2-19-6760/7 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.detsember 2019, Pärnu

Tsiviilasja number

2-19-6760

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi A. R. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2887,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046,

asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline

esindaja

Anne-Liis

Veski

(e-post:

anne-

liis.veski@okincure.ee)

Kostja: A. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx,

xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx,

tegelik

elu-

ja

viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. TsMS § 444 lg 2 alusel kohus vormistab

tagaseljaotsuse lihtsustatud põhjendava osata.

2. Välja mõista A. R.lt (R.) OK Incure OÜ kasuks võlgnevus kokku 2450,58 eurot

(millest 568,57 eurot põhivõlgnevus lepingust nr S16400296, 1440,54 eurot

põhivõlgnevus lepingust nr S171089548, 33,44 eurot lepingu nr S16400296 intress,

203,41 eurot lepingu nr S171089548 intress, 44,74 eurot lepingu nr S16400296 põhivõlalt

perioodil 29.05.2018 kuni 21.05.2019 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis, 109,88 eurot lepingu nr

S171089548 põhivõlalt perioodil 08.06.2018 kuni 21.05.2019 (kaasa arvatud) VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis ning

50,00 eurot sissenõudmiskulud).

3. TsMS § 163 lg 1 alusel jätta A. R. kanda tema enda võimalikud menetluskulud täies

ulatuses ja osaliselt hageja menetluskulud: riigilõivust 250,00 eurot.

4. Menetluskulud, mida kohus ei jätnud A. R. kanda, jäävad hageja OK Incure OÜ

kanda.

5. Määrata OK Incure OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 275,00

eurot (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv).

Tsiviilasi nr 2-19-6760

2 (5)

6. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõista A. R.lt OK Incure OÜ kasuks

menetluskulude katteks välja 250,00 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on A. R. kohustatud tasuma OK Incure OÜ-le

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

9. Toimetada kostjale A. R.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

SWEDBANK AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank

AS-is, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa

andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus 23.05.2019 määrusega võttis menetlusse OK Incure OÜ hagi A. R. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos

lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on

menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult väljavõtte avaldamisega 21.10.2019 väljaandes

Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega lõppes kostjale

vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva 19.11.2019 kell 24.00.

Tsiviilasi nr 2-19-6760

3 (5)

2. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust

hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on

hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks

esinevad seaduses sätestatud alused.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel 16.11.2016

laenulepingu nr S16400296 summale 1200,00 eurot ning 27.06.2017 laenulepingu nr

S171089548 summale 1540,00 eurot.

Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tasumata igakuised kokkulepitud maksed, mistõttu

ütles laenuandja lepingu nr S16400296 üles 28.05.2018 ning lepingu nr S171089548 üles

07.06.2018. Laenuandja loovutas mõlemast lepingust tulenevad nõuded hagejale.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista:

1) 568,57 eurot põhivõlgnevus lepingust nr S16400296

2) 1440,54 eurot põhivõlgnevus lepingust nr S171089548

3) 33,44 eurot lepingu nr S16400296 intress

4) 203,41 eurot lepingu nr S171089548 intress,

5) 142,09 eurot lepingu nr S16400296 põhivõlalt perioodil 29.05.2018 kuni 21.05.2019 (kaasa

arvatud) määras 0,070% päevas;

6) 449,88 eurot lepingu nr S171089548 põhivõlalt perioodil 08.06.2018 kuni 21.05.2019 (kaasa

arvatud) määras 0,090% päevas;

7) 50,00 eurot sissenõudmiskulud

Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg-le 1, § 100, § 1132 lg 2 p-

le 3, § 113 lg-le 1 ja § 396 lg-le 1.

5. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja

menetluskuludeks riigilõiv 275 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

7. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi 6.lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

8. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud

osaliselt.

Hageja nõue tuleneb OÜ Omaraha ja kostja vahel sidevahendi abil sõlmitud

tarbijakrediidilepingutest nr S16400296 (16.11.2016) ja nr S171089548 (27.06.2017). OÜ

Omaraha on mõlemast lepingust tulenevad nõuded loovutanud hagejale. Kostja ei ole

laenulepingustest tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud.

Tsiviilasi nr 2-19-6760

4 (5)

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg-s 1 sätestatud tarbijakrediidi mõiste kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 396 lg 1 kohaselt

on laenulepingust tulenevaks laenusaaja põhikohustuseks maksta saadud laenusumma

laenuandjale tagasi. VÕS § 397 lg-st 1 tuleneb kohustus maksta laenuandjale saadud

laenusummalt kokkulepitud intressi. VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma

nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele

isikule (nõude loovutamine) ning nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Hageja on hagiavalduses põhistanud, et kostja on hageja õiguseelnejalt laenu saanud, kostja ei

ole laenusummat täielikult tagastanud ega tasunud intressi. Seega on kostja rikkunud

laenulepingutest tulenevaid kohustusi.

9. Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud

kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulu VÕS §

113² lg 2 p 3 alusel.

Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista

kostjalt lepingust nr S16400296 tulenev põhivõlg 568,57 eurot ja intress 33,44 eurot ning

lepingust nr S171089548 tulenev põhivõlg 1440,54 eurot ja intress 203,41 eurot. Lisaks on

põhjendatud hageja sissenõudmiskulude nõue summas 50,00 eurot hageja poolt kostjale

meeldetuletuskirjade saatmise eest.

10. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks lepingu

nr S16400296 põhivõlalt perioodil 29.05.2018 kuni 21.05.2019 (kaasa arvatud) määraga

0,070% päevas ning hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks lepingu nr S171089548

põhivõlalt perioodil 08.06.2018 kuni 21.05.2019 (kaasa arvatud) määraga 0,090% päevas.

Kohus on hagejale menetlusse võtmise määruses selgitanud, et hageja poolt märgitud

viivisemäära kokkulepe lepingutes võib olla tühine.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus,

millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma

tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus

tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi

VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes

ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva

viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu

VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud

hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11).

Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes

toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja

eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

Seega juhul, kui lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes

seaduses sätestatud viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär).

11. Lepingus nr S16400296 on kokkulepitud viivisemäär 0,070% päevas ja lepingus nr

S171089548 kokkulepitud viivisemäär 0,090% päevas. Mõlemad kokkulepitud viivisemäärad

ületavad seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda (seadusjärgne viivise määr VÕS § 113

lg 1 teise lause kohaselt oli lepingu tegemise hetkel ja ka käesoleval hetkel 8% aastas, see on

0,022% päevas. Seega kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 0,066% päevas). Kohus

etteruttavalt märgib, et viivisemäära 0,07% päevas ei saa lugeda ümardatud kolmekordseks

seadusjärgseks viivisemääraks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega seadusega kooskõlas

viivise arvutamisel ümardada sendi täpsuseni (kahe komani pärast koma) viivise päevamäära.

VÕS § 113 lg 1 teine lause järgi on viivise arvutamise aluseks aasta-, mitte päevamäär.

Tsiviilasi nr 2-19-6760

5 (5)

Kohtu hinnangul on hageja näidatud määrades lepingutes sisalduv viivise kokkulepe kostjat kui

tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega ning sellised viivisemäära kokkulepped on

tühised. Ilmselgelt on internetiportaali vahendusel leping sõlmitud tüüptingimustel, kostjal ei

ole lepingu sõlmimisel võimalik mõjutada viivise määra ning viivisemäära tingimuste ei ole

kostjaga läbi arutatud.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 44,74 eurot lepingu nr S16400296 põhivõlalt

perioodil 29.05.2018 kuni 21.05.2019 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras. Samuti mõistab kohus kostjalt välja viivise 109,88 eurot lepingu nr S171089548

põhivõlalt perioodil 08.06.2018 kuni 21.05.2019 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kuna kohus mõistab viivise välja vähendatud määras, on tegemist hagi

osalise rahuldamisega.

MENETLUSKULUD

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos

kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud

menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud

ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).

12. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et kostja ei ole menetluses faktiliselt osalenud ning tal ei saa olla tekkinud

menetluskulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda, jäävad kostja võimalikud menetluskulud

tema enda kanda. Kohus jätab kostja kanda hageja menetluskulud osaliselt – riigilõivu summas,

mis tulnuks hagejal tasuda rahuldatud nõudega hagi esitamisel.

Osas, mida kohus ei jäta kostja kanda, jäävad menetluskulud hageja kanda.

13. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu kokku 275 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtusse

pöördumise vältimatu eeldus. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suuruseks selles asjas riigilõivu 275,00 eurot. Lepingulise esindaja kulude

hüvitamist hageja taotlenud ei ole.

14. Rahuldatud nõude hagihinnaks on 2450,58 eurot, millelt tulnuks tasuda riigilõivu 250,00

eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele jääb kostja kanda seega riigilõivust 250,00 eurot ja

hageja kanda 25,00 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja

250,00 eurot

15. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

16. Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega ning

uusi andmeid kostja elu- ja asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada

avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

Kohtunik