2-19-13745/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-13745

Tsiviilasi

NFLAT OÜ kinnistamisavaldus

Vaidlustatud määrus

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna

6. juuli 2019

kandemäärus nr 752752019

Kaebuse esitaja ja liik

NFLAT OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(määruskaebuse

esitaja)

NFLAT OÜ

(registrikood

14314819),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Tarmo Friedenthal

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 6. juuli 2019 kandemäärus nr 752752019

muutmata ja NFLAT OÜ määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud NFLAT OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus

võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. NFLAT OÜ (avaldaja) esitas 21. mail 2019 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale

kinnistamisavalduse, milles taotles hagi tagamise korras kanda Harju Maakohtu 20. mai 2019

kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-19-7523 alusel Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa

nr 747301 neljandasse jakku Mutual Properties OÜ-le (registrikood 14007744) kuuluvale

kinnisasjale esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 1 685 000 eurot avaldaja

kasuks.

2 (3)

2. Kinnistusosakond jättis 24. mai 2019 määrusega kandeavalduse käiguta ning kohustas

avaldajat kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 35 lg 1 p 2 alusel esitama kohtutäituri Elin

Vilippuse (kohtutäitur) ja Thetis OÜ (registrikood 14348770, edaspidi Thetis) nõusolek

kohtuliku hüpoteegi kande tegemiseks.

Kinnistusosakond selgitas, et kinnistusregistriossa nr 747301 on 20. märtsil 2019 kohtutäituri

avalduse alusel kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Thetise ja kohtutäituri

kasuks. KRS § 341 lg 1 järgi on kinnistusraamatusse kande tegemiseks üldjuhul nõutav selle

isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik).

Kinnistusosakond tugines asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p-le 3, § 63 lg-le 2 ning

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg-le 1 ning pidas hüpoteegi sissekandmist

käsutuskeeldu rikkuvaks toiminguks kinnistusraamatusse eelnevalt kantud keelumärkega

õigustatud isikute suhtes. Lisaks riivaks hüpoteegi kande tegemine keelumärke järgi õigustatud

isikute õigusi.

3. Kinnistusosakond pikendas 7. juuni 2019 avalduse alusel puuduste kõrvaldamiseks

avaldajale määratud tähtaega ja määras puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 28. juunini 2019.

4. Kinnistusosakond jättis 6. juuli 2019 kandemäärusega kinnistamisavalduse KRS § 46 lg 5

alusel rahuldamata, kuivõrd avaldaja ei esitanud kinnistusosakonnale ei kohtutäituri ega Thetise

nõusolekut kande tegemiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kandemäärus nr 752752019 ning saata kandeavaldus uueks lahendamiseks Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnale.

Esiteks ei ole puudutatud isikute nõusolek kande tegemiseks nõutav, sest kohtulik hüpoteek

kantakse kinnistusraamatusse üksnes kinnistamisavalduse ja kohtu määruse alusel.

Kinnistusosakond on kinnistamisavalduse rahuldamata jätmisega rikkunud KRS § 341 lg 8,

§ 35 lg 1 p 3 ja § 35 lg 4 regulatsiooni.

Teiseks keelab keelumärge kinnistu käsutamise kinnistu omanikul, kuid ei mõjuta

kohtumääruse alusel hagi tagamise korras kinnistusraamatusse tehtavat kannet.

Kolmandaks ei riiva kinnistamisavalduse alusel sissekantav kohtulik hüpoteek kohtutäituri ega

Thetise õigusi. Hagi tagamise määruse kohaselt on kohtulik hüpoteek sissekantav esimesele

vabale järjekohale, st järjekohale, mis järgneb Thetise kasuks kinnistusraamatusse sissekantud

hüpoteegile. Ka sundtäitmisel annab Thetise kasuks kinnistusraamatusse sisse kantud õiguse

järjekoht temale eelise enampakkumise tulemi jaotamisel või muul viisil asjaõigusest

tulenevate õiguste teostamisel.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

6. Kinnistusosakond edastas 6. septembril 2019 asja materjalid Harju Maakohtule

lahendamiseks.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

17. septembril 2019 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks.

3 (3)

9. Kohtulik hüpoteek kantakse TsMS § 388 lg 3 esimese lause ja KRS § 35 lg 4 järgi

kinnistusraamatusse kinnistamisavalduse ja kohtu hagi tagamise määruse alusel ning selleks ei

ole üldjuhul vaja puudutatud isiku nõusolekut.

10. Praegusel juhul ei saa siiski kohtulikku hüpoteeki kinnistusraamatusse kanda

kinnistusraamatus sisalduva keelumärke tõttu. Nimelt on kinnistusraamatusse kohtutäituri

avalduse alusel kantud kinnistu käsutamist keelav keelumärge kohtutäituri ja Thetise kasuks.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 54 lg 3 teise lause kohaselt keelab kohtutäituri avalduse

alusel seatud keelumärge vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri

avalduseta või nõusolekuta. Kinnistusraamatusse kantud keelumärkest ei nähtu, et keelatud

oleks üksnes osad käsutused, st kinnisasja käsutuse keelamine üksnes kinnistu omanikul.

11. Kinnistusosakond on õigesti leidnud, et keelumärge keelab AÕS § 63 lg 2 järgi vastavalt

märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt, st "lukustab"

kinnistusraamatu ja välistab edasised kanded (vt keelumärke tähenduse kohta Riigikohtu

15. aprilli 2004 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-48-04, p-d 11-14). Iseenesest on võimalik TMS §

142 lg 1 alusel sissekantud keelumärke korral TsMS § 378 lg-t 6 analoogia alusel kohaldades

teha keelumärke tõttu takistatud kanne keelumärkega õigustatud isiku nõusolekul (vt

Riigikohtu 1. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 24). Samas asendab hagi

tagamise määrus üksnes kostjast kinnisasja omaniku nõusoleku, kuid mitte keelumärkega

õigustatud isikute nõusolekuid. Keelumärkel on käsutuskeelu tähendus TsÜS § 88 lg 1 mõttes.

Sellest tuleneb, et hagi tagamiseks kohtuliku hüpoteegi seadmine avaldaja kasuks on

materiaalselt tagajärjetu, kui käsutuskeelu järgi õigustatud isik selle kinnistusraamatusse

kandmisega ei nõustu (vt Riigikohtu 7. märtsi 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-10, p

12). Seega, kui keelumärkega soodustatud isikud (kohtutäitur ja Thetis) ei nõustu kande

tegemisega, siis ei saa kinnistusosakond seda kannet ka teha.

Eeltoodut arvestades ei ole asjakohane ka kaebuse väide, et kinnistamisavalduse alusel

sissekantav kohtulik hüpoteek ei riiva kohtutäituri ega Thetise õigusi.

Kuivõrd avaldaja ei ole praegusel juhul esitanud keelumärkega õigustatud isikute nõusolekuid

kohtuliku hüpoteegi sissekandmiseks, on kinnistamisavaldus jäetud õigesti rahuldamata.

12. TsMS § 171 lg 1 kohaselt kannab määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu

menetluskulud jätta avaldaja kanda. Teiste menetlusosaliste puudumise tõttu puudub vajadus

menetluskulud rahaliselt kindlaks määrata.

13. TsMS § 599 esimese lause alusel saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

14. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 asendab

kohtukoosseisu liiget Liis Arrakut Kaija Kaijanen.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Kaija Kaijanen

Ande Tänav