1-18-7014/28 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

29. november 2019

Kohtuasja number

1-18-7014

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Süüdimõistetu Jaan Pillai (isikukood 38211062723)

vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 7. novembri 2019. a

määrus

Määruskaebuse esitaja

Jaan Pillai

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 7. novembri 2019. a määrus muutmata ja Jaan Pillai määruskaebus

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 28. novembri 2018. a otsusega tunnistati Jaan Pillai süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 118 lg 1 p 1 järgi ja teda karistati 4 aasta pikkuse vangistusega, mida KrMS § 238

lg-t 2 kohaldades vähendati kestuseni 2 aastat 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja

hulka J. Pillai eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks vangistuseks loeti 2 aastat 7 kuud

27 päeva. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et seda karistust ei pöörata täitmisele, kui

J. Pillai ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 lg-s 1

sätestatud kontrollnõudeid ning peab kinni KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud alkoholi

tarvitamise keelust. Kohtuotsus jõustus 6. detsembril 2018. a.

2. 11. oktoobril 2019 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande,

milles tegi ettepaneku pöörata J. Pillai vangistus täitmisele. Ettekande kohaselt on J. Pillai

rikkunud nii registreerimiskohustust kui ka alkoholi tarvitamise keeldu.

Vaidlustatud kohtumäärus

3. Tartu Maakohus pööras 7. novembri 2019. a määrusega J. Pillaile sama kohtu 28. novembri

2018. a otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa 2 aastat 7 kuud 27 päeva täitmisele.

2(4)

4. Kohus leidis erakorralisele ettekandele ja J. Pillai kirjalikule selgitusele tuginevalt, et

süüdimõistetu ei ole piisava hoolsusega suhtunud registreerimiskohustuse täitmisse. Ta jättis

14. juunil 2019 registreerimisele tulemata. Enda väidetel ei saanud ta tulla, kuna pidi olema

tööl. Välistada ei saa, et J. Pillai tõesti viibis tööl, samuti ei saa eitada, et teatud juhtudel võib

töökohustustuste täitmist lugeda vabandavaks põhjuseks. Samas J. Pillai kirjeldatud käitumine

on ka sellisel juhul käsitletav kontrollnõude mittenõuetekohase täitmisena, sest kui isik ei saa

kohtumisele ilmuda, on tal kohustus kriminaalhooldajat sellest eelnevalt teavitada ja uus aeg

kokku leppida. Infot, et J. Pillai oleks selliselt toiminud, kohtule esitatud ei ole.

5. Lisaks on J. Pillai korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Seda kinnitavad

joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, alkoholi või narkootikumide

tarvitamise kontrollimise protokoll ja PPA Lõuna Prefektuuri vastus kriminaalhooldaja

päringule. Viidatud materjalist selgub, et 13. jaanuaril 2019 tegi J. Pillai, kes oli politsei

hinnangul alkoholijoobes (politsei kirjas on kasutatud väljendit „umbjoobes“), politseisse

teate. Tema kõne võttis üle E.R. , kes andis teada, et sõber on joobes ning soovib kohale

politseid. Hiljem helistas E.R. tagasi, teatades, et vajadus politsei järgi langes ära, kuna

J. Pillai läks magama. 9. juunil 2019 tegi J. Pillai politseile jälle teate, öeldes, et tema juures

on ülejoonud inimene, kes norib tüli ja tahtvat talle nuga selga lüüa. Kohale sõitnud politsei

selgitas välja, et J. Pillai oli alkoholijoobes – indikaatorvahend näitas alkoholi sisalduseks

väljahingatavas õhus 1,15 mg/l. Kohapeal viibinud isikute sõnul oli J. Pillai eelmisel päeval

vehkinud kirvega ning samal päeval ka noaga. Politsei toimetas J. Pillai arestimajja

kainenemisele. 7. septembril 2019 tuli politseile järjekordne teade, kus E.R. teatas, et

J. Pillai on joobes ning tuleb talle kallale. Kohale sõitnud politsei tuvastas, et kõik osapooled

olid joobes, kuid J. Pillaid kainenema ei toimetatud. 10. oktoobril 2019 jättis J. Pillai tulemata

sotsiaalprogrammi. Kriminaalhooldaja helistamise peale ilmus ta siiski registreerimisele.

Kuna kriminaalhooldaja selgitas välja, et isikul on alkoholi tarvitamise tunnused

(indikaatorvahendi näit oli 0,114 mg/l), tuli ka registreerimine ära jätta.

6. 9. juunil ja 10. oktoobril 2019 fikseeritud rikkumisi on J. Pillai tunnistanud, ehkki viimase

korra kohta märkis, et tarvitas köhasiirupit. Kohus pidas selliseid ütlusi alusetult ennast

õigustavateks. J. Pillai elustiili, mis tuleb ilmekalt välja politsei kirjast kriminaalhooldajale,

arvestavalt oli selgi korral ilmselgelt tegu alkoholi tarvitamise keelu tahtliku rikkumisega.

Lisaks märkis kriminaalhooldaja, et vestluses tunnistas J. Pillai, et oli joonud hoopis džinni.

7. Kui registreerimiskohustuse rikkumine ei ole J. Pillai käitumiskontrolli kulgu vaadates

määrava tähtsusega – toimunud on 36 registreerimist ning kirjeldatud rikkumine on jäänud

üksikjuhtumiks – siis alkoholi tarvitamise keelu rikkumise kohta seda öelda ei saa. Kuritegu,

mille eest J. Pillai karistust kannab, oli vägivallategu, mis oli toime pandud ühise joomingu

käigus. Sellest järeldub, et alkoholi jätkuv tarvitamine on J. Pillai puhul uue kuriteo

toimepanemise soodusfaktor. Samas ei ole J. Pillai senise käitumiskontrolli ajal oma käitumist

muutnud ega pinguta alkoholi tarvitamisest loobumise nimel. Kriminaalhooldajaga kokku

lepitud

sotsiaalprogrammist,

mis

oli

suunatud

spetsiaalselt

sõltuvusprobleemiga

süüdimõistetutele, sai ta läbitud üksnes kolmandiku, siis arvati ta oma käitumise tõttu

programmist välja. Spetsialistide abist alkoholiprobleemi ohjamiseks on süüdimõistetu samuti

keeldunud. Kõik eelnev kõneleb tõsiasjast, et J. Pillai ei ole motiveeritud oma probleemidega

süvitsi tegelema ning see muudab ta jätkuvalt ohtlikuks. Tema kandmata karistus tuleb

täitmisele pöörata.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. J. Pillai esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, taotledes kohtulahendi tühistamist.

3(4)

9. J. Pillai märgib, et kriminaalhooldaja pakkus talle alkoholiravi. See pakkumine tuli aga nii

ootamatult, et ta automaatselt keeldus sellest. Ametnik ei selgitanud, kus ja kuidas see mõjutab

tema edasist käekäiku. Tänaseks on ta järele mõelnud ja möönab, et talle on tõesti ravi vaja,

sest kõigi tema rikkumiste taga on alkohol.

10. Rikkumiste kohta selgitab J. Pillai järgmist. 14. juunil 2019 oli tal töövõimetusleht, mis on

lisatud tema kaebuse juurde, ning ta helistas ka kriminaalhooldusametnikule sama päeva

hommikul ja andis teada, et ei saa registreerimisele tulla. 7. septembril 2019 ei viibinud ta

üldse kodus, mida võib kinnitada tema ema, sest alkoholi tarvitas E.R. ning politsei viis

arestimajja E.R. i. Ta möönab, et tal on probleeme alkoholi tarvitamisega. Seega palub ta

kohut anda talle veel üks võimalus ning määrata ta alkoholiravile, et säiliksid tema töö- ja

elukoht. Kui kohtuotsus täitmisele pööratakse, siis kaotab ta mõlemad. Ta loodab, et

alkoholiravi ja spetsialistide nõustamine muudab tema senist käitumist ning ta suudab täita

talle pandud kohustusi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Maakohus põhjendas veenvalt, missugustel asjaoludel ja millistele tõenditele tuginevalt saab

lugeda tuvastatuks, et J. Pillai on rikkunud registreerimiskohustust ning korduvalt eksinud

keelu vastu mitte tarvitada alkoholi. Määruskaebuses püüab J. Pillai näidata, et rikkumisi oli

vähem, kui esimese astme kohus kindlaks tegi. Tema selline üritamine jääb tagajärjetuks.

12. Kaebuses on J. Pillai registreerimisele tulemata jätmist õigustanud sellega, et ta oli

töövõimetuslehel. Oma sõnade kinnituseks on ta ringkonnakohtule esitanud kaks

töövõimetuslehte. Neist selguvalt oli tema töövabastuse periood 6. juunist kuni 19. juulini

2019 ning tööst vabastamise põhjus oli olmevigastus. Esmalt tuleb märkida, et

töövõimetuslehele kantud teabe põhjal (üldsõnaline märge „olmevigastus“) ei saa üheselt

järeldada A. Pillai suutmatust kriminaalhooldusosakonda tulla. Teiseks on aga oluline tähele

panna, et kriminaalhooldusametnikule on J. Pillai kokkusaamiselt puudumist põhistanud

hoopis tööl olemisega (tl 121). Seega on süüdimõistetu väljatoodud põhjustes oluline vastuolu.

Vabanduse kohta, et J. Pillai oli tööl, on maakohus õigesti selgitanud, et isegi selle

paikapidavuse korral, on ta rikkunud kontrollkohustust, kuna ta oleks oma tulemata jätmisest

pidanud ametnikku eelnevalt teavitama. Tõsi, J. Pillai väidab määruskaebuses, et ta

teavitamiskohustust ka täitis, s.o helistas sama päeva hommikul kriminaalhooldusametnikule.

Tema selline ütlemine ei leia aga kinnitust, kuivõrd erakorralisest ettekandest selguvalt sellist

helistamist ei toimunud.

13. Järgmiseks väidab J. Pillai määruskaebuses, et teda polnud kodus 7. detsembril 2019, kui ta

väidetavalt olevat olnud alkoholijoobes. Maakohus leidis, et J. Pillai alkoholi tarvitamist

viidatud kuupäeval tõendab PPA Lõuna prefektuuri vastuskiri kriminaalhooldusosakonna

päringule (tl 129). Selle vastuse kohaselt teatas E.R. politseile tehtud kõnes, et joobes

J. Pillai tuleb temale kallale. Kontrolli käigus selgus, et kõik osapooled olid joobes ning kuna

E.R. oli agressiivne, siis toimetati ta kainenema. Ringkonnakohus möönab, et sellisest

vastusest ei selgu üheselt, kes olid selles nimetatud osapooled. Samas isegi kui möönda, et

J. Pillai nende hulka ei kuulunud ja tema alkoholi tarvitamist 7. detsembril 2019 ei saa lugeda

üheselt tõendatuks, on vaieldamatu, et alkoholijoove tuvastati tal 9. juunil 2019, mil ta

toimetati arestimajja kainenemisele, ja 10. oktoobril 2019, kui ta tuli kriminaalhooldus-

osakonda registreerima. Määruskaebuses ei ole J. Pillai temal neil kahel korral joobe

kindlakstegemist kahtluse alla seadnud.

14. Erakorralisest ettekandest selguvalt tehti J. Pillaile 4. veebruaril 2019 AUDIT test, mille

tulemuse kohaselt oli tema alkoholitarvitamise tase vaimset ja füüsilist tervist ohustav.

Kriminaalhooldusametnik pidas süüdimõistetule vajalikuks sotsiaalprogrammis „Jõud

4(4)

muutuda“ osalemist ning J. Pillai andis 27. veebruaril 2019 nõusoleku programm läbi teha

(tl 131). Nagu maakohus õigesti tuvastas, arvati ta oma käitumise tõttu sellest programmist

välja. Maakohtu istungil 28. oktoobril 2019 on ametnik selgitanud, et J. Pillaiga on tõsiselt

räägitud alkoholiravi määramise küsimuses, kuid J. Pillai on kategooriliselt keeldunud ravile

minemast ja väitnud, et ravi ta ei vaja ja alkoholisõltuvust tal ei ole. Ka esimese astme kohtu

küsimustele vastates on süüdimõistetu kinnitanud, et ravi ta ei vaja, kuna probleemi tal pole

(tl 135). Määruskaebuses on J. Pillai etteheitvalt märkinud, et kriminaalhooldaja pakkumine

alkoholiraviks tuli talle ootamatult ja ametnik ei selgitanud, kuidas selles osalemata jätmine

tema edasist käekäiku mõjutab. Ringkonnakohtu hinnangul osutavad J. Pillai selline õigustus,

sotsiaalprogrammist väljaheitmine ja ravist keeldumine üheselt sellele, et ta ei ole oma

alkoholiprobleemi tõsidusest aru saanud ega ole ka piisavalt motiveeritud selles osas midagi

ette võtma. Kaebuses kinnitab süüdimõistetu küll, et on tänaseks ravivajadust mõistnud ning

on nõus end ravima, kuid tema selline väitmine ei ole veenev. Kolleegium leiab, et nõusolekut

probleemiga tegeleda väljendab J. Pillai vaid eesmärgiga saavutada karistuse täitmisele

pööramata

jätmine.

Mingit

usku

sellesse,

et

süüdimõistetu

end

parandab

ja

alkoholiprobleemiga süvitsi tõesti ka tegelema hakkab, ringkonnakohtul ei ole. Taolise

umbusaldamise on J. Pillai ise esile kutsunud.

15. Kuivõrd J. Pillai pani kuriteo (kannatanu löömine kaheksal korral noaga keha vasakule poole

ja selga) toime alkoholijoobes, on põhjendatud karta, et alkoholi tarvitamine võib kaasa tuua

uued kuriteod. Seega ei ole J. Pillaile uue võimaluse andmine võimalik ning tema karistuse

täitmisele pööramine on vältimatu.

16. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 7. novembri 2019. a määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

(allkiri) (allkiri) (allkiri)