2-18-12983/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-12983

Tsiviilasi

CC, QQ ja YY avaldus Tallinn, Raadiku tn 9

korteriühistu volinike 16. juuli 2018 otsuste

vaidlustamise nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 7. mai 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldajad (vastustajad määruskaebemenetluses): CC,

QQ ja YY, ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat

Aleksei Ratnikov

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Tallinn,

Raadiku tn 9 korteriühistu (täiendav nimi Korteriühistu

Paas garaažid), lepinguline esindaja Marina Suhnjova

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

puudutatud

isiku

5. novembri 2019

taotlus

kahe

täiendava

dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks ja võtta tsiviilasja toimikusse viidatud

kuupäeva menetlusdokumendi lisad.

2. Tühistada Harju Maakohtu 7. mai 2019 määrus (parandatud 14. juuni 2019

määrusega) osas, milles avaldus rahuldati ning jaotati ja määrati kindlaks

menetluskulud.

3. Teha uus määrus, millega jätta rahuldamata CC, QQ ja YY avaldus Tallinn,

Raadiku tn 9 korteriühistu volinike 16. juuli 2018 otsuste tühisuse tuvastamiseks ja

kehtetuks tunnistamiseks.

4. Määruskaebus rahuldada.

5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta võrdsetes osades avaldajate kanda.

6. Harju Maakohtu 7. mai 2019 määrus on edasi kaebamata jõustunud osas, millega

tagastati avaldajale CC-le 8. aprilli 2019 kohtukõne kirjalikele teesidele lisatud

dokumentaalsed tõendid.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtumääruse peale võivad avaldajad esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse

tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

2 (10)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

MENETLUSE KÄIK

1. CC (avaldaja I) esitas 30. augustil 2018 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Raadiku tn 9

korteriühistu (täiendav nimi Korteriühistu Paas garaažid, puudutatud isik) vastu volinike

16. juuli 2018 koosoleku otsuste (edaspidi vastavalt: vaidlusalune koosolek ja vaidlusalused

otsused) vaidlustamiseks ning palusid saata asjas tehtava lahendi Tartu Maakohtu

registriosakonnale täitmiseks. Maakohtu kantselei registreeris avalduse käesoleva tsiviilasjana.

Avaldaja I loobus 17. septembril 2018 lahendi täitmiseks saatmise taotlusest ja maakohus võttis

18. septembril 2018 avalduse ülejäänud osas menetlusse.

2. QQ (avaldaja II) ja YY (avaldaja III) esitasid 17. septembril 2018 samasisulise avalduse,

mille maakohtu kantselei registreeris tsiviilasjana nr 2-18-13856. Enne avaldajate II ja III

avalduse menetlusse võtmist otsustas tsiviilasja nr 2-18-13856 menetlev kohtunik liita selle

ühiseks läbivaatamiseks käesolevas asjas esitatud avaldusega. Avaldajate II ja III avaldus võeti

menetlusse käesolevas asjas 28. septembri 2018 määrusega.

3. Avaldajad palusid esimese võimalusena tunnistada vaidlusalused otsused kehtetuks või

teise võimalusena tuvastada nende tühisus. Oma taotlusi põhjendasid nad avalduses ja edasise

menetluse käigus järgmiselt.

3.1. Avaldajate andmetel kutsuti vaidlusalune koosolek kokku järgmise päevakorraga:

„1.

Tallinn, Raadiku tn 9 korteriühistu 2017 majandusaasta aruande kinnitamine

1.1.

Juhatuse aruanne

1.2.

Revisjonikomisjoni aruanne

2. 2018 majanduskava kinnitamine, sh:

-

Ehitise konstruktsiooni tugevdamise projekti tellimine

-

Elektriseadmete koormus

3. Juhatuse liikmete tagasikutsumine“.

Avaldajad kahtlesid, kas koosoleku kokkukutsumisel järgiti seaduse ja põhikirja nõudeid.

Lisaks märkisid avaldajad, et nende hinnangul ei ole päevakord piisavalt selge. Päevakorra

p-st 1 pole aru saada, kas majandusaasta aruanne on heaks kiidetud, p 2 on sõnastatud poolikult

ja p-s 3 pole märgitud tagasi kutsutavate juhatuse liikmete nimesid.

3.2. Avalduse esitamise ajal oli avaldajatele kättesaadav üksnes väljavõte vaidlusalustest

otsustest ja nad leidsid, et otsuste vormistamine väljavõttena pole kooskõlas seaduse ega

põhikirjaga. Lisaks märkisid nad, et väljavõttest pole aru saada, millised otsused vastu võeti.

Pärast menetluse kestel vaidlusaluse koosoleku protokolliga tutvumist avaldasid avaldajad, et

nad vaidlustavad kõik koosolekul vastu võetud otsused:

(1) kinnitada 2017. aasta aastaaruanne;

(2) moodustada remondifond ja kinnitada selle suuruseks 1. jaanuari 2018 seisuga

146 000 eurot;

3 (10)

(3) kinnitada 2018. aasta majandustegevuse kava järgnevate näitajatega: liikmemaksu

aasta tariif 14,50 eurot/boks (sh 12,08 eurot teeninduskulud ja 2,42 eurot remont);

esimehe brutotöötasu 929 eurot kuus; remonditööde nimekiri summas 35 900 eurot.

Tellida hoone konstruktsiooni tugevdamise projekt;

(4) kutsuda tagasi juhatuse koosseisust avaldajad II ja III.

3.3. Seoses vaidlusaluse koosoleku läbiviimisega esitasid avaldajad etteheite, et volinike

koosolekut juhatas puudutatud isiku juhatuse liige, kes ei ole volinik, ja volinike hääli

koosolekul ei loetud, sh puuduvad häälte lugemislehed ja –tulemused. Menetluse kestel

täiendasid avaldajad oma väiteid tuues esile, et koosoleku juhatajat ja protokollijat ei valitud

ning otsuseid (1), (2) ja (4) sisuliselt ei arutatud.

3.4. Avaldajate väitel puudus koosolekul kvoorum. Puudutatud isikul on 24 volinikku, aga

vaidlusalusel koosolekul on neist osalejateks märgitud ainult 12, kellest osa saabus

hilinemisega ja osa lahkus varem. Lisaks on märgitud 3 voliniku esindamine, aga volinikud ei

tohi osaleda koosolekul esindaja kaudu, vähemalt ei ole piisav lihtkirjalik volikiri ja volinikku

ei tohi esindada mitte-volinik. Põhikirja järgi peab volinike koosolekul osalema üle poole

volinikest, st vähemalt 13.

3.5. Volinikud ei olnud sisuliselt pädevad otsuseid vastu võtma, sest otsustatud küsimused

kuuluvad korteriomanike üldkoosoleku ainupädevusse.

4. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Vaidlusalune koosolek kutsuti kokku kooskõlas

põhikirja ja seadusega, kutse saadeti volinikele e-kirjaga ja volinikel oli võimalik tutvuda

koosoleku materjalidega kontoris. Volinikel oli otsustuspädevus ja koosolekul osales või oli

kohaselt esindatud 15 volinikku, kes hääletasid otsuste (1)–(4) poolt ühehäälselt. Põhjen-

damatud on avaldajate seisukohad, et volinikud ei tohi anda enda esindamiseks lihtkirjalikku

volikirja või et koosolekut peaks juhatama volinik. Puudutatud isik vaidles vastu avaldajate

väitele, et koosolek toimus muul ajal kui kõigi registreeritud 15 osaleja kohalviibimise aeg.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus rahuldas avalduse 7. mai 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) ja tunnistas

otsused (1)–(4) kehtetuks (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Menetluskulud jättis maakohus puudutud

isiku kanda ja määras need kindlaks rahaliselt. Sama määrusega jättis maakohus rahuldamata

avaldaja III taotluse kirjalikule kohtukõnele lisatud dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks

(resolutsiooni p 3). Maakohus parandas 14. juuni 2019 määrusega vaidlustatud määruse

kuupäeva ja lisas sissejuhatusse kohtuniku nime.

5.1. Juhindudes korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg-st 2 lahendab kohus

korteriühistu organi otsuse vaidlustamise nõuded hagita menetluses.

5.2. Maakohus tuvastas vaidlusaluse koosoleku protokolli järgi otsuste (1)–(4) vastuvõtmise

volinike koosolekul. KrtS 20 lg 1 kaudu korteriühistu puhul kohaldatava mittetulundusühingute

seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 järgi kuulub üldkoosoleku pädevusse mh juhatuse liikmete

määramine ja tagasikutsumine (p 2), juhatuse liikmega tehingu tingimuste määramine (p 4) ja

majandusaasta aruande kinnitamine (p 5). MTÜS § 19 lg 2 keelab nende küsimuste otsustamise

andmise põhikirjaga juhatuse või muu organi pädevusse. Seega ei olnud volinikud pädevad

otsuseid (1)–(4) vastu võtma ja need tuleb tunnistada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 38 lg 1 alusel kehtetuks.

5.3. Avalduse esimese taotluse rahuldamise tõttu pole vaja käsitleda muid väiteid, sh otsuste

võimalikku tühisust.

5.4. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 172 lg 1 alusel

ja jättis need puudutatud isiku kanda. Avaldajate esindaja põhjendatud tasumäär on 125 eurot/t

(lisandub käibemaks). Avaldajale I kuni 27. veebruarini 2019 osutatud õigusteenust pidas

4 (10)

maakohus vajalikuks 8,5 t ulatuses ning avaldajatele II ja III samal ajal osutatud teenust 5,25 t

ulatuses. Pärast nimetatud kuupäeva kõigile avaldajatele osutatud teenusest oli vajalik 9 t. Nii

avaldaja I kui ka avaldajate II ja III riigilõivu kulu hindas maakohus summale 150 eurot.

Eelneva põhjal mõistis kohus puudutatud isikult avaldaja I kasuks välja 1425 eurot (= 8,5 × 125

+ 20% + 150), avaldajate II ja III kasuks 937,50 eurot (= 5,25 × 125 + 20 % + 150) ning kõigi

avaldajate kasuks veel 1455 eurot (lähtudes ilmselt siiski arvutusest 9,7 × 125 + 20%).

MÄÄRUSKAEBUS

6. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada, v.a

selle resolutsiooni p 3, ja uue määrusega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub

puudutatud isik panna avaldajate kanda.

Puudutatud isik ei nõustu, et MTÜS § 19 lg 2 välistab volinike pädevuse võtta vastu

otsused (1)–(4). Kuna KrtS sellele sättele ei viita, siis ei ole see korteriühistu puhul kohaldatav.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajatele tähtaja sellele

vastamiseks. Avaldajad vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja

edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus

14. juunil 2019. Ringkonnakohus selgitas 11. oktoobri 2019 määrusega menetlusosalistele

menetluslikku olukorda ja tegi ettepaneku esitada täiendavaid seisukohti, mida sai teha kuni

29. oktoobrini 2019 ning neile vastata kuni 5. novembrini 2019.

8. Avaldajad esitasid 29. oktoobril 2019 seisukoha, milles mh esitasid väite, et vaidlusaluse

koosoleku kohta pole saadetud seitse päeva ette teadet ühelegi volinikule, sh EE-le. Avaldajad

leidsid jätkuvalt, et koosoleku algusajal kell 17.30 puudus kvoorum, koosolek oli vastuolus

heade kommete ja seadusega ning volinikel puudus vajalik pädevus. Avaldajate hinnangul ei

ole volinikul õigust volitada end koosolekul esindaja isikut, kes ei ole volinik, sest MTÜS ega

põhikiri ei näe ette sellist võimalust.

9. Puudutatud isik esitas 5. novembril 2019 mh taotluse võtta vastu kaks täiendavat

dokumentaalset tõendit, millega ta soovis tõendada vaidlusaluse koosoleku kohta teate saatmist

kõigile volinikele SMS-i teel. Avaldajad palusid 6. novembril 2019 kohtule saadetud e-kirjas

tagastada puudutatud isikule 5. novembri 2019 seisukohad kui hilinenult esitatu või anda

avaldajatele võimalus esitada nende kohta oma seisukohad. Ringkonnakohus võimaldas

avaldajatel seisukoha esitamise. Avaldajad märkisid 15. novembri 2019 täiendavas seisukohas,

et põhikiri ei näe ette koosoleku kokkukutsumist SMS-i teel, aga puudutatud isiku sellekohane

väide kinnitab koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist. Ühtlasi märkisid avaldajad II ja III,

et vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise ajal olid nad puudutatud isiku juhatuse liikmed ja

oleksid koosoleku kohasest kokkukutsumisest teadnud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb avalduse sisulise lahendamise ning

menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramises osas TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus saab teha uue sisulise lahendi, millega jätab avalduse rahuldamata. Määrus-

kaebus rahuldatakse ja avaldajad kannavad kõik menetluskulud.

Puudutatud isik märkis määruskaebuses, et ta ei vaidlusta maakohtu määruse resolutsiooni p 3.

Vigade parandamise määrust pole menetlusosalised vaidlustanud. Seega on määrus-

kaebemenetluses vaidluse all avalduse rahuldamine nii nagu maakohus seda tegi määruse

resolutsiooni p-des 1 ja 2, samuti menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine.

Vaidlustatud määruse resolutsiooni p 3 menetluslik otsustus on TsMS § 463 lg 2 kaudu

kohalduva § 456 lg 4 alusel edasi kaebamata jõustunud.

5 (10)

11. Ringkonnakohus rahuldab puudutatud isiku 5. novembri 2019 taotluse kahe täiendava

dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks. Avaldajad väitsid alles 29. oktoobri 2019 menetlus-

dokumendis selgelt, et volinikele ei ole kutseid saadetud, varem olid väited koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumise kohta üldisemat laadi. Kuna puudutatud isiku tõendamis-

koormisesse kuulub mh ka koosoleku kokkukutsumise korra järgimine, siis on põhjendatud

sellekohased tõendid vastu võtta.

12. Kaebuse sisuliselt ainus väide on põhjendatud ja toob kaasa maakohtu määruses avalduse

sisulise lahendamise kohta sisalduva otsustuse tühistamise.

12.1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu ja avaldajatega, et volinike koosolekul puudus

pädevus otsuste (1)–(4) vastuvõtmiseks. Õige on maakohtu arusaam, et otsustega (1)–(4)

lahendati küsimusi, mis on märgitud MTÜS § 19 lg 1 p-des 2, 4 ja 5. Alates 1. jaanuarist 2018

ei ole korteriühistud enam mittetulundusühingud, vaid moodustavad juriidiliste isikute eriliigi

(KrtS § 1 lg 4). KrtS eelnõu (462 SE, XII koosseis) seletuskirja järgi kohaldatakse korteriühistu

juhtorganitele MTÜS-i sätteid, millele KrtS otseselt viitab (vt lk 45, 111). Niisiis saab MTÜS

sätteid korteriühistu volinike koosoleku puhul rakendada ulatuses, milles KrtS neile otseselt

viitab. KrtS § 20 lg 1 ega sama seaduse ükski muu säte ei viita MTÜS § 19 lg-le 2, mistõttu ei

ole see säte erinevalt sama paragrahvi esimesest lõikest korteriühistu puhul kohaldatav.

12.2. KrtS § 20 lg 1 teine lause näeb mh ette, et korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse

lisaks samas seaduses sätestatule MTÜS §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku

kohta sätestatut. MTÜS § 25 koosneb neljast lõikest ja KrtS ei tee nende kohaldamise osas

erisusi. Järelikult on korteriühistu puhul rakendatav MTÜS § 25 lg 2, mille järgi kohaldatakse

volinike koosolekule seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut, kui seaduses või põhikirjas ei ole

ette nähtud teisiti.

12.3. Lisaks MTÜS § 19 lg 2 ebaõigele kohaldamisele eksis maakohus ka selle sisustamises.

Nimelt tuleneb MTÜS § 25 lg-st 2, et volinike koosolek ei ole muu organ MTÜS § 19 lg 2

tähenduses. Vastupidise tõlgenduse korral muutuks sisutuks MTÜS § 25 lg 4, sest sel juhul

MTÜS § 19 lg 1 p 1 välistaks üldse põhikirja muutmise volinike koosoleku otsusega.

12.4. Maakohus leidis, et puudutatud isiku põhikirja (tl 7–9) p-d 4.13 ja 4.15 on vähemalt

osaliselt vastuolus seadusega, täpsemalt MTÜS § 19 lg-ga 2. Kuna MTÜS § 19 lg 2 korteri-

ühistu puhul ei kohaldu, siis sellist vastuolu ei esine.

13. Maakohus ei viinud läbi piisavas ulatuses eelmenetlust ega arutanud vaidlust menetlus-

osalistega kõigist aspektidest. Need puudused saab ringkonnakohtu menetluses kõrvaldada.

13.1. KrtS § 29 lg 3 kohaselt on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude

esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Avaldajad pöördusid kohtusse

volinike 16. juuli 2018 otsuste vaidlustamiseks. Viidatud otsuste vastuvõtmisest möödus

60 päeva reedel 14. septembri 2018. Avaldajad II ja III esitasid avalduse 17. septembril 2018,

kuigi see on eksitavalt dateeritud 14. septembriga 2018. Järelikult oli vaidlusaluste otsuste

kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg nimetatud avaldajate avalduse esitamise ajaks

möödunud ja nad ei taotlenud selle ennistamist KrtS § 29 lg 4 alusel. Praeguseks on tähtaja

ennistamine võimatu, sest vahepeal on juba möödunud TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud ennistamist

üldse võimaldav kuue kuu pikkune ajavahemik.

13.2. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajate arusaamaga, et KrtS § 29 lg 3 sätestab aegumis-

tähtaja. KrtS eelnõu seletuskirja kohaselt soovis seadusandja KrtS § 29 lg-ga 3 kehtestada

materiaalõigusliku õigust lõpetava tähtaja, mida kohus kohaldab omal algatusel (vt lk 56).

Eespool p-s 12.1 esitatud kaalutlustel ei kohaldu MTÜS § 24 lg 1 ja KrtS § 29 lg 2 sõnastuse

tõttu ei saa kohaldada ka TsÜS § 38 lg 5. Avaldajate II ja III avalduse hilinenult esitamine toob

kaasa selle rahuldamata jätmise osas, milles nad taotlevad vaidlusaluste otsuste kehtetuks

tunnistamist. See ei muuda vaidluse ulatust, sest avaldaja I pöördus kohtusse tähtaegselt.

6 (10)

13.3. Avaldajad soovisid esimese võimalusena volinike otsuste kehtetuks tunnistamist ja teise

võimalusena tühisuse tuvastamist. Kuigi maakohtu 18. ja 28. septembri 2018 määrustega on

menetlusse võetud kehtetuks tunnistamise nõue, siis on menetluse käigust ja menetlusosaliste

toimingutest aru saada, et vaidluse all on nii kehtetuks tunnistamine kui ka tühisuse

tuvastamine. Keegi menetlusosalistest ei vastanud ringkonnakohtu 11. oktoobri 2019 määruse

samasisulise selgituse peale, et nad oleks menetluse esemest teisiti aru saanud. Nimetatud

alustel vaidlustamise eeldused ja asjaolud on erinevad, mida maakohus ega ka menetlusosalised

piisavalt ei eristanud. Seetõttu esitas ringkonnakohus 11. oktoobri 2019 määruses õiguslikud

selgitused ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti.

13.4. Riigikohus on leidnud, et kui hageja palub eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse

kehtetuks tunnistada (tühistada), siis on kohtul õigus otsuse kehtetuks tunnistamise nõude

asemel rahuldada tühisuse tuvastamise nõue, eeldusel et asjaolude järgi, mis hageja on otsuse

vaidlustamisel kohtu ette toonud, on otsus tühine. Seega ei ole otsuse tühisuse tuvastamiseks

alati vaja esitada eraldi nõuet, vaid piisav on avaldusest nähtuv tahe puudustega otsusest

vabaneda ja selle alusena märgitud asjaolud (5. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-19017,

p 17.1). Samad põhimõtted kehtivad hagita asjas korteriühistu organi otsuse vaidlustamsel.

13.5. Kehtetuks saab kohus tunnistada üksnes sellise otsuse, mis ei ole tühine (vrd Riigikohtu

30. jaanuari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-12, p 14 kolmas lõik). Seetõttu peab

ringkonnakohus vajalikuks esmalt kontrollida, kas väidetava puudusega otsus osutub tühiseks

(järgnevas p 14 ja selle alapunktid) ning alles seejärel hinnata otsuse kehtetuks tunnistamise

aluseid (p 15 koos alapunktidega). Käesoleval juhul on avaldajad soovinud nõuete lahendamist

sellest erinevas järjekorras, aga eelmises p-s 13.4 märgitud kaalutlustel ja TsMS § 477 lg 5 tõttu

ei ole kohus hagita asjas avaldajate taotlusega seotud. Samas tuleb nii tühisuse kui kehtetuks

tunnistamise alustena kontrollida neid asjaolusid, mis avaldajad on piisava selgusega esile

toonud.

14. Ringkonnakohus kontrollib, kas menetluses on ilmnenud ja tõendatud asjaolusid, mis

annavad alust tuvastada vaidlusaluste otsuste tühisus.

14.1. Korteriühistu volinike otsusele tuleb KrtS § 20 lg 1 teise lause kaudu kohalduva MTÜS

§ 25 lg 2 järgi kohaldada seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut, kui seaduses või põhikirjas ei

ole ette nähtud teisiti. Samuti kohalduvad korteriühistule kui KrtS § 1 lg 4 järgi eraõiguslikule

juriidilisele isikule TsÜS asjakohaseid sätteid, selle näeb otsuste kehtivuse osas otsesõnu ka

ette KrtS § 29 lg 2 teine lause.

TsÜS § 38 lg 2 esimese lause järgi on juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on

tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see

rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse

sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. KrtS § 29 lg 1 näeb

ette, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse,

korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu

võtma, v.a juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel

koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda

rikuti, otsust heaks ei kiida.

Eelnevast tuleneb, et seadus nimetab korteriühistu organi otsuse tühisuse alused ammendavalt

ja need on järgmised:

-

vastuolu heade kommetega;

-

võlausaldajate kaitseks vm avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätte rikkumine;

-

otsuse vastuvõtmise korra oluline rikkumine;

-

koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine.

7 (10)

14.2. Avaldajad ei eristanud maakohtus, millised nende esile toodud konkreetsed asjaolud

viitavad volinike otsuste tühisusele. Ringkonnakohus selgitas 11. oktoobri 2019 määruses, et

tühisuse alusena saab põhimõtteliselt kontrollida kokkukutsumise korra väidetavat rikkumist

(järgnevas p-d 14.3 ja 14.4) ning otsuste vastuvõtmise korra rikkumist (p-d 14.5 – 14.9). Kuigi

avaldajad tuginesid 29. oktoobri 2019 seisukohas üldsõnaliselt vastuolule heade kommetega,

siis ei toonud nad esile asjaolusid, mis sellisele vastuolule viitaks. Nagu märgitud eespool

p-s 13.4 lasus avaldajatel vaidlustatud otsuste puudustele viitavate asjaolude esile toomise

koormis.

14.3. Volinike koosoleku kokkukutsumise korda on oluliselt rikutud eelkõige juhul, kui

volinikele jääb teade koosoleku kohta saatmata ja sellest rikkumisest puudutatud volinik ka

koosolekule ei ilmu. Nimelt on asjakohane KrtS § 29 lg 1 sõnastatud sisuliselt identselt

äriseadustiku §-dega 172¹ ja 296. Riigikohus leidis viidatud sätete tõlgendamisel, et need

näevad ette kaks võimalust lugeda koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks:

kas kõigi isikute osalemine või rikkumisest puudutatud isikute hilisem heakskiit. Selline

tõlgendus on kooskõlas mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega: kui osanik tuleb koosolekule

kohale, annab ta sellega ühingule teada, et kuigi ühing võib olla tema suhtes koosoleku

kokkukutsumise korda rikkunud, on ta valmis päevakorda pandud küsimusi hääletama. Kui

rikkumine selgub alles koosolekul, ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt nõutav, et osanik või

aktsionär koosolekult lahkuks, piisab, kui ta vaidleb vastu otsuse tegemisele selles küsimuses

(vt 4. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 15; 29. novembri 2017 otsus tsiviilasjas

nr 2-16-8010, p 12 kolmas lõik). Ringkonnakohus on varem leidnud, et sama põhimõte ja

tõlgendus on asjakohane ka KrtS § 29 lg 1 kohaldamisel (24. mai 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-

18-3477, p 11).

14.4. Ringkonnakohus tuvastab puudutatud isiku SMS-ide väljavõtte põhjal, et 6. juulil 2018

saadeti teade vaidlusaluse koosoleku kohta 25-le telefoninumbrile (tl 142–143). Tunnistaja OO

ütlustest nähtub, et vaidlusaluse koosoleku toimumine oli talle kui volinikule ammu teada ja ta

sai kutse e-kirja teel (tl 63–64). Lisaks on puudutatud isik esitanud 7. juuliga 2018 dateeritud

kutse ärakirja (tl 35). Neid tõendeid koostoimes hinnates jõuab ringkonnakohus järeldusele, et

puudutatud isik järgis volinike koosoleku kohta teate saamisel piisavas ulatuses põhikirja p 4.15

kaudu kohalduvat p 4.4. Seadus ei näe ette korteriühistu volinike koosoleku kokkukutsumiseks

rangemaid tingimusi. Seadus ega põhikiri ei keela volinikele kutsete saatmist muul viisil, sh

SMS-i teel. Seoses avaldajate väitega, et koosoleku kutset ei saanud EE, märgib

ringkonnakohus viitega eelmisele p-le 14.3, et nimetatud voliniku koosolekul osalemise tõttu

(tl 10) ei saa talle teate saatmise väidetavale puudusele enam tugineda. Niisiis ei tuvasta

ringkonnakohus, et vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud.

14.5. Otsuste vastuvõtmise korda võib olla oluliselt rikutud, kui hääletamist ei toimunud.

Üldjuhul saab koosoleku läbiviimise ja hääletamise käiku tõendavaks dokumendiks pidada

protokolli, mille sisu näeb ette MTÜS § 21 lg 6. Kuigi TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi

tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, siis peaks protokolli õigsust pigem eeldama.

Sellele viitavad nii MTÜS § 10 lg 3 ja § 44 lg 1, mille kohaselt on protokoll registrikannete üks

alusdokument, kui ka nt sama seaduse § 21 lg 8 ülesehitus, mis näeb ette võimaluse taotleda

protokolli notariaalset tõestamist. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kirjeldatud eeldusest

lähtuda ka käesoleval juhul. Avaldajad ei tõendanud, et protokoll ei kajasta koosoleku tegelikku

käiku ega hääletamistulemusi. Tunnistaja HH ütlustes ei ole konkreetseid viiteid hääletamise

mittetoimumisele, vaid vastuseks kohtu küsimusele tunnistaja just kinnitas vastupidist, et

otsused võeti vastu ja vähemalt osades küsimustes hääletati (tl 73–76). Kui avaldaja II kirjeldas

maakohtu 27. veebruari 2019 istungil vaidlusaluse koosoleku käiku, siis ta küll eitas

hääletamise toimumist, aga ei selgitanud sisuliselt, mil viisil päevakorrapunktide arutelu siis

volinike seas lõppes (tl 65). Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et vaidlusaluse koosoleku

protokoll (tl 31–34) tõendab otsuste (1)–(4) hääletamist.

8 (10)

14.6. Avaldajate väitel puudus volinike koosolekul vajalik kvoorum. Kvoorum on juriidilise

isiku üldkoosolekul osalevate või esindatud liikmete või häälte arv, mis on vajalik selleks, et

koosolekut saaks lugeda otsustusvõimeliseks.

Õiguslikult on vaieldav, kas kvoorumi puudumise tagajärg on otsuse puudumine, tühisus või

kehtetuks tunnistamise võimalus. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et otsuse

kehtetuks tunnistamine eeldab, et see on kehtivalt, selleks seadusega õigustatud kvoorumi

poolt, vastu võetud (vt 6. juuni 2000 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-00, põhjenduste teine lõik).

Hilisemas praktikas on viidatud kvooruminõuete rikkumisele kui võimalikule tühisuse alusele

(nt 13. veebruari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 14 teine lõik, ja 27. märtsi 2013

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 9). Õiguskirjanduses seevastu ollakse seisukohal, et

kvoorumi puudumine on kas otsuse kehtetuks tunnistamise alus (K. Saare jt. Ühinguõigus I,

Tallinn 2015, lk 210, äärenr 1019 ja 1022) või järeldatakse kvooruminõude rikkumisest otsuse

puudumist (P. Varul jt. Tsiviilõiguse üldosa, Tallinn 2012, lk 289–290).

Lähtudes eespool p-des 13.4 ja 13.5 märgitud kaalutlustest, peab ringkonnakohus põhjendatuks

kontrollida kvoorumi nõuete täidetust pigem otsuse vastuvõtmise korra võimaliku rikkumisena,

st otsuse tühisuse ühe alusena.

14.7. KrtS § 20 lg 2 sätestab, et korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel

osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui

põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Põhikirja p 4.8 järgi on puudutatud isiku üldkoosoleku

kvoorumiks piisav 30% liikmete osalemine, aga p 4.14 teise lause kohaselt koosneb volinike

koosoleku kvoorum volinike enamusest (üle poole). Vaidlustamata asjaoludel on puudutatud

isikul 24 volinikku, seega tuleb kontrollida, kas koosolekul osales vähemalt 13 volinikku või

esinduse lubatavuse korral nende esindajat. Menetlusosaliste avaldustest nähtub, et protokollile

lisatud registreerimisnimekirjas (tl 10) on pärast parandust kajastatud 15 voliniku andmed,

kellest 12 osalesid vähemalt nimekirja kohaselt koosolekul isiklikult ja 3 esindaja vahendusel

(volikirjad tl 11–13). Kolmest esindatud volinikust esindas ühte omakorda volinik, teist kahte

mitte-volinikud. Kvoorumi puudumise väite kontrollimisel tuleb avaldajate esiletoodu põhjal

hinnata eelkõige kahte aspekti: kas volinike asemel võivad osaleda koosolekul nende

(mittevolinikest) esindajad (järgnevas p 14.8) ja kas protokolli lisana koostatud nimekirjas

märgitud volinikud või nende esindajad koosolekul tegelikult osalesid (p 14.9).

14.8. KrtS § 22 lg 5 esimene lause sätestab, et üldkoosolekul võib osaleda korteriomanik ise

või tema esindaja, kelle esindusõiguse olemasolu on kirjaliku dokumendiga tõendatud. KrtS

§ 20 lg 1 kaudu kohalduv MTÜS § 22 lg 1 näeb samuti ette võimaluse, et hääl antakse esindaja

vahendusel. Põhikirja p 4.7 järgi on esindusõiguse tõendamiseks piisav lihtkirjalik volikiri.

Ringkonnakohus ei näe viidatud sätete valguses takistust selleks, et voliniku asemel osaleb ja

hääletab koosolekul tema esindaja, kes ise ei ole volinik.

14.9. Sarnaselt eespool p-s 14.5 märgituga tuleb ka koosolekul osalemise osas lähtuda

protokolli ja selle lisade õigsuse eeldusest. Vaidlusaluse koosoleku protokollis on viide lisale 1

ja märge, et koosolekul osavõtuks registreerus 15 volinikku või nende esindajat. Lisaks 1 olevas

nimekirjas on volinikud või nende esindajad oma registreeringu märkinud käsikirjaliselt ja selle

ka allkirjaga kinnitanud. Nimekiri on kooskõlas tunnistaja OO ütlustega, et ta saabus viimasena

ja pärast seda alustati koosolekuga. Kuigi tunnistaja HH avaldas, et registreerimist ei toimunud,

siis täpsustas ta kohe, et ta lihtsalt ei näinud allkirjade andmist. Seega ei saa HH ütlustest

järeldada, et volinikke ei registreeritud. Tõendatud ei ole, et keegi registreerunud volinikest või

esindajatest oleks OO saabumise ajaks või enne päevakorraküsimuste arutamise ja hääletamise

lõppu lahkunud. Kokkuvõtvalt järeldub eeltoodust, et vaidlusalusel koosolekul osales

15 volinikku või volitatud esindajat, kes võtsid vastu vaidlusalused otsused. Otsuste

vastuvõtmise korra rikkumist ega kvoorumi puudumist ringkonnakohus ei tuvasta.

9 (10)

15. Järgmiseks kontrollib ringkonnakohus, kas avaldaja I avalduse alusel tuleks vaidlusalused

otsused tunnistada kehtetuks (avaldajate II ja III avalduse vastava taotluse rahuldamata jätmise

põhjuse kohta vt eespool p-d 13.1 ja 13.2).

15.1. TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku

organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. KrtS ei näe ette

täiendavaid kehtetuse aluseid ega võimalda selles osas kohaldada MTÜS sätteid (vt eespool

p 12.1). Järelikult saab kohus tunnistada kehtetuks korteriühistu volinike otsuse, kui see on

vastuolus seaduse või põhikirjaga. Vastuolu peab esile tooma ja vaidluse korral tõendama

kehtetuks tunnistamise nõude esitaja, st käesoleval juhul avaldaja I.

15.2. Avaldaja I tugines esmalt puudustele seoses otsuste vormistamisega, sh et otsuseid ei

oleks tohtinud vormistada väljavõttena ja sellest ei nähtunud piisava selgusega otsuste sisu.

Need väited ei viita vastuolule seaduse ega põhikirjaga. KrtS § 63 lg 1 sätestab, et

korteriühistute register on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri osa, mille suhtes

kohaldatakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kohta õigusaktides sätestatut, kui

samast seadusest ei tulene teisiti. MTÜS § 10 lg 4 kohaselt võib organi koosoleku protokolli

asemel registripidajale esitada väljavõtte protokollist, millesse on kantud ainult registriandmete

aluseks olev otsus, kusjuures väljavõtte sisule, allkirjastamisele ja sellele lisatavatele

dokumentidele kehtivad vastava organi koosoleku protokolli sätted. Vaidlusalune väljavõte

(tl 6) koostati otsuse (4) kohta ja väljavõte kajastab piisava selgusega selle otsuse sisu.

Väljavõte on kohaselt allkirjastatud ja selles viidatakse lisana volinike nimekirjale koos

volikirjadega.

15.3. Järgmiseks heitis avaldaja I ette, et volinike koosolekut juhatas ühistu juhatuse liige, kes

ei ole volinik, kusjuures koosoleku juhatajat ja protokollijat üldse ei valitud. Seadusest ega

põhikirjast ei tulene, et volinike koosolekut peaks juhatama või protokollima volinik, samuti ei

näe need ette tingimusi juhataja ega protokollija valimiseks. KrtS § 20 lg-s 1 viidatud MTÜS

§ 25 lg 2 järgi kohaldatakse volinike koosolekule samas seaduses üldkoosoleku kohta

sätestatut, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Liikmete üldkoosoleku osas ei

näe kumbki viidatud seadustest samuti ette, et koosolekut peaks juhatama või protokollima

korteriühistu (mittetulundusühingu) liige. Pigem on tavapärane, et korteriomanike

üldkoosolekut juhatab juhatuse liige, kes ei pea olema korteriomanik. Eespool p-s 14.5

märgitud kaalutlustel tuleb ka siinkohal uuritavas osas eeldada protokolli õigsust. Protokoll ja

sellest tehtud väljavõte kajastavad nii koosoleku juhataja kui ka protokollija valimist.

15.4. Seoses koosoleku läbiviimisega märkis avaldaja I, et päevakord ei olnud selge,

otsuste (1), (2) ja (4) arutamist ei toimunud ning volinike hääli ei loetud, sh puuduvad häälte

lugemislehed ja –tulemused. Need etteheited pole põhjendatud.

Põhikirja p 4.9 esimese lause kohaselt saab koosolek vastu võtta otsuseid üksnes küsimustes,

mis on märgitud kokkukutsumise teates. Ringkonnakohtu hinnangul kajastab vaidlusaluse

koosoleku kokkukutsumise teates märgitud päevakord piisava selgusega neid teemasid, mille

kohta võeti vastu otsused (1)–(4). Päevakorra selgust tuleb hinnata eelkõige lähtudes

kriteeriumist, kas koosolekule kutsutud isikud said tegelikult aru, mis küsimused tulevad

arutusele. Käesoleval juhul ei toonud avaldaja I esile, et volinike jaoks oleks päevakord jäänud

arusaamatuks. Lisaks sätestab KrtS § 20 lg 1 kaudu kohalduv MTÜS § 20¹ lg 5 mh, et

küsimuse, mida ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorda võetud, võib päevakorda võtta

vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole

mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Volinike

koosolekule kohalduvad samad sätted, st käesoleval juhul võis 24-st poole ehk 12 osaleja

nõusolekul koosolekul arutada küsimusi, mis ei olnud eelnevalt päevakorras. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb viidatud normi tõlgendada nii, et see võimaldab päevakorra sisu ja tähendust

koosolekul ka täpsustada. Kuna otsused võeti protokolli kohaselt vastu 15 poolthäälega

ühehäälselt, siis sai päevakorra võimalikud puudused kõrvaldada eelkirjeldatud viisil.

10 (10)

Sarnaselt eespool p-ga 14.5 ja 15.3 tuleb ka koosoleku käigu ja hääletamise osas eeldada

protokolli õigsust. Protokolli järgi toimus kõigi otsuste (1)–(4) vastuvõtmise eel samades

küsimustes arutelu ja iga otsuse juurde märgiti vastuvõtmine 15 poolthäälega ehk ühehäälselt.

See on kooskõlas OO tunnistajaütlusega. Seadusest ega põhikirjast ei tulene, et hääli tuleks

lugeda ja tulemusi märkida teatava kindla korra kohaselt, mh hääletussedeleid kasutades. Seega

ka siinkohal uurivas osas viidi koosolek läbi ja tehti otsused vastavalt seadusele ja põhikirjale.

16. Kokkuvõtvalt jäävad nii avaldaja I kui ka avaldajate II ja III avaldused rahuldamata.

Vaidlusalused otsused pole tühised ega kehtetud. Seetõttu pole ka vaja eristada kohtumääruse

resolutsioonis ühelt poolt avaldaja I ning teiselt poolt avaldajate II ja III avalduste alusel otsuste

kehtetuks tunnistamise nõuete rahuldamata jätmise erinevaid aluseid.

17. Avalduse tervikuna rahuldamata jätmise tõttu tuleb muuta menetluskulude jaotust. Kõik

senised menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel avaldajate kanda, kes TsMS § 165 lg 1

järgi vastutavad kulude kandmise eest võrdsetes osades.

Menetluskulude jaotuse muutumine tingib nende rahalise kindlaksmääramise kohta tehtud

otsustuse tühistamise. Ringkonnakohtu hinnangul eksis maakohus nii riigilõivu välja-

mõistmisel kui ka pärast 27. veebruari 2019 kantud kulude summa arvutamisel, aga kogu

kulujaotust puudutava otsustuse tühistamise tõttu ei oma üksikud eksimused enam tähtsust.

Menetluskulud tuleb maakohtul uuesti rahaliselt kindlaks määrata (Riigikohtu 20. aprilli 2016

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p-d 21 ja 22).

18. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määrus-

kaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale

saab kaevata TsMS § 696 lg 3 alusel, aga sama paragrahvi neljanda lõike järgi on kaebeõigus

ainult avaldajatel.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm