2-19-8725/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. november 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-8725

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks kohustamise nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 3. septembri 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): XX, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee

Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): YY,

lepinguline esindaja Eino Tamm

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 3. septembri 2019 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 8. mail 2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu, mida maakohus

asus menetlema tsiviilasjana nr 2-18-7192. Viidatud asjas nõudis hageja lähenemis- ja

suhtluskeelu kohaldamist, kostja kohustamist hoiduma hageja au hea nime teotamisest ja

ebaõigete andmete ümberlükkamist. Viimane nõuetest oli 17. mai 2018 hagi täpsustuses

sõnastatud järgmiselt (hagiavalduse nõudepunkt 4 d):

kohustada YY avaldama hageja kohta esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

isklikul Facebooki lehel ning oma kulul ka väljaannetes Postimees, Õhtuleht ja

Kroonika nii paberväljaandes kui veebiportaalis järgmise teksti:

„YY on esitanud XX kohta vägivallatsemise valesüüdistusi ja teatab seetõttu, et XX ei

ole YY kunagi rünnanud, löönud ega põhjustanud tema juuste väljalangemist.“

2. Maakohus võttis hagi viidatud tsiviilasjas 29. mail 2018 menetlusse. Kostja vastas hagile

ja vaidles sellele vastu.

3. Hageja esitas 11. veebruaril ja 16. aprillil 2019 menetlusdokumendid, milles täiendas

ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet. Maakohus selgitas 17. aprilli 2019 istungil, et

2 (5)

hageja käitumist võib käsitleda uue hagi esitamisena. Seejärel esitas hageja 15. mail 2019

hagiavalduse täienduse, milles sõnastas ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude järgmiselt

(nõudepunktid 4 ja 5):

4. kohustada YY ebaõigete andmete ja valeväidete ümberlükkamiseks avaldama:

c) oma Facebooki lehel teate: „Minu Facebooki lehel 02. 05. 2018 esitatud

väide „Ma elasin koos värdjaga, kes lõi mind vastu näkku mitmekordselt“ oli

valeväide.“

d) oma Facebooki lehel teate: „Minu Facebooki lehel 06. 05. 2018 esitatud

väited „Mees lööb naist vastu näkku, vastu rindu, tõmbab välja naise juukseid.“;

„Minu endine mees rääkis minuga erinevate häältega aastate jooksul“ olid

valeväited.“

e) oma Facebooki lehel teate: „Minu Facebooki lehel 15. 04.2019 esitatud väide

„XX lõi mind peaaegu surmani, et ma ei saanud tõusta voodist püsti 2 nädalat“

oli valeväide.“

f) oma Facebooki lehel teate: „Minu Facebooki lehel 15. 04. 2019 esitatud

väide „Situation like you have hit me almost til death, manipulated me on all

levels and then tried to make me feel guilty for it by getting all that thing to court

is ABSURD“ [tõlge: Absurdne on olukord, kus sa lõid mind peaaegu surnuks,

manipuleerisid minuga kõikvõimalikel viisidel ja siis tahtsid teha mind kohtu

abil süüdlaseks] oli valeväide.“

5. kohustada YY ebaõigete andmete ja valeväidete ümberlükkamiseks esitama ebaõigeid

andmeid ja valeväiteid avaldanud allpool nimetatud meediaväljaannetele avalduse ja

taotlema esitatud valeväidete ja andmete ümberlükkamist enda kulul järgmiste

teadetega:

a) Postimehe portaalile Elu24, et Postimehe portaalis Elu24 08. 05. 2018

avaldatud YY järgmised väited olid valeväited: „Ma elasin koos värdjaga, kes

lõi mind näkku.“; „Ma elasin koos värdjaga, kes lõi mind mitu korda näkku.“;

„Ta proovis mitme aasta jooksul sisendada mulle, et olen halb inimene ja ilma

temata mitte keegi. Ta lõi mind nii, et ma olin haiglas.“; „Ta lõi mind vastu pead

metallist küünlahoidjaga.“

b) ajalehele Õhtuleht, et ajalehes Õhtuleht 03. 05. 2018 avaldatud YY järgmised

väited olid valeväited: „Ma elasin koos värdjaga, kes lõi mind mitu korda

näkku.“; „Ta proovis mitme aasta jooksul mulle sisendada, et ma olen halb

inimene ja ilma temata mitte keegi.“; „Ta lõi mind nii, et sattusin haiglasse.“;

„Ta lõi mind metallist küünlajalaga vastu pead.“

c) ajakirjale Kroonika, et 11. 05. 2018 ilmunud ajakirjas Kroonika nr 19/1160

avaldatud YY järgmine väide oli valeväide: „Mul oli väga valus.“; „Ma tean, et

mul on õigus öelda välja seda, mida ma pidin kannatama aastaid.“

d) Postimehe portaalile Elu24.ee, et YY poolt Postimehe portaali Elu24.ee

15. 04. 2019 artikli „YY avaldas oma väidetava vägivaldse suhte kohta

ehmatavad pildid“ kohta

antud

selgitus, milles

YY

seostas enda

sotsiaalmeediapostituses

sinikatest

avaldatud

fotosid

XX

vägivaldse

käitumisega YY suhtes, oli valeväide“.

4. Kostja esitas 28. mail 2019 menetlusdokumendi, milles märkis ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõude kohta, et tema poolt hageja kohta avaldatud faktiväited vastavad tõele

ning antud väärtushinnang on põhjendatud.

3 (5)

5. Maakohus ei andnud 7. juuni 2019 määruses luba nõude muutmiseks selliselt nagu hageja

sõnastas selle 16. aprilli ja 15. mai 2019 menetlusdokumentides. Need nõuded (täpsemalt:

eespool p-s 3 tsiteeritud nõuetest p 4 alapunktid e ja f ning p 5 alapunkt d) andis kohus üle

kantseleile registreerimiseks eraldi tsiviilasjana. Kantselei registreeris selle põhjal käesoleva

tsiviilasja nr 2-19-8725.

6. Käesoleva asja menetlemisel tegi maakohus esimese menetlustoimingu 1. augustil 2019

küsides e-kirjaga hagejalt põhjendust, miks peaks hagi alluma Eesti kohtule. Hageja leidis

6. augusti 2019 seisukohas, et kuna kostja elab Eestis aadressil XXX, siis tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 79 lõike 1 üldise kohtualluvuse reegli järgi allub asi Eesti kohtule. Samas

menetlusdokumendis

esitas

hageja

menetluse

peatamise

taotluse.

Kohus

saatis

30. augustil 2019 kostjale kirja ja palus teatada, kus on kostja elukoht. Kostja esindaja teatas

31. augustil 2019, et kostja elab alates juulist 2019 alaliselt Soomes, kus tema aadress on YYY.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus keeldus 3. septembri 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmast. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

Maakohus leidis, et 15. mail 2019 esitatud nõuetega hagi ei allu Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 4

p 1 järgi tuleb kohtualluvuse määramisel kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu

12. detsembri 2012 määrust (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise

ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi: Brüsseli I bis määrus), mille art 4 p 1

järgi esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi

kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Kuna kostja teatel on tema elukoht alates

juulist 2019 alaliselt Soomes, siis saab kostjat hageda ainult Soomes.

Tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p-st 2 ja § 372 lg-st 4 tuleb avalduse menetlusse võtmisest

keelduda ja tagastada see koos lisadega hagejale.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Hagi esitamise

ajal, st nii 16. aprillil 2019 kui ka määruses märgitud 15. mail 2019 oli kostja elukoht kindlasti

Eestis. Ka veel 7. juunil 2019, kui maakohus otsustas uusi nõudeid lahendada eraldi asjas, ei

olnud kostja elukoht muutunud. Kostja ei tõendanud, et ta tegelikult elab väljaspool Eestit.

Määruskaebuses palus hageja koguda kohtul tõend rahvastikuregistrist kostja elukoha kohta.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vaidles kaebusele vastu.

Maakohus rahuldas sisuliselt hageja taotluse rahvastikuregistrist elukohaandmete saamiseks ja

selgitas sellega seonduvat pooltele 19. novembri 2019 e-kirjas. Määruskaebust maakohus ei

rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik

saabus 20. novembril 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

saata asi hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus

rahuldatakse.

11. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja on esitanud nõude, mille suhtes kohaldub valikulise

kohtualluvuse säte. See rikkumine toob kaasa vaidlustatud määruse tühistamise, sest hagi

menetlusse võtmisest ei saa keelduda maakohtu märgitud alustel.

4 (5)

11.1. Õige on maakohtu arusaam, et TsMS § 70 lg 4 p 1 järgi tuleb rahvusvahelise

kohtualluvuse määramisel kohaldada Brüsseli I bis määrust.

11.2. Kui maakohtu viidatud Brüsseli I bis määruse art 4 lg 1 näeb ette üldise kohtualluvuse

reegli, siis art 5 lg 1 kohaselt on võimalik hagi esitamine ka muude riikide kohtutesse, kui see

on ette nähtud sama määruse II peatüki 2.–7. jaos. Viidatud peatüki 2. jaos, mis käsitleb

valikulist kohtualluvust, sisaldub art 7, mille p 2 näeb ette, et isiku vastu, kelle alaline elukoht

on liikmesriigis, võib lepinguvälise kahju puhul esitada hagi teises liikmesriigis selle paiga

kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda.

11.3. Hageja esitas lepinguvälise nõude võlaõigusseaduse § 1047 lg 4 ja § 1055 alusel, mille

ese on hageja kohta avaldatud väidete ümberlükkamine. Kirjeldatud nõude kohtualluvus tuleb

sarnaselt lepinguvälise kahju hüvitamise nõudega määrata Brüsseli I bis määruse art 7 p 2 järgi

(vt nt Euroopa Kohtu 17. oktoobri 2017 otsus kohtuasjas Bolagsupplysningen, C-194/16,

ECLI:EU:C:2017:766, p 48; eelotsusetaotluse põhjendusi vt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-2-16, p 14 jj). Ebaõigete väidete ümberlükkamise nõude hõlmatust

Brüsseli I bis määruse art 7 p-ga 2 kinnitab sama määruse põhjenduse 16 sõnastus.

11.4. Eelnevast tuleneb, et kohtualluvuse hindamisel on vaja tuvastada koht, kus kahju

tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda. Eelkõige peab Eesti kohus käesolevaga

sarnase hagi saamisel kontrollima, kas viidatud koht võib olla Eestis, sest vastavalt juba

märgitule on tegemist valikulise kohtualluvuse sättega.

11.5. Brüsseli I bis määruse art 7 p 2 tõlgendamisel tuleb lähtuda Euroopa Kohtu praktikast ja

kohane on arvesse võtta ka lahendeid, mis käsitlevad sama sisuga ajaliselt eelnenud sätteid

(kohtuotsus Bolagsupplysningen, p 24). Juba varasema kohtupraktika järgi tähistab väljend

„paik, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda“ nii kahjustava sündmuse kui

ka kahju tekkimise paika, kuna kumbki neist võib asjaoludest olenevalt osutuda eriti kasulikuks

nii tõendamise kui ka menetluse korraldamise seisukohast (25. oktoobri 2011 otsus liidetud

kohtuasjades eDate Advertising jt, C-509/09 ja C-161/10, ECLI:EU:C:2011:685, p 41).

11.6. Hageja taotleb Facebookis ja portaalis Elu24.ee avaldatud andmete ümberlükkamist.

Interneti kontekstis on Euroopa Kohus füüsilist isikut puudutavas kohtuasjas leidnud, et kui

isikuõigusi on väidetavalt rikutud veebisaidil avaldatud teabesisuga, siis võib hageja, kes leiab,

et tema õigusi on rikutud, pöörduda kahju hüvitamise nõudega kogu kahju osas selle

liikmesriigi kohtusse, kus on tema huvide kese (kohtuotsus eDate Advertising jt, p 52).

Väidetav rikkumine on üldiselt kõige tuntavam hageja huvide keskmes, arvestades tema mainet

selles paigas. Seega väljendab „kannatanu huvide keskme“ kriteerium paika, kus veebis

avaldatud teabesisuga tekitatud kahju määruse nr 1215/2012 art 7 p 2 tähenduses väljendub

kõige selgemalt (kohtuotsus Bolagsupplysningen, p 33). Järelikult saab just selle liikmesriigi

kohus, kus on hageja huvide kese, kõige paremini hinnata teabesisu mõju hageja õigustele ja

selline kohtualluvus on kooskõlas kohtualluvuse eeskirjade prognoositavuse eesmärgiga

(kohtuotsus eDate Advertising jt, p-d 48 ja 50; kohtuotsus Bolagsupplysningen, p-d 33–35).

11.7. Hageja huvide keskme tuvastamise kohta on Euroopa Kohus märkinud, et füüsilise isiku

puhul vastab see tavaliselt tema alalise elukoha liikmesriigile, aga võib olla ka liikmesriigis,

kus tal ei ole alalist elukohta, kui muud näitajad, nagu kutsealane tegevus, võivad tõendada eriti

lähedast seost selle liikmesriigiga (kohtuotsus eDate Advertising jt, p 49). Hagi menetlusse

võtmise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda neist asjaoludest, mis hageja on esile toonud (vrd nt

Riigikohtu 13. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8939, p 9). Hageja esiletoodust

nähtub, et tema elukoht on Eestis ja hageja ei viita oma seotusele mingi muu riigiga. Selle põhjal

on arusaadav, et hageja huvide kese on Eestis.

11.8. Eelnevast tuleneb, et Brüsseli I bis määruse sätete järgi allub käesolevas asjas esitatud

hagi sama määruse art 7 p 2 valikulise kohtualluvuse sätte järgi Eesti kohtule ka juhul, kui

5 (5)

kostja elukoht on Soomes. Hageja on soovinud asja menetlemist Eesti kohtus, mistõttu polnud

alust hagi menetlusse võtmisest keelduda.

12. Lisaks ei jaga ringkonnakohus maakohtu seisukohta, et kohtualluvuse küsimuse saab

kahtlusteta lahendada lähtudes kostja elukohast hagi menetlusse võtmise ajal. Siiski ei oma see

käesoleval juhul tähtsust, sest eelmises p-s 11 märgitu kohaselt allub hagi valikulise kohtu-

alluvuse reegli järgi mh Eesti kohtule.

13. Pealegi tuleneb Brüsseli I bis määruse art 26 lg 1 esimesest lausest, et pädevaks osutub ka

see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Kostja esitas pärast hageja nende nõuetega tutvumist,

mis eraldati läbivaatamiseks käesoleva asjana, 28. mail 2019 menetlusdokumendi, milles esitas

sisulisi väiteid, aga ei vaidlustanud asja allumist avalduse saanud kohtule. Euroopa Kohus on

selles kontekstis korduvalt sedastanud, et juhul kui kohtualluvuse vaidlustamine ei eelne asja

sisulisele arutamisele, ei tohi see igal juhul toimuda pärast seisukoha võtmist, mida siseriikliku

menetlusõiguse kohaselt loetakse asja arutavale kohtule esitatud esimeseks kaitseks (vt

27. veebruari 2014 otsus kohtuasjas Cartier parfums-lunettes ja Axa Corporate Solutions

assurances, C-1/13, EU:C:2014:109 p-d 36 ja 37 ning seal viidatud varasem praktika).

Käesolevas asjas vastab kostja 28. mai 2019 menetlusdokument neile tunnustele.

14. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja menetlusse võtmise

otsustamiseks samale maakohtule. Maakohtul tuleb kontrollida, kas hageja on tasunud piisava

riigilõivu ja kas hagiavaldus vastab muudele TsMS-st tulenevatele nõuetele. Kui maakohus

võtab hagi menetlusse, siis tuleb lahendada ka hageja 6. augusti 2019 taotlus menetluse

peatamiseks. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata sellele, et tsiviilasjas nr 2-18-7192 kuulutas kohus

menetluse 14. jaanuari 2019 istungil kinniseks ja eraldas käesolevas asjas lahendatavad nõuded

seega kinnisest kohtuasjast. Maakohtul tuleb otsustada, kas käesolev menetlus jätkub kinnisena

ja sellega seonduvat pooltele selgitada.

15. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

16. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm