1-19-5850/50 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-5850

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. november 2019, Tallinn

Kriminaalasja number

1-19-5850 (19231701248)

Kohtukoosseis

Kohtunik Elina Elkind

Sekretär

Kätlin Tikerpe

Kriminaalasi

Artur Soomi süüdistuses KarS § 4231 järgi

Süüdistatav

Artur Soom (isikukood: 50011240217; elukoht: xxx;

viibimiskoht: Tallinna Vangla; xxx kodanik; xxx;

emakeel: xxx; töökoht: X OÜ; 2 kehtivat väärteokaristust;

2 kehtivat kriminaalkaristust; viimati karistatud Harju

Maakohtu 14. septembril 2018. a otsusega KarS § 266 lg

2 p 1, § 215 lg 2 p 1 ja § 423¹ järgi KarS § 64 lg 1 alusel

9 kuu pikkuse vangistusena, mis KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati

Harju

Maakohtu

28. veebruari 2018. a otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti

vangistus 2 aastat 4 kuud 22 päeva vangistust alates

8. maist 2018; Viru Maakohtu 27. märtsi 2019. a otsusega

vabastatud mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne

tähtaega

käitumiskontrolliga,

katseaeg

kuni

30. septembrini

2020,

vabanes

karistuse

kandmiselt

12. aprillil 2019

Kaitsja

Vandeadvokaat Leelo Viil (määratud korras)

Tõkend

Vahi all (kahtlustatavana kinni peetud 3. juunil 2019)

Prokurör

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör

Heleri

Randma (ringkonnaprokuröri volitusel)

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313 kohus otsustas:

1. Tunnistada Artur Soom süüdi KarS § 4231 järgi ja mõista talle karistusena vangistus

9 (üheksa) kuud.

2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 14. septembri 2018. aasta

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 (üks) aasta 5 (viis)

kuud 18 (kaheksateist) päeva. Mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud 18

(kaheksateist) päeva.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda

karistuse kandmist alates 3. juunist 2019.

4. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

5. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina süüdistatavale

Artur Soomile kuuluv sõiduk Peugeot Partnet registreerimismärgiga xxx, mis asub

Rahumäe tee 6/1, Tallinn parklas (arestitud Harju Maakohtu 26. juuni 2019. a

määrusega kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise tagamiseks kolmanda

isiku P. A. varana).

6. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Artur

Soomilt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses

menetluses

eurot

ja

kohtumenetluses

eurot,

Peugeot

Partnet

registreerimismärgiga xxx teisalduskulu summas 126 eurot ning teise astme kuriteos

süüdimõistmisega kaasnev sundraha 810 eurot, kokku 1806 eurot.

7. Kaitsja tasu summas 464,40 eurot jätta riigi kanda.

8. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et süüdistatavalt väljamõistetud

menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o

igakuiselt 150,50 eurot.

9. Menetluskulud

tuleb

tasuda

Maksu-

ja

Tolliameti

arveldusarvele

EE351010052031000004

SEB

Pank,

EE502200221014193355

Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber

99919700060549 ja selgitus „Artur Soom, kriminaalasi 1-19-5850, menetluskulud ja

sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui

menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur

täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

10. Kohtuotsus anda kohtumenetluse pooltele ning edastada Tallinna Vanglale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule

viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas Harju Maakohtule 18. juulil 2019 süüdistusakti

üldmenetluses, mille kohaselt Artur Soomi süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Harju

Maakohtu 14. septembri 2018. a kohtuotsusega KarS § 423¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest (sõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta 17. augustil 2017, 28. novembril

2017, 29. novembril 2017, 8. jaanuaril 2018, 28. veebruaril 2018, 11. aprillil 2018), juhtis

tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt, 3. juunil 2019 kell 10.04 Harju maakonnas xxx 5.

kilomeetril mootorsõidukit Peugeot Partner registreerimismärgiga xxx, omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes sellega liiklusseaduse § 94 lg 1, mille

kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või

keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega pani Artur Soom toime mootorsõiduki süstemaatilise

juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o KarS § 423¹ järgi

kvalifitseeritava kuriteo. Harju Maakohtu 19. juuli 2019. a määrusega anti A. Soom talle

esitatud süüdistuses kohtu alla.

