2-19-15034/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-19-15034

Tsiviilasi

OÜ Toomemaa hagi Alina Gorjunova vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

39007 eurot 87 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Toomemaa; registrikood 10851696; asukoht Tähe

tn 127a, Tartu linn, Tartu linn, 50113, Tartu maakond.

Hageja lepinguline esindaja: Johannes Moor;

e-post johannes@magis.ee

Kostja: Alina Gorjunova; isikukood XXX; elukoht XXX; e-

post XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Toomemaa hagi Alina Gorjunova vastu võla väljamõistmiseks

tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista Alina Gorjunovalt (Gorjunova) OÜ Toomemaa kasuks Alina Gorjunova poolt

XX.XX.XXXX. a OÜ-le Sevenoil Est antud võlatunnistuse ning OÜ Sevenoil Est ja OÜ

Toomemaa vahel sõlmitud nõude loovutamise kokkuleppe alusel välja:

2.1. 37 152 eurot ja 66 senti (sealhulgas põhivõlg 27 752 eurot 13 senti, intress 9 035 eurot

57 senti ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

30. septembrist 2019 kuni 28. novembrini 2019 summas 364 eurot 96 senti);

2.2. viivis tasumata põhivõlalt alates 29. novembrist 2019 kuni põhivõla tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud Alina Gorjunova kanda.

6. Mõista Alina Gorjunovalt (Gorjunova) OÜ Toomemaa kasuks välja menetluskulude katteks

1360 (üks tuhat kolmsada kuuskümmend) eurot.

7. Mõista Alina Gorjunovalt (Gorjunova) OÜ Toomemaa kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on 27. novembril 2019. a andnud

nõusoleku kõigi nõuete osas tagaseljaotsuse tegemiseks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale e-toimiku vahendusel kätte toimetatud

3. oktoobril 2019. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS §

407 lg 6 alusel rahuldamata.

Hagiavalduse kohaselt on kostja XX.XX.XXXX. a väljastanud OÜ-le Sevenoil Est

võlatunnistuse, mille kohaselt on kostja tunnistanud oma võlgnevust OÜ Sevenoil Est ees

summas 52’087 eurot. OÜ Sevenoil Est teavitas 28. detsembril 2018. a kostjat, et OÜ Sevenoil

Est on kõik kostja vastu suunatud nõudeõigused loovutanud hagejale. Hageja on saatnud

25. märtsil 2019. a kostjale e-kirja, milles on hageja pööranud kostja tähelepanu hageja

õigusjärglusele ning kostja võlgnevusele. Kostja ei ole sellele vaatamata võlgnevust tasunud.

Hageja võib seega nõuda kostjalt võlatunnistuse ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 järgi

27 752,13 euro tasumist.

Hagiavalduse kohaselt on kostja võlatunnistuse punkti 1.4 kohaselt kohustatud tasuma

võlgnevuselt intressi 8% aastas, intressinõude suuruseks hagi esitamise seisuga on kokku

9035,57 eurot. Hageja võib seega nõuda kostjalt võlatunnistuse p 1.4 ning VÕS § 94 lg 1 ja §

108 lg 1 järgi intressi 9035,57 euro tasumist.

Hageja palub hagiavalduses mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis seaduses sätestatud

määras.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 järgi nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi saab seadusjärgset viivist nõuda määras, mis on

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Samas ei saa

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud viivist välja mõista kindla protsendina, vaid VÕS §

113 lg 1 teises lauses ette nähtud perioodiliselt muutuvas määras (vt Riigikohtu

19. märtsi 2013. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13, p 38). Hageja ei seega nõuda kostjalt VÕS

§ 113 lg 1 ja TsMS § 367 järgi seadusjärgset viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni võla

tasumiseni määras 8% aastas, vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud muutuvas määras.

Hageja võib alates hagi esitamisest 30. septembril 2019. a kuni käesoleva otsuse tegemiseni

28. novembril 2019. a nõuda kostjalt viivist seega 364,96 (27 752,13 * 8 * 60/365 / 100) eurot

ning alates 29. novembrist 2019 kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kuna hagi rahuldamata jätmise ulatus on väga väike, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1

alusel kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 1000 eurot ja esindajakulu 600 eurot

käibemaksuta.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud

kostja vastu hagi võlatunnistusest tuleneva võla väljamõistmiseks. Hageja jaoks ei ole seega

tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades eeltoodut ning asjas esitatud

menetlusdokumentide mahtu, on esindaja ajakulu kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud

kokku kolme tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta ei ületa

keskmist samalaadse õigusteenuse eest makstavat tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu on

seega põhjendatud. Kuna hageja on hagiavalduse kohaselt käibemaksukohuslane, kuulub

hageja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 järgi hüvitamisele ilma käibemaksuta.

Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 1360 eurot (1000 + 360). Kuna

menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu

1360 eurot.

Lähtuvalt hageja taotlusest ja TsMS § 177 lõikest 4 tuleb otsuses märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Epp Tombak

Kohtunik