2-17-1253/92 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

29. november 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-1253

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu ühisvara jagamiseks ja YY

vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 3. aprilli 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): XX, lepinguline

esindaja advokaat Aleksei Vassiljev

Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): YY

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 3. aprilli 2019 määrus tühistada ja saata asi samale maakohtule

menetluse jätkamiseks, sh kompromissi kinnitamise uuesti otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 24. jaanuaril 2017 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu. Hageja

palus jagada poolte ühisvara hulka kuuluva Tallinnas aadressil XXX asuva korteriomandi

(registriosa nr XXXXXXXX, edaspidi: korteriomand) ½ mõttelist osa selliselt, et see jääb

kostja ainuomandisse kohustusega maksta hagejale 43 500 eurot (½ korteriomandi väärtusest)

hüvitist. Lisaks palus hageja jagada alates 14. novembrist 2014 kuni ühisomandi lõpetamiseni

korteriomandi kasutuseelise ja mõista kostjalt enda kasuks välja hüvitise 115 eurot kuus.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja esitas 24. märtsil 2017 vastuhagi, milles palus jagada

ühisvara selliselt, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha eest

tasutakse poolte laenukohustus Swedbank AS-i (edaspidi: Swedbank) ees ning seejärel

jagatakse raha poolte vahel vastavalt nende osade suurusele (¼ : ¾).

3. Maakohus rahuldas 10. jaanuari 2018 otsusega vastuhagi täielikult ja hagi osaliselt.

Maakohus luges korteriomandi ½ mõttelise osa ja laenukohustuse poolte ühisvaraks. Maakohus

otsustas lõpetada ühisomandi korteriomandi ½ mõttelisele osale selle müümisega avalikul

enampakkumisel, täita müügist laekuva raha arvel laenukohustus ning mõista kostjalt hageja

kasuks välja hüvitis 10 864,98 eurot. Järele jääva raha jagas maakohus poolte vahel võrdsetes

2 (3)

osades. Maakohus jättis rahuldamata hageja kasutuseelise hüvitise nõude ning jättis

menetluskulud poolte enda kanda.

4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17. oktoobri 2018 otsusega maakohtu otsuse

-

korteriomandi jagamise osas ja tegi selles osas uue otsuse järgmiselt:

o müüa korteriomand (tervikuna) avalikul enampakkumisel;

o lugeda korteriomandi müügist saadud rahast ¼ hageja ja ¾ kostja osaks;

o täita korteriomandi müügist saadud rahast Swedbankiga 22. novembril 2006

sõlmitud laenulepingust nr 06/219913-EL tulenevad kohustused;

o jätta poolte omavahelises suhtes laenulepingust tulenevad kohustused kostja

kanda ja täita need kohustused kostja osa arvel;

o kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitist 10 864,98 eurot täita see kohustus

korteriomandi müügist saadava raha arvel;

o jagada korteriomandi müügist saadav raha ülejäänud osas poolte vahel vastavalt

nende osade suurusele, s.o ¼ hagejale ja ¾ kostjale;

-

kasutuseelise jagamise nõude osas ja saatis selles osas asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

5. Ringkonnakohtu otsus jõustus ilma edasi kaebamata ja maakohus jätkas menetlust

kasutuseelise nõudes.

6. Pooled esitasid 2. aprillil 2019 maakohtule allkirjastatud kompromissi, mille tingimused

olid järgmised:

-

pooled realiseerivad korteriomandi täitemenetluse seadustiku §-s 102 sätestatud korras

(kompromissi p 1.1) ja seda tehakse kuni 28. jaanuarini 2020 (p 1.2);

-

pooled leppisid, kuidas jaguneb realiseerimisest saadav tulem, kui see on suurem kui

85 000 eurot, väiksem kui 80 000 eurot või jääb nende summade vahele (p-d 1.3–1.5);

-

kui realiseerimine sel viisil kuni 28. jaanuarini 2020 ei õnnestu, siis realiseerib

korteriomandi kohtutäitur ringkonnakohtu otsuses ette nähtud viisil (p 1.6);

-

pooled avaldasid, et kompromiss on tingimuslik tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 430 lg 7 tähenduses (p 1.7);

-

kui korteriomand realiseeritakse kuni 28. jaanuarini 2020, siis palusid pooled tsiviilasja

menetluse lõpetada (p 1.8) ja sel juhul jätta menetluskulud poolte endi kanda (p 1.10),

aga kui realiseerimine ei õnnestu, siis palusid nad menetlust jätkata (p 1.9).

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus kinnitas 3. aprilli 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) kompromissi osaliselt,

täpsemalt selle p-d 1.1–1.7, lõpetas tsiviilasja menetluse ja jättis menetluskulud poolte endi

kanda.

TsMS § 430 lg-s 7 sätestatud tingimuslikus kompromissis on pooltel võimalik kokku leppida

ja seada tingimusi pooltele endile, mitte kohtule. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS

§ 430 lg 1 näeb ette, et kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik kompromissi kinnitada ja menetlust lõpetada

ning taas jätkata tingimuslikult, nagu on pooled soovinud kompromissi p-des 1.8 ja 1.9.

Sama määrusega vabastas maakohus hageja riigilõivu 150 eurot riigituludesse tasumise

kohustusest ja tühistas 4. aprilliks 2019 määratud istungi aja.

3 (3)

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS

8. Hageja esitas 18. aprillil 2019 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada.

Esimese võimalusena taotleb hageja kompromissi tervikuna kinnitamist, teise võimalusena

kinnitamata jätmist ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Hageja palus end

vabastada määruskaebuselt riigilõivu maksmise kohustusest.

Hageja leiab, et TsMS ei võimalda kohtul kompromissi osaliselt kinnitada või osaliselt

kinnitamata jätta – vastavad otsustused tuleb teha kompromissi kui terviku kohta. Poolte

kompromiss ei ole osadeks jagatav ja pooled avaldasid selgelt, et nad soovivad menetluse

lõpetamist üksnes juhul, kui korteriomand realiseeritakse kuni 28. jaanuarini 2020.

9. Maakohus vabastas hageja riigilõivu tasumise kohustusest, võttis kaebuse menetlusse ja

andis kostjale tähtaja vastamiseks. Kostja kaebusele ei vastanud. Maakohus kaebust ei

rahuldanud ja edastas selle ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 4. oktoobril 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus ei saa teha uut määrust kompromissi kinnitamise või kinnitamata jätmise

kohta, vaid maakohtul tuleb asja menetlust jätkata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

11. Põhjendatud on määruskaebuse väide, et TsMS ei näe ette võimalust kompromissi osaliseks

kinnitamiseks. TsMS § 430 lg 1 esimese lause sõnastuse kohaselt väljendab kompromiss poolte

tahet. Seda ei saa kohus ise asuda sisustama ega muutma. Kui kohus leiab, et kompromissi ei

saa kinnitada, siis on tal esiteks võimalus pooltega kompromissi kinnitamise takistusi arutada

või teiseks jätta kompromiss TsMS § 430 lg-s 4 ette nähtud korras kinnitamata. Kompromissist

võib kinnitamisel välja jätta üksnes osa, mis ei muuda poolte kokkulepet sisuliselt (nt avaldused

kohtule või tingimused juhuks, kui kohus kompromissi ei kinnita, vt Riigikohtu 15. aprilli 2015

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-15, p 11 neljas lõik; 21. septembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-78-16, p 10 neljas lõik; 12. novembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-14253, p 17).

Seevastu juba sõnastuse parandamine tuleks pooltega kooskõlastada (ibid p 13).

Maakohus jättis tähelepanuta, et kompromissi põhitingimused ei kajasta kasutuseelise nõuet,

mis oli kompromissi saamise ajal kohtu menetluses. Kompromissi tähendus poolte jaoks võis

seisneda selles, et kui nad saavutavad korteriomandi realiseerimisel piisavalt hea tulemuse

kokku lepitud aja jooksul, siis ei soovi hageja kasutuseelise nõude lahendamist ja kostja on

sellega nõus, sh kannab ise oma menetluskulud. Praegu kinnitatud kompromiss seda tahet enam

ei väljenda. Samas välistab TsMS § 432 hagejal sama nõudega uuesti kohtusse pöördumise.

Maakohtul tuleb selgitada välja poolte tahe juba esitatud kompromissi osas ja TsMS § 4 lg-st 4

juhindudes selgitada pooltele, kuidas nad saavad jõuda soovitud tulemuseni. Kui pooled jäävad

oma senise kompromissi kinnitamise taotluse juurde, siis tuleb otsustada selle kas tervikuna

kinnitamine või kinnitamata jätmine. Kompromissiga sellise menetlusliku olukorra loomine,

mis seaduse järgi pole võimalik, vastab TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses viimasena nimetatud

kompromissi kinnitamata jätmise alusele, et kompromissi ei ole võimalik täita.

12. TsMS § 173 lg 3 kohaselt määratakse menetluskulude jaotus asja uuel läbivaatamisel.

Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu, et vaidlustatud määrusega ei lahendatud kogu

hagejale antud menetlusabi summa riigile tasumise või sellest vabastamise küsimust.

13. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks

maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale TsMS § 433 lg 2 järgi kaevata (vrd Riigikohtu

21. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-14-7385, p 13).

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm