus

rahuldas 05.11.2019 määrusega kostja taotluse aegumise osas vaheotsuse tegemiseks. Seega

lahendab kohus kostja aegumise kohaldamise taotluse vaheotsusega. Käesolev otsus käsitleb

TsMS § 449 lg 3 järgi üksnes nõude aegumist. Kohus hindab vaheotsuse tegemisel vaidluse

asjaolusid ja poolte väiteid üksnes vaidluse aegumisega seotud väidete piirides.

11. Riigikohus on selgitanud, et aegumise kohta tehtud vaheotsuse eeldusena tuleb kohtul

hagi aegumise tähtaja kontrollimiseks kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe (RKTKo 3-

2-1-63-08, p 14). Seega kvalifitseerib kohus kõigepealt pooltevahelise võlasuhte.

12. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju

hüvitama (võlaõigusseadus (VÕS) § 1043). Kannatanule surma põhjustamisega ja tema

omandi rikkumisega tekitatud kahju on õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 1 ja 5).

13. Hageja mittevaralise kahju nõue tuleneb tema ema surma põhjustamisest. Isiku surma

põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu lähedased

isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud

asjaolud (VÕS § 134 lg 3). Käesoleval juhul olid erandlikeks asjaoludeks hageja vahetu

lähedus surma saanud isikuga. Seega on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue

õiguslikult VÕS § 1045 lg 1 p 1 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue. Kohus

ei võta vaheotsuses seisukohta nõude eelduste täitmise kohta.

14. Hageja varalise kahju nõue tuleneb tema elamu kahjustamisest tulenevalt elamusse

paigaldatud õhksoojuspumba rikkest. Omand on õiguslikult kaitstud ning omandi

kahjustamise korral on võimalik esitada õigusvastase kahju hüvitamise nõue. Kuna hageja

väitel oli poolte vahel sõlmitud leping ning lepingu täitmisel ilmnenud vigadest tekkis kahju,

siis on võimalik hageja nõue lahendada ka lepinguõiguslikul alusel. Kui asja on kahjustatud,

hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse

vähenemise (VÕS § 132 lg 3 ls 2). Nii lepinguvälise kui ka lepingulise nõude korral on

varaline kahju hüvitatav. Seega saab hageja varalise kahju nõude lahendada VÕS § 1045 lg 1

p 5 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena või lepingulise kahju hüvitamise

nõudena VÕS § 115 lg 1 alusel. Hageja varalise kahju nõue võiks kuuluda kohtu hinnangul

rahuldamisele VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane

eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse

rikkumisega. Seega kvalifitseerib kohus hageja varalise kahju nõude õigusvastaselt tekitatud

kahju hüvitamise nõudena. Kohus ei võta vaheotsuses seisukohta nõude eelduste täitmise

kohta.

Mittevaralise kahju nõue

15. Surma põhjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata õiguslikust alusest, on

kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada

sai või pidi teada saama (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 153 lg 1). Kahjust teada

4(5)

saamisena käsitatakse teadmist kahju tekitamise ehk nõude aluseks olevatest asjaoludest.1

Mittevaralise kahju puhul tuleb eeldada, et isik saab sellest teadlikuks kohe, kui talle saavad

teatavaks nõude aluseks olevad asjaolud.2 Kahju põhjustanud isiku osas piisab, kui kannatanu

teab asjaolusid, mille põhjal ta saab isiku vastu esitada piisava edulootusega hagi.3 Hageja

mittevaralise kahju nõue saab tuleneda VÕS § 134 järgi asjaolust, et tema ema suri ja ta viibis

surma ajal emaga ühes kohas. Kuigi hageja on välja toonud ka enda tervise kahjustumise,

leiab kohus, et hageja tervise kahjustumine ei ole põhjuslikus seoses ühegi kostjale

etteheidetava teo või tegevusetusega, mistõttu ei saa mittevaralise kahju nõude alusena

käsitada hageja haiguse tekkimist ning sellest tulenevat töövõime kaotust. Kohus ei nõustu

ka kostja käsitlusega, et aegumistähtaja alguseks tuleb pidada õhksoojuspumba paigaldamist,

kuna hageja ei saanud õhksoojuspumba paigaldamisel olla teadlik kahjust. Seega hakkas

mittevaralise kahjunõude aegumistähtaeg kulgema ajast, mil hageja sai teada ema surmast ja

surma põhjustanud asjaolu ehk tulekahju tekitajast. Ema surmast pidi hageja saama teada

tulekahju toimumise päeval ehk 04.02.2016. Hageja väitel sai ta kahju põhjustanud isikust

teada kriminaalmenetluse tulemusel. Kostja väitel algatati kriminaalasi hageja esitatud

eksperdiarvamuse alusel, milles oli märgitud, et kahju põhjustas kostja ning vastavalt pidi

hageja teadma kahju põhjustajast juba kriminaalmenetluse algatamise hetkel ehk märtsis-

aprillis 2016. Kohus leiab, et kostja poolt viidatud hagi lisad 7, 8 ja 9 (tl 20 pöördel, 21, 22

ja 27) tõendavad, et hageja sai teada kahju tekitajast ajavahemikus märts kuni aprill 2016,

kui eksperdid P S ja H S esitasid hinnangud, mille kohaselt põhjustas tulekahju

soojuspumba paigaldamisel tehtud elektritehnilised vead (tl 27). Kuna hageja oli kasutanud

soojuspumba hooldamiseks sama ettevõtet, mis õhksoojuspumba paigaldas, siis pidi hagejale

olema teada ka andmed, mis olid vajalikud nõude esitamiseks paigaldaja ehk kostja vastu.

Vastavalt hakkas aegumistähtaeg kulgema 21.03.2016 kui ekspert P S esitas esimese

ekspertarvamuse. Ilma täiendavate asjaoludeta oleks mittevaralise kahju nõue aegunud

21.03.2019.

16. Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või

tunnustamiseks (TsÜS § 160 lg 1). Aegumine peatub üksnes nende nõuete osas, mis isik

esitab. Kuna hageja esitas kriminaalmenetluses üksnes varalise kahju nõude, siis ei mõjuta

kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamine hageja mittevaralise kahju nõude aegumist.

17. Aegumistähtaeg peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste

toimumise ajaks (TsÜS § 167 lg 1). Hageja tugines mittevaralise kahjunõude aegumise osas

pooltevahelistele

läbirääkimistele

perioodil

03.06.2019-21.08.2019.

Kuna

hageja

mittevaralise kahju hüvitamise nõue aegus 21.03.2019, siis ei saa perioodil 03.06.2019-

21.08.2019 peetud läbirääkimised peatada aegumistähtaja kulgemist, kuna aegumistähtaeg

oli läbirääkimiste alustamise ajaks juba saabunud. Seega teeb kohus mittevaralise kahju

nõude osas lõppotsuse ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas hagi edasi ei menetle.

Varalise kahju nõue

18. Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast,

mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama

(TsÜS § 150 lg 1). Riigikohtu praktikas on leitud, et kannatanu ei pea teadma kahju täpset

suurust ning piisab kui kannatanu teab kahju umbkaudset suurust (RKEKo 3-1-1-41-16,

p 23). Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja sai kahju põhjustanud isikust teada 21.03.2016.

Hageja pole välja toonud, millal täpselt sai hageja teada kahju lõplikust suurusest. Kohus

leiab, et hoolsalt käitudes oleks selleks ajaks hageja pidanud teada saama ka kahju

1 TsÜS komm vlj. § 153, p 3.3.

2 TsÜS komm vlj. § 150, p 3.2.2.2.2.

3 TsÜS komm vlj. § 150, p 3.2.2.3.

5(5)

umbkaudse suuruse. Seetõttu hakkas ka varalise kahju nõude aegumistähtaeg kulgema

21.03.2016 ning tähtaeg oleks saabunud 21.03.2019.

19. Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või

tunnustamiseks (TsÜS § 160 lg 1). Hageja esitas kriminaalmenetluses tsiviilhagi 24.05.2017.

Eeltoodu on tõendatud hagi lisaga 18 (tl 51). Kriminaalmenetlus lõpetati 04.03.2019.

Eeltoodu on tõendatud hagi lisaga 11 (tl 31). Seega oli aegumistähtaeg peatunud perioodil

24.05.2017-04.03.2019 ehk kokku 1 aasta 9 kuud ja 9 päeva. Vastavalt lükkus

aegumistähtaeg eelnimetatud aja võrra edasi ning aegumistähtaeg oleks saabunud

30.12.2020. Seega ei ole õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamise nõue aegunud

tulenevalt aegumise peatumisest kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamisega. Peatumine

ulatub kõigile võimalikele õiguslikele alustele, mille järgi saab samasisulisele nõude esitada.4

Seetõttu tuleb sama nõuet pidada mitte aegunuks ka siis, kui kohus hiljem leiab, et tegemist

on lepinguõigusliku nõudega. Kuna nõue ei ole aegunud, ei pea kohus vajalikuks hinnata,

kas aegumistähtaeg peatus täiendavalt tulenevalt poolte vahelistest läbirääkimistest. Kohus

jätkab varalise kahju nõude menetlemist.

Menetluskulude jaotus

20. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja

on märkinud, et aegumise kohaldamisel ei soovi ta oma menetluskulude väljamõistmist

hagejalt. Seega määrab kohus, et kostjal puuduvad menetluskulud mittevaralise kahju nõude

osas.

21. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

4 TsÜS komm vlj. § 160, p 3.2.1.1.