1-07-14172/4 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-07-14172

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtla-Järve Kohtumajas Määruse tegemise aeg

17. veebruar 2010 Kohtuasja number 1-07-14127 Kohtunik Eeva Levina, saanud Viru Maakohtu kohtunike üldkogu 02.01.2010 otsusega antud kriminaalasja oma menetlusse Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo

Prokurör Irina Karo Kaitsjad Kaido Kooga, Anatoli Jaroslavski Vaatas eelistungil läbi KrMS § 258 lg 1 p 3 korras kohtusse saabunud süüdistusakti Andrei ŽOGA süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 1,1-1,2; KrK§186; KarS § 209 lg 2 p 1,2,3; §

344 lg 1; § 345 lg 1 järgi; Marina ŽOGA süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,2,3; § 344 lg 1 ; § 345 lg 1 järgi; Sergei KIRILLOVI süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 1,1-1-2; KrK § 186; KarS § 209 lg 2 p 1,2,3; § 344 lg 1; § 345 järgi

Kohus m ä ä r a s :

Lõpetada kriminaalasjas 1-07-14172 ( 02233002260 ) menetlus Andrei ŽOGA süüdistuses KrK § 143 lg 2 p 1, 1-1, 2; KrK § 186; KarS § 209 lg 2 p 1,2,3; § 344 lg 1;

345 lg 1 järgi ; Marina ŽOGA süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,2,3; § 344 lg 1; § 345 lg

1 järgi ; Sergei KIRILLOVI süüdistuses Krk § 143 lg 2 p 1, 1-1, 2, KrK § 186; KarS §

209 lg 2 p 1,2,3; § 344 lg 1; § 345 lg 1 järgi vastavalt Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkle 6 punktile 1 mõistliku menetlusaja möödumise tõttu ning KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel aegumise tõttu.

Andrei Žoga vara, arestitud kinnisasi katastritunnustega xxxx, koosseisuga 90 % elamu-ja 10 % ärimaa asukohaga xxx xxx vabastada aresti alt.

Tsiviilnõuded, millised tulenevad antud kriminaalasjast on võimalik esitada tsiviilkohtupidamise korras.

Määrusele on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama , Viru Maakohtule.

Määrus saata teadmiseks Marina Žoga´le, Andrei Žoga´le, Sergei Kirillovile, xxx Vandeadvokaatidele Küllike Namm´ile, Kaido Kooga´le, Anatoli Jaroslavskile ja Sergei Politševile.

Asjaolud

Antud kriminaalasjas on menetlus alustatud AD 30.07.2002 avalduse alusel. Menetlusalused teod on sooritatud ajavahemikul 2001 aasta augustist kuni 2002 aasta novembrini, seetõttu on ka osa tegusid kvalifitseeritud Kriminaalkoodeksi järgi. Kriminaalkoodeksi §53 lg 1 p 2 järgi aegub teise astme kuritegu 5 aastaga. KarS § 81 lg 5 p 2 järgi katkeb aegumine süüdistatava kohtu alla andmisega . Süüdistatavad anti kohtu alla Viru Maakohtu määrusega 09. novembrist 2007. Seega on aegunud teod, mis on sooritatud enne KarS-i kehtimahakkamist seega enne 01. septembrit 2002. 01.septembrist 2002 kehtib süüdistatavate suhtes KarS § 81 lg 5 p1, mille kohaselt aegumine katkeb kahtlustatavale või süüdistatavale seoses tõkendi kohaldamisega . Marina Žogale kohaldati tõkendelukohast lahkumise keeld 15.06.2007; Andrei Žogale 11.06.2007 ja Sergei Kirillovile 15.06.2007 . Ülaltoodu alusel oleks teoreetiliselt võimalik eraldada süüdistatavate teod, millised on sooritatud ajavahemikul 01. september kuni 10. oktoober 2002 ( viimane tegu ).

Kohus on seisukohal, et asja ei ole lahendatud mõistliku aja jooksul. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 6 p1 kohaselt on igaühel õigus temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul.

Eesti Vabariik ühines Euroopa Nõukoguga ja kirjutas alla Konventsioonile 14. mail 1993. Riigikogu ratifitseeris selle 13. märtsil 1996 ning ratifitseerimine muutus Eestile rahvusvaheliselt siduvaks 16. aprillist 1996. Konventsioon on inkorporeeritud Eesti õigusesse. Konventsiooni tekst on selge ja konkreetne ning seda võivad oma õigusotsustustes otse kohaldada kõik Eesti kohtud.

Konventsioon jätab lahtiseks küsimuse, millist aega lugeda juba ebamõistlikuks ajaks. Seda tuleb käsitada iga juhtumi puhul eraldi ( Riigikohtu otsus 3-1-1-100-09 ) Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused Treial vs. Eesti 2. detsembrist 2003; Shchiglitsov vs.Eesti 18. jaanuarist 2007; Gerdzikov vs. Bulgaria 04.02.2010, mile kohaselt kriminaalasjas algab mõistliku menetlusaja arvestamine esimeset ametlikust teavitusest, et isikut võidakse kahtlustada õiguserikkumises. Ülaltoodud otsuste valgusel on käesolevas asjas senini olev menetlusaeg, alates juulist 2002 kuni käesoleva ajani, kus ei ole jõutud veel esimese astme kohtu esimese istunginigi , juba ülemääraselt pikk. Tuleb arvestada ka seda , et alates 09. 11.2007 kuni käesoleva ajani ei ole esimese astme kohtus tehtud ühtki menetlustoimingut. Keskmise statistika alusel kuulub kõigi kolme kohtuistantsi läbimiseks ligikaudu 2 aastat, seega on ka asja läbivaatamise alustamise korral kõik vaidlusalused teod lõpplahendini jõudes aegunud.

Ülaltoodu alusel ei pea kohus mõistlikuks menetlusega alustada seoses osa asja tegude osas aegumisega ninge teiste osas mõistliku menetlusaja möödumisega.

Kohtunik Eeva Levina