1-18-10486/25 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

6. detsember 2019

Kriminaalasja number

1-18-10486 (kirjalik menetlus)

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Kriminaalasi

M.T. süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 20. septembri 2019

otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav M.T. kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas

Laanemaa

Prokurör

ringkonnaprokurör Marge Voogma

Süüdistatav

M.T., isikukood: XXX, elukoht: XXX; kriminaalkorras

karistamata

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Viru Maakohtu 20. septembri 2019 otsus osaliselt karistuse mõistmise

osas, s.o KarS § 75 lg 2 p 5 alusel M.T.-le määratud kohustuses alluda

käitumiskontrolli ajal alkoholismivastasele ravile.

2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

3. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

4. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt

Advokaadibüroo Tehver & Partnerid kaudu 388 (kolmsada kaheksakümmend

kaheksa) eurot 80 senti, sealhulgas käibemaks 64 (kuuskümmend neli) eurot 80

senti, vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaale süüdistatav M.T.-le määratud

korras kaitse teostamise eest.

5. KrMS § 185 lg 1 alusel jätta punktis 4 märgitud menetluskulust 129 (ükssada

kakskümmend üheksa) eurot 60 senti riigi kanda.

6. Punktis 4 märgitud summast 259 (kakssada viiskümmend üheksa) eurot 20 senti

jääb süüdistatava M.T. kanda.

Süüdistatav M.T.-l tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel

30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. M.T.-d süüdistatakse KarS § 424 lg 1 järgi selles, tema 22.03.2018 kella 17.30 paiku

Lääne-Virumaal Rakvere linnas Jaama ja Kuusiku tänavate ristmikul, juhtis talle kuuluvat

mootorsõidukit Chevrolet Lacetti registreerimismärgiga XXX , olles alkoholijoobes. M.T.

kaotas sõiduki üle kontrolli, mille tagajärjel sõitis vasakkurvis paremale teelt välja vastu

liiklusmärki, millega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, peale mida M.T.

lahkus sündmuskohalt. M.T.-l tuvastati vereproovi uuringuaktiga nr 419T etanoolisisaldus

veres 2,60 +/- 0,06 mg/g kohta.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

2. Viru Maakohtu 20.09.2019 otsusega karistati M.T.-d KarS § 424 lg 1 järgi 1 aasta

vangistusega, mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata tingimusel, et M.T.

ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS

§ 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, elukohaga XXX; ning

KarS § 75 lg 2 p-des 2, 5 ja 8 sätestatud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi; alluda

alkoholismivastasele ravile ning osaleda kriminaalhooldusametniku poolt valitud

sotsiaalprogrammis. Määratud katseaja alguseks loeti 20.09.2019.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti M.T.-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6

kuuks.

3. Maakohus leidis, et süüdistatavate süü on tõendamist leidnud uuritud tõenditega kogumis.

Maakohus uuris tõenditena M.T. ütlusi; tunnistajate L.M.A. , H.A. ütlusi; sündmuskoha

vaatlusprotokolli, liiklusõnnetuse akti, skeemi ja fototabeleid; asitõendi vaatlusprotokoll

(kõne Häirekeskusesse) koos stenogrammi, andmebaasi väljatrüki ja CD-plaadiga;

indikaatorvahendi kasutamise protokolli/joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise

protokolli; joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakti nr 419T; M.T. patsiendikaarti nr

R357874; 05.07.2018 koostatud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti nr 18E-LÕX0063;

ekspert M. Tõnissoni ütlusi.

3.1. Vaidlust ei ole selles, et M.T. 22.03.2018 kella 17.30 paiku juhtis mootorsõidukit ja

põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse lahkudes seejärel sündmuskohalt.

Vaidlust pole ka selles, et samal päeval kell 18.08 M.T.-lt võetud vereprooviga tuvastati tal

alkoholijoove, etanoolisisaldus veres 2,60+/- 0,06 mg/g kohta.

Vaidlusaluseks küsimuseks on M.T. poolt alkoholi tarvitamise aeg – kas M.T. oli

tarvitanud alkoholi enne kella 17.30 ja juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes (süüdistuse

versioon), või oli ta roolis olles kaine ja tarvitas alkoholi peale liiklusõnnetust (M.T.

versioon).

3.2. Asjaolude paremaks mõistmiseks esitas maakohus uuritud tõendite põhjal tuvastatud

süüdistuse seisukohast olulised kellaajad.

17.35 Tunnistaja H.A. helistab peale liiklusõnnetuse sündmuskoha asjaoludega tutvumist

häirekeskusesse (asitõendi vaatlusprotokoll, H.A. kõne häirekeskusse ja H.A. kohtuistungil

antud ütlused).

17.37 M.T. siseneb oma eksabikaasa elukohta (asitõendi vaatlusprotokoll, H.A. kõne

häirekeskusse ja H.A. kohtuistungil antud ütlused).

17.52 politseinikud fikseerivad M.T.-l joobetunnused (joobeseisundile viitavate tunnuste

kirjeldamise protokoll).

18.08 Rakvere haiglas võetakse M.T.-lt vereproov, alkoholisisaldus 2,60 +/-0,06 mg/g

(joobeseisundi tuvastamise saatekiri).

18.34 Rakvere haiglas hinnatakse M.T. objektiivset seisundit (M.T. patsiendikaart).

18.37 M.T. lahkub Rakvere Haiglast, olles eelnevalt keeldunud läbivaatusest ja ravist (M.T.

patsiendikaart).

M.T. ütluste kohaselt tarvitas ta alkoholi pärast avariid oma eksabikaasa elukohas, seega siis

kella 17.37-17.52. Toksikoloogiaekspert on andnud arvamuse, et ei ole võimalik, et M.T.

manustas 22.03.2018 peale kella 17.30 tema ütlustes fikseeritud koguses ja kanguses alkoholi,

vaid ta pidi olema alkoholijoobes juba sõiduki juhtimise ajal.

3.3. Maakohus ei pea usaldusväärseiks M.T. ennastõigustavaid ütlusi, kuna need on

ebajärjekindlad, vastuolulised, eluliselt mitteusutavad ja kummutatud teiste kohtu poolt

uuritud tõenditega. Maakohus leiab, et pole eluliselt usutav, et aastaid politseis ja päästeametis

töötanud inimene lihtsalt jätab politseile teatamata materiaalse kahjuga lõppenud

liiklusõnnetusest ja lahkub sündmuskohalt. Libeda tee tõttu teelt väljasõidud, millega

põhjustatakse mõnesajaeurone varaline kahju, pole meie tee- ja ilmastikuoludes midagi

erakordset. Seda enam, et käesoleval juhul oli liikluskindlustus vormistatud ja M.T. enda

sõnul kaine. Jääb arusaamatuks, mis võis sellises olukorras põhjustada šoki, mille tagajärjel

inimene täiesti ebaadekvaatselt käituma hakkab ja loetud minutite jooksul eluohtliku koguse

kanget alkoholi tarvitab.

3.4. Maakohtu arvates on oluline märkida, et kohtuistungil M.T. sisuliselt ei kinnitanud enda

poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi pärast liiklusõnnetust joodud alkoholi koguse kohta.

Oluline on seegi, et just need kohtuistungil kinnitust mitteleidnud ütlused olid võetud aluseks

arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi tegemisel. Kui kohtueelsel menetlusel väitis M.T. , et

jõi 60 või 80 kraadist Strohhi rummi pooleliitrisest pudelist üle poole, midagi sinna põhja jäi

aga mitte palju, siis kohtuistungil andis ta joodud koguse kohta teistsuguseid ütlusi – kinnitas

vaid, et jõi otse pudelist 60 või 80 kraadist Strohhi rummi, joodud kogust öelda ei oska,

väidab, et jõi umbes pool pudelit, kas vähem või rohkem, ei tea, tegemist on tumeda pudeliga,

sinna sisse ei näe ja ta ei vaadanud vastu valgust seda pudelit…., politsei juuresolekul enam ei

joonud, ta ei kavatsenudki seda ilmselt tühjaks juua, vaid tahtiski võtta lihtsalt närvide

rahustamiseks mõned lonksud. Juba eelnev vastuolu on piisav, et M.T. ütlused joodud

alkoholi koguse osas ebausaldusväärseiks tunnistada.

3.5. Eelnevast olulisem on see, et kohtus uuritud tõenditega on kummutatud ka M.T.

versioon alkoholi tarbimise aja (peale avariid, peale kella 17.30) kohta.

Maakohus ei nõustu kohtualuse kaitsja väitega, et eksperdi arvamus on kontrollimatu ja

põhineb vaid oletustel. Maakohtu hinnangul on eksperdi arvamus loogiline ja põhjendatud.

Maakohus suhtub kriitiliselt vaid ekspertiisiaktis esitatud ja ka eksperdi kohtuistungil

avaldatud numbrilistesse näitajatesse, kuna ekspertiisi aluseks olnud M.T. ütlused tarvitatud

alkoholi koguse kohta olid umbmäärased juba kohtueelsel menetlusel ja kohtuistungil ta

tarvitatud alkoholi koguse kohta varem antud ütlusi ei kinnitanud. Küll aga pidas maakohus

ekspertiisiakti ja eksperdi antud ütluste puhul oluliseks ja ka usaldusväärseks seisusukohta, et

peale alkoholi tarvitamist algab alkoholi imendumine verre, mõne aja pärast tekivad ka

alkoholi tarvitamise välised tunnused ja need süvenevad ajas. Selline asjade käik tundub

loogiline ja arusaadav ka eriteadmisi mitteomavale isikule. Maakohtu hinnangul on üldteada

asjaolu seegi, et kui pole tegemist just surmava kogusega, siis vaatamata isiku poolt tarvitatud

alkoholi kangusele ja kogusele, hakkab ta mingil hetkel ikkagi kainenema, see on protsess mis

võtab aega, aja möödudes joobe välised tunnused aga ka alkoholi sisaldus veres vähenevad ja

lõpuks kaovad.

Eelnevast lähtuvalt on võimalik tuvastada M.T.-l joobe olemasolu või puudumine

liiklusõnnetuse toimumise ajal (u kell 17.30) hinnates, kas M.T.-l ajal peale 17.30 joobe

tunnused süvenesid või vähenesid. Kui M.T. tarvitas alkoholi 17.37-17.52 nagu ta on

väitnud, siis oleks järgneva tunni jooksul toimunud algul alkoholi imendumine verre ja

seejärel joobetunnuste süvenemine u 60 minuti jooksul. Ka haiglas peale vereproovi võtmist

viibitud aeg (18.08-18.37) jääb selle 60 minuti sisse ja alkoholi tarvitamise tunnused oleksid

selle pooltunni jooksul pidanud nähtavalt süvenema ja jõudma maksimumini. Vastupidisel

juhul, alkoholi tarvitamisel teadmata ajal enne 17.30. oleks avariijärgne aeg ja ka haiglas

olemise aeg jäänud pigem joobetunnuste taandumise faasi.

3.6. Maakohus ei nõustunud kaitsja väitega, et pole andmeid M.T.-l joobetunnuste

süvenemise või mittesüvenemise kohta.

Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et kell 17.52 on joobe

tunnustena tuvastatud muuhulgas silmade punetus, väikesed pupillid, häiritud

reaktsioonikiirus, segane kõne, kerged koordinatsioonihäired, rahutus.

Toksikoloogiaekspert on kinnitanud, et kell 17.37-17.52 tarvitatud suure koguse alkoholi

puhul oleks joobetunnuste süvenemine olnud selline, et vereproovi võtmine kell 18.08 oleks

olnud juba oluliselt häiritud, isiku seisund oleks olnud lähedal eluohtlikule ja haiglast omal

jalal lahkumine kell 18.37 poleks tõenäolisel võimalik olnud. Eksperdi hinnangul oleks

sellekohane informatsioon meedikute poolt kindlasti fikseeritud, seda aga tehtud pole.

Lisaks on M.T. patsiendikaardil märge selle kohta, et vaatamata läbivaatusest keeldumisele

on tema objektiivset seisundit siiski hinnatud. GKS skaalal (teadvusseisundi hindamiseks

kasutatav Glasgow kooma skaala) on kell 18.34 hinnatud tema teadvusseisundit 15 punktiga

15-st. Muuhulgas nähtub, et M.T. sõnalist kontakti on skaalal-orienteeritud, segane, üksikud

sõnad, arusaamatu hääl-hinnatud orienteerituks. Kuigi hindajad on erinevad, on siiski ilmne,

et M.T. joobetunnused ei ole võrreldes 17.52 fikseerituga (kõne-segane) mitte süvenenud

vaid hoopis kahanenud.

Väheoluline pole ka tunnistaja H.A. ütlustest nähtuv. Ta ei nimetanud kohtuistungil küll

ühtegi konkreetset alkoholijoobele viitavat tunnust, kuid kinnitab, et tal siiski tekkis

sündmuskohal kahtlus, et M.T. oli alkoholijoobes. Asjaolu, et sündmuskohal H.A. l selline

kahtlus tekkis kinnitab ka see, et oma telefonikõnes häirekeskusele on ta samuti seda kahtlust

avaldanud.

3.7. Hinnates kõiki ülalnimetatud tõendeid kogumis, leiab maakohus, et on välistatud

võimalus, et M.T. tarvitas alkoholi pärast liiklusavarii toimumist. Ta tarvitas alkoholi enne

mootorsõiduki juhtimisele asumist ja avarii põhjustamist. KarS § 424 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu esinemine tema tegevuses on kohtus

tõendamist leidnud.

3.8. M.T.-le inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette

tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes.

Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et M.T. tarvitas alkoholi ja asus seejärel juhtima

mootorsõidukit. Vaieldamatult oli ta teadlik sellise tegevuse lubamatuses ja karistatavuses.

Arvestades temal tuvastatud alkoholijoobe raskust, pole kahtlust, et ta oma joobesolekust

teadlik oli ja seega pani ta kuriteo toime kavatsetult.

3.9. M.T. tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtumenetluse käigus ei

tuvastatud.

4. Karistuse osas märkis maakohus järgmist.

4.1. Kohtualuse M.T. tegevuses ei esine karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid.

Arvestades kuriteo toimepanemist kavatsetult ja tuvastatud joobeastme raskust leiab

maakohus, et kergeima karistusliigi, rahalise karistusega, ei ole võimalik karistuse eesmärke

saavutada. Arvestades asjaolu, et M.T. on varem kohtu poolt karistamata, leiab maakohus, et

teda tuleb karistada sanktsiooni keskmisest väiksema vangistusega KarS § 74 ja 75 sätteid

kohaldades.

4.2. Toimepandud kuriteo asjaolusid ja M.T. isikut arvestades pidas maakohus vajalikuks

kohaldada ka lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol.

M.T. ohtlikkusele viitavad juba ülalmainitud kuriteo toimepanemine kavatsetult ja

keskmisest suurem tuvastatud joobeaste. Lisaks on maakohtu jaoks ohumärgiks M.T.

käitumine peale kuriteo toimepanemist. Ta asus kuritegu varjama lahkudes liiklusavarii

sündmuskohalt, ta pole kordagi avaldanud, et ta on oma süüst aru saanud, seda tunnistanud

või kahetsenud. Muidugi on kohtualusel õigus valida endale kaitsetaktika, kuid eluliselt

mitteusutava ja teiste tõenditega kummutatud ennastõigustava versiooni juurde lõpuni

kindlaks jäämine ei võimalda kohtul uskuda, et M.T. toimepandust õigeid järeldusi teeb ja

oma käitumist nendele järeldustele vastavalt korrigeerib. Eelnev viitab M.T. ohutustamise

vajadusele ja maakohus kohaldas tema suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse

äravõtmist. Arvestades kuriteo toimepanemisest möödunud suhteliselt suurt ajavahemikku

kohaldab kohus lisakaristust miinimumilähedases määras.

Arvestades toimepandud kuriteo otsest seost alkoholi kuritarvitamisega pidas maakohus

karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks vajalikuks kohaldada M.T. suhtes

käitumiskontrolli ja lisakohustusi - alkoholi tarvitamise keeldu, kohustust alluda

alkoholismiravile ja kohustust osaleda sotsiaalprogrammis.

Apellatsioon

5. Viru Maakohtu 20.09.2019 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M.T. kaitsja

vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa, kes palub tühistada maakohtu otsus M.T.

süüditunnistamises ja karistamises KarS § 424 lg 1 järgi ning teha uus otsus, millega mõista

M.T. esitatud süüdistuses õigeks ning jätta kõiki menetluskulud riigi kanda.

Alternatiivselt palutakse muuta M.T. suhtes tehtud otsust karistuse osas, st jätta mõistetud

karistus tingimuslikult täitmisele pööramata KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel, s.o ilma

käitumiskontrolli kohaldamata.

Jätta apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda ning rahuldada kaitsja tasutaotlus.

5.1. Süüdistatava süüditunnistamisel on maakohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust

ning karistuse mõistmisel on maakohus valesti kohaldanud materiaalõigust. Kohtulik

uurimine on toimunud ühekülgselt ja puudulikult.

5.2. Maakohus on asunud seisukohale, et välistatud on, et süüdistatav tarvitas alkoholi pärast

liiklusavarii toimumist ning alkoholi tarvitamine toimus enne mootorsõiduki juhtimisele

asumist ja tõendamist on leidnud KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse

süüteokoosseisu esinemine süüdistatava tegevuses.

Antud järelduste tegemisel on rikkunud kriminaalmenetlusõiguse norme sellega, et:

1) on rikkunud KrMS § 7 lg 3 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtet, mille kohaselt

kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tõlgendatakse süüdistatava kasuks;

2) on ebaõigelt hinnanud asjas kogutud tõendeid, kuivõrd on teinud uuritud tõenditest

järeldusi, mida neist järeldada ei ole võimalik (kohus on eksinud tõendite hindamise

põhimõtete vastu, mis on KrMS 60 lg 1 ja 2 rikkumine),

3) kohtuliku uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik, kuivõrd ei ole veenvalt tõenditele

tuginedes kummutanud asjas tõstatatud kaitseversiooni.

4) kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav.

5.3. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed.

Süüdistatava ütluse elulist mitteusutavust on maakohus põhjendanud sellega, et aastaid

politseis ja päästeametis töötanud inimene ei jäta politseile teatamata materiaalse kahjuga

lõppenud liiklusõnnetusest ning ei lahku sündmuskohalt. Samuti on kohtule jäänud

arusaamatuks, mis võis sellises olukorras põhjustada šoki, mille tagajärjel inimene täiesti

ebaadekvaatselt käituma hakkab ja loetud minutite jooksul eluohtliku koguse kanget alkoholi

tarvitab.

Antud järelduste tegemisel on jätnud tähelepanuta, et asja materjalidega on tõendamist

leidnud, et liiklusõnnetuse tagajärjel sõitis M.T. sõidukiga teelt välja, sõiduk sai oluliselt

kahjustada ning ka süüdistatav ise sai kahjustada, saades löögi vastu pead. Antud asjaolud on

tõendamist leidnud nii süüdistatava enda ütlustega (vt 19.06.2019 kohtuistungi protokoll lk

24, kus süüdistatav on öelnud; … et kuna ma käisin autoga üle katuse, siis ilmselt ma sain

ikkagi pähe, ma tean, et mu nina oli katki, sest ma käisin ilmselt peaga vastu rooli, noh, täiesti

uimane oli, noh šokis, et mõtlesin, et ma pean lihtsalt välja saama sealt ja siis läksin sinna

Kuusiku tänavale edasi.

Olukorras, kus isik sõidab teelt välja, satub avariisse ning saab löögi pähe, olles uimane ja

desorienteeritud, võib inimene olla šokiseisundisse ning käituda teisiti, kui tavaolukorras

inimene käituks. Seetõttu ei ole midagi eluliselt mitteusutavat selles, et süüdistatav peale

liiklusõnnetust sündmuskohalt lahkus (eriti arvestades, et tema elukaalase elukoht oli

sündmuskohast ainult 100-150 meetri kaugusel) ega ka selles, et süüdistatav peale õnnetust

alkoholi tarvitas. Maakohus ei ole millegagi kummutanud süüdistatava väited, et

sündmuskohalt lahkumine ja alkoholi tarvitamine vahetult peale seda oli tingitud

šokiseisundist. Maakohtu poolt rakendatud nn elulise ustavuse kriteerium ei ole viidatud

ütlustele hinnangu andmisel üldsegi asjakohane. Asjaolu, et süüdistatav avariipaigalt lahkus

on ju fakt, seega ei ole selles midagi eluliselt mitteusutavat. Samuti on eluliselt usutav ka

asjaolu, et isik peale liiklusõnnetust alkoholi tarvitab.

Seega kahtlust, et süüdistatav šokiseisundis ei olnud ja ei sellisel viisil toimida ei saanud, ei

ole kohus tõendite pinnalt kõrvaldanud. Samas on kohus sellise kõrvaldamata kahtluse

tõlgendanud süüdistatava kahjuks, mis on KrMS § 7 lg 3 rikkumine.

5.4. Apellatsioonis ei nõustuta ka süüdistatava ütluste vastuolu käsitlusega.

Vastuoluks on maakohus pidanud alljärgnevat: kohtueelsel menetlusel väitis M.T. , et jõi 60

või 80 kraadist Strohhi rummi pooleliitrisest pudelist üle poole, midagi sinna põhja jäi aga

mitte palju. Kohtuistungil antud ütlustes väidab, et jõi umbes pool pudelit, kas vähem või

rohkem, ei tea, tegemist on tumeda pudeliga, sinna sisse ei näe ja ta ei vaadanud vastu valgust

seda pudelit….

Tegelikkuses mingit vastuolu süüdistatava ütlustes, mis tingiks kohtu poolt nende

ebausaldusväärseks lugemise, ei esine. Kohtuistungil süüdistatav ei mäletanud ega osanud

öelda, kui suur oli konkreetne pudel, millest ta jõi (kas oli ikka 0.5 liitrine). Samas on

süüdistatav kinnitanud, et ta jõi, kas 60 või 80 kraadist rummi. Samuti on kinnitanud, et ta ei

mäleta, kui suur see pudel täpselt oli-- „.. et seda ma ei mäleta, ma ütlen, umbes pool, kas ta

nüüd oli rohkem kui pool või vähem kui pool… „

On arusaadav, et ca 1,5 aastat peale sündmuse toimumist ei saa isik kõiki detaile peensusteni

mäletada. Kohus on minu arvates teinud ebaõiged järeldused, et ütlustes esinevad vastuolud

ning need oleks ebajärjekindlad.

5.5. Maakohus on jõudnud järeldusele, et M.T. ütlused selle kohta, et ta tarvitas alkoholi

vahetult peale liiklusõnnetust, on ümber lükatud teiste tõenditega.

Tunnistaja H.A. ütlusest ei ole kuidagi võimalik järeldada, et süüdistatav oli joobes

liiklusõnnetuse toimumise ajal.

Maakohus on jätnud tähelepanuta, et H.A. kahtlus, et süüdistatav võis joobes olla, oli tingitud

ainult sellest, et tunnistajale tundus, et juht üritas avariipaigast ära sõita ning tunnistaja

järeldus põhines sellel, et autol käisid rattad ringi kui see oli liiklusmärgi otsas (vt

kohtuistungi protokoll 19.06.2019 lk 10). Asjaolu, et sõidukil käivad rattad ringi ja isegi kui

isik üritaks liiklusmärgi otsast kuidagi autot alla saada, ei saa kuidagi tuletada isiku

joobesolekut.

Kui eeldada, et süüdistatav oli alkoholi tarvitanud enne liiklusõnnetust, siis kella 17.30 ajal

(umbes sellel ajal nägi tunnistaja autos süüdistatavat avariipaigas), pidi süüdistatava joobeaste

oleme isegi suurem, kui kell 18:08 võetud vereproovis mõõdetud 2,54 mg grammi kohta.

5.6. Maakohus on otsuses muuhulgas analüüsinud joobeseisundile viitavate tunnuste

kirjeldamise protokolli, milline on koostatud ca 22 minutit peale seda, kui tunnistajad H.A. ja

L.M.A. süüdistatavat nägid (protokoll koostatud kell 17.52). Protokollis on muuhulgas

kirjeldatud, et süüdistataval esinevad joobetunnustena koordinatsioonihäired, silmade

punetus, aja ja kohatajus esineb häireid, reaktsioonikiirus häiritud. Kui eeldada, et maakohtu

järeldus, mille kohaselt oli süüdistatav joobes enne liiklusõnnetust, on õige ning süüdistatava

väited, et ta tarvitas alkoholi peale õnnetust, on väärad, siis tekib põhjendatult küsimus, kuidas

H.A. ega L.M.A. ühtegi joobetunnust süüdistataval 20 minutit varem ei märganud.

5.7. Maakohus on asunud seisukohale, et kohtus uuritud tõenditega on kummutatud

süüdistatava versioon alkoholi tarbimise aja (peale avariid, peale kella 17.30) kohta.

Nimetatud järelduse tegemisel on kohus lähtunud ekspertiisiaktist, eksperdi ütlustest, samuti

joobeseisundile viitavate tunnuste tuvastamise protokollist ning M.T. patsiendikaardist nr

R357874.

5.8. Kokkuvõtlikult ei ole maakohu järeldused veenvalt tõenditele tuginedes põhjendatud ning

kohus ei ole kaitseversiooni tõenditega ümber lükanud, mistõttu on kohtulik uurimine olnud

ühekülgne ning puudulik ja see on viinud ebaõigete järelduste ja põhjendamatu süüdimõistva

kohtuotsuse tegemiseni.

Esitatud tõendikogumi pinnalt ei ole võimalik ümber lükata versiooni, et süüdistatav tarvitas

alkoholi peale sõiduki juhtimist ning ei olnud sõiduki juhtimise ajal alkoholijoobes, mistõttu

taotlen ma oma kaitsealuse õigeksmõistmist.

5.9. Kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks süüdistatavat õigeks mõista, siis taotletakse

süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamist osas, mis käsitleb süüdistava

käitumiskontrollile allutamist. Maakohus on KarS § 74 kohaldades valesti kohaldanud

materiaalõigust, kuivõrd süüdistatava puhul ei esine asjaolusid, mis tingiksid

käitumiskontrolli kohaldamise.

Kohus on leidnud, et kuivõrd kuritegu on seotud alkoholi kuritarvitamisega, siis tuleks

eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks süüdistatava suhtes kohaldada käitumiskontrolli.

Kohtuotsus ei ole selles osas põhjendatud.

M.T.-l on olemas kindel töö – ja elukoht. Ta ei ole kriminaalkorras ega väärteokorras

karistatud. Seega kõiki nimetatud asjaolusid arvestades ei ole M.T. isikuks, kelle puhul oleks

põhjendatud ja vajalik käitumiskontrolli ja lisakohustuste kohaldamine. Seega isegi juhul, kui

süüdistatava süüditunnistamine oleks põhjendatud, oleks alus kohaldada tema suhtes

karistusest tingimusi vabastamist ilma kontrollnõueteta.

6. Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2019 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti

menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 15.11.2019.

Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

I

7. Ringkonnakohus, olles uurinud asjas kogutud tõendeid, istungi protokolli, maakohtu otsust,

apellatsiooni, leiab, et Viru Maakohtu 20.09.2019 otsus tuleb jätta süüdistatava põhimõttelises

süüdi tunnistamises süüteos KarS § 424 lg 1 järgi muutmata ja selles osas apellatsiooni edu ei

saada. Kolleegium nõustub maakohtu motiivide ja järeldustega selles osas ning ei pea

vajalikuks KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel neid üle korrata.

Maakohtu otsus tuleb aga tühistada osaliselt karistuse mõistmise osas KrMS § 337 lg 1 p 4

järgi, s.o KarS § 75 lg 2 p 5 alusel M.T.-le määratud kohustuses alluda käitumiskontrolli ajal

alkoholismivastasele ravile materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu KrMS § 338 p 2

kohaselt ning selles osas tuleb apellatsioon rahuldada.

II

8. Kaitsja apellatsioonis leitakse, et maakohus on süüdistatava süüküsimuse lahendamisel

rikkunud oluliselt menetlusnorme ja karistuse mõistmisel valesti kohaldanud materiaalõigust.

Ringkonnakohus uuris maakohtu lahendit selle põhimõttelise rikkumise osas, kuid nimetatud

minetust ei tuvastanud.

9. Kolleegium ei soostu üldsõnalise kaitseväitega, et asjas pole M.T. süüdimõistmiseks

kogutud piisavalt tõendeid ja maakohtu järeldused on ekslikud ning ei põhine kogutud

tõendusteabel.

10. Vaidlust ei ole selles, et M.T. 22.03.2018 kella 17.30 paiku Lääne-Virumaal Rakvere

linnas Jaama ja Kuusiku tänavate ristmikul juhtis mootorsõidukit ja põhjustas varalise kahjuga

lõppenud liiklusõnnetuse, lahkudes seejärel sündmuskohalt. Vaidlust pole ka selles, et samal

päeval kell 18.08 M.T.-lt võetud vereprooviga tuvastati temal alkoholijoove, etanoolisisaldus

veres 2,60+/- 0,06 mg/g kohta.

11. Süüdistatava ja apellatsiooni põhiline kaitseväide kogu menetluse kestel on olnud, et

süüdistatava tarvitas alkoholi pärast liiklusõnnetust.

Kohtukolleegium leiab, et maakohus on nimetatud kaitseversiooni juba põhjalikult uurinud ja

põhjendanud miks ta ei pea usaldusväärseks süüdistatava vastuväidet süüdistusele ning

käsitlenud seejuures tõendeid, millega taoline kaitseväide on ümber lükatud.

12. Ringkonnakohus, uurides samuti tõendeid, nõustub maakohtuga, et süüdistatava enda

ütlused alkoholi hilisema tarvitamise osas on olnud vastuolulised ja ebajärjekindlad ning pole

eluliselt usutavad.

13. Kohtukolleegium soostub maakohtu käsitlusega, et aastaid õiguskaitseorganites töötanud

süüdistatava tegevus pärast liiklusavariid ei ole eluliselt usutav, juhul kui ta oleks kaine olnud,

nagu ta ise väidab. Eluohtliku alkoholikoguse sissejoomine ja ennast raskesse joobesse

viimine loetud minutite jooksul ei ole ka tavapärasele objektiivsele kõrvalvaatajale

mõistuspärane ja normaalne tegevus. Sellisele tegevusele pole M.T. ka ise osanud usutavat

selgitust anda.

14. Süüdistatava enda kirjeldus ja ütlused liiklusavariile järgnenud käitumise osas on jäänud

vastuoluliseks ja segaseks. Selline ütluste heitlikkus pole kohtukolleegiumile üllatuslik, sest

analoogsete süütegude (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) puhul on süüdistatavatel

hiljem raske esitada detailset usutavat kaitseversiooni toimunust.

Apellatsioonis leiab kaitsja süüdistatava käitumist õigustades väheveenvalt, et süüdistatav oli

avarii tagajärjel saanud löögi pähe ja oli seetõttu šokiseisundis ning käitus justkui teisiti.

Kolleegium leiab, et ilmselgelt oli toimunud liiklusõnnetus alkoholijoobes M.T.-le ehmatav

ja üllatuslik. Loetud hetkedega oli süüdistatavale mõistetav, et joobeseisundis ta

sündmuskohale jääda ei saa, sest see toob endaga kaasa kõikvõimalikke ebameeldivusi

õiguskaitseorganitega. Seetõttu püüdis ta sündmuskohalt võimalikult kiiresti lahkuda.

Liiklusõnnetuse toimudes seaduskuulekas kaine tavakodanik aga taoliselt ei käitu.

15. Kaitseversiooni kohaselt oli liiklusavarii hetkel süüdistatav kaine. Seda enam on üllatav,

et pärast liiklusavariid kainena alkoholi joomist alustav inimene ei mäleta täpsemalt millist

marki alkoholi ta jõi, kui suurest pudelist jõi, kui palju pudelis alkoholi oli ja kui palju sinna

pärast tema joomist alkoholi jäi.

16. Maakohtus esitatud küsimusele, miks ta ei puhunud patrullpolitseiniku poolt esitatud

indikaatorvahendisse, vastas süüdistatav segasevõitu ja mitteveenva selgitusega, et no sest ma

sain aru, et kui mina oma kodus võtan napsu, siis ma ei pea puhuma. Et ma nagu ärritusin

selle peale. (Ko To 1.kd, tl 47)

17. Maakohus on näidanud ajaliselt 22.03.2018 alates kella 17.35-st kuni kella 18.37-ni

süüdistatavaga puutumuses olevad tegevused. Nende ajavahemike puhul ei sobitu kogutud

tõendusteabe ja elulise usutavuse kriteeriume jälgides M.T. poolt pärast avariid alkoholi

tarvitamine tuvastatud suures koguses.

Seda asjaolu kinnitab 05.07.2018 koostatud arstlik kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 18E-

LÕX0063, milles on ekspert andnud arvamuse, et ei ole võimalik, et M.T. manustas

22.03.2018 peale kella 17.30 tema ütlustes fikseeritud koguses ja kanguses alkoholi, vaid ta

pidi olema alkoholijoobes juba sõiduki juhtimise ajal (tõendite toimik, tl 22-27). Oma

seisukoha juurde on ekspert M. Tõnisson jäänud maakohtus toimunud küsitlemise ajal.

18. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et kell 17.52 on joobe

tunnustena tuvastatud muuhulgas silmade punetus, väikesed pupillid, häiritud

reaktsioonikiirus, segane kõne, kerged koordinatsioonihäired, rahutus.

19. Toksikoloogiaekspert on kinnitanud, et kell 17.37-17.52 tarvitatud suure koguse alkoholi

puhul oleks joobetunnuste süvenemine olnud selline, et vereproovi võtmine kell 18.08 oleks

olnud juba oluliselt häiritud, isiku seisund oleks olnud lähedal eluohtlikule ja haiglast omal

jalal lahkumine kell 18.37 poleks tõenäolisel võimalik olnud. Eksperdi hinnangul oleks

sellekohane informatsioon meedikute poolt kindlasti fikseeritud, seda aga tehtud pole.

Samas on ekspert selgitanud maakohtus, et isegi kui inimene on päev aega söömata ja tarvitab

alkoholi tühja kõhuga, siis kõigepealt jääb alkohol maos pidama ja seejärel hakkab vaikselt

imenduma, mis võtab aega. Seega ei ole nii, et kui inimene alkoholi joob, siis ta on kohe

joobes. Kangel alkoholil pärsib imendumist asjaolu, et alkohol tekitab korraks sellise kaitsva

kihi makku ning see asjaolu ei lase alkoholil kohe imenduma hakata ja see võta pisut aega.

Ekspert on selgitanud, et põhimõtteliselt inimene, kes joob ennast kiiresti raskesse joobesse,

peaks vajama meditsiini abi. Käesolevas asjas on süüdistatav juba kell 18.37 lahkunud EMO-

st heas seisundis, lihtsalt tõusnud püsti ja kõndinud minema. (Ko To 1. kd, tl 43-44 pöördel)

20. Lugedes tuvastatuks et M.T. oli sõidukijuhtimise ajal alkoholijoobes, tugines maakohus

muuhulgas põhjendatult tunnistaja H.A. ütlustele.

Apellatsioonis leitakse, et maakohus pole H.A. ütlustele pööranud vajalikku tähelepanu.

Kolleegium sellega ei nõustu. Kohus pole detailsemalt analüüsinud ütlusi, mis ei oma asjas

tähelepanu, aga need asjaolud, mis tõendavad süüdistust, on välja toodud. Nii maakohtus

antud ütlustes kui telefonikõnes häirekeskusele on H.A. väljendanud arvamust, et

liiklusõnnetuse põhjustaja oli alkoholijoobes. Tunnistaja telefonikõne esimesed sõnad vahetult

sündmuskohal on, et üks auto on avarii teinud ja ilmselt on juht joobes, üritab ära sõita.

(tõendite toimik tl 5-9, 11)

Maakohtus on H.A. täpsustanud, et kui tema auto juurde jõudis, siis lõpetas sõidukijuht

kõvema gaasiandmise ja katsed sündmuskohalt ära sõita ning lülitas mootori välja (Ko To 1.

kd, tl 40).

Tõepoolest, tunnistaja H.A. pole täie veendumusega saanud kinnitada süüdistataval

liiklusõnnetuse toimumise ajal alkoholijoobe olemasolu, kuid tema ütlusi tuleb hinnata koos

teiste M.T. süüd kinnitavate tõenditega. Tunnistaja on muuhulgas kirjeldanud kuidas

süüdistatav püüdis pärast liiklusavariid sõidukiga sündmuskohalt ära sõita. Nähes, et see ei

õnnestu ja kohale oli ilmunud juba võimalik tunnistaja (H.A. ), lahkus süüdistatav

avariipaigast kiiresti jalgsi.

21. Kaitsja arvates on asjas palju kahtlusi, mida kohus ei lahendanud süüdistatava kasuks.

Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest maakohus on kahtlusi ja kaitseväiteid otsuses

analüüsinud ning need ümber lükanud. Kui süüdistatav otsustab asjas tõele mittevastavaid

ütlusi anda, esineb asjas paratamatult mõningaid vastuolusid ja süüdistatavale oleks

kasulikum, et neid rohkem esineks. Selliseid lahendamata kahtlusi ja olulisi vastuolusid,

millised seaks küsimärgi alla M.T. süü, kolleegium aga käesolevas asjas ei tuvastanud.

Maakohtus esitatud kaitseväited korduvad apellatsioonis, mistõttu kohtukolleegium ei pea

vajalikuks nendele enam kõiges vastata. Maakohtu sellekohased põhistused on arusaadavad ja

siseveendumuse kujunemine seeläbi jälgitav. Seega etteheiteid kohtuliku uurimise

ühekülgsusele ja puudustele pole tõsiseltvõetavad.

22. Maakohus on seega põhjendatult järeldanud, et ekspertiisiakti, eksperdi ütluste,

joobeseisundile viitavate tunnuste tuvastamise protokolli ja süüdistatava patsiendikaardiga on

ümber lükatud süüdistatava kaitseversioon, et alkoholi tarbis ta alles pärast liiklusõnnetust

(peale 17.30).

23. Kaitsja apellatsiooni kohaselt tuleks kohtul uskuda versiooni, mille kohaselt süüdistatava

näol on tegemist kriminaalpolitseis ja päästeametis töötanud isikuga, kellel pole kunagi

alkoholiprobleeme esinenud, ometigi 22.03.2018 õhtupoolikul pärast liiklusavarii

põhjustamist, nähes, et sõidukit ei õnnestu kraavist teele tagasi saada, lahkub M.T.

viivitamatult sündmuskohalt ja esimese asjana läheb leiab endale sellises koguses alkoholi,

millest kiiruga endale raske joobe tekitab.

Kolleegiumi arvates on üsna tihti esinev joobes sõidukijuhi käitumismudel aga see, kui

politseitöötaja palub isikul indikaatorvahendisse puhuda, isik (käesoleval juhul M.T. ) keeldub

sellest, samuti keeldub õiguste selgitamisele ja protokollile alla kirjutamast ning soovib vere

ekspertiisi, et sellega aega võita. Samas on politseitöötajate poolt juba tuvastatud välised

joobetunnused: silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne,

koordinatsioonihäired, rahutus, äritumine. (tõendite toimik tl 12)

Kell 18.08 Rakvere Haiglas võetud vereproovis tuvastatakse etanoolisisaldus veres 2,60 +/-

0.06 mg/g kohta (uuringuakt nr 419T, tõendite toimik tl 13). Kell 18.37 lahkus süüdistatav

haiglast arsti soovitusi arvesse võtmata.

24. Kolleegium leiab, et kõiki tõendeid kogumis hinnates on maakohus õieti tuvastanud, et

välistatud on võimalus, mille kohaselt M.T. tarvitas alkoholi pärast liiklusavarii toimumist.

III

25. Apellatsioonis leitakse, et maakohus on karistuse mõistmisel valesti kohaldanud

materiaalõigust süüdistatavale käitumiskontrolli kohaldamisel.

Kaitsja ei nõustu süüdistatavale käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määratud

kohustusega alluda käitumiskontrolli ajal alkoholismivastasele ravile. Kolleegium leiab, et

selles osas väärib apellatsioon tähelepanu.

26. Kaitsja rõhutab, et KarS § 75 lg 2 p 5 kohustuse määramine on võimalik ainult isiku

eelneval nõusolekul. Siinkohal kolleegium nõustub kaitsjaga, et M.T. ei ole kohtumenetluses

selgesõnaliselt sellist nõusolekut avaldanud ja taolist kohustust määrates on maakohus

kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Nimelt sätestab KarS § 75 lg 2 p 5, et süüdlane on

kohustatud alluma ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

27. Maakohtus on prokurör küsinud süüdistatava käest, kas ta on nõus minema alkoholi

ravile. M.T. on seepeale vastanud, et noh kui see võimalus oleks välja pakutud, siis küll.

Küsimusele, mida teil ravida on vaja, kas teil on probleem, vastas süüdistatav, et no eks ma

aeg-ajalt napsitan jah. Süüdistatav on selgitanud, et kuna isiklik elu läks tal keeruliseks, siis

hakkas alkoholi tarvitamine sagenema, hakkas sealt töölt vabu päevi võtma aeg-ajalt ja nii ta

läks. (Ko To 1. kd, tl 50)

28. Rohkem midagi sisukohast ravile mineku võimaliku nõusoleku küsimuses kolleegium asja

materjalidest ei tuvastanud. Eelnenu jääb aga ringkonnakohtu arvates ebamääraseks ja

üldsõnaliseks. M.T. enda selgelt väljendatud soovi või kirjalikku nõusolekut

alkoholismivastasele ravile mineku osas pole. Maakohtu otsuse karistuse mõistmist

puudutavas motiivide osas pole samuti nõusolekule osundatud.

Seega KarS § 75 lg 2 p 5 kohustuse määramise osas tuleb maakohtu otsus tühistada

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu.

29. Süüdistatavale määratud ülejäänud käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustustega

ringkonnakohus nõustub ja ei pea selles osas vajalikuks maakohtu karistuse mõistmise

põhjendusi korrata. Apellatsioon ei sisalda selles osas mingeid kaalukaid asjaolusid.

IV

30. Kaitsja T. Laanemaa on esitanud koos apellatsiooniga ringkonnakohtule taotluse riigi

õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu 6 tunni ulatuses kohtuotsusega

tutvumise, analüüsi ja apellatsiooni koostamise eest summas 388,80 eurot, sh käibemaks

64,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus teostatud tööde eest on põhjendatud ja

ajakulu mõistlik, kuna apellatsiooni motiveeriv osas sisaldub 5-l lehel ning seega tasutaotlus

kuulub rahuldamisele.

Kolleegium tühistab maakohtu otsuse osaliselt KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel ja seega peab

põhjendatuks KrMS § 185 lg-st 1 tulenevalt 1/3 kaitsja õigusabikuludest jätta riigi kanda.

Siinjuures arvestab ringkonnakohus, et apellatsiooni põhitaotluseks oli süüdistatava

õigeksmõistmine, karistuse mõistmisega seonduv oli aga teisejärguline ja kaitsja apellatsiooni

argumendid põhjendatud seega vaid osaliselt. Seega kaitsja õigusabikulust 129,60 eurot

kannab riik.

KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 185 lg 1 alusel tuleb M.T.-l hüvitada kaitsja T. Laanemaa

kaitsjatasu 2/3 ulatuses, s.o 259.20 eurot.

V

31. Tulenevalt eeltoodust ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 20. septembri 2019 otsuse

osaliselt karistuse mõistmise osas, s.o KarS § 75 lg 2 p 5 alusel M.T.-le määratud kohustuses

alluda käitumiskontrolli ajal alkoholismivastasele ravile. Muus osas jääb kohtuotsus

muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas

(allkirjastatud digitaalselt)