2-19-116269/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedV-sort OÜ (hageja) esitas 12. juunil 2019 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingu Reinpaul (kostja) vastu 3316 euro 76 sendi saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. Kostja
Legislator headnote
AI generated2-19-116269/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: V-sort OÜ (hageja) esitas 12. juunil 2019 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingu Reinpaul (kostja) vastu 3316 euro 76 sendi saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. Kostja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 3. detsember 2019
Tsiviilasja number
2-19-116269
Tsiviilasi
V-sort OÜ hagi Osaühingu Reinpaul vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 1. novembri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Reinpalu määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja: Osaühing Reinpaul (registrikood
10019934), vandeadvokaat Silja Holsmer
Vastustaja: V-sort OÜ (registrikood 14455968), esindaja
Oksana Smirnova
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Osaühingu Reinpaul määruskaebus.
2. Tühistada Viru Maakohtu 1. novembri 2019 määrus ning
saata tsiviilasi tagasi maakohtule täiendava määruse
tegemise
ning
Osaühingu
Reinpaul
menetluskulude
kindlaksmääramise
avalduse
menetlusse
võtmise
otsustamiseks.
3. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud poolte endi
kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15
päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses
Riigikohtus
võib
menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes
vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud
teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama
tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,
kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1. V-sort OÜ (hageja) esitas 12. juunil 2019 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingu
Reinpaul (kostja) vastu 3316 euro 76 sendi saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. Kostja
makseettepanekule vastuväidet ei esitanud ja 23. juulil 2019 koostas kohus maksekäsu.
7. augustil 2019 esitas kostja määruskaebuse 23. juuli 2019 maksekäsule, mille kohus rahuldas
6. septembri 2019 määrusega ja tühistas maksekäsu. Pärnu Maakohus andis V-sort OÜ nõude
Osaühingu Reinpaul vastu üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale menetluse jätkamiseks
hagimenetluses.
Viru Maakohus keeldus 21. oktoobri 2019 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg 3 alusel, sest hageja ei esitanud kohtule
hagiavaldust.
Kostja esitas taotluse täiendava määruse tegemiseks. Taotluse kohaselt palub kostja mõista
hagejalt välja kostja kasuks maksekäsu kiirmenetluses vastuväite ning määruskaebuse
esitamisega seoses tekkinud menetluskulud summas 715 eurot 75 senti (ilma käibemaksuta) ning
menetluskuludelt viivised võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras
alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2. Viru Maakohus keeldus 1. novembri 2019 määrusega kostja menetluskulude
kindlaksmääramise avalduse menetlusse võtmisest.
Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid
(Riigikohtu 25. novembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Tulenevalt TsMS § 477
lg-st 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse
kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse
võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või
eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki
võimalik saavutada.
Kostja esitas 24. oktoobril 2019 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Maakohus
leidis, et kuivõrd Viru Maakohtule ei ole hagiavaldust esitatud ja Viru Maakohus keeldus hagi
menetlusse võtmisest, siis ei ole hagimenetlust tekkinud. Vastavalt TsMS § 372 lg 6-le, kui kohus
keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole
esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega ei ole praeguses menetluses Viru
Maakohus pädev hindama, kas ja kui palju kostjal maksekäsu kiirmenetluses ja samas
menetluses tekkinud määruskaebuse menetluses Pärnu Maakohtus menetluskulusid tekkis. Kuna
hagimenetlust ei ole tekkinud ning puudub alus maksekäsu kiirmenetluse kulusid arvata
hagimenetluse kulude hulka, siis tuleb kostjal esitada taotlus Pärnu Maakohtu Haapsalu
kohtumajale.
MÄÄRUSKAEBUS
3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu
määrus ning saata tsiviilasi maakohtule kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse
menetlemiseks.
TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral
ja TsMS §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti.
Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. TsMS § 168 lg 1
kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja
tagastab selle. Praegusel juhul on maksekäsk tühistatud ning maakohus on keeldunud
hagiavaldust menetlusse võtmast.
Menetluskulude jaotuse oleks tulnud vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märkida juba maakohtu
21. oktoobri 2019 määruses. Kuivõrd 21. oktoobri 2019 määruses menetluskulude jaotust ei
olnud, oli kostjal õigus taotleda selles osas täiendava määruse tegemist ning maakohus on
põhjendamatult keeldunud avaldust menetlusse võtmast.
Asjakohane ei ole maakohtu väide, et maakohus ei ole pädev hindama, kas ja kui palju on kostjal
maksekäsu kiirmenetluses ja määruskaebuse menetluses menetluskulusid tekkinud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada olulise menetlusõiguse normi
rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule kostja taotluse täiendava määruse
tegemiseks otsustamiseks ning kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse menetlusse
võtmise otsustamiseks (TsMS 659, § 656 lg 2).
5. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude
jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas
määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või
hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata
või asja menetlus lõpetatakse.
Seega on õige määruskaebuse väide, et menetluskulude jaotus oleks pidanud sisalduma juba
21. oktoobri 2019 määruses, millega maakohus keeldus V-sort OÜ hagi menetlusse võtmisest.
Põhjendatud on määruskaebuses tuginemine TsMS § 172 lg-le 9, mille kohaselt kannab
maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja TsMS §-s 4881 sätestatud juhul
võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab
hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.
Praegusel juhul on maksekäsk tühistatud ning maakohus on keeldunud hagiavaldust menetlusse
võtmast.
TsMS § 448 lg 1 p 3 kohaselt võib asja otsustanud kohus menetlusosalise taotlusel või omal
algatusel teha täiendava otsuse, kui kohus ei ole lahendanud menetluskulude jaotamist.
TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldatakse otsuse kohta sätestatut ka määrusele, kui seadusest või
määruse olemusest ei tulene teisiti. Seega oli kostjal õigus esitada taotlus täiendava määruse
tegemiseks või oleks maakohus saanud ise täiendava määruse teha. Kostja esitas taotluse
täiendava määruse tegemiseks seaduses sätestatud tähtaja jooksul (TsMS § 448 lg 2).
6. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu tulnuks menetluskulude
kindlaksmääramise avaldus esitada hoopis Pärnu Maakohtule.
TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt on menetluskulude kindlaksmääramise üheks aluseks
kohtulahendis märgitud menetluskulude jaotus. Järelikult ei ole võimalik menetluskulusid
kindlaks määrata juhul, kui menetluskulude jaotus on jäänud lahendis märkimata.
Menetluskulude jaotuse otsustab asja menetlenud kohus ning seda ka hagi menetlusse võtmisest
keeldumise puhul. Kuivõrd Viru Maakohus menetles tsiviilasja ning keeldus hagiavalduse
menetlusse võtmisest, oleks pidanud menetluskulude jaotuse otsustama samuti Viru Maakohus.
Kuna Viru Maakohus ei ole üldse menetluskulude jaotust kindlaks määranud, siis poleks Pärnu
Maakohus tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 saanud menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulude jaotuse ning rahalise suuruse pädev määrama
Viru Maakohus, kelle menetluses asi viimati oli.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke