4-19-5128/14 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Väärteoasja number 4-19-5128

Otsuse kuupäev 13. november 2019

Kohtunik Kristel Vedro

Kohtuistungi sekretär Raili Raja

Väärteoasi

M.V

224 lg 1 süüdistus LS § järgi

Menetlusalune isik

M.V (isikukood XXX xxxx, )

elukoht xxxx,

Xxxx , varem

töökoht OÜ väärteokorras

karistatud Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 13.11.2019

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik M.V ning

Ida prefektuuri Rakvere kohtuväline menetleja politseijaoskond, esindaja Ave Uue

Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

1.Tunnistada

karist arest 20 M.V LS § 224 lg 1 järgi

süüdi ja useks mõista ( )

kakskümmend päeva.

2. M.V karistuse kandmise alguseks lugeda tema arestimajja saabumise aeg.

3. LS § 22 alusel võtta ära sõiduki

4 lg 3 p M.V-lt lisakaristusena juhtimisõigus neljaks kuuks.

4. Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud 5 (viie) tööpäeva M.V jooksul arvates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Otsus saata täitmiseks Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11

ettenähtud juhul.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maak

ohtu otsus on kohtumenetluse pooltele käesoleva seadustiku § 113 lõike punkti

1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral tehakse täisotsus avalikult teatavaks 15.12.2019.

Asjaolud

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

patrullpolitseinik G K koostas menetlusalusele isikule M.V-le 13.09.2019 väärteoprotokolli nr AB 1559224, väärteoasjas 2590, 19, 004191, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 13.09.2019 kell 20:51 mootorsõidukit , registrimärgiga xxxx

xxxx, Vinni vallas, Rakve -Luige tee 4.km, liikus Rakvere suunas. Juhtis re

mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldusmitte väiksem kui 0,40 mg/l kohta. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 9510 EE, nr ARKM -0082. Juht seadme näiduga tutvunud. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § nõudeid.

69 lg 3

Kohtuotsuse põhjendused

2. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku M.V

13.09.2019 kell 20.51 indikaatorvahendi väärteo toimepanemise tõendatuks

kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri tšeki, tunnistaja ülekuulamise protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, isiku kinnipidamise protokolli, . sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega

3. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku M.V

süü temale esitatud süüdistus tõendatuks kohtuvälises menetluses ja kohtus kontrollitud tõenditega: indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri tšeki, tunnistaja ülekuulamise protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, isiku kinnipidamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

4. Kohus loeb menetlusaluse isiku M.V süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtus kontrollitud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. Tõendist nähtub, et 13.09.2019 kell 20:52 kasutati indikaatorvahendit Vinni vallas, Rakvere-

Luige tee 4.km, kontrollitavaks isikuks oli M.V . Indikaatorvahendi näit oli 0,57 mg/l.

5. Kohus loeb menetlusaluse isiku M.V süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtu tõendusliku alkomeetri tšekiga. Tõendist nähtu s kontrollitud b, et

13.09.2019 kell 21:22-21: koholisisaldus

26 on M.V mõõdetud al

väljahingatavas õhus mõõteseadmega Dräger Alcotest 9510 EE, nr ARKM -0082. Lõplik mõõtetulemus 0,40 mg/l. Juht seadme näiduga tutvunud.

6. Kohus loeb menetlusaluse isiku M.V süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab end süüdistuses süüdi. M.V ütluste kohaselt tahtis sõber minna Vinni Hostelisse, ta viis ta sinna, politsei pidas ta Olerexi tanklas kinni. M.V selgitas, et sõber ei saanud ise sõita, kuna tal puudus juhtimisõigus. Tema oli tarvitanud alkoholi, ei mõelnud üldse, kui sõitma läks. Kui kinni peeti, ütl kohe, et on alkoholi tarvitanud. es

7. isiku kinnipidamise Kohus loeb menetlusaluse M.V süü tõendatuks protokolliga. Tõendist nähtub, et 13.09.2019 kell 20:52 peeti M.V kinni Vinni vallas, Rakvere-Luige tee 4.km. Vabastati 14.09.2019 kell 07:30.

8. Kohus loeb menetlusaluse M.V 16.05.2019 kell 12:20 süü tõendatuks

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. Tõendist nähtub, et kontrollimisel liiklusjärelvalve käigus on M.V kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, kuna

, selgus,

et isik on tarvitanud alkoholi. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldati ta kuni aluse ära langemiseni.

9. -ja Piirivalveameti Kohus loeb menetlusaluse M.V süü tõendatuks Politsei

07.06.2019 otsusega, mille kohaselt on M.V 16.05.2019 kell 12:13 juhtinud Rakvere vallas, Rakvere-

Jõepere, 3.km alkoholijoobes mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, tegu kvalifitseeriti KarS § 56 lg 1, 63 lg 1, LS § 224 lg 1 järgi ja karistati LS § 224 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks.

10. enetlusalus Karistusregistri väljavõtte kohaselt oli m el isikul süüteo toimepanemise

ajal 1 kehtiv

9 kehtivat kriminaalkaristus KarS § 199 lg 2 p 1,7,8,9 järgi ning 1 väärteokaristust karistuse täitmise info puudub , . Kohtu hinnangul oli menetlusalusel

isikul süüteo toimepanemise ajal ehtivat väärteokaristust, ülejäänud k

väärteokaristused on karistusregistrist jäänud kustutamata ja on aegunud, kuna neid ei saa käesoleval ajal enam täitmisele pöörata. Nimelt karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p

1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle väärteo arhiivi, kui eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta ning karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 11 kohaselt on otsuse täitmine aegunud vastavalt karistusseadustiku § le 82. KarS § 82 lg 4 kohaselt täitmisele pööratud -

rahatrahvi sissenõue aegub, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks. Karistusregistri väljavõttest ei nähtu, et täitmise aegumine oleks peatunud võlgniku vangistuses viibimise või aresti kandmise ajaks, isikut on ka

ristatud üksnes rahatrahvidega. Seega nähtub

karistusregistri

- ja Piirivalveameti otsust: 25.11.2010, väljavõttest, et seitset Politsei 14.05.2011, 28.09.2011, 21.11.2011, 24.11.2011, 27.09.2012, 24.12.2012, ei saa enam käesoleval ajal täitmisele pöörata, kuna need on aegunud.

11. Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse § 224 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. Esinevad nii objektiivsed kui subjektiivsed süüteokoosseisu tunnused.

12. KarS § 12 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta

on juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes.

13. KarS § 12 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et M.V pani toime süüteo otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik tunnistas kohtuistungil, et ta oli teadlik enda alkoholijoobest, ometi asus ta sõiduauto , et ta teostab süüteokoosseisule vastava t juhtima. Seega M.V teadis asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda.

14. KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väär üle sanktsiooni keskmise määra, teo toimepanemise eest arestiga milleks on arest 20

päeva.

15. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.

M.V hoiduma . Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada süütegude toimepanemisest karistuseks mõistetud arestiga. M.V on viimati karistatud LS § järgi 07.06.2019. Karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine

224 lg 1 kuuks. Otsus on edasi kaevatud. Viru Maakohtu 03.12.2019 kohtuotsusega jäeti M.V kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 07.06.2019 otsus väärteoasjas nr 2590,19,001940 Käesolev süütegu on seega toime muutmata. pandud v neli kuud eelmise samal toimepanemis t. ähem kui aadse liiklusalase süüteo es See annab alust asuda seisukohale, et isik ei ole varasemast karistusest endale mingeid järeldusi teinud. Pannes toime järjekordse süüteo, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohus seisukohal, et aresti kohaldamine menetlusalusele isikule on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused, seda nii töökoha kaotuse jms näol. Kohtu hinnangul tuleb isikule määrata lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Kohtu hinnangul on määratud karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik