2-16-18196/55 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. november 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-18196

Tsiviilasi

Akos Invest UÜ hagi Pille Tiiraku vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Pille Tiiraku vastuhagi Akos Invest UÜ vastu võlgnevuse

ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

47 803 eurot 58 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. mai 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Akos Invest UÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

29. oktoober 2019

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja / vastuhagis kostja): Akos Invest UÜ

(registrikood 12038048), esindaja advokaat Janar Kuus

Vastustaja (kostja / vastuhagis hageja): Pille Tiirak

(isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Mihkel

Nukka

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 14. mai 2019 otsus tühistada hagi täieliku rahuldamata jätmise

ja vastuhagi rahuldamise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada

Akos Invest UÜ hagi osaliselt, mõista Pille Tiirakult välja Akos Invest UÜ kasuks

põhivõlana 3729.25 eurot ja viivis põhivõlalt 1995 eurot ning jätta Pille Tiiraku

vastuhagi Akos Invest UÜ vastu rahuldamata.

2. Akos Invest UÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda Tartu Maakohtu 14. mai 2019 otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada UÜ Akos Invest hagi Pille Tiiraku vastu osaliselt.

3.2. Välja mõista Pille Tiirakult UÜ Akos Invest kasuks põhivõlana 3729,25 eurot ja

viivis põhivõlalt seisuga 2. detsember 2016 summas 1995 eurot.

3.3. Pille Tiiraku vastuhagi UÜ Akos Invest vastu jätta rahuldamata.

4. Jätta hagilt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv osaliselt Pille Tiiraku kanda

ja välja mõista Pille Tiirakult riigilõivuna 850 eurot Akos Invest UÜ kasuks.

5. Ülejäänud poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. UÜ Akos Invest (hageja/töövõtja) esitas 5. detsembril 2016 Pille Tiiraku (kostja/tellija) vastu

hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 31 142,4 eurot (sh lisatööd)

ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 16 661,18 eurot.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17. mail 2016 töövõtulepingu, mille objektiks oli

eramaja renoveerimine vastavalt hinnapakkumisele. Ehitustööd pidid valmima 5. augustiks

2016 ning tööde maksumuseks oli 39 000 eurot (lisandub käibemaks). Kostja saatis 29. juunil

2016 hagejale töövõtulepingu ülesütlemise avalduse, millega ütles lepingu erakorraliselt üles

28. juunist 2016 hageja poolse lepingu olulise rikkumise tõttu. Kostja lisas avaldusele Procula

OÜ 26. juunil 2016 koostatud ehitustööde mittevastavuse tabeli.

Hageja saatis 18. juulil 2016 kostjale arve reaalselt tehtud tööde eest 35 952 euro (lisandub

käibemaks) tasumiseks. Kostja on ettemaksuna tasunud 12 000 eurot (10 000 eurot, lisandub

käibemaks), mistõttu on kostjal tasumata 25 952 eurot, koos käibemaksuga 31 142,4 eurot.

Hageja on kõik lepingust tulenevad tööd teinud kokkulepitud tingimustel. Lepingu erakorralise

ülesütlemise ajaks oli suurem osa töödest tehtud ning jäänud olid vaid need tööd, mis ei olnud

enam suure mahuga.

Olulist lepingu rikkumist ei ole, sest ülesütlemise avalduse põhjendused on ebaõiged ja otsitud

eesmärgiga vabaneda tööde eest tasumisest. Ehitustööde lõpetamiseni oli veel piisavalt aega,

siis ei saanud kostjal olla mõjuvat põhjust taganeda lepingust täiendavat tähtaega puuduste

kõrvaldamiseks andmata. Hageja tegi tööd vähemalt keskmise kvaliteediga. Lepingus ei olnud

kokku lepitud kõrgemates kvaliteedinõuetes.

Lepingu p-de 3.4 ja 4.3 kohaselt kohustus kostja esitama hagejale kõigepealt pretensiooni

väidetava puuduse kohta, kuid ehitustööde käigus kostja ühelegi puudusele hageja tähelepanu

ei juhtinud. Esmakordselt tõi kostja väidetavad puudused ehitustöös välja alles töövõtulepingu

erakorralise ülesütlemise avalduses.

Isegi, kui kostjal oleks olnud õiguslik alus leping erakorraliselt üles öelda, ei saa ta jätta hagejale

tasumata juba tehtud ehitustööde eest. Riigikohus on rõhutanud tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, et

hea usu põhimõttega võib olla vastuolus töö tervikuna vastuvõtmisest keeldumine, kui töö on

osadeks jaotatav ning oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi.

Hageja on seisukohal, et sama põhimõte on kohaldatav ka juhul, kui kostja keeldub hagejale

tasumast reaalselt tehtud tööde eest. Tasu maksmise kohustus ei sõltu VÕS § 655 lg 1 alusel

sellest, kas kostja on eelnevalt tehtud ehitustööd vastu võtnud. Hageja ei ole lepingut (oluliselt)

rikkunud, mistõttu sai kostja lepingu üles öelda üksnes VÕS § 655 lg 1 alusel.

Kostjal tuleb tasuda lisatööde eest, sest osa töödest tellis kostja täiendavalt (nt betoonplaadi

lõhkumine, heki ja kännu väljakaevamine). Katusetööde mahud andis hagejale hinnapakkumise

tegemiseks kostja, mistõttu ei saa kostja keelduda tasumast tegelike mahtude alusel. Hageja on

esitanud kostjale 18. juulil 2016 arve koos informatsiooniga lisatööde kohta. Kokku on hageja

teinud lisatöid 6222 euro eest, lisandub transport 700 eurot ( koos käibemaksuga 8306,4 eurot).

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus

kostja jätta hageja kanda.

Kostja ei vaidle vastu lepingu sõlmimisele ja ehitustööde valmimise tähtajale. Vale on aga

hageja väide, et kokkulepitud tööde maksumusele lisandus käibemaks. Lepingu p-s 2.1 on

otsesõnu lepitud kokku, et tööde maksumus hinnapakkumise järgi on 39 000 eurot.

Kostja ei ole hagejalt töid vastu võtnud, sest hageja ei ole senini esitanud nõuetekohast tööde

üleandmise akti, tööd ei vasta lepingutingimustele ja on oluliste puudustega. Lepingu p 3.6

alusel kohustus hageja tööde lõppedes esitama kaetud tööde aktid nendes tööde etappides, mida

hiljem ei ole võimalik vaadelda ja kontrollida. Hageja kaetud tööde akte kostjale ei esitanud.

Kostja ja tema abikaasa esitasid hagejale 2016. aasta mai lõpust kuni 2016. aasta juuni lõpuni

lugematul arvul suulisi pretensioone töö puuduliku kvaliteedi kohta. Hageja töös esinesid

olulised puudused, nt 100 mm vahtplast paigaldati seina 100 mm tüüblitega, katusetööde käigus

jäi katus lohuliseks, soojustuse paigaldamiseks kasutati vale montaaživahtu, ehitajad tarbisid

ehitusobjektil alkoholi jne. Kuna kostja on eraisik ja tal puudub ehitustööde tellimisega varasem

kogemus, ei ole ta ka enne 29. juunit 2016 kirjalikult pretensioone hagejale esitatud.

Kuna hageja ei suutnud kuu aja jooksul pretensioonides viidatud probleeme kõrvaldada, tellis

kostja ehituse järelevalveteenuse ja ehitusekspertiisi Procula OÜ-lt, mida esindas

ehitusspetsialist J. Bahovski. Esmase ülevaatuse tulemusel ilmnesid hageja ehitustöös olulised

puudujäägid ning tuvastati, et hagejal puudub ilmselt pädevus lepingus kokkulepitud tööde

tegemiseks ja nende lõpetamiseks.

Kostja hinnangul on lepingust taganemine põhjendatud ja kehtiv. Kostja on taganemisavalduses

põhjendanud, et omanikujärelevalve raames on ilmnenud hageja tehtud tööde kvaliteedid osas

tõsised puudujäägid, mis seisnevad selles, et 1) fassaadi materjali paigaldusel ei ole järgitud

ühtegi tootja paigaldusnõuet; 2) katus on lohuline, mis on tingitud ebapiisavast katuse

rihtimisest; 3) katuse konstruktsioonid niiskunud; 4) soojustusmaterjal on niiskunud ning

vahetamist vajav soojustus vahetamata. Taganemisavalduse lisaks on tööde mittevastavuse

tabel, milles on toodud üksikasjalikult välja selleks ajaks ilmnenud olulisemad puudused hageja

tehtud töös. Hageja oli ulatuslikult rikkunud lepingust tulenevat kohustust teha tööd vastavalt

kokkulepitud nõuetele ja heale ehitustavale. Tööde tegemise ebakvaliteetsus vajanuks hiljem

ca 30-40% ulatuses ümbertegemist. Sellises ulatuses lepingu rikkumise tõttu jäi kostja

kahjustatud lepingupoolena olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult töövõtjalt lootis –

kvaliteetne ehitustöö, mida ei peaks hiljem täiendavate ressurssidega ümber tegema (lepingu

ülesütlemise alus VÕS § 116 lg 2 p 1). Kostja eeldas töövõtjalt algusest peale

renoveerimistööde tegemist vastavalt heale ehitustavadele, mille rikkumine on aluseks lepingu

ülesütlemiseks VÕS § 116 lg 2 p 2 alusel. Tuvastatud ebakvaliteetsus viitab vähemalt töövõtja

raskele hooletusele, mis on samuti lepingu ülesütlemise aluseks VÕS § 116 lg 2 p 3 alusel.

Ehitusjärelevalve raames tuvastatud rikkumiste iseloom ei anna tellijale mõistlikku põhjust

eeldada, et töövõtja täidaks kohustusi edaspidi korrektselt ilma, et sellega kaasneks tellijale

täiendavad kulud tööde ümbertegemiseks (VÕS § 116 lg 2 p 4). Ekspert J. Bahovski hinnangul

on hageja teostatud tööde maksumus 5243,8 eurot. Hinnanguline mittekvaliteetselt teostatud

tööde ümbertegemise maksumus on vahemikus 3000 kuni 4000 eurot. Seega on teostatud tööde

maht antud objekti raames 1243,8 eurot – 2243,8 eurot.

Hageja aktsepteeris kostja taganemisavaldust ja nõustus lepingu lõpetamisega. Hageja esindaja

on ise tuginenud 15. augusti 2016 kirjas lepingu ülesütlemisele. Lepingu lõpetamisega

nõustumist kinnitab hageja käitumine, kui ta ei jätkanud lepingu täitmist ega asunud taganemise

avaldusele lisatud nimekirjas märgitud puuduseid kõrvaldama. On tuvastatav, et konkludentsete

tahteavalduste vahetamise teel on saavutatud kokkulepe, et kostja on kehtivalt lepingust

taganenud.

Pooled ei vaidle, et kostja on tasunud hagejale 12 000 eurot. Kostja tasaarvestab VÕS § 197

lg 1 alusel hageja nõude 2243,8 euro ulatuses kostja lepingu tagasitäitmisest (VÕS § 189 lg 1)

tuleneva nõudega.

Ebaõiged ja tõendamata on hageja väited lisatööde tegemise kohta ja kostja vaidleb sellele

nõudele vastu. Hageja ei teavitanud kordagi kostjat, et lepingu täitmiseks on vaja teha lisatöid.

Tegelikult lisatöid ei tehtud. Hageja kohtule esitatud tabelid on kontrollimatud, arusaamatud ja

väited tabelites viidatud tööde nõuetekohase tegemise kohta on valed ning tõendamata. Pooled

leppisid lepingu p-s 6.1 kokku tööde kogumaksumuse. Lepingu p 6.3 kohaselt tuli tööde

mahtude muutumise korral sõlmida kirjalik kokkulepe. Pooled ei ole kirjalikku kokkulepet

lisatööde tegemise kohta sõlminud.

Hageja viivisenõue on tervikuna alusetu ja põhjendamata. Isegi, kui hageja nõue oleks

põhjendatud, ei oleks viivis 0,5% päevas ühelgi juhul põhjendatud. Selline viivis on otseselt

vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja nõutava viivise määraks on 182,5% aastas, mis ületab

enam kui 20 korda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäära ja on tühine. Kostja viitab

seejuures Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16. Isegi, kui hageja nõue oleks

põhjendatud, tuleb hagis nõutavat viivist vähendada nullini.

3. Kostja (vastuhagis hageja) esitas 10. jaanuaril 2017 vastuhagi võlgnevuse nõudes. Kostja

palus mõista hagejalt kostja kasuks välja 9752 eurot 20 senti, sissenõutavaks muutunud viivis

386,88 eurot ning jooksev viivis alates 11. jaanuarist 2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni rahaliste kohustuste täitmiseni.

Kuna kostja taganes lepingust kehtivalt, tuleb hagejal tagastada kostjale VÕS § 189 lg 1 alusel

tasutud ettemaks 12 000 eurot.

Vastuhagi põhinõude suuruseks on 9752,20 eurot (12 000 – 2243,20, mille kostja on

tasaarvestanud). Kostja palub välja mõista ka viivise. Kostja arvates möödus mõistlik tähtaeg

ettemaksu tagastamiseks kahe nädala möödudes taganemisavalduse esitamisest, s.o 13. juulil

2016. Seega arvestab kostja seadusjärgset viivist 9752,20 eurolt alates 14. juulist 2016.

4. Hageja palus jätta kostja vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.

MAAKOHTU LAHEND

5. Maakohus jättis hageja hagi rahuldamata. Maakohus rahuldas kostja vastuhagi ning mõistis

hagejalt kostja kasuks välja võlgnevuse 9752,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

386,88 eurot ja viivise alates 11. jaanuarist 2017 VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud määras

põhivõlgnevuse tasumata osalt kuni võlgnevuse tasumiseni. Maakohus jättis menetluskulud

hageja kanda.

Maakohus leidis, et kuna hageja nõuab kostjalt poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneva tasu

maksmist tehtud tööde eest, tuleb esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud

sissenõutavaks. Kostja on tuginenud sellele, et tema ei ole lepingus kokkulepitud töid vastu

võtnud ega tasunud nende eest hagejale. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et kostja oleks

kokkulepitud tööd vastu võtnud. Seega tuleb kindlaks teha, kas hageja tööd saab lugeda

vastuvõetuks.

Lepingust nähtub, et tööde maksumuseks oli 39 000 eurot. Hageja esitas 18. juulil 2016 kostjale

arve 35 952 euro (lisandub käibemaks) saamiseks. Kostja oli ettemaksuna tasunud 10 000 eurot

(lisandus käibemaks), mistõttu on kostjal tasumata 31 142,40 eurot (summa koos

käibemaksuga). Kostja ei ole hagejalt töid vastu võtnud, sest hageja ei ole senini esitanud

nõuetekohast tööde üleandmise akti ning tööd ei vasta lepingutingimustele ja on oluliste

puudustega.

Kohtu hinnangul on praeguses asjas kostja tõendanud, et hageja tehtud tööd olid oluliste

puudustega. Kostja esitas vastuses hagiavaldusele taganemisavalduse lisana tööde

mittevastavuse tabeli, milles on toodud üksikasjalikult välja selleks ajaks ilmnenud olulisemad

puudused hageja tehtud töös. Kostja on taganemisavalduses selgitanud, et hageja on ulatuslikult

rikkunud lepingust tulenevat kohustust teha tööd vastavalt kokkulepitud nõuetele ja heale

ehitustavale. Nimetatud ehitustööde mittevastavuse tabelist (I kd, tl 15-16) nähtub muu hulgas:

„nurgad on kleebitud ilma plaatide omavaheliste astmeteta; plaatidel on liiga suured vahed,

vuugivahed on täidetud ebapiisavalt; paigaldatud tüüblid on lühikesed; stardiprofiil on kõver ja

loperdab; katuse konstruktsioon on rihtimata; katuse OSB ei jookse ühtlaselt kaldu vaid tekib

ülemineku nurk; sauna osa katuse soojustus paigaldamata osaliselt; katus oli katmata ja jooksis

läbi; paigaldatud vill märgunud läbijooksude tõttu.“ Kohus nõustus kostja käsitlusega, et tööde

tegemise ebakvaliteetsus vajanuks hiljem ca 30-40% ulatuses ümbertegemist. Sellises ulatuses

lepingu rikkumise tõttu jäi kostja kahjustatud lepingupoolena olulisel määral ilma sellest, mida

ta õigustatult töövõtjalt lootis – kvaliteetne ehitustöö, mida ei peaks hiljem täiendavate

ressurssidega ümber tegema (lepingu ülesütlemise alus VÕS § 116 lg 2 p 1). Kostja eeldas

töövõtjalt algusest peale renoveerimistööde tegemist vastavalt heale ehitustavadele, mille

rikkumine on aluseks lepingu ülesütlemiseks VÕS § 116 lg 2 p 2 alusel. Tuvastatud

ebakvaliteetsus (kõverus, lohulisus, materjalide niiskumine, tootja paigaldusnõuete järgimata

jätmine jms) viitavad vähemalt töövõtja raskele hooletusele, mis on samuti lepingu ülesütlemise

aluseks VÕS § 116 lg 2 p 3 alusel. Samuti on põhjendatud kostja väide, et ehitusjärelevalve

raames tuvastatud rikkumiste iseloom ei anna tellijale mõistlikku põhjust eeldada, et töövõtja

täidaks kohustusi edaspidi korrektselt ilma, et sellega kaasneks tellijale täiendavad kulud tööde

ümbertegemiseks (VÕS § 116 lg 2 p 4).

Kohus käsitles J. Bahovski 17. juulil 2016 koostatud auditit kui kirjalikku tõendit, kohtu jaoks

ei ole tegemist ehitustehnilise ekspertiisiaktiga. Lisaks auditile on kostja oma väiteid tõendanud

tunnistajate ütlustega.

Kohus luges tuvastatuks kostja esitatud tõenditega, et kostja teavitas enne lepingu ülesütlemist

hagejat töödes esinevatest puudustest. Seda on kinnitanud vande all kohtule tunnistaja Aare

Kaur, kes selgitas, et viitas Akos Loogale puudustele, kuid töid ei parandatud. Tunnistaja

J. Bahovski ütlustest nähtub: „Kui räägiti ühest probleemist, siis katus kaeti kinni ja kehitati

õlgu, mida edasi. Räägiti, et rihtige ära, kahe päeva pärast oli SBS peale pandud ja mehed

ütlesid, et nüüd ei saa enam midagi teha.“ Samuti on tunnistaja T. Tiirak kinnitanud, et

põhilause oli tööde teostajal, et kõik saab korda /…/ Öeldi, et kõik saab korda. Selle ajani ei

muutunud midagi kuni järele vaataja tuli /…/ Puudustest teavitati ehitajat juba mais 2016.“

Hageja tunnistajate ütlused selle kohta, et varem ei teatatud puudustest, ei oma asjas tähendust,

kuivõrd hageja tunnistajad olid ehitajad ja kostja ei pidanudki suhtlema puuduste teemal

ehitajatega vaid töövõtjaga, kelleks oli hageja.

Kohus nõustus VÕS § 77 lg 1 alusel kostja väitega, et küsimustes, millistes leping ei näinud

ette konkreetset kvaliteedinõuet, pidi töö olema tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga ning

keskmise kvaliteedi hindamisel saab kohtu hinnangul lähtuda heast ehitustavast ja Eestis

kehtivatest ehituslikest kvaliteedinõuetest. Kohtu hinnangul ei kinnita hageja positsiooni väide,

et vigu ja olulisi puuduseid ehitustöödes õigustab asjaolu, et ehitustööd ei olnud lõpetatud.

Ehitusauditis on J. Bahovski hinnanud ainult tehtud ehitustöid ning arvestanud sellega, et

ehitustööd ei ole lõpetatud.

Tõenditest tulenevate ehitusvigade ulatuse ja tõsiduse tõttu ning ehitaja suhtes usalduse kaotuse

tõttu, oli kostjal alus taganeda 29. juunil 2016 lepingust. Kuivõrd töö oli tehtud puudusega, oli

tellijal VÕS § 110 lg 1 kohaselt õigus keelduda töö vastuvõtmisest ja seetõttu ei tekkinud kostjal

kohustust tasuda hagejale tehtud tööde eest. Sellest tulenevalt nõustub kohus kostja käsitlusega,

et tal oli alus lepingust taganeda ilma hagejale tööde parandamiseks tähtaega andmata. Asjas

kogutud tõendite pinnalt nõustus kohus kostjaga, et hageja töövõtu tasunõue ei kuulu

rahuldamisele, sest see ei ole muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole tõendanud puudusteta

töö üleandmist kostjale ega seda, et tööd tuleks lugeda vastuvõetuteks. Kostja on tõendanud

töödes oluliste puuduste esinemist, millest tulenevalt oli kostjal õigus lepingust taganeda.

Võttes arvesse tunnistajate ütluseid ning ehitusauditis tuvastatud asjaolusid, oli ilmne, et kostja

ei saanud hagejalt lepingus kokkulepitud kvaliteetset (heale ehitustavale vastavat)

ehitusteenust. Kuivõrd kostja ei võtnud hageja tehtud tööd vastu, ei tekkinud kostjal kohustust

tasuda tehtud töö eest, mistõttu jääb hagiavaldus rahuldamata. Kohus ei võtnud seisukohta

selles, kas tööde maksumuses lepiti kokku käibemaksuga või ilma.

Hageja ei ole tõendanud asjaolu, et pooled oleksid lisatöödes või lepingutasu suurendamiseks

kokku leppinud. Käesoleval juhul on pooled töövõtulepingus tööde hinnas kokku leppinud.

Seega väljendub hagejale makstav tasu töövõtulepingus lõplikul kujul. Lisatööd on lepingu

muudatused ja peavad olema seega koostatud kirjalikult.

Kohus tuvastas, et kostja on lepingust kehtivalt taganenud. Töövõtulepingust taganemise korral

toimub tagasitäitmine VÕS § 188 lg 2 ja § 189 lg 1 alusel.

J. Bahovski koostatud auditi (I kd, tl 74-78) kohaselt olid lepingust taganemise ajaks hageja

tehtud tööde maksumus on 5243,80 eurot. J. Bahovski hindas mittekvaliteetselt tehtud tööde

ümbertegemise maksumuseks 3000 kuni 4000 eurot ja kinnitas, et hageja tehtud tööde maht on

1243,80 eurot kuni 2243,80 eurot, mille juurde jäi ka 10. detsembril 2018 kohtule vande all

antud ütluste andmisel. Kuna kostja oli tasunud hagejale ettemaksuna 12 000 eurot ning

lepingust taganemise hetkeks oli teostatud tööde väärtus 1243,80 eurot kuni 2243,80 eurot, siis

esitas kostja vastuhagi põhinõudena 9752,20 eurot. Kohus nõustus kostja sellekohase

arvutuskäiguga. Kostja taganes 29. juunil 2016 avaldusega lepingust ja hagejal tuleb tagastada

kostjale VÕS § 189 lg 1 alusel tasutud ettemaks 12 000 eurot. Kostja on 10. jaanuari 2017

menetlusdokumendis tasaarvestanud oma nõudest hageja vastu maksimaalselt võimaliku

põhjendatud nõude 2243,80 euro ulatuses. Seega on vastuhagi põhjendatud 9752,20 eurot (12

000 - 2243,80). Rahuldamisele kuulub ka kostja viivisenõue.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsus täies ulatuses ning teha uus otsus, millega rahuldada hageja hagi ning mõista

kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 31 142,4 eurot ja viivised hagi esitamise aja 2. detsember

2016 seisuga 16 661,18 eurot ning jätta kostja vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

Pooled ei vaidle, et lepingu ülesütlemise hetkeks ei olnud ehitustööd lõpetatud, mistõttu on

kohus ekslikult tuginenud nõuetele, mis esitatakse valmis ehitustöödele. Kohus on kohtuotsuse

punktides 12-17 esitanud põhjendused tööde vastuvõtmise kohta ja tasu sissenõutavaks

muutumise kohta, kuid pooled sinnani ei jõudnudki. Kohus on ebaõigesti tuginenud VÕS § 637

lg-tele 3 ja 4. Hagejal oli tööde tegemiseks aega üle kuu ning tööde lõpetamisel oleksid need

ka vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile.

Kuna tegemist ei ole kestvuslepinguga, siis puudus kostjal õigus leping üles öelda. Lepingust

taganemiseks puudus kostjal õiguslik alus. Täitmata on taganemise materiaalne eeldus, kuna

lepingu ülesütlemise avalduses toodud põhjendused on ebaõiged ja otsitud. Kostja ei esitanud

hagejale ühtegi pretensiooni enne ülesütlemise avalduse esitamist 29. juunil 2016. Ei ole usutav,

et J. Bahovski ja A. Kauri, kes on ehituses tegutsenud 25 aastat, ei esitanud tööde kvaliteedi

osas pretensioone kirjalikult. Kvaliteedi osas varasemate pretensioonide esitamist ei nähtu ka

lepingu ülesütlemisavalduses ja J. Bahovski auditist. Kohtu järeldus, et kostja ei pidanud hageja

ehitajatele puuduste osas teatama, on arusaamatu. Ei ole eluliselt usutav, et kui kostja oleks

esitanud hagejale pretensioone ehitustööde kvaliteedi osas, siis poleks hageja sellest oma

töötajaid informeerinud. Seega ei võinud kostja lepingust taganeda ilma täiendavat tähtaega

andmata (VÕS § 116 lg 4). Samuti ei ole kohaldatav VÕS § 116 lg 2 p 2, sest isegi puudustega

töö korral ei saanud kostjal kaduda huvi lepingu täitmise vastu. Kuna kostja on tuginenud

ülesütlemise avalduses kõigile VÕS § 116 lg 2 toodud punktidele, jääb arusaamatuks, millisel

õiguslikul alusel lepingust taganeti.

Maakohus järeldas ebaõigesti, et hageja tehtud tööd olid oluliste puudustega. Kohus ei ole

arvestanud hageja tunnistajate ütlustega, vaid tegi kõik järeldused J. Bahovski auditi ning kostja

tunnistajate ütluste põhjal. J. Bahovski auditis ja suulistes ütlustes on vastuolud.

Kostja pole tõendanud (nt kuludokumendiga), et on hageja tehtud tööd ümber teinud, vaid

soovis nimetatut tõendada perekonnaliikmete ütlustega. Kostja perekonnaliikmete ütlused

tunnistajatena ei ole usaldusväärsed, kuivõrd nad on isiklikult huvitatud kostjale soodsate

ütluste andmisest.

Kostjal puudus põhjus lepingust taganemiseks, sest hageja oleks andnud valminud töödele

töövõtugarantii (lepingu p 9.1).

Kostja ei tuginenud lepingu ülesütlemise avalduses sellele, et teise korruse katusetöödega oleks

probleeme. See, et kostja on üritanud kohtumenetluses esitada täiendavaid puudusi, viitab

sellele, et tegelikult neid puudusi ei esinenud. Kostja märkis lepingu ülesütlemise avalduses, et

nõuetekohaselt on hageja poolt tehtud ehitustöid summas 12 000 eurot ja võtab selles osas

ehitustööd vastu. Seetõttu on arusaamatu, et kohus rahuldas vastuhagi ning mõistis hagejalt

kostja kasuks välja võlgnevuse 9752,20 eurot. Kohus jättis ka tähelepanuta, et kostja ei ole

taotlenud hinna alandamist, mistõttu ei võinud kohus hinna alandamist kohaldada.

Hageja on jätkuvalt seisukohal, et lepingust taganemine ei olnud õiguspärane ning leping tuleb

lugeda kostja poolt üles öelduks VÕS § 655 lg 1 alusel. Seega ei sõltu kostja tasu maksmise

kohusustus ehitustööde vastuvõtmisest. Lisaks sellele ei saa kostja jätta hagejale tasumata

reaalselt teostatud ehitustööde eest. Kostjal tulnuks tasuda ka täiendavalt tellitud lisatööde eest.

Kostja on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega.

7. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Maakohus tuvastas õigesti, et hageja rikkus oluliselt lepingut. Hageja nõuab kostjalt makstud

12 000 eurole täiendavalt 31 142,40 eurot. Kokku teeb see suurema summa, kui lepingu kokku

lepitud. Nii ehitusaudit kui tunnistajate ütlused kinnitavad, et enamus tööst oli lepingust

taganemise hetkeks nõuetekohaselt tegemata või vajas ümbertegemist. Maakohus on

põhjendanud hageja kohustuste rikkumise asjaolusid. Hageja ei ole esitanud ümberlükkavaid

tõendeid, et teostatud tööd vastasid heale ehitustavale ning olid kooskõlas ehitusmaterjalide

tootjate poolt ette antud paigaldusjuhenditega. Kohus arvestas taganemise hetke seisuga tehtud

tööde kvaliteeti ja tuvastas nii tööprotsessis kui lõpetatud töölõikudes olulisi puudusi.

Maakohus on õigesti hageja esitatud tõendeid hinnanud ning leidnud, et hagi lisad 10, 11 ja 12

ei kinnita tööde nõuetekohasust.

Ebaõige on hageja väide, et talle ei esitatud pretensioone ehitustööde puuduste kohta. Kostja ei

vastuta kuidagi hageja ettevõtte sisese kommunikatsiooni eest ning piisas, et pretensioonid

esitati hageja seaduslikule esindajale.

Maakohus tuvastas õigesti ja tõenditele tuginedes, et hageja taganes lepingust kehtivalt.

Töövõtugarantii ei välista tellija õigust lepingust taganeda. Vastupidine hageja väide on

vastuolus hea usu põhimõttega. Lepingust taganemise õigust ei välista, et lepingu tähtaeg ei

olnud saabunud.

Maakohus kohaldas õigesti VÕS § 189 lg-d 1-3. Kuna kostja oli tasunud hagejale ettemaksuna

12 000 eurot ning lepingust taganemise hetkeks oli teostatud tööde väärtus 1243,80 eurot kuni

2243,80 eurot, siis katab ettemaks üleantu väärtuse. Seega jättis kohus põhjendatult hageja hagi

rahuldamata.

Põhjendamatu on väide, et kohus ei võinud arvestada ehitusauditi kui dokumentaalse tõendiga.

RYL nõuetele viitamine ehitusauditis ei muuda automaatselt dokumentaalset tõendit

ebausaldusväärseks. Samuti ei ole J. Bahovski ütlused vastuolus ehitusauditiga.

Maakohus on õigesti leidnud tõendeid kogumis hinnates, et hageja ei ole tõendanud, et ta on

nõuetekohaselt teinud töid väärtusega 43 142,40 eurot. Ebaõige on hageja väide, et kostja pole

esitanud tõendeid tööde ümbertegemise kohta. Näiteks esitas kostja 11. oktoobri 2018

menetlusdokumendi lisadena fotod ümberehitustöödest. Lisaks kinnitasid tööde ümbertegemist

tunnistajad.

OÜ Termomeeter arvamus ei tõenda, et hageja tehtud tööd väärtuses 43 142,40 eurot olid

nõuetekohased. Arvamuse kokkuvõttes on osundatud, et kõik tööd ei olnud nõuetekohaselt

tehtud. Lisaks ei ole arvamus usaldusväärne, kuna selle koostaja ei ole ehitusobjektil käinud

ega ehitusdokumentidega tutvunud. Usaldusväärsed ei ole ka hageja töötajate antud ütlused,

kellel oli ilmselgelt otsene huvi enda tehtud töid õigustada ning hoiduda tööandjale kahjulike

ütluste andmisest.

Maakohus ei ole kohaldanud vastuhagi lahendamisel hinna alandamise norme. Vastuhagi nõue

ei olnud hinna alandamine, vaid tagasitäitmine VÕS § 189 lg 1 järgi.

Maakohus leidis õigesti, et hageja lisatööde hüvitamise nõue on põhjendamata. Pooled ei ole

kirjalikult lisatöödes kokku leppinud (lepingu p 6.3).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja

menetlusõigusnormi rikkumise tõttu tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt hagi täieliku

rahuldamata jätmise ja vastuhagi rahuldamise osas. Ringkonnakohus saab teha asja esimese

astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude

osaliselt ning jätab vastuhagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

9. Asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

- pooled sõlmisid 17. mail 2016 kirjaliku töövõtulepingu eramu, asukohaga Välja 1 Tõrvas,

renoveerimiseks tähtajaga 5. august 2016, kokkulepitud tööd on loetletud lepingu lisaks olevas

hinnakalkulatsioonis;

- 29. juunil 2016 teatas kostja hagejale kirjalikult soovist leping lõpetada;

- 3. juuli 2016 e-kirjas (I kd lk 70 p) avaldas hageja, et leping on lõppenud, st et pooled ei vaidle

lepingu lõppemise üle, kuid vaidlevad lepingu lõppemise aluse üle;

- kostja on tasunud lepingu alusel hagejale ettemaksuna 12 000 eurot;

- kostja tellis omanikujärelevalve Procula OÜ-lt, kelle esindaja J. Bahovski on koostanud nii

lepingu ülesütlemisavalduse teksti kui ka ehitise auditi.

10. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas lepingujärgne kokkulepe hinnas

39 000 eurot sisaldab käibemaksu või mitte; kas hageja poolt kuni lepingu lõppemiseni

teostatud lepingujärgsed tööd on teostatud kooskõlas lepinguga; kas pooltevaheline leping on

lõppenud lepingust taganemisega VÕS § 116 alusel lepingu olulise rikkumise tõttu (väidab

kostja) või ülesütlemisega VÕS § 655 lg 1 järgi (väidab hageja); kas kostja peaks tasuma

hagejale lisaks lepingus kokkulepitule lisatööde eest, kui jah, siis millises ulatuses; kas kostjal

on täitmata kohustusi hageja ees talle üle antud tööde eest tasumisel ja kui jah, siis millises

ulatuses, sh lisatööde eest.

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on hagi täieliku rahuldamata jätmise osas

piisavalt põhjendamata. Maakohus on asja lahendamisel ebaõigesti hinnanud tõendeid.

Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi eelkõige OÜ Procula ehitisauditit

(edaspidi audit) arvestades, jättes kõrvale teised asjas kogutud tõendid. Maakohus on jätnud

võtmata seisukoha hageja mitmete väidete ja vastuväidete, sh auditi, osas.

12. Kuna pooled vaidlevad lepingu lõppemise õigusliku aluse üle, siis sõltub lepingu lõpetamise

alusest (materiaalõiguse kohaldamisest) ka tõendamiskoormise jaotus poolte vahel. Maakohus

ei ole pooltele seda selgitanud. Asjaolu, et hageja ei tuginenud apellatsioonkaebuses maakohtu

poolsele selgitamiskohustuse täitmata jätmisele, ei võta ringkonnakohtult õigust ja kohustust

apellatsioonkaebuse lahendamisel kontrollida selgituskohustuse täitmist maakohtu poolt.

Selgituskohustuse täitmata jätmine maakohtu poolt on menetlusnormi oluline rikkumine.

Seetõttu oli ringkonnakohtul õigus TsMS § 652 lg 1 p 2 ja lg 5 alusel anda pooltele võimalus

esitada asjas täiendavaid tõendeid ja neid tõendeid uurida ja hinnata.

13. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha selles, mis alusel leping 29. juunil 2016

lõppes. Tuvastatust sõltub, millisel alusel saavad pooled üksteise vastu nõudeid esitada (I).

Seejärel käsitleb ringkonnakohus hageja väiteid lisatööde tegemise kohta (II). Kolmandaks

käsitleb ringkonnakohus tõendamiskoormist ja asjas esitatud tõendeid (III). Seejärel võtab

ringkonnakohus seisukoha hageja poolt objektil tehtud tööde tõendatud suuruse ja hagi

rahuldamise ulatuse (IV), vastuhagi (V) ja hageja viivisenõude osas (VI). Lõpetuseks otsustab

ringkonnakohus menetluskulude suuruse (VII).

I

14. Lepingu ülesütlemise avalduse (I kd lk 13-14) kohaselt soovis kostja lepingu lõpetada

tõsiste puudujääkide tõttu tellitud töö kvaliteedis, heites hagejale ette ka tööde teostamise

korraldamatust. Hagejale etteheidetavad puudused olid: fassaadi materjali paigaldusel ei ole

järgitud ühegi tootja paigaldusnõuet; katus on lohuline, mis on tingitud ebapiisavast katuse

rihtimisest; katuse konstruktsioonid on niiskunud; soojustusmaterjal on niiskunud ning

vahetamist vajav soojustus on vahetamata. Omanikujärelevalve hinnangul on tehtud tööde

maksumus suurusjärgus 14 000 eurot, seni teostatud ebakvaliteetsete tööde ümbertegemise

maksumus on suurusjärgus 2000-4000 eurot. Ümbertegemist vajavate tööde mahu täpsemaks

määramiseks on vajalik suletud konstruktsioonide uuesti avamine. Kostja luges lepingu

lõppenuks VÕS § 116 alusel lepingu ülesütlemise tulemusel töövõtja poolt olulise lepingu

rikkumise tõttu alates 28. juunist 2016. Avaldusele on lisatud omanikujärelevalve (J. Bahovski)

koostatud ehitustööde mittevastavuse tabel (I kd lk 15), millest nähtuvad puudused eelkõige

fassaaditöödes, aga ka garaaži ning sauna osas

Maakohus tuvastas kostja õiguse lepingust taganemiseks lepingu olulise rikkumise tõttu VÕS

§ 116 lg 2 p 2, 3, 4 alusel (maakohtu otsuse p 22).

Ringkonnakohus märgib, et kohus kohaldab seadust ise ning kohtu kohustus on poolte esile

toodud faktilised asjaolud õiguslikult kvalifitseerida. Riigikohus on selgitanud, et

töövõtulepingut, mis oma olemuselt ei ole kestvuseping, ei saa üldjuhul lepingu rikkumise tõttu

üles öelda, küll aga saab lepingust taganeda (vt RKTKo 3-2-1-126-13 p 13). Seega on maakohus

põhjendatult kvalifitseerinud kostja 29. juuni 2016 lepingu ülesütlemise avalduse lepingust

taganemise avaldusena selles märgitud asjaoludel.

15. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et taganemisavalduse aluseks olevaid asjaolusid

peab tõendama kostja, kes ongi taganemisavaldust piisavalt põhjendanud. Kostja on lepingust

taganemisel tuginenud eelkõige teostatud fassaaditööde puudulikkusele, samuti I korruse

katusetööde korraldamisel esinenud puudustele (eelkõige vee läbijooksud), millega hageja on

ulatuslikult rikkunud lepingust tulenevat kohustust teha tööd vastavalt kokkulepitud nõuetele

ja heale ehitustavale (lepingu p 3.3). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu otsuse

põhjendustega (otsuse p-d 19-22) ja ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

Kostja on avaldanud, et talle oli oluline elamu renoveerimine ja selle töö hind tervikuna.

Probleemsed tööd moodustasid olulise osa lepingust. Nendel asjaoludel on põhjendatud ka

lepingust tervikuna taganemine. Asjaolu, et hageja oli andnud lepingu p-s 9 teostatud töödele

garantii, ei välistanud kostja õigust lepingust taganeda.

16. Maakohus on otsuse p-des 35 ja 36 asunud õigesti seisukohale, et lepingust taganemise

tulemusel muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 kohaselt küll tagasitäitmise

võlasuhteks ja vabastab lepingupooled VÕS § 188 lg 2 esimese lause järgi nende lepinguliste

kohustuste täitmisest, kuid VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt ei mõjuta taganemine lepingust

enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Tagasitäitmise võlasuhtel põhinev

võlg muutub sissenõutavaks alates lepingust taganemisest.

Samas on eksitavad maakohtu viited otsuse p-des 11-17 VÕS-i sätetele, mis reguleerivad

kehtiva lepingu järgi teostatud tööde vastuvõtmist ja töötasu sissenõutavaks muutumist ja need

tuleb otsuse põhjenduste hulgast välja jätta. Samuti ei haaku poolte nõuete ja väidetega

maakohtu seisukoht otsuse p-s 32, et „asjas kogutud tõendite pinnalt nõustub kohus kostja

vastusega, et hageja töövõtutasunõue ei kuulu rahuldamisele, sest see ei ole muutunud

sissenõutavaks.“

17. Ringkonnakohus märgib, et kostja lepingust taganemise kehtivust ei mõjuta käesolevas

asjas asjaolu, kas enne taganemisavalduse esitamist esitas kostja hagejale (töövõtjale) nõude

töös puuduste kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja jooksul, s.o. lepingu täitmise nõude.

Riigikohus on seisukohal (vt näit. RKTKo nr 3-2-1-145-14 p 25), et töövõtulepingust

taganemise hindamisel tuleb lisaks VÕS §-s 116 sätestatule arvestada VÕS §-ga 647 kui

erisättega. VÕS § 647 lg 3 sõnastus annab võimaluse lugeda rikkumine oluliseks ka juhul, kui

töövõtja ei tee parandamist mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele

mittevastavusest teatamist. Eeldusel, et poolte vahelise töövõtulepinguga ei ole töövõtja

vastutust või tellija õiguskaitsevahendite kasutamist kokkuleppeliselt piiratud, on kostja

taganemisõiguse hindamisel keskseks küsimuseks, kas ja millal on kostja hagejat taganemise

aluseks olevatest puudustest teavitanud ning kas töövõtja parandas vastavad puudused

mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Maakohus

leidis, et tunnistajate J. Bahovski, A. Kauri ja T. Tiiraku ütlustega on tõendatud, et kostja teatas

hagejale kuni lepingust taganemiseni korduvalt mitmesugustest töö puudustest. Kostja osutas

konkreetsetele puudustele ka lepingust taganemise avalduses ja selle lisas. Fassaaditööd ja

II korruse katusetööd (garaaž ja saun) moodustavad olulise osa lepingus kokkulepitud tööde

mahust ja puudused selles andsid kostjale aluse lepingust taganeda. OÜ Termokaamera

arvamus ei välista kostja taganemisõigust. Nimetatud arvamuses on samuti viidatud

fassaditööde osalisele ebakvaliteetsusele.

29. juuni 2016 avalduses kostja märkis: „Teostatud tööde hinna alandamist tellija poolt ei

toimu üksnes juhul kui töövõtja on oma kohustuste rikkumisega tekkinud kahju heastanud ja kui

tellija on seda ka aktsepteerinud“. Maakohus tuvastas, et hageja on kostja 29. juuni 2016

avalduse kätte saanud ja sellele tuginenud 3. juuli 2016 e-kirjas (I kd tl. 70 pöördel). Nimetatud

e-kirjast nähtub selgelt, et hageja ei soovi avalduses viidatud puudusi parandada.

Ringkonnakohus leiab, et VÕS § 647 lg-le 3 vastav asjaolu, et töövõtja ei parandanud

puuduseid mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist,

võib anda aluse ühtlasi ka VÕS § 116 lg 2 p 4 kohaldamiseks. Viidatud sätte järgi on olulise

lepingurikkumisega, mis õigustab lepingust taganemist täiendavat tähtaega andmata, tegemist

juhul, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et

teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kostja viitab taganemisavalduses just sellistele

põhjustele.

Hageja viited 5. novembri 2019 menetlusdokumendis VÕS § 116 lg 5 kohaldamisel Riigikohtu

otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-5-10 ei ole käesoleval juhul asjakohased.

Seega on kostja töövõtulepingust kehtivalt taganenud.

18. Tuvastades hagejapoolse töövõtulepingu olulise rikkumise, ei nõustu ringkonnakohus

hageja seisukohaga, et leping lõppes VÕS § 655 lg 1 alusel ülesütlemisega. Kuna kostja on

lepingust kehtivalt taganenud, tuleb hageja nõue lahendada lepingust taganemise sätete alusel

(VÕS § 188 jj). Eelkõige saab hageja nõue seisneda üleantu väärtuse hüvitamise nõudes

VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt loetakse üleantu väärtuseks

üleantu hind, kui see on lepingus määratud. Seejuures tuleb üleantu väärtuse tuvastamisel

arvestada ka selle lepingule mittevastavusega (RKTKo nr 3-2-1-145-14 p 26).

II

19. Hageja väidab, et ta on lisaks hinnakalkulatsioonis märgitud töödele teinud lepingu

eesmärgi täitmiseks lisatöid 6222 euro (ilma km-ta) ulatuses, millele lisandub transpordikulu

700 eurot. Kokkuleppel kostjaga on lõhutud ja utiliseeritud betoonplaat (hinnaga 270 eurot)

ning teostatud heki ja puukännu väljakaeve (hinnaga 230 eurot). Betoonplaat oli vajalik

lõhkuda, et oleks võimalik trepp plaatidega katta. Puukänd ja osa hekist jäid tellingutele ette.

Ülejäänud osas on hageja nõue lisatööde eest seotud väitega, et kostja tellijana esitas katuse

suuruse kohta ebaõiged andmed. Tellija küsis II korruse osas hinda 55m2-le katusele, kuid

II korruse katuse tegelik suurus on 80 m2. I korruse katuse tööde maht suurenes 7 m2 võrra

(pakkumuses 56 m2). Kalkulatsioonist on välja jäänud rõdude katused suurusega 12 m2 ja

19m2. Tasu tehtud töö eest arvestab hageja vastavuses lepingus kokkulepitud hinnaga

ruutmeetri kohta, lisaks soovib hageja lisatasu konstruktsioonide välja vahetamise eest (mh

ilmnes tööde käigus, et tegemist on betoonpaneelidest katusega).

Maakohus leidis, et tegemist on siduva eelarvega ja tõendamata on poolte kokkulepped

lisatööde osas.

Kostja selgitas ringkonnakohtu istungil, et rõdude katus on jätk II korruse katusele. Kostja

tugineb auditile, mille kohaselt on II korruse katuse suuruseks 72 m2 ja I korruse katuse suurus

68 m2. Hageja on esitanud osa ehitusprojektist (II kd lk 145 p, 161), mille alusel väidab, et

II korruse katuse suurus on 75,91 m2, millest ringkonnakohus ka lähtub. Hageja ei ole vastu

vaielnud auditile, et I korruse katuse suurus on 68m2. Auditist ei nähtu rõdude katuste suurus,

samas nähtub ehitusprojektist, et rõdude katused ei ole hõlmatud hinnakalkulatsioonis märgitud

mahust ja selles osas tuleb tegelike töömahtude osas lähtuda hageja väidetest.

20. Ringkonnakohus märgib, et ka tagasitäitmise võlasuhte olukorras omab õiguslikku

tähendust asjaolu, kas pooltel oli kokkulepe lisatööde kohta, sh lepingus nõutavas vormis.

Kostja on menetluses väitnud, et lepingu kohaselt tuli eelarvet ületavad tööd kirjalikult kokku

leppida. Põhjendatud on kostja seisukoht, et kui pooled ei olnud lisatööde tegemises kokku

leppinud, ei saa ka tagasitäitmise raames nõuda kostjalt lisatööde hüvitamist. VÕS § 189 lg 2

alusel saab tagastamise asemel nõuda lepingupoolelt vaid lepingu alusel üleantu väärtuse

hüvitamist. Seejuures on hagejal kohustus tõendada, et pooled olid tööde, mille väärtuse

hüvitamist ta VÕS § 189 lg 2 alusel nõuab, tegemises kokku leppinud ja neid tehti lepingu

alusel.

21. Ehituse

töövõtulepingute

üldtingimuste

(2013)

(kättesaadav.

https://www.mkm.ee/sites/default/files/ehituse_toovotulepingute_uldtingimused.pdf) 8. ptk

järgi ei peeta lisatööks sellist lisanduvat tööd, millega kaasneb tööde mahu suurenemine või

täiendavate tööde tegemine, kui sellised tööd on oma olemuselt seotud lepinguga ja selle

eesmärgi saavutamisega ning ilma vastavate tööde tegemiseta ei oleks võimalik lepingu

eesmärki saavutada. Vastavaid töid käsitatakse lepingu tähenduses muudatustöödena.

22. Hageja väidab, et tellija andis talle kalkulatsiooni koostamiseks ebaõiged lähteandmed

(katuse mõõdud), arvesse ei olnud võetud ka rõdude katuste suurust. Maakohus ei ole seda

hageja väidet hinnanud. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et lepingu lisaks oleva

hinnakalkulatsioonis nimetatud tööd ja mahud andis hagejale tellija. Seda hageja väidet tõendab

ka kostja poja S. Tiiraku e-kiri hagejale (II kd lk 147).

Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-15-15662/55 asunud seisukohale, et vaatamata VÕS § 641

lg-s 3 sätestatule, saab üldjuhul lähtuda sellest, et eelarve tegemisel võtab töövõtja aluseks

tellija esitatud andmed. Seega saaks eeldada, et vaidlusalused tööd oleksid eelarvega hõlmatud

juhul, kui töövõtjale teada olevate andmete põhjal oleks töövõtjal olnud alust kahelda, et tellija

esitatud andmed on ebatäpsed. Ringkonnakohus leiab, et tuvastatud asjaoludel ei olnud hagejal

alust kahelda tellija esitatud katuse mõõtude õigsuses. Üksnes asjaolust, et hagejal oli võimalus

objektiga tutvuda, ei saa järeldada, et hageja oleks pidanud kahtlema talle tellija poolt edastatud

katuse mõõtudes.

Tegemist oli siduva eelarvega VÕS § 639 lg 1 mõttes, kuid seoses ekslike andmetega ei olnud

hagejal kohustus teha neid töid algse hinnakokkuleppe raames. Kui tellija antud andmete põhjal

ei olnud alust vaidlusaluseid töid teha, siis ei saa ringkonnakohtu hinnangul eeldada, et tellija

tõttu tehtud lisatööd oleks eelarvega hõlmatud. Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et

lepingu eesmärgiks oli hoone katuste renoveerimine tervikuna. Ringkonnakohus leiab, et see

eesmärk oleks jäänud saavutamata, kui hageja oleks tööde tegemisel lähtunud üksnes

hinnapakkumises otseselt kokkulepitud töömahtudest.

Lepingu p 6.3 kohaselt tööde mahu muutumisel lepitakse hind kokku täiendavalt ja kirjalikult.

Samas oli lepingu p 4.2 järgi tellija (kostja) kohustus informeerida töövõtjat koheselt kõigist

asjaoludest, mis võivad takistada lepingu täitmist. Ringkonnakohus leiab, et lepingu

tõlgendamisel ja poolte kohustuste sisustamisel tuleb lähtuda ka VÕS § 13 lg-st 3, mille

kohaselt ei või üks lepingupool lepingu muutmise vorminõudele tugineda, kui teine

lepingupool võib tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmisega teistsuguses

vormis. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel juhinduda lepingupoolte ühisest

tahtest, sama paragrahvi lõige 5 p 3 ja 4 järgi tuleb arvestada poolte käitumist enne lepingu

sõlmimist ja lepingu olemust ja eesmärki. Olukorras, kus kostja tellijana vastutas ise õigete

katusetööde mahtude edastamise eest töövõtjale, pidi ta ka ebaõigete andmete edastamisel

hinna suurenemisega katusetööde eest arvestama. Hageja nõue kuulub selles osas

rahuldamisele lepingu tagasitäitmise korras, maksmisele kuulub tavaliselt makstav tasu. Antud

juhul on tavaliselt makstavaks tasuks lepingujärgne tasu vastavas proportsioonis, arvestades ka

tehtud katusetööde vastavust lepingus kokku lepitud kvaliteedile.

23. Ringkonnakohus on seisukohal, et lepingu eesmärgi täitmiseks vajalikud muudatustööd

vastavalt lisatööde nimekirjale on II korruse katuse ehitusel 20,91 m2 hinnaga 60 eurot/m2

(hageja nõue 1254,60 eurot); I korruse katuse ehitusel 7 m2 eest (hageja nõue 350 eurot);

II korruse rõdu katuse ehitus 19m2 (hageja nõue 1140 eurot); I korruse rõdu katuse ehitus 12m2

(hageja nõue 600 eurot). Kokku on hagejal katusetöödega seotud mahtude muutumisest

võrreldes hinnakalkulatsiooniga nõue 3344,60 eurot.

Kuna II korruse rõdu katus on põhimõtteliselt II korruse katuse osa, siis lähtub ringkonnakohus

II korruse katusetööde lepingule vastavuse hindamisel põhikatuse töödele antud kvaliteedi

hinnangust (otsuse p 41) ja hageja nõue II korruse katusetööde ja rõdu katusetööde osas kuulub

rahuldamisele 50 % ulatuses, so (1254,60 + 1140 : 2 ) 1197.30 eurot. Kokku loeb

ringkonnakohus hageja nõude muudatustööde (lisatööde) osas põhjendatuks 2147.30 euro

ulatuses.

Hageja seisukoht, et ta hindas kostja poolt antud info alusel valesti ka katusetöödega seotud

konstruktsioonide vahetamisega seotud tööde mahtusid, ei ole ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud. S. Tiiraku poolt saadetud andmetest (II kd lk 147) ei ole katusetööde osas

vahetamist vajavate konstruktsioonide mahtusid ette antud, mistõttu kannab selles osas

hinnapakkumise riski hageja töövõtjana.

24. Põhjendatud ei ole lisatööde nõue 1000 euro ulatuses, mille tingis asjaolu, et hageja ei

teadnud hinnapakkumist tehes, et tegemist on betoonpaneelidest katusega. Nimetatu oli hagejal

töövõtjana võimalik endal enne pakkumise tegemist välja selgitada, sh tutvudes hoone

projektdokumentatsiooniga.

Ringkonnakohus ei rahulda hageja tasu nõuet betoonplaadi lõhkumise, heki ja kännu

eemaldamise eest. Kostja selgitas ringkonnakohtu istungil, et betoonplaadi lõhkumine ja heki

ning kännu eemaldamisele ei olnud ta vastu, kuid hageja soovis neid töid teha enda huvides, et

ehitusplatsil oleks lihtsam toimetada. Täiendavas tasus nende tööde eest pooled kokku ei

leppinud. Maakohtus avaldas kostja ka seda, et kännu juuris välja kolmas isik, kellele kostja on

tasunud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud tööd pidid olema hõlmatud lepinguga ja

kokkulepitud tasuga. Puuduvad ka alused nõude rahuldamiseks käsundita asjaajamise sätete

alusel.

III

25. Riigikohus on lepingust taganemise korral üleantu väärtuse hindamist VÕS § 189 lg 3 alusel

selgitanud tsiviilasja nr 2-10-12908 p-s 14. Antud juhul on hagejalt kostjale üleantud

materjalide ja töökulu samasugusel kujul tagastamine olemuslikult välistatud. Sellises

olukorras tuleb kostjal tagastada hagejale üleantu rahaline väärtus, mis vastab sellele osale

tööde ja materjalide väärtusest, mille eest kostja ei olnud hagejale lepingust taganemise hetkeks

veel tasunud.

VÕS § 189 lg-st 3 tuleneb, et kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see lõike 2

tähenduses üleantu väärtuseks. Sellest tuleneb, et üleantu väärtuse tuvastamisel lähtutakse

poolte kokkulepitud hinnast. Lisaks tuleb üleantu väärtuse kindlakstegemisel võtta arvesse selle

lepingule mittevastavusega. Asjas ei kuulu kohaldamisele hinna alandamist käsitlevad sätted

(VÕS § 112), mis on kohaseks õiguskaitsevahendiks olukorras, kus lepingupool on mittekohase

täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda.

VÕS § 189 lg 2 p 1 kohaldamisel peab hageja tõendama teostatud tööde ja materjalide vastavust

lepingus kokkulepitule ja tööde kostjale üleandmist. Üleantud tööde väärtuse tuvastamisel

eeldatakse hinda, mis on lepingus määratud. Kostjal on õigus tõendada lepingus kokkulepitust

väiksemat hinda või töö väärtusetust.

Hageja on oma nõude suuruse tõendamisel lähtunud põhjendatult lepingu lisaks olevast tööde

kalkulatsioonist ja selles esitatud hindadest. Teostatud tööde ja materjalide üleandmist kostjale

soovib hageja tõendada lisaks lepingule ka ühepoolse tööde üleandmise- vastuvõtmise aktiga

koos fotodega tehtud töödest (I kd lk 46-57), tunnistajate ütlustega, OÜ Termokaamera ja

OÜ Evari Ehitus (esindaja R. Kala) arvamustega.

26. Lepingu p 3.3. kohaselt kohustus hageja teostama kokkulepitud tööd vastavalt kokkulepitud

nõuetele ja heale ehitustavale. Lepingu p 3.4 kohaselt kohustus hageja kõrvaldama kõik

defektid, mis on tekkinud tema süül ning avastatud tööde teostamise käigus. Lepingust ei nähtu

poolte kokkulepe, et lepingu järgi tehtavad tööd peavad olema kooskõlas ehitusprojektiga ja

sellise kokkuleppe puudumist kinnitasid pooled ka ringkonnakohtu istungil. Samas selgitasid

pooled, et kostja oli tellinud renoveerimistöödeks eelprojekti ja see oli hagejal olemas.

Asjakohane projekt on kättesaadav avalikult ehitusregistrist.

27. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuväidete korral saaks hageja oma nõuet tõendada

eelkõige kohtuliku ekspertarvamusega, selle puudumisel kirjalike tõenditega (sh asjatundja

arvamused, ehitusdokumentatsioon, materjalide paigaldusjuhised ning tõendid nende järgimise

kohta, fotod, jms), aga ka tunnistaja ütlustega.

28. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja esitatud ehituspäevikud ja kaetud

tööde aktid on koostatud ühepoolselt ja ei ole seetõttu usaldusväärsed tõendid tööde teostamise

kohta.

Vastavalt majandus- ja taristuministri 4. septembri 2015 määrusele nr 115 „Ehitamise

dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning

hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 115)

p-le 2 on ehitamise dokumenteerimise eesmärgiks võimalus tuvastada kasutusloa taotlemisel

või muul asjakohasel juhul ehitamise kvaliteet, asjatundlikkus, kasutatud ehitusmaterjalid või

–tooted, kaetud ehitiste osade, konstruktsioonide ja sõlmede nõuetekohasus ning vastavus

ehitusprojektile, ehitise või selle osa ehitaja ning muud asjaolud, mis võivad mõjutada

ehitamise ja ehitise kvaliteeti, ohutust ja keskkonnasäästlikkust. Määruse p 8 kehtestab nõuded

kaetud tööde aktile, mille lg 2 kohaselt koostatakse kaetud tööde akt pärast seda, kui kaetava

ehitustöö eest vastutav pädev isik ja omanikujärelevalve tegija on lõpetatud töö üle vaadanud;

lg 3 kohaselt lisatakse aktile fotod tehtud tööde kohta.

Kostja on esitanud tõendid, millest nähtub, et dokumentatsioonis märgitud ilmastikuolusid

tegelikkuses ei esinenud, mis annab ringkonnakohtule alust järelduseks, et need dokumendid

on koostatud hilisemalt. Lepingu p 3.6 kohaselt kohustus töövõtja esitama tööde lõppedes

tellijale kaetud tööde aktid nendes tööde etappides, mida hiljem ei ole võimalik vaadelda ja

kontrollida. Asjas ei ole vaidlust, et hageja töövõtjana tellijale etapiliselt kaetud tööde akte ei

esitanud, aktid on tellija poolt allkirjastamata, mistõttu ei saa nendega tõendada tehtud tööde

mahtu ja kvaliteeti.

29. Asjas on hageja taotlusel üle kuulatud tunnistajatena ehitusel töötanud M. Soone (II kd lk

29), kes andis ütlusi, et oli objektil üksnes nädala, vist mitte järjest, täpselt ei mäleta, tuli siis

kui enamus soojustust oli pandud, kasutati Ceresit 48 ja penotüübleid 175 mm. Penoplasti

panekus oli vigu, mida oleks tulnud hakata parandama. Paigaldusjuhendiga tutvuda ei olnud

vaja, tunnistajal oli kogemus.

Üle on kuulatud tunnistaja H. Allik (II kd lk 35), kes andis ütlusi, et tema tegi objektil järgmisi

töid: lõikas välja saunapealse osa mädanenud talad ja asendas uutega, tegi tuulekasti (jäi

poolikuks), vundamendi lahti kaevamine ja soojustamine, maja piirded. Kõik talad vaadati üle

ja mis olid mädanenud vahetati välja, mis ei olnud täielikult, tugevdati lisaprussiga. Fassaadi

ei soojustanud. Katust tegi Rendor OÜ kaks töötajat. Tööde alguses oli katuse läbijooks, pärast

sai pidama. Teise korruse katus soojustati tuulutussoonega villaga.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed

üksnes seetõttu, et tegemist on hageja töötajatega. Ringkonnakohus hindab tunnistajate ütlusi

koosmõjus teiste tõenditega, sh koos kostja tunnistajate T. Tiirak ja A. Kaur ütlustega, kes on

kostja perekonnaliikmed.

30. Hageja on esitanud tehtud tööde kvaliteedi tõendamiseks fassaaditööde osas dokumentaalse

tõendina OÜ Termokaamera 22. novembri 2017 arvamuse (II kd lk 14), mille maakohus on

jätnud tähelepanuta. Arvamuse aluseks on Procula OÜ (J. Bahovski) audit ja 26. juuni 2016

ehitustööde mittevastavuse tabel, töövõtja tehtud fotod, 17. mai 2016 leping ning

soojustusplaatide paigaldusjuhis. Arvamuse andja leidis, et kõik tööd ei ole tehtud korrektselt,

kuid hagejale oleks tulnud anda võimalus puuduste kõrvaldamiseks.

31. Ringkonnakohtu menetluses esitas hageja tehtud katusetööde mahu ja kvaliteedi

tõendamiseks kirjaliku tõendina OÜ Evari Ehitus 7. oktoobri 2019 ekspertarvamuse

katusetöödele ehituskvaliteedi ja maksumuse osas (II kd lk 149). Ekspertarvamuse aluseks on

ka OÜ Procula arvamus, töövõtja selgitused ja fotod, hinnapakkumine, elamu projekt (1986)

ja ehitusseadus. Arvamuses leiti, et tehtud katusetööd vastavad Eesti standard EVS 920-5:2015,

katuseehitusreeglid, osa 5: lamekatused nõuetele, tarindi RYL 2010 ehitustööde üldnõuetele.

Katus on ehitatud seisu, mis tagab valminud tööde ja hoone säilimise. Tehtud tööde maksumus

on 17 191 eurot.

32. Asjas puudub vaidlus, et hageja esitatud fotod (I kd lk 46-57; II kd lk 4-13) kujutavad

vaidlusalusel objektil tehtud töid. Koosmõjus tunnistajate ütlustega tõendavad need hageja

väiteid, et lepingus kokkulepitud töid objektil tehti, kuid tööd ei olnud veel valmis, sest lepingu

järgse tähtajani oli lepingu tellija poolse lõpetamise ajal üle kuu aja aega.

33. Maakohus on asja lahendamisel olulisel määral tuginenud J. Bahovski (OÜ Procula)

koostatud auditile (I kd lk 74), seejuures on otsuse p-s 38 maakohus nõustunud J. Bahovski

hinnanguga hageja tehtud tööde maksumusele ja ümbertegemist vajavate tööde maksumusele.

Hageja on auditi järeldused vaidlustanud (I kd lk 116). Maakohus käsitles J. Bahovski auditit

õigesti kirjaliku tõendina TsMS § 272 lg tähenduses.

34. Ringkonnakohus leiab, et J. Bahovski arvamust ei saa käsitleda ehitise auditina EhS § 18 ja

Majandusministri määruse nr 116 „Ehitise auditi tegemise kord“ tähenduses, kuna see ei vasta

õigusaktides ehitisauditile kehtestatud nõuetele.

Auditile on etteheidetav, et olemasoleva olukorra kirjeldus on üldsõnaline (v.a fassaaditööd),

puuduvad viited ehitusprojektile ja ehitusdokumentidele, asjakohastele standarditele.

Tuvastatud puudused on fikseeritud üldsõnaliselt, puuduvad selged seosed ehitusuuringutega

(määruse nr 116 § 4 lg 1). Tehtud tööde maksumuse ja tööde ümbertegemise maksumuse

hinnangute arvutuskäigud ei ole jälgitavad.

Hea ehitustava koondab ehitusvaldkonnas tunnustatud tavad ja praktika, mis hõlmavad nii

õigusaktidega kui ka standarditega kehtestatud nõudeid. Andes hinnangu tehtud tööde

mittevastavuse kohta heale ehitustavale, peab arvamuse andja ka neile õigusaktidele ja

standarditele viitama. Auditis need viited üldjuhul puuduvad. Seega ei saa muude tõendite

olemasolul üksnes J. Bahovski arvamus olla piisav hagi täielikult rahuldamata jätmiseks.

IV

35. Kostja taganes lepingust 29. juunil 2016 eelkõige seetõttu, et teostatud fassaaditööd ei

vastanud heale ehitustavale, samuti esinesid probleemid garaazi ja sauna katusetöödega (I

korrus) (konstruktsioon oli rihtimata, katuse OSB ei jooksnud ühtlaselt kaldu, vaid tekib

ülemineku nurk, sarikate otsad rihtimata, pleki servad lainetavad, katus oli katmata ja jooksis

läbi, sauna osas katuse soojustus osaliselt paigaldamata, paigaldatud vill ja konstruktsioonid

märgunud läbijooksude tõttu; OSB plaatide servad lainetavad).

36. 17. juuli 2016 auditis on tehtud töid hinnatud neljas osas: sokkel, fassaad, katus ja

konstruktsioonid. Auditis on esitatud põhjalikud etteheited fassaaditöödele, samuti sokli

soojustustöödele

(koos

fotodega).

Sokli

osas

on

tehtud

märkus:

korrastada.

Katusekonstruktsioonide osas on märgitud, et need on II korruse osas vahetamata, osaliselt on

asendatud I korruse (sauna lae) konstruktsioonid, osaliselt on vahetamist vajavad

konstruktsioonid vahetamata jäänud, I korruse sauna peale pandud OSB plaat on kogu ulatuses

laines, mis tuleneb tõenäoliselt sarikate rihtimata jätmisest. II korruse katuse osas on avatud üks

nurk, millest nähtub, et avatud nurgas on soojustusel suured vahed ja kogu nurk on tükkidest

kokku pandud, soojustuse peale on paigaldamata jäik tuulutussoontega vill.

Seega nähtub auditist, et eelkõige esinesid probleemid fassaadi ja I korruse katusega (saun ja

garaaž), väiksemal määral sokkel (soojustus).

37. Hageja enda esitatud tõenditest nähtub, et fassaaditööd (lepingu järgne hind 12 700 eurot)

on tehtud puudustega. See on tõendatud nii tunnistaja M. Soone ütlustega kui ka

OÜ Termokaamera arvamusega. Tunnistaja A. Kaur andis ütlusi, et fassaad lainetas ja seda ei

ole hageja suutnud ümber lükata. Asjas puudub vaidlus, et hageja paigaldatud soojustus on

fassaadilt eemaldatud ning paigaldatud on uus soojustus. Kostja on seda tõendanud tunnistajate

A. Kauri, T. Tiiraku ja J. Bahovski ütluste ja auditiga, Navicon OÜ teostatud tööde aktiga

fassaadi ja sokli soojustamise kohta (II kd lk 118).

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et asjas esitatud tõenditega, sh tunnistajate T. Tiirak,

A. Kaur ütlustega ja J. Bahovski arvamusega on tõendatud, et fassaaditööd ja sokli

soojustustööd ei olnud tehtud kooskõlas hea ehitustavaga ja nende väärtus tuleb lugeda 0-ks.

Hageja tehtud töö on fassaadilt eemaldatud ja uuesti tehtud. Fassaaditööde osas tuleb hageja

nõue jätta rahuldamata.

38. Pooled vaidlevad ka selles, kas hageja poolt teostatud II korruse katusetööd on kostja poolt

täielikult ümber tehtud.

Auditi lk 5 kokkuvõttest nähtub, et auditi käigus katuseid ei avatud (auditi kokkuvõttes on antud

korraldus need avada ja vaadata üle sinna paigaldatud soojustus ja kontrollida asendatud ja

asendamata konstruktsioonide seisukord), seega ei saa usaldada ka auditi järeldust, mille

kohaselt tuleb täielikult ümber teha kogu II korruse katuse soojustus ja paigaldada uus SBS.

Kuigi kostja väitel on II korruse katus uuesti ehitatud ning kohtule on esitatud leping töö

väidetava ümbertegemise kohta, ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid (sh fotosid), millest

nähtuks katuse avamine, soojustuse ja konstruktsioonide seisukord ning töö ümbertegemine.

Auditi tegija on avanud katuse üksnes ühest nurgast (fotod 17 ja 18, I kd lk 86) ja teinud sellel

alusel järelduse kogu katuse kohta. Tunnistajana J. Bahovski andis ütlusi, et hiljem avati katust

veel servadest, tema ei ole kogu katuse avamist näinud.

Hageja on esitanud asjas fotod tehtud katusetööde kohta, mille asjakohasust ei ole kostja

vaidlustanud. Hageja esitatud fotodelt (I kd lk 46, 47, 49, 50) ei ole silmaga näha puudusi

katusetöödes terve katuse ulatuses. Olukorras, kus kostja omanikujärelevalve on avanud

arvamuse andmiseks katuse üksnes ühest nurgast, aga kostja väidab end olevat ümber teinud

kõik katusetööd, peab kostja oma väiteid tõendama.

39. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ta on II korruse katusetööd täielikult

ümber teinud. Väite tõendamiseks esitas kostja 8. oktoobril 2019 ringkonnakohtu menetluses

töövõtulepingu Strongest Invest OÜ-ga (II kd lk 125) hinnaga 19 555 eurot (ilma km-ta), tööde

üleandmis-vastuvõtmise akti ja arve, mis on kostja poolt sularahas tasutud.

Varasemas menetluses ei ole kostja sellist asjaolu selgelt esitanud, kuigi esitatud lepingu ja

tööde üleandmis-vastuvõtmis akti kohaselt ehitati II korruse katus ümber 4. septembriks 2017

ehk kohtumenetluse ajal. Kostja ei ole pidanud vajalikuks esitada kohtule fotosid ümbertehtud

II korruse katusetöödest, kuigi see oleks olnud, arvestades hageja väiteid menetluses, kostja

väidete tõendamiseks põhjendatud. Ringkonnakohus märgib, et samas fassaaditööde

ümbertegemise kohta on kostja fotod esitanud (II kd lk 20-21).

Hageja tehtud fotosid II korruse (pooleliolevatest) katusetöödest on hinnanud AS Evari Ehitus

(asjatundja Rein Kala) ja asunud seisukohale, et tehtud katusetööd vastavad Eesti standard EVS

920-5:2015, katuseehitusreeglid, osa 5 lamekatused nõuetele. Katus on ehitatud seisu, mis tagab

valminud tööde ja hoone säilimise. R. Kala objektil ei ole viibinud, samuti ei ole tal olnud

võimalik hinnata kaetud töid. Samas tõendavad arvamusele lisatud pildid 2 ja 3 II korruse

katusele tuulutussoontega villaplaadi paigaldamist (II kd lk 150-151).

Tunnistaja A. Kauri (kostja vend) andis ütlusi 7. novembril 2018 ehk pärast väidetavat II

korruse katuse ümberehitamist ja ei teadnud teise korruse katuse lahti võtmisest ja ümber

tegemisest. Tunnistaja H. Allik andis ütlusi, et katust soojustati tuulutussoonega villaga (II kd

lk 36).

Tunnistaja T. Tiirak (kostja abikaasa) vastas küsimusele „kas katused tegite ümber?“

järgmiselt: saunapealne on lahti võtmata, seda ei teinud ümber, teise korruse võtsime maha.

J. Bahovski andis tunnistajana ütlusi (II kd lk 40p), et katusel ta SBS paigaldust ei kontrollinud,

kontrollis lahti võtmisel villa paigaldust. Tehti suuri vigu aluspinna ettevalmistamisel ehk

soojustuse paigaldamisel ja sauna katuse OSB plaadi paigaldamisel, mida ei rihitud sirgeks.

Kogu alussoojustus oli tehtud tükkidest, olid külmasillad. Sel objektil olid suured tühimikud

sees. Ekspertiisiks võttis lahti ühe nurga. Pärast hageja lahkumist katus avati ja see oli oluliselt

hullem kui ühest nurgast, kõik ääred olid sellised. Samal kohtuistungil avaldas tunnistaja (II

kd lk 42), et ta ei olnud katuse avamise juures. Auditi ajal ta rohkem katust, kui ühe nurga, ei

avanud.

Tunnistajad ei ole andnud selgeid ja täpseid ütlusi, millal ja millises ulatuses II korruse katus

avati ja kes tööd teostas. Ringkonnakohus leiab kõiki esitatud tõendeid kogumis hinnates, et

II korruse katusetööd ei olnud täies mahus kooskõlas hea ehitustavaga ja ei vastanud kõiges

keskmisele ehituskvaliteedile. Eelkõige on hagejale etteheidetav soojustuse ebakvaliteetne

paigaldamine katuse äärtes ja nurkades, mille väljavahetamine võib kaasa tuua SBS plaadi

vahetuse vajalikkuse.

40. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et R. Kala kui asjatundja arvamus on

ebaobjektiivne seetõttu, et tegemist on hageja tuttava ja koostööpartneriga (II kd lk 181-182).

Samadel põhjustel võiks sellisel juhul lugeda ebaobjektiivseks ka J. Bahovski arvamuse, kes

on tegutsenud nii kostja esindajana kui ka omanikujärelevalve teostajana. Olukorras, kus

kumbki pool ei pidanud asjas vajalikuks taotleda kohtult ehitusekspertiisi läbiviimist, tuleb

kohtul lahendada pooltevaheline vaidlus ehitustööde läbiviimise kvaliteedi ja mahtude osas

nende tõendite alusel, mis on asjas kogutud. Nimetatud tõendite hindamiseks ei vaja kohus

kolmanda asjatundja (insener A. Kongi) arvamust selle kohta, kumb eelnevalt kohtule esitatud

arvamus katusetööde kvaliteedi ja mahu osas on objektiivsem.

TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus

hindab ka nimetatud asjatundjate arvamusi kogumis teiste tõenditega, sh tunnistajate ütluste ja

teiste kirjalike tõenditega. R. Kala kui asjatundja arvamust käsitleb ringkonnakohus sarnaselt

J. Bahovski auditiga dokumentaalse tõendina. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et R. Kala

arvamusele laienevad määruse nr 116 sätestatud vorminõuded, kuna tegemist ei ole ehitise

auditiga EhS § 18 tähenduses. Hageja ei ole seda ka väitnud. Seejuures nõustub ringkonnakohus

kostja seisukohaga (III kd lk 181p), et R. Kala arvamuses ei ole tööde väärtuse hinnang

kontrollitav ja arvutuskäik jääb ebaselgeks. Ringkonnakohus R. Kala arvestustest hageja nõude

suuruse põhjendatuse kontrollimisel seetõttu ei lähtu.

41. Ringkonnakohus leiab, et kostja peab II korruse katusetööde eest hagejale tasuma 50 %

ulatuses. Seejuures lähtub ringkonnakohus TsMS §s-t 233, mis võimaldab kohtul otsustada

hageja nõude põhjendatud suurus oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades.

Olukorras, kus asjas ei ole läbi viidud ehitustehnilist ekspertiisi, hagejat ei ole kutsutud

katusetööde avamise juurde, kostja väitel on kõik tööd ümbertehtud ning pooled vaidlevad

hageja nõude suuruse üle, on kõigi asjaolude täielik väljaselgitamine seotud ebamõistlike

raskustega kui mitte võimatu.

42. I korruse katuse osas on auditis üldsõnaliselt märgitud, et katus on lohuline ja

mittekvaliteetne, töö väärtus on hinnatud nulliks. Seejuures on viidatud fotodele nr 19-20 (I kd

lk 86 p), mille tegemise aega ei ole auditis märgitud, kuid tegemist on poolelioleva tööga, SBS

kate on paigaldamata. R. Kala arvamuse kohaselt on I korruse katusel OBS plaat paigaldatud

rihitud katusekonstruktsioonile (Foto 8, II kd lk 153p), samuti on fotolt näha, et SBS

rullmaterjalist pealiskiht on I korruse katusele paigaldatud (foto 11 II kd lk 155). Katus on

arvamuse kohaselt ehitatud seisu, mis tagab valminud tööde ja hoone säilimise.

Tunnistaja T. Tiirak andis ütlusi läbijooksude kohta I korruse katusetööde tegemise ajal.

Tunnistaja H. Allik ütlustega on tõendatud, et läbijooksud likvideeriti. Kostja on kinnitanud,

et I korruse katus on ümber tegemata, tõendeid uute läbijooksude kohta pärast juunit 2016 ei

ole kohtule esitatud. Hageja on märkinud, et katus lasi läbi tööde käigus, kuid lepingu

ülesütlemise ajaks oli katus valminud ja ei lasknud vett läbi, vastasel juhul oleks kostja esitanud

hagejale ka vastavasisulised pretensioonid ja fotod väidetava kahju kohta (I kd lk 171).

Oluline on märkida, et vahetult enne lepingust taganemist toimusid seoses vihmaste ilmadega

I korruse pooleliolevate katusetööde tõttu renoveeritavas elamus läbijooksud, mida hageja

töövõtjana ei suutnud töö korraldamatuse tõttu ära hoida ja mis andsid koosmõjus teiste

puudustega aluse lepingust taganemiseks. Samas on hageja tõendanud R. Kala arvamuse ja

tunnistaja H. Alliku ütlustega, et tööd I korruse katusel lõpetati. Auditis ei ole I korruse katuse

puudusi usaldusväärselt fikseeritud. Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et kostja

vastuväited I korruse katusetööde eest tasumata jätmiseks ei ole põhjendatud, tööd vastavad

vähemalt keskmisele kvaliteedile, katus on kasutusel ning nende tööde eest tuleb tasuda

vastavalt pooltevahelisele hinnakokkuleppele.

43. Hageja on 18. juuli 2016 arves arvestanud lepingujärgseid töid 29 030 euro väärtuses (ilma

käibemaksuta), millele lisanduvad lisatööd ja transport 700 eurot vastavalt hinnapakkumisele.

Arvestades ettemaksu 12 000 eurot nõuab hageja kostjalt lepingujärgsete tööde eest 22 836

eurot (koos käibemaksuga 31 142,4 eurot) ja transpordi eest 700 eurot (lisandub käibemaks).

Lähtuvalt lepingu lisaks olevast hinnakalkulatsioonist ja hageja esitatud 3. juuli 2016 tööde

aktist nr 1 peab ringkonnakohus VÕS § 189 lg 3 alusel, arvestades ka tehtud tööde lepingule

vastavusega, hageja nõuet tehtud töö eest tasu saamiseks põhjendatuks järgmiselt (arvestades

hinnangut tõenditele käesoleva otsuse p-des 26-42):

43.1. Hageja nõue vundamendi soojustamise eest on 3303 eurot, millest väljakaeve ja

tagasitäide moodustab 1510,33 eurot ja soojustusplaadi paigaldus 1548 eurot. Auditi kohaselt

on tööd teostatud 50% ulatuses hinnaga 1835 eurot. Soojustus on paigaldatud valesti ja üks

sokli plaat on paigaldamata. Kuigi auditist ei nähtu, kuidas kujunes hinnang tehtud töö

väärtusele, on asjas tõendatud (vt otsuse p 37), et ka sokli soojustus on hilisemalt ümber tehtud.

Seega on asjas tõendatud tööd auditis tuvastatud väärtuses 1835 eurot. Suuremas ulatuses selle

töö teostamist ei ole hageja tõendanud.

43.2. Hageja nõue fassaaditööde eest summas 9154,94 eurot jääb rahuldamata (vt otsuse p. 37)

43.3. Hageja nõuab rõdupiirete metallkarkassilt rooste eemaldamise ja puhastuspesu ja

metallkarkassi kruntimise eest kokku 1854,95 eurot. Tööd on tõendatud fotodega (I kd lk 53)

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hinnakokkulepe 3450 eurot sisaldas ka nimetatud töid ja

tehtud töö eest tuleb kostjal hagejale tasuda 1854,95 eurot.

43.4. Hageja nõuab lodža seinatööde eest 320 eurot. Auditi järgi on töö tehtud. Hageja nõue

kuulub selles osas rahuldamisele summas 320 eurot.

43.5. Hageja nõuab II korruse katusele katusevillaplaatide paigaldamise eest 1408 eurot. Auditi

kohaselt on paigaldustöid tehtud 10 %, kuid see arvamus on põhjendamata. Ringkonnakohus

on varasemalt tuvastanud, et auditi tegemiseks avas J. Bahovski ühe nurga ja ta ei ole kunagi

viibinud katuse täieliku avamise juures. Ringkonnakohus peab kooskõlas otsuse p-ga 41

põhjendatud nõude suuruseks 50 % kalkuleeritud tööde maksumusest, st 704 eurot.

43.6. Hageja nõuab II korruse katusele OSB plaat + 2 kihti SBS 55 m2 paigaldamise eest

vastavalt hinnakalkulatsioonile 3300 eurot. Auditi kohaselt ei ole OSB plaati II korruse katusele

paigaldatud ja SBS tuleb paigaldada uuesti. OSB plaadi paigaldamist ei nähtu ka OÜ Evari

Ehitus arvamusest. Hageja on ringkonnakohtu istungil selgitanud, et hinnakalkulatsiooni

koostamise ajal oli tal teadmine, et II korruse katuslagi on puidust, kuid tegelikult oli betoonlagi

ja seetõttu katusetööde sisu osaliselt muutus. Asjas ei ole kostja tõendanud, et II korruse

katusetööde täieliku ümbertegemise vajalikkust. Ringkonnakohus peab kooskõlas otsuse p-ga

41 põhjendatud nõude suuruseks 50 % kalkuleeritud tööde maksumusest 1650 eurot.

43.7. Hageja nõuab parapeti ehituse eest 720 eurot. Auditi kohaselt on tehtud töid 598 euro

ulatuses, sest teostatud on 80 %. Kuigi auditist ei nähtu, millises osas on tööd lõpetamata, ei ole

hageja esitanud ka tõendeid selle töö täieliku lõpetamise kohta ja ringkonnakohus peab

põhjendatuks rahuldada hagi 598 euro ulatuses.

43.8. Hageja nõuab parapeti plekkide eest 370 eurot, millega on auditis nõustutud. Nõue kuulub

rahuldamisele 370 euro ulatuses.

43.9. Hageja nõuab II korruse vana katusekatte SBS aluskatte demontaaži eest 1290 eurot. Töö

teostamist tõendab foto II kd lk 150. Lähtudes kalkulatsioonist paigutub tehtud töö p 10 alla:

vahetamist vajavate konstruktsioonide väljavahetamine. Kostja kinnitas, et võeti maha vana

pealiskate (III kd lk 3p). Ringkonnakohus peab nõuet tõendatuks ja rahuldab 1290 euro

ulatuses.

43.10. Kuna kalkulatsioonis oli arvestatud puitlaega, nõuab hageja II korruse SBS aluskatte

polüestri paigalduse eest 910 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole selles osas oma

nõuet tõendanud. Sellist aluskatte paigaldust ega selle maksumust ei nähtu ka OÜ Evari Ehitus

arvamusest. Nõue jääb rahuldamata.

43.11. Hageja nõuab vana vihmavee äravoolusüsteemi lammutamise eest 280 eurot. Kostja

kinnitas ringkonnakohtu istungil, et töö on tehtud, mistõttu jätab ringkonnakohus selles osas

auditi seisukoha tähelepanuta ja loeb nõude 280 euro ulatuses põhjendatuks. Ringkonnakohus

jätab uue vihmaveesüsteemi paigaldamise eest rahuldamata hageja nõude 1000 eurot. Hageja

väidab, et kuigi see on paigaldamata, on see lattu tellitud ja seda ei saa kasutada mujal oma eri

kuju ja värvuse tõttu. Hageja ei ole tõendeid vihmaveesüsteemi ostmise kohta esitanud, samuti

avaldas hageja, et ta ei ole selle üleandmist kostjale pakkunud.

43.12. Hageja nõuab I korruse katuse ehituse (OSB plaadiga katmine, SBS alusplaadi ja

pealiskatte paigaldus) eest vastavalt kalkulatsioonile 2800 eurot. Ringkonnakohus peab nõuet

kooskõlas otsuse p-s 42 toodud seisukohtadega põhjendatuks.

43.13. Hageja nõuab I korruse katuse vahetatud detailide eest 1100 eurot, sh vanade sarikate ja

roovituse lammutustööde eest 228 eurot, uute sarikate paigalduse eest 450 eurot ja uue roovituse

paigalduse eest 422 eurot. Auditis on hinnatud tehtud töö väärtuseks 880 eurot. Kuna hageja ei

ole auditis pakutud tehtud töö väärtust ümber lükanud, siis loeb ringkonnakohus hageja nõude

selles osas põhjendatuks 880 euro ulatuses.

43.14. Hageja nõuab majataguse II korruse lodža põrandatööde eest 650 eurot, mis on koskõlas

auditiga. Ringkonnakohus loeb hageja nõude selles osas põhjendatuks 650 euro ulatuses.

43.15. Hageja nõuab vastavalt kalkulatsiooni osale „Lammutus ja transport“ kõikide vanade

rõdupiirete lammutamist vajavate osade lahti lõikamise eest 570 eurot. Auditi kohaselt on need

tööd kaetud juba muudes alajaotustes arvestatud töödega. Hageja ei ole oma nõuet selles osas

täiendavalt põhjendanud ja see tuleb jätta rahuldamata. Rõdupiiretega seotud tööd on

kalkulatsioonis kajastatud p 4 all „Klaaspiirded“ ja need tööd luges ringkonnakohus

põhjendatuks otsuse p-s 43.3.

43.16. Hageja nõuab transpordi eest vastavalt kalkulatsioonile transpordikuluna 700 eurot.

Auditis on hinnatud seda kulu põhjendatuks 50 % ulatuses, millega ringkonnakohus nõustub.

Kuna hageja ei ole täitnud kõiki lepingust tulenevaid kohustusi, siis saab transpordikulu olla

põhjendatud samuti osaliselt. Põhjendatud kulu on 350 eurot.

44. Kokku on hageja teostanud ja kostjale üle andnud lepingujärgseid töid 13581,95 euro

väärtuses. Hageja poolt lisatöödena kvalifitseeritud ja ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud

töid on hageja teinud 2147,30 euro väärtuses. Sellest tulenevalt ja arvestades kostja poolt

hagejale lepingu järgi ettemaksuna tasutud 12000 eurot, kuulub kostjalt hageja kasuks välja

mõistmisele seoses lepingust taganemisega 3729,25 eurot.

45. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et lepingus kokkulepitud hinnale 39 000

eurot lisandub käibemaks. Kostja on tarbija ja ei ole käibemaksukohuslane. Sellest tulenevalt

saab kostja arvestada, et tema poolt kuulub tasumisele lepingus kokku lepitud hind.

V

46. Kostja on esitanud vastuhagi VÕS § 189 lg 1 alusel taganemise võlasuhte raames. Kostja

on tasunud hagejale ettemaksu 12 000 eurot, mis tuleks kostja arvates hagejal lepingust

taganemise tõttu kostjale tagastada. Kostja tasaarvestas hageja võimaliku põhjendatud nõude

tema vastu summas 2243, 80 eurot ja palub hagejalt välja mõista 9752, 20 eurot.

Ringkonnakohus tuvastas, et hagejal on seoses lepingust taganemisega VÕS § 189 lg 1 alusel

nõudeõigus kostja vastu lepingu järgi üleantu eest arvestades ka 12 000 ettemaksu. Kostjal

puudub nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada. Sellest tulenevalt puudub hagejal kohustus

tagastada kostjale lepingu järgne ettemaks või osa sellest ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.

VI

47. Hageja nõuab viivist lepingu p 6.2 alusel 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summast.

Hageja esitab viivisenõude arvates 18. augustist 2016, sest selleks ajaks oli möödunud VÕS

§ 82 lg 3 nõutav mõistlik tähtaeg 18. juuli 2016 arve tasumiseks. Hageja taotleb hagi esitamise

seisuga 2. detsember 2016 arvestatud viivise väljamõistmist 107 päeva eest.

Viivise arvestamisel tuleb ringkonnakohtul lähtuda hageja põhinõude rahuldatud ulatusest, mis

on 3729,25 eurot. Nimetatud summalt arvestades on viivise suurus päevas 18,645 eurot, kokku

107 päeva eest on viivis 1995 eurot.

48. Kostja vaidleb viivise nõudele vastu. Kostja leiab, et viivisemäär on vastuolus hea usu

põhimõttega ja viivise kokkulepe tühine, sest hageja nõuab viivist määraga 182,5 % aastas.

Kostja esitas ka taotluse viivise vähendamiseks vastavalt VÕS § 162 lg-s 1 sätestatule.

Arvestades hageja käitumist lepingu täitmisel tuleks sõltumata hagi rahuldamise ulatusest

vähendada hagiavalduses nõutud viivis nullini (II kd lk 57 p).

49. Ringkonnakohus märgib, et viivisemäär 0,5% päevas tähendab 182,5% suurust aastamäära

(võttes aasta pikkuse määramisel aluseks 365 päeva). Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-118-

16 asunud tüüptingimusest viivisekokkulepet üürilepingus käsitledes seisukohale, et selline

kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära üle kahekümne kahe korra ja sellist

selgelt ülemäärast ja tarbijast kostjat ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära tüüptingimusena

saab pidada tühiseks.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 asunud seisukohale, et seadus ei sätesta viivise suuruse

kokkuleppele piiranguid. Ainuüksi viivise suurusest lähtuvalt ei saa viivisekokkulepe olla

reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Viivise rakendumine

sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat

võlgnikku kahjustada. Nimetatud põhimõtted ei kohaldu üksnes olukorras, kus ebamõistlikult

kahjustav viivisemäär on sätestatud tarbijaga sõlmitud lepingus tüüptingimusena (vt Riigikohtu

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16).

Käesoleval juhul ei tulene viivise kokkulepe tüüptingimusest.

Samas ei ole võlausaldaja õigused oma lepingujärgse leppetrahvinõude või viivise

sissenõudmisel siiski piiramatud. Üldisest hea usu põhimõttest tuleneb võlausaldajale kohustus

oma õigusi mitte kuritarvitada. Seda võimaldab ka seadusega kohtule antud õigus tasumisele

kuuluvat viivist analoogselt leppetrahviga võlgniku taotlusel vähendada.

VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist

vastavalt VÕS § 162 sätestatule. Nimetatud paragrahvi lõige 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv

leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud

lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise

ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit.

Nimetatu kohaldub ka viivisele.

Leppetrahvi (viivise) alandamine on Riigikohtu arvates kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus

teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Riigikohus on märkinud, et leppetrahvinõude

suurust tuleb võrrelda esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude

suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb

põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise

vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab

võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses (RKTKo nr 3-2-1-66-05).

Käesoleval juhul ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis tingiksid viivise vähendamise. Kostja

ei ole tuginenud asjaolule, et tema majanduslik olukord on halb. Ringkonnakohus rahuldab

hagi oluliselt väiksemas määras, kui on nõudnud hageja. Hageja nõuab viivist üksnes 107 päeva

eest, mistõttu ei kujune viivise summa võrreldes põhivõla suurusega ebaproportsionaalselt

suureks. Oluline on märkida, et kostja pidi täitma kohustuse hageja ees 2016. aastal ehk üle

kolme aasta tagasi. Hageja ei ole esitanud TsMS § 367 alusel nn jooksva viivise nõuet. Seetõttu

tuleb kostja taotlus viivise vähendamiseks jätta rahuldamata ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista viivisena 1995 eurot.

VII

50. Ringkonnakohus leiab, et poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS

§ 163 alusel seoses hagi osalise rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmisega poolte endi

kanda. Üksnes hagilt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tuleb jätta hagi osalise

rahuldamise tõttu kostja kanda (proportsionaalselt hagi rahuldatud osale).

Hageja on tasunud hagihinnalt 47803,58 eurot riigilõivuna maakohtus 1000 eurot ja

ringkonnakohtus 1000 eurot. Kohtumenetluse tulemusena saab hageja nõue rahuldatud koos

kõrvalnõuetega 5724,25 euro ulatuses. Sellise suurusega nõudelt on TsMS § 133 lg 1 ja

riigilõivuseaduse Lisa 1 järgi riigilõivu suuruseks 425 eurot nii hagilt kui ka

apellatsioonkaebuselt. Kostjalt tuleb välja mõista 850 eurot riigilõivu hageja kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks