2-17-11867/123 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedXX (hageja) esitas 08.08.2017 hagi ja 26.03.2018 selle täpsustuse, milles palus kohustada kompensatsioon, varaline kahju 1 082 eurot, moraalne kahju kohtu äranägemisel ja viivis.
Legislator headnote
AI generated2-17-11867/123 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: XX (hageja) esitas 08.08.2017 hagi ja 26.03.2018 selle täpsustuse, milles palus kohustada kompensatsioon, varaline kahju 1 082 eurot, moraalne kahju kohtu äranägemisel ja viivis.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
RESOLUTSIOON
1. Keelduda XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2. Teatada
apellatsioonkaebuse
menetlusse
võtmisest
keeldumisest
kõigile
menetlusosalistele käesoleva määruse kättetoimetamisega.
3. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta XX kanda. Kindlaksmääratavad
menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
ärakirja kättesaamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1. XX (hageja) esitas 08.08.2017 hagi ja 26.03.2018 selle täpsustuse, milles palus kohustada
YY (kostja) välja andma kostja ebaseaduslikus valduses olevad kostjale kuuluvad esemed ja
sularaha 16 265 eurot või alternatiivselt mõista välja 19 551,83 euro suurune rahaline
kompensatsioon, varaline kahju 1 082 eurot, moraalne kahju kohtu äranägemisel ja viivis.
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing
Määruse tegemise aeg ja koht
09.12.2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-11867
Kohtuasi
XX
(X)
hagi
YY
(Y)
vastu
esemete
ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja
kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.05.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
16 036,95 eurot
Menetlustoiming
apellatsioonkaebuse
menetlusse
võtmisest
keeldumine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (ik XXXXXXXXXXX), esindaja riigi
õigusabi korras vandeadvokaat Urmas Arumäe
Kostja YY (ik XXXXXXXXXXX), esindaja Janno
Perv
18.04.2019 loobus hageja osaliselt hagist, s.o 450 euro ulatuses kahjunõudest ja 5 565 euro
ulatuses esemete väljanõudmise alternatiivsest nõudest.
2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas hageja vastu
vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista põhivõlg 1 815,12 eurot ja viivis 1 625 eurot.
3. Maakohus võttis vastu hagist osalise loobumise ja lõpetas menetluse 450 euro ulatuses
kahjunõudes ja 5 565 euro ulatuses alternatiivses kahjunõudes. Hagi rahuldas kohus osaliselt,
mõistes kostja ebaseaduslikust valdusest välja muusikakeskuse, elektrilise hambaharja ja seifi.
Kohus jättis rahuldamata hageja sülearvuti, televiisori, fotoaparaadi, ühe elektrilise hambaharja,
dokumentide ja sularaha 10 700 euro väljaandmise nõude, samuti hageja alternatiivse nõude,
kahjunõude ja viivisenõude. Mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistis kohus kostjalt välja
1 000 eurot. Vastuhagi rahuldas kohus osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja põhivõla
1 620,12 eurot ja viivise 1 430 eurot. Ülejäänud osas jättis kohus vastuhagi rahuldamata. Kohus
tasaarvestas vastastikused tasumisele kuuluvad summad, mille tulemusena tuli hagejal kostjale
tasuda 2 050,12 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda ja korraldas antud menetlusabi
osalise hüvitamise. Kohus jättis tähelepanuta hageja 23.04.2019 e-kirja.
4. Hageja esitas 11.06.2019 apellatsioonkaebuse ja 21.06.2019 selle täpsustuse maakohtu otsuse
peale, paludes see tühistada osas, milles kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja rahuldas
osaliselt vastuhagi. Hageja palus teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada kostjat
hagejale välja andma sülearvuti, televiisori, fotoaparaadi, elektrilise hambaharja, dokumendid
ja sularaha 10 700 eurot ning jätta vastuhagi tervikuna rahuldamata ja nõuded tasaarvestamata.
Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Samuti palus hageja tühistada maakohtu otsus
osas, milles kohus jättis tähelepanuta hageja 23.04.2019 e-kirja. Alternatiivselt palus hageja
saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ühtlasi palus hageja menetlusabi.
5. Ringkonnakohus jättis 07.08.2019 hageja taotluse menetlusabi jätkamiseks rahuldamata ja
apellatsioonkaebuse käiguta, kohustades hagejat tasuma apellatsioonkaebuse esitamise eest
riigilõivu 700 eurot 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Hageja sai määruse kätte
07.08.2019. Ringkonnakohtu määrus jõustus 25.11.2019.
6. Hageja tähtaegselt riigilõivu ei tasunud ja ei teinud seda ka hiljemalt määruse tegemise ajaks.
Määruse põhjendused
7. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p-le 3 ei võta ringkonnakohus
apellatsioonkaebust menetlusse, sest apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud riigilõivu.
Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu
sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades
kaebuse ulatust. Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1
järgi või kindla summana (RLS § 59 lg 1).
Tsiviilasja hinnaks ringkonnakohtus on 16 036,95 eurot, mis vastab apellatsioonkaebuses
väljanõutavate esemete maksumusele, sularaha suurusele ning rahuldatud vastuhagi suurusele.
Selliselt nõudelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 kohaselt tasuda
riigilõivu 700 eurot. Hageja ei tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu.
Eelneva tõttu jättis kohus, juhindudes TsMS § 3401 lg-st 1, kaebuse käiguta ja andis mõistliku
tähtaja (kümme päeva määruse kättesaamisest) puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu
tasumiseks. Määruses hoiatas kohus, et kui hageja ei täida kohtu nõudmist, jätab kohus
apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Riigilõivu tasumata jätmine on selline puudus, mis
takistab asja läbivaatamist ja tingib apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise
(TsMS § 637 lg 1 p 3).
Eelnevast hoolimata hageja tähtaegselt riigilõivu ei tasunud ja ei tasunud seda ka enne
käesoleva määruse tegemist.
8. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud
menetluskulud hageja kanda (TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1). Põhjusel, et kohus keeldub
apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, puuduvad kostjal ringkonnakohtu menetluses kulud,
mida rahaliselt kindlaks määrata.
Vastavalt TsMS § 638 lg-le 9 võib määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust
menetlusse võtmast, apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm
Meeli Kaur
Mati Maksing