2-19-13068/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-13068

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi P T vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood:

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn),

lepinguline esindaja Marjana Šestel (PlusPlus Legal OÜ, e-

post: menetlus@plusplus.ee)

Kostja: P T (isikukood: xxx, viibimiskoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt P T hageja Aktsiaselts PlusPlus

Capital kasuks xxx AS ja kostja vahel sõlmitud

liitumislepingu nr xxx 01.09.2016 arvest nr 2016458147

tulenev võlgnevus summas 198,57 eurot ja viivised

summas

147,48

eurot

ning

01.08.2016

arvest

nr

20160064999 tulenev võlgnevus summas 19 eurot ja

viivised summas 14,52 eurot.

3. Välja mõista kostjalt P T hageja Aktsiaselts PlusPlus

Capital kasuks viivis protsendina põhinõudelt (217,57

eurot) tasumata põhisumma jäägilt määras 0,07% päevas

alates 29.08.2019 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte

enam, kui 55,57 euro ulatuses.

4. Jätta rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõue

summas 50 eurot.

5. Jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja P T kanda ja 10

% ulatuses Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.

6. Välja mõista kostjalt P T hageja Aktsiaselts PlusPlus

Capital kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas

225 eurot.

7. Välja mõista kostjalt P T hageja Aktsiaselts PlusPlus

Capital

kasuks

viivis

väljamõistetud

menetluskulude

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS

§ 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud

mõjuvast

põhjusest.

Kaja

võib

esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajale

tuleb

lisada

kõik

asja

ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE062200221059223099 Swedbank AS-s, arveldusarvele

nr

EE571010220229377229

SEB

Pank

AS-s

või

arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank

AS-s. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida selgelt

ja arusaadavalt: Harju Maakohus, tsiviilasja number, milles

kautsjoni tasutakse ja isiku nimi, kelle eest kautsjon tasuti.

Maksedokument

kautsjoni

tasumise

kohta

või

maksedokumendil

olevad

kõik

andmed

selle

elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude

kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja

pikendamise

eesmärgil.

See

ei

välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude

hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot,

kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagiavalduse kohaselt volitas hageja PlusPlus Baltic

OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ on edastanud kostjale 3 võlateatist

(15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018). Kohus ei pea põhjendatuks kolmanda isiku poolt

võlateatiste saatmisega seotud sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt

sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kohtule pole

esitatud tarbija ja kolmanda isiku vahelist lepingut, mis võiks olla aluseks sissenõudmiskulude

hüvitamisele. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna teenuse tarbija on jäänud tasumisega

võlgnevusse, siis ilmselt on teenuse osutajal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid

täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Hagist ei selgu, millist teenust ja millise

tunnihinnaga PlusPlus Baltic OÜ osutas. Hagiavaldusest pole võimalik järeldada, et see teenus oli

mõistlikult võttes vajalik – kohus leiab, et hageja oleks saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta ka ilma

selleta. Lisaks leiab kohus, et hageja on ise tekitanud endale täiendavaid kulusid erinevate

arvetega seoses mitme meeldetuletuskirja saatmisega ühel kuupäeval.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada

võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt Riigikohtu

26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud,

seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuste ulatuses.

TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt,

siis tuleb menetluskulud jätta 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse

määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv

menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on taotlenud kostjalt menetluskuluna välja mõista hagiavaldusetelt tasutud riigilõiv kokku

summas 175 eurot (100+75) ja õigusabikulud 2*420 eurot.

Kuivõrd tsiviilasja hinnalt 485,15 eurot tuleb tasuda riigilõiv 100 eurot, siis on TsMS § 138 lg-test

1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100

eurot.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas

2*420 eurot selgelt põhjendamatu. Hinnates asjas esitatud materjale, asja keerukust ja asjaolu, et

hageja on esitanud kaks hagiavaldust, mis käsitlevad sisuliselt sama nõuet ning arvestades, et

kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud kohtu määratud

tähtajaks hagile, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 150

eurot.

Kohus peab hageja menetluskulu põhjendatuks 250 euro ulatuses, s.h õigusabikulud 150 eurot

ning riigilõiv 100 eurot ning mõistab need 90% ulatuses kostjalt välja. Seega tuleb kostjalt välja

mõista menetluskulu summas 225 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik