3-19-1166/33 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-19-1166

Otsuse kuupäev

29.11.2019

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Andero

Põllu kaebus

Väike-Maarja Vallavalitsuse

22.05.2019 korralduse nr 347 punkti 1 tühistamiseks ja

varalise kahju hüvitamiseks 3750 euro ulatuses

Menetlusosalised

Kaebaja – Andero Põllu

Vastustaja – Väike-Maarja vald, seaduslik esindaja Indrek

Kesküla

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Andero Põllu kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

30.12.2019

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181).

Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui

apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Andero Põllu osales Simuna Kooli kehalise kasvatuse õpetaja ametikoha täitmiseks

korraldatud konkursil, mis viidi läbi ajavahemikul 09.03.2019–25.03.2019. Simuna Kooli

vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi komisjon vaatas konkursile esitatud

avaldused läbi 25.03.2019 istungil ning Simuna Kooli direktor teatas 26.03.2019 A. Põllule, et

A. Põllu ei osutunud ametikohale valituks. A. Põllu esitas 25.04.2019 Väike-Maarja

Vallavalitsusele konkursi tulemuse peale vaide, milles esitas muu hulgas taotluse hüvitada talle

kahju kolme kuu õpetaja riiklikult kehtestatud miinimumpalga, s.o 3750 euro ulatuses.

2. Väike-Maarja Vallavalitsus jättis 22.05.2019 korraldusega nr 347 rahuldamata A. Põllu

taotluse kahju hüvitamiseks (korralduse punkt 1) ning kohustas Simuna Kooli kuulutama ühe

3-19-1166

kuu jooksul korralduse saamisest välja uus konkurss kehalise kasvatuse õpetaja (ajutiselt

äraoleva töötaja asendaja) leidmiseks (korralduse punkt 2). Korralduse põhjendused olid

järgmised.

Simuna Kooli vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi komisjoni 25.03.2019

protokolli punktis 2 sisalduv A. Põllut puudutav otsus ei vasta põhjenduste puudumise tõttu

haldusaktile kehtestatud vorminõuetele. Haldusakti puuduste kõrvaldamiseks tuleb Simuna

Kooli kehalise kasvatuse õpetaja leidmiseks korraldada uus konkurss. A. Põllu kahju

hüvitamise taotlus ei kuulu rahuldamisele, sest põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

(PGS) § 74 lg-st 7 ning Simuna Kooli õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi

läbiviimise korra (edaspidi: konkursi läbiviimise kord) punktist 16.2 ei tulene, et kui konkursil

osaleb kvalifikatsiooninõuetele vastav õpetaja, peaks tööandja temaga automaatselt ilma

kandidaadi sobivust kaalumata sõlmima töölepingu. Haldusakti ja A. Põllule väidetavalt

tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1) ka

seetõttu, et õpetaja vabale ametikohale välja kuulutatud konkursil osalev isik ei saa eeldada, et

just tema osutub valituks.

3. A. Põllu esitas 21.06.2019 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, mille lõplikeks

nõueteks pärast kaebuse täpsustamist jäid nõuded Väike-Maarja Vallavalitsuse 22.05.2019

korralduse nr 347 punkti 1 tühistamiseks ning varalise kahju, s.o saamata jäänud tulu 3750 euro

hüvitamiseks.

Kaebajale on tekitatud varalist kahju ebaausa konkursi ja töölepingu sõlmimata jätmise ning

selle tõttu saamata jäänud kolme kuu töötasu (kehtestatud õpetaja miinimumpalga), s.o

3750 euro ulatuses. Tõene ei ole Väike-Maarja Vallavalitsuse korralduse nr 347 p-s 2.3 toodud

väide, et Simuna Kooli vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava konkursi komisjon küll

kaalus kaebaja võimalikku sobivust Simuna Kooli õpetajate meeskonda, kuid otsustas teda

töölepingu sõlmimiseks mitte esitada ja lugeda konkurss nurjunuks. Tegelikkuses ei osutunud

vastav konkurss nurjunuks, sest konkursil osalenud kolmest kandidaadist ühega sõlmiti

tööleping. Sellekohased tõendid kajastuvad Simuna Kooli dokumentatsioonis, Simuna Kooli

hoolekoguga 17.04.2019 toimunud vestluse helisalvestisel, kaebaja ja Simuna Kooli direktori

vahelises kirjavahetuses ning Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna

eksperdi kinnituses konkursi läbiviimise korra rikkumise kohta. Simuna Kool ei ole esitanud

nõuetekohast põhjendust sellele, miks ta ei sõlminud kvalifikatsiooninõuetele vastava

kandidaadiga töölepingut.

4. Väike-Maarja vald palus jätta kaebuse rahuldamata.

Haldusakti ja väidetava kahju vahel puudub põhjuslik seos, sest õpetaja vabale ametikohale

välja kuulutatud konkursil osalev isik ei saa eeldada, et just tema osutub valituks ning arvestada

juba enne valituks osutumist ja töölepingu sõlmimist tuleneva kasuga. Antud juhul ei saanud

kaebajale tekkida saamata jäänud tulus seisnevat kahju. Lisaks on kaebaja ebapiisavalt

põhjendanud soovitava hüvitise suurust. Konkursi läbiviimise ajal kehtinud konkursi

läbiviimise korra punktist 16.2 ei tulene, et kui konkursil osaleb kvalifikatsiooninõuetele vastav

õpetaja, siis peaks tööandja temaga automaatselt ilma kandidaadi sobivust kaalumata sõlmima

töölepingu. Töötaja töölevõtmist puudutavates küsimustes on asutusel kaalutlusõigus. Ka vaiet

läbivaataval organil ei ole üldjuhul otstarbekas otsustada, milline isik on tema poolt hallatavasse

asutusse sobiv tööle võtmiseks. Simuna Kool ei pea kvalifikatsiooninõuetele vastava

kandidaadiga tingimata töölepingut sõlmima, kui kool ei pea isikut muudel põhjustel sobivaks,

kuid kool peab oma otsust nõuetekohaselt põhjendama. Vaide läbivaatamisel kuulati ära ka

Simuna Kooli direktor, kes selgitas, miks kaebaja osas selline otsus tehti. Kuna haldusakti

tagantjärele põhjendamine ei ole üldjuhul võimalik, siis vastustaja leidis vaide läbivaatamisel,

3-19-1166

et haldusakti ja läbi viidud menetluse puuduste kõrvaldamiseks tuleb Simuna Koolil ajutiselt

äraoleva töötaja asendaja leidmiseks korraldada uus konkurss. Kuna ajutiselt äraoleva töötaja

tööd pidi keegi tegema, siis võttis direktor tähtajalise töölepinguga tööle asendaja, mis on

PGS § 74 lg 7 kohaselt lubatud. Pärast vaidemenetluse läbiviimist ja vaideotsuse tegemist

korraldas Simuna Kool uue konkursi, millel oleks saanud osaleda ka kaebaja.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kaebaja palub tühistada Väike-Maarja Vallavalitsuse otsuse tema kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata jätmise kohta ning hüvitada talle Simuna Kooli õpetajakonkursi

läbiviimisega tekitatud saamata jäänud tulus seisnev varaline kahju.

6. Avaliku võimu kandja tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse

seaduses. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju

ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise

nõude rahuldamise peamisteks eeldusteks avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus, isikule

kahju tekkimine ning avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahelise

põhjusliku seose esinemine. Kahju hüvitamiseks vajalike eelduste täidetuse korral kuulub

hüvitamisele ka isiku poolt saamata jäänud tulu (RVastS § 7 lg 3). Saamata jäänud tulu ei

hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi

(RVastS § 13 lg 2).

7. Kaebaja on osalenud Simuna Kooli kehalise kasvatuse õpetaja leidmiseks korraldatud

konkursil ning leiab, et talle on tekkinud saamata jäänud tulus seisnev kahju, kuna ta jäeti

õigusvastaselt sellele ametikohale valimata. Kaebaja sõnul ei ole Simuna kool järginud

konkursi korraldamiseks ette nähtud korda. Väike-Maarja Vallavalitsus on kaebaja vaide kohta

tehtud 22.05.2019 korralduses nr 347 (tl 3–4) leidnud, et kaebaja viidatud puudused konkursi

läbiviimisel (konkursi läbiviimise korra p-de 4 ja 7 kohaldamisel esinenud puudused) ei olnud

sellised, mis tooksid kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamise. Küll aga leidis Väike-Maarja

Vallavalitsus samas korralduses, et Simuna Kooli vabade ametikohtade täitmiseks korraldatava

konkursi komisjoni 25.03.2019 protokollis (tl 64–64p) sisalduv kaebajat puudutav otsus ei vasta

põhjenduste puudumise tõttu haldusaktile kehtestatud vorminõuetele, ning kohustas Simuna

Kooli kuulutama ühe kuu jooksul korralduse saamisest välja uus konkurss kehalise kasvatuse

õpetaja leidmiseks.

8. RVastS § 7 lg 4 kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju

hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui see ei ole seadusega

sätestatud teisiti ega vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele,

eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise

võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab isik muu hulgas

tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt nt Riigikohtu 21.06.2011 otsus

nr 3-2-1-55-11, p 12; 19). VÕS § 127 lg 4 järgi tuleb kahju hüvitada üksnes juhul, kui asjaolu,

millel väidetava kahju tekitanud isiku vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses,

et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb

kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt

eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt

hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku

käitumine kahju põhjuseks (vt nt Riigikohtu 02.11.2016 otsus nr 3-2-1-101-16, p 18).

3-19-1166

9. Kohus leiab, et ka juhul, kui Simuna Kool oleks oma otsust kaebaja kandidatuuri direktorile

töölepingu sõlmimiseks esitamata jätmise kohta korrektselt põhjendanud ning järginud

konkursi läbiviimise korra punkte 4 ja 7, võis kaebajale saabuda tema poolt viidatud kahjulik

tagajärg, s.o Simuna Kooli kehalise kasvatuse õpetaja ametikohale valimata jäämine ning selle

töö eest töötasu saamata jäämine. Vastavalt konkursi läbiviimise korra punktile 16.2 loetakse

konkurss nurjunuks ka siis, kui komisjon loobub kandidaadi esitamisest ametisse

kinnitamiseks. Sarnaselt sätestab näiteks avaliku teenistuse seaduse § 19 lg 1 p 2, et konkurss

loetakse luhtunuks, kui ametisse nimetamise õigust omav isik loobus ametikohale asumise

ettepaneku tegemisest põhjusel, et ühegi kandidaadi haridus, töökogemus, teadmised ja oskused

ei vastanud teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldanuks tal

teenistusülesandeid täita parimal võimalikul viisil. Ka üldhariduskoolil on õpetaja ametikoha

täitmiseks korraldatud konkursil (PGS § 74 lg 6) osalenud kandidaatide üle valiku tegemisel

kaalutlusruum ning konkursil kandideerinud isik ei saa eeldada, et ta osutub ametikohale

valituks. Seega ei esine Simuna Kooli tegevuse ja kaebajale väidetavalt tekkinud kahju vahel

RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 127 lg 4 kohaselt nõutavat põhjuslikku seost.

10. Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust kaebaja väited sellest, et konkursi tulemusel sõlmiti

tööleping teise isikuga. Vastustaja on asjakohaselt viidanud PGS § 74 lg-le 7, mille kohaselt on

kooli direktoril õigus konkursi luhtumise korral sõlmida tähtajaline tööleping kuni üheks

aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ning kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline

kompetentsus on piisavad, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ning

õpitulemuste saavutamine. Sarnane regulatsioon sisaldub konkursi läbiviimise korra

punktis 18. Seega ei ole vastustaja käitunud õigusvastaselt, kui sõlmis konkursi nurjumisel

tähtajalise töölepingu teise isikuga.

11. Kohtule 14.11.2019 esitatud Simuna koolis kaebajaga toimunud 17.04.2019 vestluse

helisalvestise pinnalt saab järeldada ka seda, et kaebajale on sellel kohtumisel selgitatud tema

valituks mitteosutumise põhjuseid. Seega oli kaebajal võimalik nende asjaoludega arvestada

ning soovi korral osaleda Simuna Kooli kehalise kasvatuse õpetaja leidmiseks korraldatud uuel

konkursil.

12. Eeltoodust tulenevalt ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täidetud ning

kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata

13. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu

112,50 eurot. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad need menetluskulud kaebaja enda

kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole

kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitatud (HKMS § 109 lg 1 lause 4).

(allkirjastatud digitaalselt)