3-19-2163/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

28.11.2019, Tallinn

Haldusasjade numbrid

3-19-2163, 3-19-2168, 3-19-2181 ja 3-19-2206

Haldusasjad

V.Z. taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

Menetlustoiming

Liitmistaotluse, esialgse õiguskaitse taotluste ja riigi

õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Liita haldusasjad nr 3-19-2163, 3-19-2168, 3-19-2181 ja 3-19-2206 ühte menetlusse.

Haldusasja numbriks jääb 3-19-2163.

2. Jätta V.Z. esialgse õiguskaitse taotlus, millega ta palub Tallinna Vangla 20.11.2019

käskkirja nr 5-2/19/771 täitmise peatamist läbi vaatamata.

3. Jätta ülejäänud V.Z. esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata.

4. Jätta V.Z. riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 2, 3 ja 4 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonna-

kohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS

1. Tallinna Vangla 07.10.2019 käskkirjaga nr 5-3/19/1300 määrati kinnipeetav V.Z.

majandustöödele abitööliseks ajavahemikuks 10.10-11.11.2019.

2. Tallinna Vangla 18.11.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/768 tunnistati V.Z. süüdi

vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 ja VangS § 67 p 1 rikkumises ning talle määrati

distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 3 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt karistati

V.Z.t selle eest, et ta keeldus 18.10.2019 kella 18.30 paiku tööle minemast.

V.Z. esitas 18.11.2019 Tallinna Vanglale vaide (Tallinna Vanglas registreeritud 20.11.2019

numbriga 5-15/19/194-1), milles taotles vangla 18.11.2019 käskkirja tühistamist. Samuti taotles

V.Z. nimetatud käskkirja täitmise peatamist, millise taotluse jättis Tallinna Vangla 22.11.2019

otsusega nr 5-15/19/194-2 rahuldamata. V.Z. vaie on menetlemisel.

3. Tallinna Vangla 19.11.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/769 tunnistati V.Z. süüdi VangS § 37

lg 1 ja VangS § 67 p 1 rikkumises ning talle määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse

3-19-2163

2(7)

paigutamine 3 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt karistati V.Z.t selle eest, et ta keeldus 19.10.2019

kella 18.28 paiku tööle minemast.

V.Z. esitas 19.11.2019 Tallinna Vanglale vaide (Tallinna Vanglas registreeritud 20.11.2019

numbriga 5-15/19/195-1), milles taotles vangla 19.11.2019 käskkirja tühistamist. Samuti taotles

V.Z. nimetatud käskkirja täitmise peatamist, millise taotluse jättis Tallinna Vangla 23.11.2019

otsusega nr 5-15/19/195-2 rahuldamata. V.Z. vaie on menetlemisel.

4. Tallinna Vangla 20.11.2019 käskkirjaga nr 5-2/19/771 tunnistati V.Z. süüdi VangS § 37

lg 1 ja VangS § 67 p 1 rikkumises ning talle määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse

paigutamine 3 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt karistati V.Z.t selle eest, et ta keeldus 21.10.2019

kella 18.38 paiku tööle minemast.

V.Z. esitas 21.11.2019 / 25.11.2019 Tallinna Vanglale vaide (Tallinna Vanglas registreeritud

25.11.2019 numbriga 5-15/19/199-1), milles taotles vangla 19.11.2019 käskkirja tühistamist.

Samuti taotles V.Z. nimetatud käskkirja täitmise peatamist, millise taotluse jättis Tallinna

Vangla 26.11.2019 otsusega nr 5-15/19/199-2 rahuldamata. V.Z. vaie on menetlemisel.

5. Tallinna Vangla 22.11.2019 käskkirja nr 5-2/19/780 tunnistati V.Z. süüdi VangS § 37 lg

1 ja VangS § 67 p 1 rikkumises ning talle määrati distsiplinaarkaristuseks kartserisse

paigutamine 3 ööpäevaks. Käskkirja kohaselt karistati V.Z.t selle eest, et ta keeldus 22.10.2019

kell 18.15 paiku tööle minemast.

V.Z. esitas eelnimetatud vangla käskkirja peale 24.11.2019 vaide (Tallinna Vanglas

registreeritud 27.11.2019 numbriga 5-15/19/200-1). V.Z. vaie on menetlemisel.

6. Tallinna Halduskohtusse saabusid 19.11.2019, 20.11.2019, 22.11.2019 ja 26.11.2019

V.Z. esialgse õiguskaitse taotlused, milles ta palub Tallinna Vangla 18.11.2019 käskkirja,

19.11.2019 käskkirja, 20.11.2019 käskkirja ning 22.11.2019 käskkirja täitmise peatamist kuni

vaideotsuste kaebetähtaja möödumiseni (haldusasjad nr 3-19-2163, 3-19-2168, 3-19-2181 ja

3-19-2206).

Taotlustest nähtuvalt soovib taotleja esialgse õiguskaitse taotluste liitmist / lahendamist ühes

haldusasjas, kuivõrd tegemist on omavahel seotud asjadega. Taotleja soovib, et tema esitatud

seisukohtade ja dokumentidega arvestataks igas haldusasjas. Taotleja on tasunud kahe esialgse

õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu kokku 30 eurot ning ülejäänud osas taotleb

menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus mõistab, et taotleja on kohtule

esitanud lisaks ka riigi õigusabi taotluse põhjusel, et ta on õigusasjades kogenematu.

Lisaks on taotleja avaldanud soovi koopiate saamiseks tema esitatud seisukohtadest ja

dokumentidest, ent on kohtule 27.11.2019 telefoni teel andnud teada, et ta siiski ei soovi

koopiaid.

Kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlusi on taotleja kokkuvõtvalt põhjendanud järgmiselt:

1) Tallinna Vangla ei ole korrektselt läbi viinud distsiplinaarmenetlusi ning tehtud käskkirjad

ei ole vastavuses seadusega. Taotleja ei ole keeldunud töö tegemisest, vaid pigem taotlenud

seda. Taotleja nõudis 18.10.2019 ja 19.10.2019 vanglalt töö tegemiseks tööriideid ja töö-

vahendeid. Taotlejale väljastati 23.10.2019 riided. Nimelt VangS § 39 lg 1 kohaselt peab vangla

poolt olema tagatud kõik vajalik tööde tegemiseks. Arusaamatu, mis põhjusel vangla taotlejat

distsiplinaarkorras karistas. Taotleja saab aru, et ta peab alluma vanglaametnike korraldustele,

samas ei suutnud ametnik praegusel juhul väljastada riideid. Kohatu ja väär on väide, et taotleja

tehtav töö sarnaneb kambri koristamisega. Tänaseni pole vangla väljastanud ühtki töövahendit

ning sellest hoolimata on taotleja teinud töö ära oma kulude ja riietega.

3-19-2163

3(7)

2) Taotlejat on võrreldes teiste kinnipeetavatega ebavõrdselt koheldud ning seega on vangla

rikkunud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-i 12. Teine kinnipeetav allkirjastas 16.10.2019 lepingu

ning taotles tööle asumist. Seal aga oli selge sõnum, et isikut ei saa tööle lasta ilma tööriieteta.

Isik lasti alles 20.11.2019 tööle. On ilmselge, et tuleb täita seadusest tulenevaid nõudeid. Samas

on arusaamatu, miks taotlejaga teisiti on käitutud ning talle nii karm karistus määratud.

Vaatamata eeltoodule on taotleja tööülesanded täitnud, küll aga 1 tund hiljem. Tööde tegemise

graafikust nähtuvad töötamise ajad.

3) Taotleja tervis on kartseris ohus. Üksuse juht R. Tänav on taotlejale septembris koos-

kõlastanud seljatugirihma. Taastusravi arst on taotlejale 2019. a augustis määranud ka

võimlemismati.

7. Tallinna Vangla palub 26.11.2019 ja 27.11.2019 vastustes jätta V.Z. esialgse õiguskaitse

taotlused rahuldamata.

1) Kinnipeetavate, vahistatute arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel

kannab V.Z. alates 24.11.2019 kell 13.50 kartserikaristust Tallinna Vangla 20.11.2019.

käskkirja alusel. Karistuse kandmine lõpeb 27.11.2019 kell 13.50. Seega ajaks, mil kohus

taotluse osas seisukoha võtab, on Tallinna Vangla 20.11.2019 käskkiri juba eelduslikult

täidetud ja V.Z.l ei ole võimalik oma taotlusega enam soovitud eesmärki saavutada. Täitmise

ootel on kartserikaristused, mis on V.Z.le määratud Tallinna Vangla 22.11.2019 käskkirjaga (3

ööpäeva), 19.11.2019 käskkirjaga (3 ööpäeva) ja 18.11.2019 käskkirjaga (3 ööpäeva).

2) VangS § 67 p-st 1 tuleneb kinnipeetavale kohustus täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda

vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Vastavalt VangS § 37 lg-le 1 on

kinnipeetav kohustatud töötama, kui tal ei esine sama paragrahvi lõikes 2 töötamist välistavaid

asjaolusid. V.Z.le on 21.06.2017 tutvustatud tema õigusi, kohustusi ja õigusaktidega tutvumise

võimalusi. Vangiregistri päeviku kande kohaselt on venekeelne VangS V.Z.le tutvumiseks

kambrisse antud 19.05.2017.

3) V.Z.l töötamist välistavaid asjaolusid ei esinenud ja ta oli määratud vangla

majandustöödele. V.Z. ei allunud vanglaametnike korraldustele asuda koristama ja keeldus

mõjuva põhjuseta töökohustust täitmast. Ka V.Z. halduskohtule esitatud taotlustest nähtub, et

korraldused töötamiseks olid antud ja V.Z. on teadlik korraldustele allumise kohustusest. Siiski

ei asunud kinnipeetav töökohustust täitma, tuues põhjuseks asjaolu, et talle pole antud tööriideid

ja -vahendeid. V.Z. väide, et talle polnud töövahendeid väljastatud, on täiesti asjakohatu.

Koristaja töö ei nõua spetsiifilist tööriietust. Kinnipeetavale on väljastatud piisavalt

vanglavormi elemente, mis võimaldab vajadusel peale töötamist riietust vahetada.

Koristustöödele määratud kinnipeetavale sobivate töörõivaste mitteandmine ei anna alust

töötamisest keeldumiseks.

4) Jääb arusaamatuks, millel põhineb V.Z. väide teise kinnipeetava tööle mittelubamise kohta.

Teine kinnipeetav töötab majandustöödel koristajana ja Tallinna Vangla ei ole keeldunud tema

tööle lubamast põhjusel, et tal ei ole tööriideid. Küll aga on oluline märkida, et olenevalt töö

iseloomust ja töökohast võivadki nõuded tööriietuse ja tingimuste osas erineda. Nt remondi- ja

ehituse abitöölisel, kel tuleb mh teha maalritöid, keevitustöid jms, on vajalik tööriietus ja

isikukaitsevahendid. Pole kahtlust, et ka jäätmete käitlemise ruumis jäätmete sorteerimine on

n.ö mustem töö, kui eluosakonna koridoris mopi ja veega põranda pesemine ja eeldab tööriietus

ja kaitsevahendeid. Isegi kui majandustöödele määratud kinnipeetavate riietuses esineb

erinevusi, siis ei ole tegu põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega, vaid töö iseloomust tingitud

vajadusega.

3-19-2163

4(7)

5) VangS § 63 lg-st 1 tulenevalt võib kinnipeetavat VangS, vangla sisekorraeeskirjade või

muude õigusaktide süülise rikkumise eest distsiplinaarkorras karistada ja p-i 4 kohaselt võib

karistuseks olla ka kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. V.Z. suhtes on läbi viidud

õiguspärased distsiplinaarmenetlused ning on tuvastatud VangS § 37 lg 1 ja VangS § 67 p 1

rikkumine. V.Z. süü on tõendatud. Seega on vähetõenäoline, et vaidemenetlustes V.Z. vaided

rahuldatakse.

6) V.Z. väide, et terviseprobleemide tõttu ei tohiks ta kartserikaristust kartserikambris kanda,

ei ole põhjendatud. Kui kinnipeetaval esineb terviseprobleeme, mis välistavad kartserikaristuse

kandmise, väljastab Tallinna Vangla meditsiiniosakond vastavasisulise arstitõendi. Samuti

isikule, kellele on arstitõendiga näidustatud kartserirežiimi ajal pikali olemine, jäetakse päevaks

madrats kambrisse. Tallinna Vangla meditsiiniosakond ei ole väljastanud arstitõendit, mis

välistaks tema kartserikaristuse kandmise või kohustaks looma talle kartserikambris

eritingimusi. Ka Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni koosoleku protokolli nr 61

põhjal, mille V.Z. halduskohtule esitas ja millele ka tugineb, ei saa teistsuguseid järeldusi teha.

Tallinna Vangla ei eita, et V.Z.l on esinenud terviseprobleeme ja arstitõendid on antud

võimlemismati ja seljavöö võimaldamiseks, kuid need tõendid ei vabasta V.Z.t kartserikaristuse

kandmisest.

7) Taotluse lahendamisel tuleb kohtul arvestada ka avaliku huviga ning avalikkusel on huvi,

et distsipliinirikkumise toime pannud kinnipeetavat karistatakse. Avalikkusel ei ole huvi, et

süstemaatilise distsipliinirikkuja õigused oleks paremini kaitstud kui mõne muu distsipliini-

rikkuja puhul. Kinnipeetava, kellel on võimalik oma käitumisega olukorda muuta, kuid seda ei

tee, huvi vastutusest vabaneda ei kaalu üles avalikkuse huvi distsipliinirikkuja oma tegude eest

vastutama panna, et ta hoiduks edaspidi rikkumiste toimepanemisest. Seega ei ole antud juhul

põhjendatud kartserikaristuste täitmise peatamine.

8) Õigusvastane kartserikaristus on kompenseeritav rahalise hüvitisega ning ei saa asuda

seisukohale, et V.Z.le kaasneks distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisega antud juhul

pöördumatut kahju, millest tulenevalt oleks põhjust rakendada esialgset õiguskaitset.

KOHTU PÕHJENDUSED

Haldusasjade liitmine

8. HKMS § 48 lg 1 kohaselt võib kohus liita kaebused ühte menetlusse, kui sama kohtu

menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks

kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu tingimusel, et nõuded

oleks võinud HKMS § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine

menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist.

Taotleja on kohtult taotlenud haldusasjade nr 3-19-2163, 3-19-2168, 3-19-2181 ja 3-19-2206

liitmist ühte menetlusse. Eelviidatud haldusasjades on taotleja esialgse õiguskaitse korras

palunud Tallinna Vangla 18.11.2019, 19.11.2019, 20.11.2019 ja 22.11.2019 käskkirjade

täitmise peatamist kuni vaideotsuste kaebetähtaja möödumiseni. Nimetatud käskkirjadega on

taotlejat distsiplinaarkorras karistatud selle eest, et ta ei ole kuupäevadel 18.10.2019,

19.10.2019, 21.10.2019 ja 22.10.2019 allunud vanglaametnike korraldustele minna tööle.

Käskkirjad on sisuliselt identsed.

Kohus leiab, et HKMS § 48 lg 1 alusel on kohtul võimalik liita ka haldusasjad, mille sisuks on

esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Esialgse

õiguskaitse kohaldamise menetlus algab juba taotleja taotluse esitamisega, seega saab öelda, et

V.Z. esialgse õiguskaitse taotlused on kohtu menetluses. Sellest tulenevalt ei saa ka riigilõivu

3-19-2163

5(7)

tasumata jätmist osade esialgse õiguskaitse taotluste eest pidada haldusasjade liitmist

takistavaks asjaoluks. Sealjuures on V.Z. eest tasutud haldusasjades nr 3-19-2163 ja 3-19-

2168 riigilõiv (kokku 30 eurot). Kuivõrd viidatud haldusasjades on taotleja taotlenud esialgset

õiguskaitset seoses vangla käskkirjadega, mis on oma sisult identsed, on kohtu hinnangul

mõistlik taotleja esialgse õiguskaitse taotluste lahendamine ühe menetluse raames.

Haldusasjade ühine menetlemine võimaldab kohtu hinnangul nende kiiremat ja lihtsamat

lahendamist. Liidetud asja numbriks jääb 3-19-2163.

Kuna kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud eelviidatud haldusasjade liitmine ja

haldusasjas on tasutud riigilõiv, siis puudub vajadus taotleja esitatud menetlusabi taotluste

(riigilõivu tasumisest vabastamiseks) lahendamiseks.

Esialgse õiguskaitse taotluste lahendamine

9. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel

avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse

õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul seega hinnata taotluse lubatavust

(HKMS § 249 lg 1) ning taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust (HKMS § 249 lg 3).

Taotluse lubatavuse eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus.

10. V.Z. taotleb esialgset õiguskaitset HKMS § 249 lg 2 alusel, mis sätestab, et esialgse

õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Tallinna Vangla on

kohtule edastanud V.Z. vaided, mis ta on esitanud Tallinna Vangla 18.11.2019, 19.11.2019,

20.11.2019 ja 22.11.2019 käskkirjade peale ning kinnitanud, et vaided on Tallinna Vanglas

menetlemisel. Seega on käesoleva määruse tegemise ajal täidetud HKMS § 249 lg 2 tingimus

esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks kohtule (HKMS § 249 lg 5).

11. V.Z. taotleb esialgse õiguskaitse korras Tallinna Vangla 18.11.2019, 19.11.2019,

20.11.2019 ja 22.11.2019 käskkirjade täitmise peatamist. Nimetatud käskkirjadega määrati

V.Z.le distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 3 ööpäevaks, seega kõikide vaidlustatud

käskkirjade eest on taotlejale määratud karsterikaristust kokku 12 ööpäeva.

Tallinna Vangla on kohtule teatanud, et 20.11.2019 käskkirjaga määratud kartserikaristuse

(3 ööpäeva) on V.Z. 24.11.2019-27.11.2019 ära kandnud. Seega ei saavuta V.Z. selles osas

enam esialgse õiguskaitse taotlusega soovitud eesmärki (kartserikaristuse täideviimise

peatamist) ning sellest tulenevalt tuleb V.Z. esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla

20.11.2019 käskkirja täitmise peatamiseks jätta läbi vaatamata (HKMS § 249 lg 3 teine lause).

Samas ei ole V.Z. ära kandnud ülejäänud käskkirjadega määratud kartserikaristusi. Taotleja on

esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud eeskätt asjaoluga, et tema tervis võib kartserikambris

viibides olla ohus ning seda kinnitab mh see, et talle on varasemalt väljastatud võimlemismatt

ja seljavöö. Tallinna Vangla on sealjuures kohtule kinnitanud, et vangla meditsiiniosakond ei

ole taotlejale väljastanud arstitõendit, mis välistaks kartserikaristuse kandmise või millest

nähtuvalt peaks taotlejale looma kartserikambris eritingimusi. Taotleja paljasõnaline väide

kartserikambris viibimise / olemise ohust tema tervisele, samuti väited seljavöö ja

võimlemismati väljastamise kohta ei veena kohut selles, et tema hoidmine kartserikambris

oleks tervise tõttu lubamatu. Samuti on selge, et kartserikambris viibimine on ebamugav, ent

ka see ei tähenda, et kartseris hoidmine oleks lubamatu. Taotleja esitatud 27.08.2018

tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni koosoleku protokoll nr 61 ei võimalda teha

3-19-2163

6(7)

järeldust, et taotlejal ei ole terviseprobleemide tõttu võimalik kartserikambris viibida.

Hoolimata sellest, et praegusel juhul pole kinnitust leidnud taotleja väide tema tervise

kahjustamise kohta kartserikambris, luuakse kartserikaristuste täitmisele pööramisega selline

tagajärg, mida ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Seega saab kohtu hinnangul siiski möönda

esialgse õiguskaitse vajadust Tallinna Vangla 18.11.2019, 19.11.2019 ja 22.11.2019

käskkirjade täitmise peatamiseks. Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista asjaolu, et taotlejal on

võimalik hilisemalt nõuda õigusvastaselt kartseris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamist (vt ka Riigikohtu 09.02.2006 määrus asjas nr 3-3-1-10-06, p 13).

Kohus märgib siinjuures täiendavalt, et arstiabi peab kinnipeetavale olema tagatud ka kartseris

viibides. Kui taotlejal on terviseprobleemid, siis tuleb tal pöörduda arsti poole. Kui selleks on

meditsiiniline näidustus, siis saab arst ka kartserikaristuse kandmise kestel teha ettekirjutuse

kartserikaristuse kandmise tingimuste leevendamiseks.

12. Esialgse õiguskaitse vajaduse tuvastamine ei anna aga alust esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks. Kohtul tuleb hinnata ka vaide ja hilisema võimaliku kaebuse eduväljavaateid.

Kohtu hinnangul ei ole V.Z. vaietel eduväljavaateid. Kohtule arusaadavalt ei ole vaidlust selles,

et Tallinna Vangla 07.10.2019 käskkirjaga määrati kinnipeetav V.Z. majandustöödele

abitööliseks ajavahemikuks 10.10-11.11.2019 ning vanglaametnikud andsid 18.10.2019,

19.10.2019 ja 22.10.2019 V.Z.le korraldused tööle minemiseks, millest V.Z. keeldus. Pooled

vaidlevad sisuliselt selle üle, kas V.Z.l oli õigus / alus keelduda tööle minemisest. Taotleja

väidab kokkuvõtlikult, et talle ei olnud eelviidatud kuupäevadel väljastatud tööriideid ega –

vahendeid. Samuti väidab taotleja, et teda on võrreldes teiste kinnipeetavatega koheldud

ebavõrdselt, kuivõrd teised kinnipeetavad pole pidanud tööle minema ilma tööriieteta. Kohtu

hinnangul ei saa taotleja välja toodud põhjendusi pidada sellisteks, mis andsid V.Z.le aluse /

õiguse tööle minemisest keelduda. Ka kohtupraktikas on leitud, et tavapärase koristuse tarvis

eraldi riietuse puudumine ei anna alust keelduda seadusest tuleneva töökohustuse täitmisest (vt

nt Tartu Halduskohtu 19.06.2017 otsus asjas nr 3-17-698). Samuti ei saa asjakohaseks pidada

väiteid, mis on seotud teiste kinnipeetavate tööst keeldumisega. Kui mõni kinnipeetav on ka

vabastatud tööst või mistahes põhjusel keeldunud tööle minemisest, ei anna see taotlejale mingit

alust vanglaametniku seadusliku korralduse täitmisest keelduda ja / või valida, millal ta

töökohustust täidab. Sealjuures on vangla kohtule teatanud, et Tallinna Vangla ei ole keeldunud

teist kinnipeetavat tööle lubamast põhjusel, et tal ei ole tööriideid (nagu taotleja on oma

taotluses välja toonud). Seega on taotleja väide võrdse kohtlemise rikkumise kohta

põhjendamatu. Lisaks on praeguses asjas vaidlustatud käskkirjades märgitud õiguslikud alused

ja neid on kohtu hinnangul ka asjakohaselt põhjendatud. Käskkirjades on eraldi põhjendatud ka

karistuse liiki ja määra ning kohtule ei nähtu ka selles osas, et vangla oleks kaalumisreeglite või

proportsionaalsuse põhimõtte vastu eksinud. Kokkuvõttes ei saa kohtule esitatud materjalide

pinnalt lugeda taotleja vaideid perspektiivseteks.

13. Kohtu hinnangul räägib praegusel juhul ka avalik huvi esialgse õiguskaitse kohaldamise

vastu. Nimelt avaliku huvina on käsitletav distsipliini ja seeläbi ka julgeoleku tagamine vanglas.

Distsipliinirikkumise korral peab vangla saama reageerida adekvaatse karistusega. Karistuse

mõju nii konkreetsele kinnipeetavale kui ka üldpreventiivselt on suurim siis, kui karistus

täidetakse kohe. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjeks võib olla see, et karistust ei ole

enam võimalik täitmisele pöörata. VangS § 65 lg 6 kohaselt ei täideta distsiplinaarkaristust, kui

seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest.

Kohustuslik vaidemenetlus (ja sellele tõenäoliselt järgnev kohtumenetlus) võib seda tähtaega

ületada. Seejuures, nagu kohus eelnevalt märkis, siis taotleja huvid on kaitstud seeläbi, et vangla

tagab taotleja tervisliku seisundi jälgimise ning vajadusel ka katkestab kartserikaristuse

kandmise.

3-19-2163

7(7)

14. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et taotleja esialgse õiguskaitse taotlused Tallinna Vangla

18.11.2019, 19.11.2019 ja 22.11.2019 käskkirjade täitmise peatamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

15. V.Z. on 26.11.2019 kohtule esitanud menetlusdokumendi, milles märkinud, et „Mul

puudub teadmine, kuidas käib see terve protseduur /../ Kui võimalik siis määrata

vandeadvokaat Aldo Vassar“. Samuti on kohtule esitatud menetlusabi taotluse vormis (mh)

märgitud, et menetlusabi taotletakse menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu

maksmiseks. Kohus mõistab, et V.Z. soovib riigi õigusabi enda esindamiseks käesolevas

haldusasjas.

16. Kohus leiab, et V.Z. riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

17. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi (p 1) ning asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste

kaitseks ilmselt vähene (p 5).

Käesoleval juhul on V.Z. suutnud ise kohtule koostada esialgse õiguskaitse taotlused

vaidemenetluse ajal, samuti on V.Z. esitanud vanglale vaided, mis on praegusel hetkel vanglas

menetlemisel. V.Z. on nii vanglale esitatud vaietes kui ka kohtule esitatud taotlustes

põhjendanud,

miks

ta

peab

vaidlustatud

vangla

käskkirju

õigusvastasteks.

Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal / taotlejal oleksid õigusalased teadmised,

kuivõrd kohus suunab ja abistab vajadusel kaebajat / taotlejat ise asjaolude väljaselgitamisel.

Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale nagu taotleja ei oleks võimeline

ise oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1).

Kohus leidis eelnevalt, et V.Z. esitatud esialgse õiguskaitse taotlused tuleb jätta rahuldamata,

kuivõrd asjaoludest nähtuvalt ei ole taotleja esitatud vaided perspektiivikad. Seega ei kuulu

taotleja riigi õigusabi taotlus rahuldamisele ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik