2-18-12665/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Otsuse teatavaks tegemise aeg

27. november 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-12665

Tsiviilasi

CC, XX, QQ ja YY hagi WW vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. juuni 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

CC, XX, QQ ja

YY

ühine apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

CC apellatsioonkaebuse hind 3137,76 eurot

XX apellatsioonkaebuse hind 2905,92 eurot

QQ apellatsioonkaebuse hind 2228,40 eurot

YY apellatsioonkaebuse hind 2786,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad CC (isikukood XXXXXXXXXXX),

XX (isikukood XXXXXXXXXXX), QQ (isikukood

XXXXXXXXXXX)

ja

YY

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

seaduslik

esindaja

OO

ja

lepinguline esindaja Õnneli Matt

Kostja WW (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Helen-Lumelille Tomberg

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata CC, XX, QQ ja YY 27. juuli 2019. a apellatsioonkaebuses

esitatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmise taotlus.

2. Rahuldada CC, XX, QQ ja YY 14. oktoobri 2019. a lõppseisukohas esitatud

dokumentaalsete tõendite vastuvõtmise taotlus ja võtta dokumentaalsete tõenditena

vastu lõppseisukoha lisad 1–11.

2 (11)

3. Tühistada Harju Maakohtu 27. juuni 2019. a otsus osas, millega maakohus mõistis

WW-lt CC, XX, QQ ja YY kasuks välja alates 24. augustist 2018 miinimummäärast

väiksemas ulatuses elatise. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista WW-lt

CC, XX, QQ ja YY kasuks välja alates 24. augustist 2018 kuni CC, XX, QQ ja YY

täisealiseks saamiseni elatis 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse

§ 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär.

4. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles:

•

mõisteti WW-lt välja alates 27. juunist 2019 kuni CC, XX, QQ ja YY täisealiseks

saamiseni igakuise elatisena välja: CC kasuks 250 eurot, XX kasuks 253 eurot, QQ

kasuks 228 eurot ja YY kasuks 214 eurot;

•

mõisteti WW-lt välja 1. jaanuarist 2018 kuni 23. augustini 2018 tagasiulatuva

elatisena CC kasuks 1762,80 eurot, XX kasuks 1537,79 eurot, QQ kasuks 1460,97

eurot ja YY kasuks 1073,20 eurot;

•

jäeti rahuldamata elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt 24. augustist 2017 kuni

31. detsembrini 2017;

•

jäeti rahuldamata OO taotlus kohtu abil tõendite kogumiseks.

5. Rahuldada CC, XX, QQ ja YY apellatsioonkaebus osaliselt.

6. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

6.1. Hagi rahuldada osaliselt.

6.2. Jätta rahuldamata CC, XX, QQ ja YY hagi WW vastu tagasiulatuva elatise

väljamõistmiseks perioodi 24. augustist 2017 kuni 31. detsember 2017 eest.

6.3. Välja mõista WW-lt CC kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 1. jaanuar 2018

kuni 23. august 2018 eest 1762,80 eurot ja alates 24. augustist 2018 kuni CC

täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse

§ 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär.

6.4. Välja mõista WW-lt XX kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 1. jaanuar 2018

kuni 23. august 2018 eest 1537,79 eurot ja alates 24. augustist 2018 kuni XX

täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse

§ 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär.

6.5. Välja mõista WW-lt QQ kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 1. jaanuar 2018

kuni 23. august 2018 eest 1460,97 eurot ja alates 24. augustist 2018 kuni QQ

täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse

§ 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär.

6.6. Välja mõista WW-lt YY kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 1. jaanuar 2018

kuni 23. august 2018 eest 1073,20 eurot ja alates

24. augustist 2018 kuni YY täisealiseks saamiseni 250 eurot

kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud elatise

miinimummäär.

6.7. Jätta rahuldamata hagejate taotlus siduda hagejate kasuks välja mõistetud

elatise summa Statistikaameti tarbijahinnaindeksiga ning määrata, et

igakuine hagejate ülalpidamiseks väljamõistetud elatis tõuseb iga aasta

1.jaanuarist igal aastal suurenenud tarbijahinnaindeksi võrra võrreldes

eelmise aastaga.

6.8. Jätta rahuldamata hagejate taotlus anda OO-le ainuõigus WW-lt

väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks hagejate ülalpidamiseks.

6.9. Jätta rahuldamata hagejate taotlus kohtu abil tõendite kogumiseks.

3 (11)

6.10. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt tuleb WW-

l tasuda kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud elatis

viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ning igakuine elatis hiljemalt iga

jooksva kuu 15. kuupäevaks. Elatis tuleb tasuda OO pangakontole nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

märkides

maksekorralduse

selgitusse

„elatis“.

6.11. Jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

6.12. Tühistada Harju Maakohtu 27. augusti 2018. a määrusega seatud hagi

tagamine. Lugeda WW poolt ülalpidamiskohustus täidetud

27. augusti 2018. a hagi tagamise määruse alusel tasutud elatise osas.

6.13. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud WW kanda.

6.14. Määrata kindlaks CC, XX, QQ ja YY hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ning mõista WW-lt CC, XX, QQ ja YY kasuks välja võrdsetes osades

apellatsiooniastme menetluskulud 175 eurot, s.o kokku 700 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt

tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. CC (hageja I, laps I), XX (hageja II, laps II), QQ (hageja III, laps III) ja YY (hageja IV,

laps IV) esitasid 24. augustil 2018 Harju Maakohtule hagi WW (kostja, isa) vastu elatise

nõudes. Hagejad palusid mõista kostjalt enda kasuks välja igakuise elatise alates hagi

esitamisest kuni täisealiseks saamiseni järgnevalt: hagejale I 598,64 eurot, hagejale II 578,88

eurot, hagejale III 475,60 ja hagejale IV 523,65 eurot, mis suureneb igal aasta 1. jaanuarist

tarbijahinnaindeksi tõusu võrra. Lisaks palusid hagejad perioodi 2017. a september kuni 23.

august 2018 eest kostjalt tagasiulatuvalt välja mõista elatise järgenvalt: hagejale I 6723,15

eurot, hagejale II 6467,13 eurot, hagejale III 5340,98 eurot ja hagejale IV 5880,65 eurot.

Väljamõistetud elatise kasutamise ja käsutamise ainuõiguse palusid hagejad anda OO-le (ema)

ja määrata kindlaks elatise tasumise kord. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle tervikteksti kohaselt elavad hagejate vanemad alates 18. juulist 2017 lahus

ja lapsed elavad koos emaga. Kostja tasus vabatahtlikult lastele elatist kuni 2017. a lõpuni.

Alates 27. augustist 2018 tasub kostja hagi tagamise määruse alusel igale lapsele elatist 200

eurot kuus. Kostja rikkus ülalpidamiskohustust, mistõttu tuleb mõista kostjalt laste kasuks välja

elatis, sh elatise võlg. Hagejad põhistasid ja tõendasid oma vajadusi järgmiselt:

•

hageja I igakuised ülalpidamiskulud on 711,23 eurot (hagi terviktekstis 798,19 eurot),

sh eluruumi üüri- ja kõrvalkulud 161,39 eurot (hagi terviktekstis 165,35 eurot),

teleteenuse kulud kuni 31. oktoobrini 2018 2,77 eurot ja alates 1. novembrist 2018 1,60

eurot, interneti- ja mobiiltelefoni kulud 6,54 (hagi terviktekstis 6,94 eurot), kodused

toidukulud 141,04 eurot (hagi terviktekstis 172 eurot), jalgpallikooli kulud 10,50 eurot,

saviteraapia kulud 105 eurot, hommikusöök koolis 11 eurot (hagi terviktekstis kulu

puudub), lasteaiakulud ajavahemikul 2017. a septembrist kuni 2018. a augustini 14,50

4 (11)

eurot ja toidukulud lasteaias 32,02 eurot, toidukulud koolis 25 eurot (esialgses

hagiavalduses kulu puudub), koolitarvete kulud 25 eurot, prügiveo kulud 6,15 (hagi

terviktekstis 2,05 eurot), riiete- ja jalanõude kulud 180 eurot (hagi terviktekstis 143

eurot), meditsiinitarvete kulud 10 eurot, hügieenitarvete kulud 5 eurot (hagi terviktekstis

5,70 eurot), juuksuri kulud 10 eurot (hagi terviktekstis 15 eurot), majapidamis- ja

olmevahendite kulud 17,84 eurot (hagi terviktekstis 18,60 eurot), mööbli- ja interjööri

kulud 5 eurot (hagi terviktekstis 9,78 eurot), transpordikulud 24 eurot (sh kütus,

parkimine, kindlustus, hooldus- ja remont, rehvivahetus), mänguasjade ja raamatute

kulud 10 eurot, vaba aja veetmise kulud 45 eurot ja Lasterikaste Perede Liidu (LPL)

liikmemaks 5 eurot (hagi terviktekstis 2,50 eurot);

•

hageja II igakuised ülalpidamiskulud on 612,98 eurot (hagi terviktestis 767,84 eurot),

sh eluruumi üüri- ja kõrvalkulud 161,39 (hagi terviktekstis 165,35 eurot), teleteenuse

kulud kuni 31. oktoobrini 2018 2,77 eurot ja alates 1. novembrist 2018 1,60 eurot,

interneti- ja mobiiltelefoni kulud 6,54 (hagi terviktekstis 6,94 eurot), kodused

toidukulud 141,04 eurot (hagi terviktekstis 152,40 eurot), jalgpallikooli kulud 5,25 (hagi

terviktekstis 6,75 eurot), saviteraapia kulud 105 eurot kuus, lasteaia kohatasu kulud

14,50 eurot ja sealsed toidukulud 28,50 eurot, prügiveo kulud 6,15 eurot (hagi

terviktekstis 2,05 eurot), riiete- ja jalanõude kulud 180 eurot (hagi terviktekstis 143

eurot), meditsiinitarvete kulud 10 eurot (hagi terviktekstis 10 eurot), hügieenitarvete

kulud 5 eurot (hagi terviktekstis 5,70 eurot), juuksuri kulud 10 eurot (hagi terviktekstis

15 eurot), majapidamis- ja olmevahendite kulud 17,84 eurot (hagi terviktekstis 18,60

eurot), mööbli-, interjööri ja koduse remondi kulud 10 eurot (hagi terviktekstis 9,78

eurot), transpordikulud 24 eurot, mänguasjade ja raamatute kulud 10 eurot, vaba aja

veetmise kulud 45 eurot ja LPL liikmemaks 5 eurot (hagi terviktekstis 2,50 eurot);

•

hageja III igakuised ülalpidamiskulud on 577,92 eurot (hagi terviktekstis 634,14 eurot),

sh eluruumi üüri- ja kõrvalkulud 161,39 eurot (hagi terviktekstis 165,35 eurot),

teleteenuse kulud kuni 31. oktoobrini 2018 2,77 eurot ja alates 1. novembrist 2018 1,60

eurot, interneti- ja mobiiltelefoni kulud 6,94 eurot, kodused toidukulud 141,04 eurot

(hagi terviktekstis 137,60 eurot), huvikooli kulud ajavahemikul 1. jaanuarist 2017 18.

juulini 2018 69,86 (hagi terviktekstis 66,18 eurot), lasteaia kohatasu kulud 14,50 eurot

ja toidukulud 31,50 eurot, prügiveo kulud 6,15 eurot (hagi terviktekstis 2,05 eurot),

riiete- ja jalanõude kulud 180 eurot (hagi terviktekstis 143 eurot), meditsiinitarvete

kulud 10 eurot, hügieenitarvete kulud 5 eurot (hagi terviktekstis 5,70 eurot), juuksuri

kulud 3,33 eurot (hagi terviktekstis 5 eurot), majapidamis- ja olmevahendite kulud 17,84

eurot (hagi terviktekstis 18,60 eurot), mööbli- ja interjööri kulud 5 eurot (hagi

terviktekstis 9,78 eurot), transpordikulud 24 eurot, mänguasjade ja raamatute kulud 10

eurot, vaba aja veetmise kulud 45 eurot ja LPL liikmemaks 5 eurot (hagi terviktekstis

2,50 eurot);

•

hageja IV igakuised ülalpidamiskulud on 610,90 eurot (hagi terviktekstis 698,20 eurot),

sh eluruumi üüri- ja kõrvalkulud 161,39 (hagi terviktekstis 165,35 eurot), teleteenuse

kulud kuni 31. oktoobrini 2018 2,77 eurot ja alates 1. novembrist 2018 1,60 eurot,

interneti- ja mobiiltelefoni kulud 6,54 (hagi terviktekstis 6,94 eurot), kodused

toidukulud 167,08 eurot (hagi terviktekstis 138 eurot), lapsehoiuteenuse kulud

ajavahemikul 2018. a augustist 31. jaanuarini 2019 156 eurot (hagi terviktekstis 109,50

eurot), alates 2019. a septembrist lasteaia kohatasu kulud 14,50 eurot ja toidukulud ca

32 eurot, prügiveo kulud 6,15 eurot (hagi terviktekstis 2,05 eurot), riiete- ja jalanõude

kulud 180 eurot (hagi terviktekstis 143 eurot), meditsiinitarvete kulud 10 eurot,

hügieenitarvete kulud 5 eurot (hagi terviktekstis 5,70 eurot), juuksuri kulud 3,33 eurot

(hagi terviktekstis 5 eurot), majapidamis- ja olmevahendite kulud 17,84 eurot (hagi

terviktekstis 18,60 eurot), mööbli- ja interjööri kulud 5 eurot (hagi terviktekstis 9,78

5 (11)

eurot), transpordikulud 24 eurot, mänguasjade ja raamatute kulud 10 eurot, vaba aja

veetmise kulud 45 eurot ja LPL liikmemaks 5 eurot (hagi terviktekstis 2,50 eurot).

Kostjal on vara (kinnisasjad, ettevõtete osad, aktsiad jne) ja sissetulek, mille arvel tasuda lastele

elatist vastavalt nende vajadustele. Laste ema viibib puhkusel kuni 2019. a augustini ja tema

sissetulek on 705 eurot (riiklikud peretoetused). Arvestades, et kostja varanduslik seis on

märkimisväärselt laste ema omast parem, tuleb kostjal kanda laste vajalikud kulud 75 %

ulatuses. Oma teistele lastele annab kostja kordades suuremat elatist.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle osaliselt rahuldamata. Kostja vastuväidete

kohaselt ei ole laste vajalikud kulud hagis nõutud ulatuses põhjendatud. Lisaks tuleb elatise

väljamõistmisel arvestada, et laste põhjendatud vajadused on osaliselt kaetud riiklike

peretoetustega ning kohalik omavalitsus kompenseerib 75% sporditreeningute arvatest ja annab

ranitsatoetust. Lastega vaba aja veetmise kulud kannab kohtupraktika kohaselt kumbki vanem

väljaspool elatist. Eelnevat arvestades on elatise nõue põhjendatud hageja I osas 178 eurot,

hageja II osas 204 eurot, hageja III osas 160 eurot ja hageja IV osas 153 eurot.

Hagejate nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata, sest isa on

ülalpidamiskohustuse täitnud.

Maakohtu otsus

3. Harju Maakohus rahuldas 27. juuni 2019. a otsusega hagi osaliselt ning mõistis alates

27. juunist 2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni kostjalt igakuise elatisena välja hageja I

kasuks 250 eurot, hageja II kasuks 253 eurot, hageja III kasuks 228 eurot ja hageja IV kasuks

214 eurot. Lisaks mõistis maakohus 1. jaanuarist 2018 kuni 23. augustini 2018 tagasiulatuva

elatisena kostjalt välja hageja I kasuks 1762,80 eurot, hageja II kasuks 1537,79 eurot, hageja

III kasuks 1460,97 eurot ja hageja IV kasuks 1073,20 eurot ning 24. augustist 2018 kuni 26.

juunini 2019 kostjalt välja hageja I kasuks 500 eurot, hageja II kasuks 530 eurot, hageja III

kasuks 280 eurot ja hageja IV kasuks 140 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude

mõista tagasiulatuvalt välja elatis 24. augustist 2017 31. detsemberini 2017. Maakohus jättis

rahuldamata hagejate taotlused siduda väljamõistetud elatis tarbijahinnaindeksiga ja anda laste

emale ainuõigus elatise kasutamiseks ja käsutamiseks ning tõendite kogumiseks. Maakohus

määras kindlaks hagejatele elatise tasumise korra ja jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle. Kostja on laste isa. Vanemad

elasid kuni 18. juulini 2017 koos. Ema ja lapsed jäid pärast kostja lahkumist elama kostja

äriühingule kuuluvasse elamusse, kust nad kolisid 6. veebruaril 2018 elama üürikorterisse.

Kostja tasus lastele kuni 2017. a lõpuni miinimumelatist ning alates 27. augustist 2018 hagi

tagamise korras 200 eurot iga lapse kohta kuus. Harju Maakohtu 27. novembri 2018. a

määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11595 lõpetati vanemate ühine hooldusõigus ja määrati kindlaks

suhtluskord.

Maakohus selgitas esmalt välja hagejate tegelikud vajadused ning leidis, et hagejate tavalisest

elulaadist lähtudes kulub hagejale I 468,73 eurot, hagejale II 471,73 eurot, hagejale III 479,33

eurot ja hagejale IV 459,98 eurot kuus, millest 75% tuleb välja mõista kostjalt.

Hageja I igakuised eluasemekulud on 174,55 eurot (eluruumi üür- ja kõrvalkulud, TV ja

internet). Toitumisnõustaja koostatud toitumiskavas esitatud toidu kogused ja nende hind on

ülepaisutatud, mistõttu sellest ei saa toidukulude arvutamisel lähtuda. Arvestades keskmiste

toidukaupade hindu, mastaabisäästu ja seda, et hageja I saab pikapäevarühmas olles süüa, on

tema kodused toidukulud 100 eurot. Treeningute kulu on põhjendatud 6,25 euro ulatuses, sest

kohalik omavalitsus kompenseerib 75% treeningute maksumusest. Koolikohustuse täitmisega

seotud kulud on 20 eurot. Vaidlust ei ole selles, et pikapäevarühmas olles tuleb tasuda kuni 8

eurot kuus toiduraha. Kuna koolilõuna on tasuta, ei kaasne täiendavaid kulutusi. Kulutused

koolile 300,68 eurot on tõendamata. Kohalik omavalitsus maksab ranitsatoetust 170 eurot.

Koolitarvete kulu 12 eurot (vihikud, raamatud jms) on põhjendatud. Kulutused riietele ja

6 (11)

jalanõudele on põhjendatud 80 euro ulatuses. Meditsiini- ja hügieenitarvete kulu on 5,43 eurot

(vaidlus puudub). Kulu juuksurile on 15 eurot kuus. Koduse majapidamise ja olmevahendite

kuluks on mõistlik arvestada 10 eurot kuus. Mööblit ja sisustust tuleb uuendada ja selle

põhjendatud kulu on 5 eurot kuus. Transpordikulud on põhjendatud 10 euro ulatuses kuus.

Mänguasjade ja raamatute kulu on 10 eurot kuus. Kuna kodust väljas söömise kulu on hõlmatud

hageja I igakuise toidukuluga, on vaba aja veetmise kulu 30 eurot. Nimetatud summa on piisav

kultuuriüritustel osalemiseks ja sõpradele kingituste ostmiseks. LPL-i liikmemaks on 2,50 eurot

(vaidlus puudub). Teised kulud on tõendamata (telefon, lasteaed ja saviteraapia).

Hageja II kulud lasteaiale on 43 eurot kuus. Kulud riietele ja jalanõudele on 60 eurot kuus.

Kulutused telefonile ja saviteraapiale ei ole tõendatud. Muud kulutused on põhjendatud samas

ulatuses kui hageja I kulud.

Hageja III kulud lasteaiale on 45,85 eurot kuus. Kulu juuksurile on 6 eurot kuus. Muud

kulutused on põhjendatud samas ulatuses kui hageja I kulud.

Hageja IV kulud lasteaiale on 46,50 eurot kuus. Kulud riietele ja jalanõudele on 60 eurot kuus.

Kulu juuksurile on 6 eurot kuus. Muud kulutused on põhjendatud samas ulatuses kui hageja I

kulud.

Seejärel hindas maakohus, kui palju kulutustest on kaetud riikliku peretoetusega ning kui palju

ja kuidas osaleb kostja vahetu laste ülalpidamisega.

Maakohus leidis, et riikliku peretoetusega on kaetud hageja I ja II vajadused 135 euro ulatuses,

hageja III ja IV vajadused 175 euro ulatuses. Puudub vaidlus, et kostja majanduslik olukord on

laste ema omast parem. Maakohus jaotas ülalpidamise proportsiooni selliselt, et kostja kanda

jääb 75 % ja laste ema kanda 25 %.

Arvestades hagi tagamise määrust ning asjaolu, et alates 1. jaanuarist 2018 kuni 23. augustini

2018 olid lapsed isaga koos 25% ajast, on kostja elatise võlg lapse I ees 1762,80 eurot, lapse II

ees 1537,79 eurot, lapse III ees 1460,97 eurot ja lapse IV ees 1073,20 eurot. Elatise

väljamõistmine tagasiulatuvalt kuni 31. detsembrini 2017 ei ole põhjendatud, kuna sel perioodil

andis kostja lastele ülalpidamist vahetult.

Maakohus leidis, et mastaabisääst ja riiklik peretoetus on mõjuvaks põhjuseks elatise

väljamõistmisele alla seaduses sätestatud miinimummäära PKS § 102 lg 2 alusel (Riigikohtu 9.

juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2).

Maakohus leidis, et hagejate taotlus siduda igakuine elatis tarbijahinnaindeksiga tuleb jätta

rahuldamata, kuna kehtiv seadus ei näe sellist elatise suurendamise viisi ette. Lisaks leidis

maakohus, et hagejate taotlus anda emale ainuõigus väljamõistetud elatise kasutamiseks ja

käsutamiseks ei ole põhjendatud, sest selline õigus tuleneb perekonnaseadusest (PKS).

Maakohus jättis rahuldamata hagejate taotluse tõendite kogumiseks.

Apellatsioonkaebus

4. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada edasiulatuva

elatise ja menetluskulude jaotuse osas ja teha uue otsuse, millega mõista välja igakuine elatis

hageja I kasuks 598,64 eurot, hageja II kasuks 575,88 eurot, hageja III kasuks 475,60 eurot ja

hageja IV kasuks 523,65 eurot, mis suureneb igal aasta 1. jaanuarist tarbijahinnaindeksi tõusu

võrra. Väljamõistetud elatise kasutamise ja käsutamise ainuõiguse palusid hagejad anda emale

ning määrata kindlaks elatise tasumise kord. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.

Ühes apellatsioonkaebuse ja lõppseisukohaga esitasid hagejad dokumentaalseid tõendeid.

Apellatsioonkaebuse

väidete

kohaselt

vähendas

maakohus

põhjendamatult

lastele

väljamõistetud elatist alla miinimummäära. Laste isa majanduslik olukord võimaldab lastele

anda elatist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras. Laste kulutuste katmine riikliku

peretoetuse arvel ei anna alust elatise vähendamiseks. Teisi asjaolusid elatise vähendamiseks ei

esine. Isegi juhul kui maakohus leidis, et hagejate poolt nõutud elatis on tõendamata, pidi

maakohus välja mõistma elatise miinimummääras.

7 (11)

Maakohus ei arvestanud, et vanemate lahuselu ei tohi kahjustada laste elatustaset ehk see peab

jääma ligikaudu samale tasemele.

Maakohus tuvastas laste vajalikud kulud valesti, mistõttu ei kata kostjalt väljamõistetud elatis

laste vajadusi. Maakohus arvestas toidule, riietele ja jalanõudele, majapidamis- ja

olmetarvetele, mööblile ja interjöörile, transpordile, vabale ajale ning hageja I

jalgpallitreeningutele ebamõistlikult väikese summa. Lisaks jättis maakohus tähelepanuta kulud

hügieenitarvetele ja hageja I hommikusöögile ning leidis ekslikult, et meditsiinitarvete kulude

osas vaidlus puudub. Hageja I ei saanud ranitsatoetust.

Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja maksab oma teistele lastele elatist 1000 eurot kuus ning

ei kohtle seega kõiki lapsi ühetaoliselt.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, sest kohtuvaidluse põhjustas kostja. Menetluskulude

kandmine paneb lapsed raskesse olukorda, sest laste ema on võtnud laenu laste ülalpidamiseks

ning hagi esitamiseks 12 000 eurot, tasudes samal ajal ka kodulaenu. Laste toimetulekut toetab

ka laste emapoolne vanaema.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu

otsuse muutmata. Hagejate poolt apellatsiooniastmes esitatud dokumentaalsed tõendid palus

kostja jätta tähelepanuta ja vaidles nendele ka sisuliselt vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt osas, millega maakohus mõistis kostjalt hagejate

kasuks välja elatise väiksemas ulatuses kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alamäärast. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse, millega mõista kostjalt alates

hagi esitamisest, s.o 24. august 2018, välja hagejate täisealiseks saamiseni elatis 250 eurot kuus,

kuid mitte vähem kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis resolutsiooni tervikliku

sõnastuse.

7. Esmalt

selgitab

ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse

läbivaatamise

ulatust.

Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hagejad

vaidlustavad maakohtu otsust osas, millega maakohus mõistis kostjalt välja elatise alates hagi

esitamisest, s.o 24. august 2018, hageja I osas väiksemas ulatuses kui 598,64 eurot, hageja II

osas väiksemas ulatuses kui 575,88 eurot, hageja III osas väiksemas ulatuses kui 475,60 eurot,

hageja IV osas väiksemas ulatuses kui 523,65 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus TsMS § 456 lg 2 p 1 alusel jõustunud osas, millega

maakohus mõistis alates 27. juunist 2019 kuni hagejate täisealiseks saamiseni kostjalt igakuise

elatisena välja hageja I kasuks 250 eurot, hageja II kasuks 253 eurot, hageja III kasuks 228 eurot

ja hageja IV kasuks 214 eurot. Samuti osas, millega maakohus mõistis tagasiulatuva elatisena

1. jaanuarist 2018 kuni 23. augustini 2018 kostjalt välja hageja I kasuks 1762,80 eurot, hageja

II kasuks 1537,79 eurot, hageja III kasuks 1460,97 eurot ja hageja IV kasuks 1073,20 eurot ning

24. augustist 2018 kuni 26. juunini 2019 hageja I kasuks 500 eurot, hageja II kasuks 530 eurot,

hageja III kasuks 280 eurot ja hageja IV kasuks 140 eurot. Samuti on maakohtu otsus jõustunud

osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude mõista tagasiulatuvalt välja elatis 24.

augustist 2017 kuni 31. detsemberini 2017.

Tulenevalt maakohtu otsuse osalisest jõustumisest on ära langenud hagi tagamise vajadus.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu 27. augusti 2018. a määrusega seatud hagi tagamise (I kd,

tl-d 129 ja pöördel).

8 (11)

8. Hagejad

on

esitanud

apellatsiooniastmes uusi dokumentaalseid

tõendeid. Apellatsioonkaebuses taotlevad hagejad dokumentaalsete tõendite (20. aprilli

2019 ja 24. aprilli 2019 laenulepingud, BB 25. juuli 2019 kinnitus) vastu võtmist, millega

hagejad soovivad tõendada hagejate ema rasket majanduslikku olukorda. Kolleegiumi

hinnangul ei ole eeltoodud dokumentaalsed tõendid apellatsiooniastmes lubatavad, sest

puuduvad nende vastuvõtmiseks TsMS § 652 lg 3 p-s 2 sätestatud eeldused.

Lõppseisukohas taotlevad hagejad dokumentaalsete tõendite vastu võtmist, millega hagejad

soovivad tõendada alates 2019. a septembrist kaasnevaid täiendavaid vajalikke kulusid ning

hagejate ema kulutusi sõiduautole (leping nr 64/2019, maksekorraldus nr 1390, kunstiringi arve

nr 395C3B2A2, huvitegevuse korraldamise leping, arve nr 555-A113, õppeleping nr RRL2019-

309, maksekorraldus nr 1592, avaldus lapse tantsutreeningutel osalemiseks, maksekorraldus nr

1594, maksekorraldus nr 1597, Teadusmaagia Teadusringide lepingu tingimused,

maksekorraldus nr 176, maksekorraldus nr 1588). Ringkonnakohtu hinnangul on hagejad uute

tõendite lubatavust nõuetekohaselt põhistanud ning kuna tõendid on tekkinud pärast asja

lahendamist maakohtus, tuleb need TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel vastu võtta. Uue asjaoluna tuleb

asja lahendamisel võtta arvesse, et pärast maakohtu otsuse tegemist on hagejate ema asunud

tööle ja tema põhipalk on 1100 eurot kuus.

9. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, milline on põhjendatud elatise suurus,

lähtudes laste vajadustest. Pooled ei vaidle, et hagejate isa varaline seisund ei tingi elatise

vähendamist alla miinimumsuuruse. Hagejate hinnangul ei olnud maakohtul põhjust vähendada

elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära.

10. Kolleegium märgib, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema

ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad

suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses, kuid kostjal on

võimalik see eeldus ümber lükata (vt Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1160-12, p 17).

11. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas

määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud

tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11,

p 12). Hagejad pidid tõendama, et nende ülalpidamise mõistlikud vajadused PKS § 99 järgi on

seaduses sätestatud miinimumist suuremad. Maakohus leidis, et hagejad ei ole tõendanud, et

nende mõistlikud vajadused on suuremad seadusest tulenevast miinimumvajadustest.

Maakohus ei ole eeltoodud asjaolu tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ja

ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu seisukohaga. Hagejate poolt 4. jaanuaril 2019 ja

14. mail 2019 esitatud dokumendid hagejate väiteid ei tõenda (I kd, tl 166–II kd, 67; II kd, tl

113–III kd, tl 53). Apellatsiooniastmes esitatud tõendid hagejate väiteid samuti ei tõenda, vaid

näitavad, et laste kasvades asenduvad ühed kulutused teiste kulutustega. Samuti ei hõlma kostja

ülalpidamiskohustus hagejate ema auto remontimise kulusid. Arvestades laste vanust, s.o hagi

esitamise ajal 7, 5, 3 ja 2, on kulutused toidule, riietele, saviteraapiale, kodusele majapidamisele

ja hügieenivahenditele ülepaisutatud ning hagejate poolt esitatud kviitungeid, arveid ja

lepinguid pole seotud konkreetsete kulutustega, mis on lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ja tema arenguks vajalikud.

Hagejad on viidanud, et vanemate kooselu ajal oli lastele tagatud kindel elatustase, kuid selle

väite kontrollimiseks ei ole tõendeid esitatud. Kolleegiumi hinnangul tagab kahekordne elatise

miinimummäär iga lapse igapäevaste vajaduste rahuldamise ja tema arenguks piisavad

materiaalsed vahendid.

Kolleegium märgib, et hagejate väited, et kostja maksab teistele lastele rohkem elatist, ei anna

õiguslikku alust mõista kostjalt hagejate kasuks välja elatis seaduses sätestatud alammäärast

suuremas määras. Vanem ei pea oma sissetulekut ega vara lapsega jagama.

12. Maakohus on otsuse p-s 15 selgitanud väljakujunenud kohtupraktikat. Vaatamata sellele

on maakohus põhjendamatult jätnud tähelepanuta eelduse, et lapse ülalpidamiseks kulub

9 (11)

kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär.

Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi

ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Need eeldused tähendavad seda, et hagejad ei pidanud

tõendama oma igakuiseid vajadusi hagi esitamise ajal kuni summani 500 eurot. Maakohus asus

ekslikult uurima, kas hagejate väited vajaduste osas on põhjendatud, sest hagejate nõuete puhul

tuli eeldada, et vajadused olid vähemalt 500 eurot ja käesoleval aastal on need 540 eurot. Neil

kaalutlustel tuleb hagejate nõuete lahendamisel lähtuda sellest, et hagejate vajadused on

sellised, mis õigustavad kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud alammääras.

13. Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et

elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Kostja pidi tõendama, et

esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära (TsMS § 230 lg 1).

Elatist saab vähendada alla miinimummäära mõjuval põhjusel, milleks võivad olla mh lapse

miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu), vajaduste katmine muul viisil (nt

vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti

vanema halva varalise seisundi tõttu. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones

sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka

miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud

ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale

tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (kokkuvõtvalt Riigikohtu 9.

juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p-d 26–28).

Maakohus ei ole kulutusi vähendades viidanud tõenditele, mis tõendaksid laste miinimumist

väiksemaid vajadusi. Sellega on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust

(TsMS § 442 lg 8). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses asjas ainuüksi mastaabisäästust

lähtuda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et laste vajadused on elatise

miinimummäärast väiksemad.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna elatise vähendamiseks alust vanemate vahel Harju

Maakohtu 27. novembri 2018. a määrusega kindlaks määratud lastega suhtlemise kord

(jõustunud 5. aprilli 2019. a Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 8. mail 2019; II kd, tl-d 73–

76 pöördel). Lapsed ei viibi märkimisväärset osa ajast isa juures ja kostja ei ole tõendanud, et

alates hagi esitamisest täidab ta mingis osas laste ülalpidamiskohustust vahetult.

Järgnevalt tuleb hinnata, kas riiklik peretoetus koosmõjus mastaabisäästuga annavad aluse

elatise vähendamiseks alla miinimumi. Alates 1. juulist 2017 kehtib perehüvitiste seadus (PHS,

maakohus on ekslikult viidanud kehtetule riiklike peretoetuste seadusele). Maakohus on

arvestanud, et osa laste vajadustest on kaetud riiklike toetustega: hageja I ja II osas 135 euro

ulatuses ja hagejate III ja IV osas 175 euro ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

ebaõigesti leidnud, et praegusel juhul saab mõlema vanema ülalpidamiskohustuse lugeda

riikliku peretoetusega osaliselt täidetuks.

Kohtupraktikas on leitud, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste

maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise

seisundiga või kui pool on tõendanud, et lapse vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt

Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Praeguses asjas ei ole

kostja selliste asjaolude esinemist tõendanud, mis elatise vähendamist alla miinimummäära

tingiksid. Kuna laste ema ei omanud vaidlusalusel perioodil sissetulekut, siis kattis riiklik

peretoetus tema osa ülalpidamiskohustusest. Ka praegusel juhul, kui laste ema töötab, siis ei ole

tema sissetulek nii suur (1100 eurot kuus), et riikliku peretoetust saaks arvata ja jagada mõlema

vanema vahel. Küll aga leiab kolleegium, et kuna hagejate ema töötab ja saab lisaks riikliku

peretoetust

ning

laste

vajadused

on

kaetud

miinimumelatisega,

tuleb

vanemate

ülalpidamiskohustus jagada võrdselt.

10 (11)

14. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt iga lapse kasuks välja mõista elatis pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (hagi esitamise ajal 250 eurot). Kui elatis

mõistetakse välja miinimummääras, saab kohtulahendi resolutsioonis määrata väljamõistetava

elatise suuruse nii, et selles nimetatakse algne elatise summa, ja lisaks näha ette selle

muutumine vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (Riigikohtu 7. veebruari 2018. a

otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 16, ja selles viidatud 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr

3‑2‑1‑35‑17, p 35). Lähtudes hagejate nõude sõnastusest tuleb kostjalt välja mõista igakuine

elatis hagi esitamise ajal kehtinud miinimummääras (250 eurot) tingimusel, et igakuine elatis

ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära

(PKS § 101 lg 1).

15. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et seaduses ei ole alust indekseerida

väljamõistetud elatist igal aastal tarbijahinnaindeksi muutmise alusel (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 7). See on võimalik, kui pooled saavutavad selles küsimuses kokkuleppe (vt

Riigikohtu 17. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-135, p 14).

16. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et puudub vajadus anda

hagejate emale ainuõigus väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks (maakohtu

otsuse resolutsiooni p 8). Emale elatise käsutamise õiguse otsuse resolutsioonis nimetamine on

iseenesest sisutu ja võib olla ka eksitav, kuna elatist peab ema seadusest tulenevalt, s.o PKS §

100 lg 2 teine lause, kasutama hagejate ülalpidamiseks ja nende huvides, mitte aga vabalt ning

selleks ei ole vajalik kohtu luba (vt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3517,

p 13.4).

17. Apellatsioonkaebuses vaidlustavad hagejad maakohtu menetluskulude jaotust.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hagi osalisel rahuldamisel õigesti lähtunud TsMS §

163 lg-st 1 ja jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Hagejatel oli maakohtus võimalus

lõpetada menetlus kompromissiga, võttes vastu kostja pakkumise, et kostja maksab elatist

miinimummääras (II kd, tl 69 pöördel–70).

Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb ringkonnakohtu hinnangul jätta TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda. Seda tingib asjaolu, et hagejad on apellatsioonkaebuses pidanud alternatiivina

võimalikuks, et hagi rahuldatakse elatise miinimummääras (apellatsioonkaebuse p 2.28; III kd,

tl 119). Apellatsiooniastmes ei olnud kostja enam nõus, et elatise suurus sõltub Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

18. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagejate 14. oktoobri 2019. a menetluskulude nimekirja kohaselt on apellatsioonimenetlusega

seotud kuludeks lepingulise esindaja kulud 1856,25 eurot. Kolleegiumi hinnangul on hagejate

menetluskulude nimekirjas kirjeldatud toimingud vajalikud ja põhjendatud osaliselt.

Apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu arvestades võis lepingulisel esindajal selle koostamisele,

kostja vastusega tutvumisele, kompromissi läbirääkimistele ja lõppseisukoha koostamisele

kuluda kokku 7 tundi. Hagejate esindaja on apellatsioonkaebuses kirjeldanud Riigikohtu

praktikat ning korranud oma varasemates menetlusdokumentides avaldatud seisukohti.

Hagejate esindaja tunnihind 135 eurot ei ole praeguse vaidluse puhul põhjendatud tasumäär.

Kolleegium peab põhjendatud tasumääraks 100 eurot. Kokku on hagejatele hüvitatavate

menetluskulude suurus (7 x 100 eurot) 700 eurot, s.o igale hagejale 175 eurot, sest nad on

menetluses osalenud samas ulatuses. Hagejad ei taotle menetluskulude hüvitamist koos

käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Samuti ei taotle hagejad menetluskuludelt viivise välja

mõistmist (TsMS § 177 lg 4).

19. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

11 (11)

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler