3-19-1642/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i nimel

Kohtuasja number

Otsuse kuupäev

Kohtunik Kohtuasi

Asja läbivaatamine

Menetlusosalised

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

3-19-1642

27. november 2019

Roby Koik

X kaebus Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna

sisehaiguste eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni 22. augusti

2019. a otsuse tühistamiseks

Kirjalik menetlus

Kaebaja - X

Vastustaja - Tartu Ülikool, volitatud esindaja Martin Pärn

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest,

s.o

apellatsioonkaebuse

esitamise

tähtpäev

on

27. detsember

2019.

Tartu

Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata

kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist

kohtuistungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. X esitas 27.08.2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse eelmisel neljapäeval sooritatud

residentuuri sisseastumiseksami tühistamiseks (kaebaja sõnastus, tl 2–3).

2. Kohus jättis 28.08.2019. a määrusega haldusasjas 3-19-1642 kaebuse käiguta. Kohtule ei

olnud esitatud koos kaebusega ühtegi tõendit (vaidlusalust otsust). Kohus kohustas kaebajat

kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Kaebaja pidi puuduste kõrvaldamiseks ära näitama

kaebuse faktilise põhjenduse ning kuidas kaevatav haldusakt tema õigusi rikub. Samuti tasuma

riigilõivu summas 15 eurot.

Kaebaja tasus haldusasjas nr 3-19-1642 riigilõivu 02.09.2019. a ning esitas kohtule

kirjavahetuse SA Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku sekretäri Kerttu Torkeliga. Ühtegi

muud tõendit kaebaja kohtule ei esitanud. Kaebaja märkis, et kõike vajalikku ühekorraga kirja

panna on raske. Tema meelest on õiglane kui hindamisotsus tehakse kõigile võrdsetel alustel -

antud juhul nii, et kõigile on teada, kust pärinevad küsimuste vastused.

3. Tartu Ülikool esitas 03.09.2019. a kohtule koopia vaidlusalustest 22.08.2019. a otsustest.

3.1. Meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala koos allergoloogia kõrvalerialaga

residentuuri vastuvõtukomisjoni 22.08.2019. a otsusega (tl 10) loeti kaebaja eksam

mittesooritatuks.

3.2. Meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni

22.08.2019. a otsusega (tl l0p) loeti kaebaja eksam mittesooritatuks.

4. Kohus jättis 04.09.2019. a määrusega kaebuse uuesti käiguta, kohustades kaebajat täpsustama

kaebuse faktilist põhjendust.

Kaebaja vastas kohtule 09.09.2019. a (tl 13) ja 01.10.2019. a (tl 20) selgitades, et ta soovib

vaidlustada sisehaiguste eksamiga seonduvat.

Kaebaja nõue

5. Kaebaja taotleb residentuuri sisseastumiseksami tühistamist, vaidlustades kahest sooritatud

eksamist sisehaiguste eksami tulemuse (tl 20).

6. Kaebaja arvates oleks õiglane, kui hindamisotsus tehakse kõigile võrdsetel alustel - antud

juhul nii, et kõigile on teada, millisest konkreetsest allikast pärinevad küsimuste vastused.

7. Vastustaja rikkus kaebaja õigusi, kuna ei andnud kaebajale kirjanduse loetelu.

Vastuvõtukomisjon võrdsustub suuresti komisjoni esimehe isikuga. Erinevad kirjanduse allikad

ajasid kaebaja segadusse selle asemel et üksteist täiendada. Kaebaja palus komisjoni esimehelt

korduvalt kirjanduse loetelu.

Vastustaja vastuväited

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Kaebaja sooritas residentuuri vastuvõtueksamid

mõlemale soovitud erialale. Eksamitel sai kaebaja kirjaliku osa hindeks 4 punkti ja suulise osa

hindeks 2 punkti. Põhiõppe lõpuhinde eest sai kaebaja 6 punkti, kokku sai kaebaja mõlemal

eksamil tulemuseks 12 punkti. Eksamil saadud punktide osas ei ole kaebaja vastuväiteid

esitanud. Residentuuri vastuvõtmine toimub vastavalt ülikooli senati 20.12.2013. a määrusele nr

22 „Residentuuri eeskiri". Eksam loetakse positiivselt sooritatuks, kui kandidaat saab eksami

suulise ja kirjaliku osa eest kokku vähemalt 15 punkti (p 22). Positiivselt eksami sooritanud

kandidaadid võetakse residentuuri vastu erialati moodustatud paremusjärjestuse alusel (p 19).

Kuna kaebaja ei saanud eksamil positiivseks tulemuseks vajalikku 15 punkti, siis oli tema

eksamitulemus negatiivne ja kaebaja ei kvalifitseerunud residentuuri vastuvõtuks. Vastustaja ei

ole piiranud kaebaja ligipääsu residentuuriõppesse. Vastuvõtueksamite kordamisküsimused on

väljas Tartu Ülikooli kodulehel.

Kohtu seisukoht

9. Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on

seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

10. Meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni

22.08.2019. a otsuse (residentuurieksami sooritamise paremusjärjestus) kohaselt loeti kaebaja

eksam mittesooritatuks (tl l0p). Kaebaja koondhinne oli 12 punkti, millest moodustas 6 punkti

põhiõppe lõpuhinne, kirjalik osa 4 punkti ja suuline osa 2 punkti.

11. Eesti haldusprotsessiõigus lähtub üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning

kaebeõigus on isikul, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Õigus

pöörduda halduskohtusse on tagatud igaühele, kelle õigusi ja vabadusi on rikutud haldussuhetes

avaliku võimu kandja poolt. Halduskohtusse pöördumise aluseks on kaebaja õiguste tegelik või

väidetav rikkumine ja halduskohus peab tuvastama, kas ja kuidas kaevatav akt rikub kaebaja

õigusi. Kaebeõiguse olemasolu ei tähenda aga seda, et kaebuse saab alati ka sisuliselt täies

ulatuses rahuldada.

12. Riigikohus on sarnases vaidluses tehtud lahendis nr 3-3-1-20-00 rõhutanud, et põhiseaduse §-

st 29 tuleneb isiku õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, kusjuures seadus võib

sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kuna pankrotihalduri eksami tulemustest

sõltub isiku võimalus realiseerida oma põhiseaduslikku õigust vabalt valida tegevusala, elukutset

ja töökohta, peab isikul olema sellise õiguse riivamise korral võimalus kohtulikuks kaitseks.

Kohtuliku kontrolli võimaluse tagamiseks peavad eksami kulg, selle tulemused ja komisjoni

otsus olema kontrollitavad.

Riigikohus on sarnases vaidluses lahendis nr 3-3-1-97-08, p 14 osundanud, et mitterahuldav

eksamitulemus toob kaasa gümnaasiumi lõpetamata jätmise, millega võidakse riivata mitmeid

isiku põhiõigusi (nt põhiseaduse §-s 29 sätestatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja

töökohta ning põhiseaduse §-s 19 sätestatud õigust vabale eneseteostusele).

13. Halduskohus on seisukohal, et Riigikohtu osundatud seisukohad on kohaldatavad ka

käesolevas vaidluses. Kaebaja poolt vaidlustatav meditsiiniteaduste valdkonna sisehaiguste

eriala residentuuri vastuvõtukomisjoni otsus mõjutab kaebaja põhiõigust vabalt valida

tegevusala, elukutset ja töökohta.

14. Riigikohus on sarnases vaidluses lahendis nr 3-3-1-68-12, p-s 24 selgitanud, et

gümnaasiumi riigieksami tulemuste üle peetud vaidluses võetud seisukoht hindamisotsuse

sisulise kontrollitavuse nõudest ei laiene kõrgkooli õppeprotsessis tehtavatele kõigile

hindamisotsustustele. Nimelt on eksamitulemuste hindamine ulatusliku diskretsiooniruumiga

otsustus ja halduskohus saab kontrollida eksami läbiviimise ja hindamise menetluslikku külge

ning ilmselgeid sisulisi vigu.

15. Eksamiküsimuste valiku eesmärgiks on saada võimalikult adekvaatne ja ulatuslik ülevaade

eksamineeritava teadmistest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 09.03.2010. a otsus asjas nr 3-09-65,

p 8). Meditsiiniteaduste valdkonna nõukogus 20.03.2019. a kinnitatud „Residentuuri

vastuvõtueksamite sisulised nõuded, sooritamise kord ja punktide jagunemine vastuvõtueksami

suulise ja kirjaliku osa vahel" punkti 1 kohaselt toimub residentuuri vastuvõtueksam eesti

keeles ning koosneb kirjalikust ja suulisest osast, mida hinnatakse eraldi. Residentuuri

vastuvõtueksami sisu ja mahu miinimumnõueteks on arstiteaduse või hambaarstiteaduse

bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekava õpiväljundid ja vastava eriala

kordamisküsimused. Lisaks erialateadmistele hindab vastuvõtukomisjon eksami suulise osa

käigus motivatsiooni ning kutsesobivust, kriitilise mõtlemise ning arutlus- ja analüüsioskust,

erialast silmaringi ja orienteerumist erialal.

16. Kohus saab TÜ meditsiiniteaduste valdkonna nõukogu otsusest aru taoliselt, et nõukogu on

seadnud eesmärgiks, et residentuuri vastuvõetava isiku poolt arstiteaduses omandatud teadmised

on sellisel tasemel, et ta on varasematele bakalaureuse- ja magistriõpingutele tuginedes

kordamisküsimuste alusel suuteline täitma residentuuri vastuvõtueksamite sisulised nõuded.

17. Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega vastustajale, et koos vastuvõtueksamite

kordamisküsimustega peaks eriala üldjuhendaja või ülikool andma residentuuri astuda soovijale

täisnimekirja kirjandusest, mille alusel on koostatud residentuuri vastuvõtueksami

kordamisküsimused sisehaiguste erialal. Vastupidine tõlgendus seaks kahtluse alla isiku senises

arstiõppes omandatud teadmised ja võimelisuse iseseisvaks akadeemiliseks tööks allikatega.

See oleks ülikoolile ka ebamõistlikult koormav, sest Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõike 1 kohaselt

järgneb arstiõppele residentuur ühel arsti erialal ja lõike 3 kohaselt on residentuuri alustamise

tingimus arstiõppe õppekava alusel omandatud kõrgharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.

18. Kohus on seisukohal, arstiõppe õppekava alusel kõrghariduse omandanud isik peab olema

suuteline ka iseseisvalt vastava eriala kirjanduse leidmiseks. Seda eriti olukorras, kus kaebaja poolt

kohtule tõendina esitatud e-kirjavahetusega (tl 6–7) on tõendatud, et kaebajale on kättesaadavaks

tehtud lingid, millelt on vähemalt osaliselt võimalik juurdepääs 2019. a kevadsemestri arstiõppe

õppematerjalidele.

19. Neil asjaoludel ei tähelda kohus kaebaja puhul võrdsusõiguse rikkumist võrreldes 2019. a

kevadel arstiõppe õppekava omandanud isikutega. Kohus loeb üldteada olevaks asjaoluks selle, et

kui isikul on arstiõppe omandamisest möödunud aastaid, siis peab ta tegema ka sedavõrd rohkem

iseseisvat tööd, et värskendada oma varasemad teadmised ja viia teadmised ka vastavusse

residentuuri eksami tegemise aja standardite ja erialaste nõudmistega.

20. Paljasõnalised on kaebaja õiguslikud etteheited sisehaiguste eriala üldjuhendajast

eksamikomisjoni esimehele. Kohtule ei ole eksamikomisjoni esimehe erapoolikus äratuntav.

Seega ei tõenda asjas kogutud tõendite kogum eksami läbiviimise ja hindamise menetluslikus

küljes ilmselgeid sisulisi vigu ja kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist.

21. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

22. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)