2-17-4838/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Kaija Kaijanen, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2019, Tallinn Kohtuasja number 2-17-4838 Kohtuasi XX hagi YY ja CC vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 23. augusti 2018 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY ja CC apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marina Smironova Kostja I (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX, surnud XX.XX.XXXX) Kostja II (apellant) CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

RESOLUTSIOON:

1. Lõpetada menetlus XX hagis YY ja CC vastu ühisvara jagamiseks seoses YY surmaga.

2. Tühistada Harju Maakohtu 23. augusti 2018. a otsus.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 27. märtsil 2017 hagi YY (kostja I) ja CC (kostja II) vastu ühisvara jagamiseks ning 9. märtsil 2018 hagi täpsustuse, milles palus jagada kostjate ühisvarasse kuuluvad kinnisasjad kostjate vahel võrdsetes osades ning tuvastada YY ja CC nõusolek nimetatud toiminguks ja kinnistusregistris vastavate muudatuste tegemiseks. Hageja palus jagada kostjate ühisvarasse kuuluv võlakohustus 20 375 eurot kostjate vahel võrdsetes osades. Alternatiivselt palus hageja lõpetada kostjate ühisomandi eeltoodud kinnistute osas selliselt, et müüa kinnistud avalikul enampakkumisel kohtutäituri kaudu. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kostja vastuväited

3. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

Esimese astme kohtu otsus

4. Harju Maakohus rahuldas 23. augusti 2018. aasta otsusega hagi osaliselt, jagades kostjate ühisvarasse kuulunud kinnistud kostjate vahel võrdsetes osades kaasomandisse ning asendades kohtuotsusega kostjate nõusolekud kinnistusraamatusse ühisomandi kannete kustutamiseks ning kaasomandi kohta sissekannete tegemiseks. Maakohus jättis hagi rahuldamata võlakohustuse jagamise nõudes. Menetluskulud jättis kohus solidaarselt kostjate kanda.

Apellatsioonkaebus

5. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu täies ulatuses tühistada ning jätta hagi rahuldamata.

Menetluse edasine käik

6. 7. juunil 2019 teatas hageja, et kostja I suri XX.XX.XXXX.

7. Harju Maakohtu 16. augusti 2019. aasta määrusega tsiviilasjas nr 2-19-8612 kuulutati välja kostja I pärandvara pankrot.

8. Hageja esitas 12. oktoobril 2019 seisukoha, milles leidis, et hagi on muutunud õiguslikult perspektiivituks. Hageja leidis, et võib hagist loobuda, kuid ei ole nõus kadma vastaspoole menetluskulusid. Hageja on nõus sõlmima kostjaga II ja pärandvara pankrotihalduriga kompromisslepingu, mille alusel pooled lepivad kokku, et lõpetavad menetluse ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse hagejale.

9. Pärandvara pankrotihaldur vastas kohtule, et ta ei ole käesolevas asjas menetlusosaline ega nõustu kompromissiga. Kostja II oma seisukohta hageja ettepanekute osas ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Kolleegium leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TSMS) § 657 lg 1 p 4 ja 431 lg-te 1 ja 2 alusel tuleb apellatsioonimenetlus praeguses asjas lõpetada ning maakohtu määrus tühistada. TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust.

Apellatsioonimenetluses on hageja hagi kostja I ja kostja II vastu ühisvara jagamiseks. Hageja nõudeks on jagada kostjate ühisvarasse kuuluvad kinnisasjad kostjate vahel võrdsetes osades ning tuvastada kostja I ja kostja II nõusolek nimetatud toiminguks ja kinnistusregistris vastavate muudatuste tegemiseks. Kostja I suri XX.XX.XXXX. Perekonnaseaduse (PKS) § 39 kohaselt kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Kohtupraktikas on leitud, et pärast abielu lõppemist ühe abikaasa surma tõttu ei saa abikaasade ühisvara enam jagada. Pärandvara jagamise asjades abikaasade ühisvara perekonnaseaduse sätete järgi ei jagata ning abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvaralepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, tuleb lugeda abikaasade ühisvaraks, eeldades selle vara osas abikaasade osade võrdsust. Pärandvara jagatakse pärimisseaduse sätete alusel (vt Riigikohtu 13.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151- 09, p 12 koos selles viidatud praktikaga). Et pärast ühe abikaasa surma ei saa abikaasade ühisvara jagada, on tegemist õigussuhtega, mis ei võimalda õigusjärglust.

10. TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

Kuna menetluse lõpetamise tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse, siis tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. TsMS § 162 lg 4 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Kolleegiumi hinnangul tuleb praeguses asjas menetluskulud jätta TsMS § 162 lõikest 4 tulenevalt poolte endi kanda, kuna kulude hageja kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Praeguses asjas algatas ühisvara jagamise menetluse võlausaldaja. Sissenõudja ei saa kohtuväliselt mõjutada ühivara jagamist ja tema ainus võimalus ühivara arvel nõuet rahuldada on nõuda ühisvara jagamist TMS § 14 lg 2 järgi. Kui kohtule esitatakse sissenõudja hagi ühisvara jagamiseks, ei saa kohus jätta ühisvara jagamata (analoogiliselt kaasomandi lõpetamise hagiga, vt nt Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p-d 19 ja 20). Menetluse lõppemist õigusjärgluse puudumisega ei saanud hageja mõistlikult ette näha ega seda asjaolu mõjutada. Maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda soliaarselt. Eelnevaid asjaolusid arvestades oleks menetluskulude hageja kanda jätmine hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Et ringkonnakohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

12. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kaija Kaijanen, Ele Liiv