2. 23.

augustil

2019

toimunud

kohtuistungil

taotles

prokurör

asja

arutamist

kokkuleppemenetluses, esitades kohtule süüdistatava ja kaitsjaga sõlmitud kokkulepe, kuid

süüdistatav loobus kokkuleppemenetlusest. Seejärel kriminaalasja arutati üldmenetluses

avalikul kohtuistungil 20. septembril ja 18. oktoobril 2019. Süüdistatav end teo toimepanemises

süüdi ei tunnistanud. Prokurör taotles A. Soomi süüditunnistamist KarS § 4231 järgi ja tema

karistamist

ühe

aasta

pikkuse

vangistusega.

KarS

§

lg

ja

KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 14. septembri 2018. a otsusega

mõistetud ärakandmata karistusega, s.o vangistusega 1 aasta 5 kuud 18 päeva ja mõista

liitkaristusena 2 aastat 5 kuud 18 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka

eelvangistuses viibitud aeg ja sellest tulenevalt arvata karistuse kandmise alguseks 3. juuni

2019, mil A. Soom kahtlustatavana kinni peeti. Kuna kohtumenetluses kogutud tõenditest

nähtub, et kuriteo toimepanemise vahend Peugeot Partner registreerimismärgiga xxx kuulub A.

Soomile, siis see konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel. Lisaks mõista isikult välja ka

menetluskulud, milleks on kaitsjatasu, sõiduki teisalduskulud ja sundraha. Kaitsja taotles isiku

õigeksmõistmist teo tõendamatuse tõttu või, alternatiivselt, süüdistatava karistamist rahalise

karistusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. A. Soomile heidetakse ette KarS § 4231 järgi kvalifitseeritud tegu, s.o mootorsõiduki

juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime

pandud süstemaatiliselt.

4. KarS § 4231 koosseisusubjekt on isik, kellel puudub nõutava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus. Süüdistuse kohaselt juhtis A. Soom mootorsõidukit Peugeot Partner

registreerimismärgiga xxx, mis on Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt sõiduauto

(kategooria M1), s.o sõiduk, millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta – vt

4. juunil 2019 koostatud õiend (kd II, tl 4) ja koopia sõiduki registreerimistunnistusest (kd II, tl

22-23). Selle juhtimiseks olnuks kooskõlas liiklusseaduse (LS) § 93 lg 2 p-ga 3 ja § 94 lg-tega

1 ja 4 vajalik B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Maanteeameti liiklusregistri andmete

kohaselt ei ole A. Soomil mootorsõiduki juhtimisõigust – vt õiend (kd II, tl 4) ja seda kinnitas

ka süüdistatav ise 20. septembril 2019 kohtuistungil antud ütlustes (kd I, tl 71), mida kohus

peab selles osas usaldusväärseks.

5. Käesolevas kriminaalasjas on aga vaidlus selle üle, kas on tõendatud mootorsõiduki

juhtimise fakt. Kohtu hinnangul tõendavad A. Soomile etteheidetud teo toimepanemist, s.o

mootorsõiduki Peugeot Partner registreerimismärgiga xxx juhtimist 3. juunil 2019 kell 10.04

Harju maakonnas xxx. kilomeetril järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid.

5.1. 3. juunil 2019 tehti sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt A. Soom juhtis

3. juunil 2019 sõidukit Peugeot registreerimismärgiga xxx Harjumaal, xxx Otsuse koostaja on

patrullpolitseinik S. K.. Otsuse kohaselt kõrvaldatakse isik sõiduki juhtimiselt 3. juunil 2019

kell 10.04 kuni vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse soetamiseni. Otsuses on küll

tõepoolest märgitud, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldatakse patrullpolitseinik S. K.. Tunnistaja S.

K. selgitas kohtuistungil, et tegemist on eksitusega, ilmselt hajus tähelepanu ja seetõttu on

kõrvaldatud isikuna märgitud tunnistaja nimi. Otsuse alumises osas ehk teatises on märgitud,

et A. Soom on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud ja selle kohta on ka

A. Soomi allkiri ning kuupäevana märgitud 3. juuni 2019. Seega leiab kohus, et kuigi otsuse

koostamisel on rikutud nõudeid, sest lahtrisse, mis peab kirjeldama kõrvaldatavat isikut, on

märgitud otsuse koostaja nimi, saab sellest dokumendist siiski järeldada, et A. Soom juhtis

mootorsõidukit süüdistuses nimetatud ajal ja osaliselt kinnitab otsus ka teo toimepanemise

kohta – otsuse kohaselt kõrvaldati isik xxx maja juures. Tunnistaja I. I. selgitas asjatundjana

18. oktoobril 2019 toimunud istungil, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus tehakse

isekopeeruval blanketil, misjärel otsuse originaal jääb isikule, keda kõrvaldatakse juhtimiselt ja

menetlejale või liiklusjärelevalve teostajale jääb otsuse (isekopeeruv) koopia ja lisaks ka teatis,

mida allkirjastab juhtimiselt kõrvaldatud isik. Ka praegusel juhul kinnitas A. Soom 18.

oktoobril 2019 kohtuistungil, et tema käes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millelt

puudub tema kui süüdistatava allkiri, leides, et kriminaaltoimikusse võib seetõttu olla lisatud

võltsitud dokument. I. I. ütlustest nähtub aga, et just sel viisil liiklusjärelevalve dokumendid

vormistatakse ehk juhtimiselt kõrvaldatud isiku kätte jääbki vaid otsuse originaal ilma teatiseta.

5.2. Samuti kinnitab teo toimepanemist süüdistuses nimetatud ajal ja kohas isiku

kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd II, lk 1), mille kohaselt A. Soom peeti

kahtlustatavana kinni 3. juunil 2019 kell 10.04 Harjumaal, xxx juures kahtlustatavana

mootorsõiduki juhtimises ilma juhtimisõiguseta. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollis on

A. Soomi allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi (1. lehekülg), samuti

selle kohta, et kinnipidamisest on teavitatud tema ema A. N. (2. lehekülje alumises paremas

nurgas) ja ka protokolli kohta tervikuna (3. lehekülg). Protokolli koostas I. I., keda kuulati

kohtuistungil tunnistajana üle menetluskäigu asjaolude kohta (KrMS § 66 lg 2) ja kes selgitas,

et protokolli lahtri „Kinnipeetu avaldused ja taotlused“ täitis tema ise süüdistatava sõnade

kohaselt; lahtrisse „Märkused“ kirjutas süüdistatav oma käega „puudub“. Samuti selgitas I. I.,

et kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koostati jaoskonnas, mis asub aadressil xxx, mis on

tavapärane praktika, sest protokolli vormistamine eeldab kriminaalasjale numbri määramist ja

isiku taustakontrolli. Siiski märgitakse protokolli tegeliku (faktilise) kinnipidamise aeg ja koht.

Samuti selgitas I. I., et süüdistatava ema nimi ja kontaktandmed on protokollis, sest süüdistatava

ema

A.

N. teavitati

sündmuskohal

sellest,

et

A. Soom viiakse xxx. Kohus leiab, et koostoimes menetleja I. I. ütlustega kirjeldab A. Soomi

kahtlustatavana kinnipidamise protokoll usaldusväärselt tema kinnipidamise aega, kohta ja

asjaolusid. Märkimisväärselt ei taotlenud kaitsja ega süüdistatav A. N. tunnistajana

ülekuulamist, mis oleks võimaldanud vajadusel ümber lükata menetleja I. I. ütlusi isiku

kinnipidamise asjaolude osas. Kohtu hinnangul ei ole seega menetlustoimingu käigus seega

rikutud isiku õigusi ja A. Soomi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll on lubatav ja

usaldusväärne tõend, mis kinnitab süüdistatava poolt teo toimepanemist 3. juunil 2019

süüdistuses nimetatud kohas.

5.3. A. Soomi tegu ehk sõiduki juhtimist tõendavad ka tunnistaja S. K. 20. septembril 2019

kohtuistungil antud ütlused, kes vaatamata sellele, et vajas kohtuistungil mälu värskendamist

teo osas, siiski kirjeldas sündmust, meenutades süüdistatava juhitud sõiduki peatamisega seotud

detaile. Nimelt selgitas tunnistaja, et viibis 3. juunil 2019 politseitöötajana ehk

patrullteenistujana tööl koos partneriga, kelleks võis kindlasti olla I. I.. Nende ülesannete hulka

kuulus väljakutsetele reageerimine ja ka liiklusjärelevalve Harju maakonnas. Paarimees oli

rooli taga, tunnistaja istus arvuti taga. Mootorsõiduk peeti kinni, sest sõidukil oli tegemata

liikluskindlustus ja tehnoülevaatus; samuti oli mitteloetav ja väga halvasti nähtav numbrimärk.

Tegemist oli n-ö pirukaga ehk kaubikuga. Kui tunnistaja läks sõiduki juurde, siis selgus, et juhil

pole juhilube. Sõiduki peatamine toimus Turbas, külasse sissesõidul. Tunnistaja S. K. sõnul

tundis tema paarimees I. I. rikkujat, sest kui sõiduk kinni peeti ja tunnistaja läks tagasi

politseiautosse ja ütles, et isikul ei ole juhtimisõigust, siis paarimees vastas, et neile ammu

tuntud inimene. See on iseenesest kooskõlas ka süüdistatava ütlustega, mille kohaselt ta on

I. I.ga varasemate rikkumiste käigus kokku puutunud. Pärast sõiduki kinnipidamist vestlesid

tunnistaja ja tema paarimees süüdistatavaga, kes väitis, et tal on halb olla, misjärel kutsuti

kiirabi, kes kinnitas, et isiku tervis on korras. Auto teisaldati ära ja selle juht toimetati Rahumäe

teele. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused on usaldusväärsed. On mõistetav, et tunnistaja ei

mäleta üksikasjalikult ja ette valmistamata mõne kuu tagust sündmust, mis on tema töös

võrdlemisi rutiinne. Siiski kirjeldas tunnistaja piisavalt detailselt süüdistatava sõidukit ja selle

peatamise asjaolusid. Tunnistaja ütlusi kinnitab vähemalt kaudselt ka sõiduki arestimise

protokollile lisatud fototabel, milles nähtub, et mootorsõiduki numbrimärk on tõepoolest

halvasti loetav (kd II, lk 19-21).

5.4. Süüdistatava 20. septembril 2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei juhtinud ta

3. juunil 2019 kell 10.04 xxx mootorsõidukit, vaid politsei pidas teda kinni hoopis Tallinnas

Kristiine bussipeatuse juures kella 12.50 – 13.10 vahel. Selleks ei olnud erilist põhjust, vaid

tegemist on hoopis politsei vandenõu ja kättemaksuga. Kuna süüdistatava ütlused olid vastuolus

kohtueelses menetluses antud ütlustega, avaldati prokuratuuri taotlusel kahtlustatavana antud

ütlused, milles süüdistatav tunnistas teo toimepanemist, selgitades, et asus sõidukit juhtima

halva enesetunde tõttu, selleks, et käia perearsti juures. Süüdistatav selgitas vastuolu sellega, et

kahtlustatavana ülekuulamisel ähvardas uurija teda, et kui ta ei räägi seda, mida uurija soovib,

siis pannakse ta kolmeks aastaks vangi, millele lisandub varasem ärakandmata karistus. Kuna

A. Soom ei soovinud minna pikaks ajaks vanglasse, nõustus ta rääkima seda, mida uurija soovis.

Kohus leiab, et süüdistatava kohtumenetluses antud ütlused, milles ta eitab teo toimepanemist,

ei ole usaldusväärsed ja neid tuleb tõendikogumist välja jätta. Nimelt on süüdistatava ütlused

vastuolus eelnevalt kohtueelses menetluses antud ütlustega ja A. Soom ei ole toonud välja

usutavaid selgitusi selle kohta, miks ta pidanuks kohtueelses menetluses süüd tunnistama.

Kahtlustatavana ülekuulamisel heideti isikule ette KarS §-s 4231 kirjeldatud kuritegu, mille eest

on maksimumkaristusena ette nähtud kuni 1-aastane vangistus, mis varem sama teo eest

karistatud isikule ei saanud olla teadmata. Seega pidi A. Soom mõistma, et teda ei ähvarda

kolmeaastane vangistus. Kahtlustatavana ülekuulamise protokollil on süüdistatava allkiri selle

kohta, et talle on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, samuti protokollis sisalduvate ütluste

tõele vastavuse kohta. Süüdistatava versioon, et uurija ja patrullpolitseinikud tegutsevad ühiselt

eesmärgil lavastada teda liikluskuriteo toimepanemises, on ümber lükatud tunnistajate S. K. ja

I. I., samuti ülekuulamise asjaolude üle kuulatud uurija N. V. ütlustega, kes kinnitas, et toimetas

A. Soomi ülekuulamist 4. juunil 2019 algusega kell 11.09, s.o pärast tema kinnipidamist.

Tunnistaja N. V. sõnul oli tema jaoks tegemist täiesti tavapärase kahtlustatavaga, midagi erilist

ta A. Soomi ülekuulamise kohta ei mäleta. N. V. ütluste kohaselt ei olnudki tema jaoks väga

oluline, kas A. Soom annab ütlusi või mitte, sest isiku kinnipidamise kohta oli piisavalt

tõendeid. A. Soom ise soovis anda ütlusi ega soovinud ülekuulamise juurde kaitsjat.

Käsikirjalist teksti protokollis kirjutas A. Soom ise, sh märkust „Ütlused on kirjutatud minu

sõnade järgi, läbi loetud ja vastavad tõele 04.06.2019“. Ka süüdistatav ei kinnitanud, et oleks

N. V. varem kokku puutunud või et uurijal pidanuks olema tema vastu vihavaen, mis tingiks

niivõrd tõsise ametialase süüteo toimepanemist nagu seda on isiku sundimine valeütluste

andmiseks enda vastu. Süüdistatav küll esitas erinevaid versioone selle kohta, et

patrullpolitseinikel võis olla vihavaen tema vastu seoses samas külas elava abipolitseinikuga,

kellega A. Soomil on tüli või, alternatiivselt, et I. I. on süüdistatava peale vihane, kuna

varasemate õigusrikkumiste käigus pidi I. I. A. Soomi taga ajama, kuid kohtu hinnangul on kõik

need väited otsitud ega selgita jällegi, miks pidanuks politseiametnikud olema valmis isiku

lavastamiseks liikluskuriteo toimepanemises. Kohtuvaidluses tõi kaitsja välja, et kohtueelses

menetluses kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt räägib kahtlustatav hoopis 3.

aprillil 2019 juhtunust. Kohus möönab, et protokollis nimetatakse mootorsõiduki juhtimise

kuupäevana tõepoolest 3.04.2019. Siiski on ilmne, et tegemist on kas trükivea või kahtlustatava

teadliku katsega menetlejat eksitada. Kinnipeetavate isikute registri kohaselt (kd II, tl 12)

vabanes süüdistatav karistuse kandmiselt 12. aprillil 2019, mistõttu 3. aprillil 2019 ei saanud ta

mootorsõidukit juhtida. Isikule esitatud kahtlustuses on teo toimepanemise kuupäevana

märgitud 3. juuni 2019 ja olles üle kuulamise ajaks juba kahtlustatavana kinni peetud, ei saanud

A. Soomile olla arusaamatu, mis teo osas teda üle kuulatakse.

5.5. Süüdistatav esitas oma versiooni kinnituseks tööandja e-meili, mille kohaselt pidi kuller

3. juunil 2019 tooma ära tooteesitlusega seotud esemed ajavahemikus 9.00-10.30 süüdistatava

õe juurest aadressil xxx. Kohtu hinnangul ei tõenda see meil kuidagi süüdistatava alibit ehk siis

viibimist 3. juunil 2019 kusagil mujal, kui süüdistuses kirjeldatud kohas. Süüdistatav taotles

täiendavate tõendite voorus tööandja esindaja, kulleri ja oma õe ülekuulamist, mis pidid

väidetavasti kinnitama süüdistatava viibimist süüdistatava nimetatud ajal ja kohas oma õe

juures, selgitamata seejuures, miks ei olnud need tõendid välja toodud kaitseaktis. Kohus

võimaldas isikul kutsuda kohtuistungile kulleri kui eelduslikult erapooletu isiku, kuid

süüdistatava ja tema kaitsja väitel ei osutunud kulleri kättesaamine võimalikuks. Pärast seda ei

taotlenud süüdistatava kaitsja uuesti A. Soomi õe ülekuulamist. Igal juhul leiab aga kohus, et

niivõrd olulise alibit kinnitava tunnistaja väljajätmine kaitseaktist ja süüdistatava võimetus

selgitama, miks ta ei nimetanud seda tõendit juba eelneva menetluse käigus viitab sellele, et

täiendavate tõendite uurimise taotlus oli suunatud eeskätt menetluse venitamise soovile.

5.6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on tõendatud ka see, et 3. juunil 2019 kell 10.04 juhtis

A. Soom xxx. kilomeetril mootorsõidukit Peugeot Partner registreerimismärgiga xxx.

6. KarS § 4231 süüteokoosseis eeldab, et tegu on toime pandud süstemaatiliselt, mis tähendab,

et isik on toime pannud vähemalt kolm juhtimisõiguseta juhtimist, sealjuures ei ole tähtis, kas

need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 4231 (kuritegu) või LS § 201 (väärtegu) alla.

Samuti ei ole süstemaatilisuse jaoks oluline, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste

eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline

retsidiiv). (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-82-15, p 8).

A. Soomi karistati Harju Maakohtu 14. septembri 2018. a otsusega muu hulgas KarS § 4231

järgi selle eest, et isikuna, keda varem karistati Harju Maakohtu 28. veebruari 2018. a otsusega

mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta KarS § 4231 järgi (olles väärteokorras karistatud

sõiduki juhtimise eest 15.04.2017 ja 18.04.2017 juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta

uuesti 17.08.2017, 28.11.2017, 29.11.2017, ajavahemikus 8-10.01.2018), pani ta 11. aprillil

2018 uuesti toime mootorsõiduki juhtimise ilma juhtimisõiguseta. Kohus märgib, et süüdistuses

on ekslikult märgitud, et varasema kohtuotsuse kohaselt on A. Soom juhtinud mootorsõidukit

ilma juhtimisõiguseta ka 28. veebruaril 2018, kui tegelikkuses on see varasema kohtuotsuse

tegemise kuupäev. See aga ei muuda tõsiasja, et A. Soom on varem toime pannud analoogset

tegu, sh jaanuaris 2018 ja 11. aprillil 2018. A. Soom pani uue teo toime 3. juunil 2019, olles

varem korduvalt karistatud süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta.

Alates 8. maist 2018 kuni 12. aprillini 2019 viibis süüdistatav vanglas, mistõttu uute tegude

toimepanemine ei olnud võimalik, kuid juba vähem kui kahe kuu möödudes teo

toimepanemisest juhtis A. Soom uuesti mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Seega on kohtu

hinnangul kahtlusteta tuvastatud teo toimepanemine süstemaatiliselt.

7. Kohus leiab, et A. Soom pani teo toime kavatsetult, sest olles teadlik juhtimisõiguse

puudumisest asus ta siiski mootorsõidukit juhtima. Seega täidab A. Soomi tegu KarS § 4231

süüteokoosseisu ja puuduvad ka õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

8. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse isiku süü suurust. Kuigi A. Soom ei põhjustanud

oma teoga kahjulikke tagajärgi, kasutas ta teo toimepanemiseks sõidukit, mis tema enda ütluste

kohaselt ei vastanud tehnilise korrasoleku nõuetele ja võinuks seetõttu olla liikluses ohtlik nii

süüdistatava enda kui ka kaasliiklejate jaoks. Seda kinnitavad ka Maanteeameti andmed, mille

kohaselt sõiduk ei olnud liiklusesse lubatud. Tunnistaja A. H. 20. septembril 2019 kohtuistungil

antud ütluste kohaselt vajas sõiduauto remonti. Tegu on toime pandud tööpäeva hommikul kell

10.04 ehk ajal, mil liikluses osalevad tavapäraselt ka teised liiklejad. Süüdistatav pani teo toime

kavatsetult. Teoväliseid süüd kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud,

mh isik ei tunnistanud kohtus teo toimepanemist, mistõttu ei ole võimalik kõnelda teo

kahetsemisest. Arvestades teo asjaolusid on isiku süü sanktsiooni keskmisest määrast

mõnevõrra suurem. Samuti võtab kohus karistuse mõistmisel arvesse eripreventiivseid

kaalutlusi. A. Soom on varem korduvalt toime pannud analoogset tegu ja uus tegu on toime

pandud katseajal, vähem kui kaks kuud pärast vanglast vabanemist. Eelmise kohtuotsusega

karistati süüdistatavat üheksa kuu pikkuse vangistusega, kuid karistus ei ole A. Soomile mõju

avaldanud ega takistanud uue teo toimepanemist. Süüdistatav ei tunnista teo toimepanemist,

mistõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, et ta on teinud enda jaoks toimunust järeldusi ja on

tulevikus õiguskuulekas. Seejuures võtab kohus arvesse, et Maksu- ja Tolliameti andmete

kohaselt ei olnud süüdistataval aastal 2018 sissetulekut. Kuigi kaitsja esitas kohtule tööandja

iseloomustuse süüdistatava kohta, mille kohaselt ollakse töökohal A. Soomiga väga rahul ja

kaasatakse teda ka edaspidi presentatsioonide tegemisse, ei ole ka süüdistatava edaspidine

sissetulek kindel. Süüdistatava enda selgituste kohaselt elab ta oma emaga ega ole

majanduslikult iseseisev. Eeltoodut arvestades ei pea kohus võimalikuks kohaldada

süüdistatavale rahalist karistust, sest kohtu hinnangul ei avalda see süüdistatavale vajalikku

hoiatavat mõju, et motiveerida teda edaspidi hoiduma õigusrikkumistest. Võttes arvesse, et uus

karistus samalaadse kuriteo eest ei saa olla reeglina eelmisest kergem, et mõjutada süüdistatavat

lõpetama kuritegude toimepanemist, kuid võttes arvesse ka isiku vanust ja seda, et praeguses

asjas heidetakse isikule vaid ühe teo toimepanemist ning isik on pärast vanglast vabanemist

vähemalt mingil määral asunud oma elu parandama ehk leidnud töökoha, peab kohus

võimalikuks karistada A. Soomi üheksa kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb

suurendada karistust Harju Maakohtu 14. septembri 2018. aasta kohtuotsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 18 (kaheksateist) päeva. Mõista

liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud 18 (kaheksateist) päeva. Tõkend vahistamine

tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

9. Kohus leiab, et mootorsõiduk Peugeot Partner registreerimismärgiga xxx tuleb

A. Soomilt konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina.

Liiklusregistri ja sõiduki registreerimistunnistuse andmete kohaselt . müüs sõiduki B.P., see

omakorda I. H. (nendel kahel lepingul on müüja ja ostja andmed ning nende allkirjad). Kohtule

on esitatud ka kaks müügilepingut, millel on ainult müüja (I. H.) või ainult ostja (P. A.) andmed,

kuid kohtu hinnangul sel viisil vormistatud dokumendid ei tõenda omandi üleminekut. Siiski

kinnitas A. S. 20. septembril 2019 kohtuistungil antud ütlustes, et ostis sõiduki samal

tööobjektil töötavalt inimeselt, kelleks võis olla I. H.. Seejärel A. S. loal võõrandas A.H. sõiduki

P. A.le. P. A. kolmanda isikuna ülekuulamisel omakorda kinnitas, et müüs sõiduki

1. juunil 2019 A. Soomile, mille kohta esitas P. A. tema ja süüdistatava vahelise müügilepingu.

A. Soom omakorda kinnitas kohtuistungil, et ostis sõiduki P. A.lt, algselt küll väites, et see

toimus

juba

1. märtsil

2019,

kuid

seejärel

täpsustades,

et

tehing

toimus

1. juunil 2019. Kohus leiab, et selles osas võib lugeda süüdistatava ja kolmanda isiku ütlusi

usaldusväärseks. Kuna sõiduk oli A. Soomi valduses, võib omandit eeldada, kuni ei ole

tõendatud vastupidist (asjaõigusseaduse § 90 lg 1). Igal juhul kinnitas P. A. 18. oktoobril 2019

toimunud kohtuistungil, et praegusel ajal peab ta A. Soomi sõiduki omanikuks. Kuna

A. Soom on korduvalt pannud toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist ja ilmselgelt

soodustab seda tegu sõiduki valdamine, s.o vahendi kättesaadavus, leiab kohus, et ära hoidmaks

uute tegude toimepanemist tuleb sõiduk konfiskeerida süüdistatavalt kuriteo toimepanemise

vahendina.

10. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel tuleb välja mõista Artur

Soomilt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 270

eurot ja kohtumenetluses 600 eurot, Peugeot Partnet registreerimismärgiga xxx teisalduskulu

summas 126 eurot ning teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 810 eurot,

kokku 1806 eurot. Kohtul ei ole kahtlust selles, et sõidukit on ka tõepoolest teisaldatud

Rahumäe tee 6 parklasse, mida kinnitab ka sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (kd II, lk 47).

Võttes arvesse isiku vanust ja tema resotsialiseerumise perspektiive ja lähtudes

KrMS § 180 lg-st 3, jätab kohus kaitsja tasu summas 464,40 eurot riigi kanda. KrMS § 180

lg 3 4. lause alusel määrata, et süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda ositi

12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 150,50 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Elina Elkind

Kohtunik