3-18-1944/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.11.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1944

Haldusasi

XXi kaebus Konkurentsiameti 05.09.2018 kirja nr 9-7/18-

0236-045-2

õigusvastasuse

tuvastamiseks

ja

Konkurentsiameti

uuesti

otsustamiseks

kohustamiseks;

13.09.2018 vaideotsuse nr 9-3/2018-004 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – XX

Vastustaja – Konkurentsiamet

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 20.12.2019.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX pöördus 12.10.2018 Tallinna Halduskohtu poole kaebusega, milles soovib vaidlustada

Konkurentsiameti 13.09.2018 vaideotsust nr 9-3/2018-004 (vaideotsus). Samuti palus kaebaja

tuvastada ameti 19.10.2017 otsuse nr 9-7/17-0238-074-1 (keelduv otsus) tühisus. Kaebusest

nähtub järgnev:

1.1. Konkurentsiamet võttis 19.10.2017 otsusega nr 9-7/17-0238-074-1 kaebaja taotluse alusel

seisukoha ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumise kohta ja liitumistasu suuruse kohta

Meremõisa külas Keila-Joa puhkealal. Konkurentsiamet leidis otsuses, et Meremõisa külas

kujuneb liitumistasu arvutamise metoodika järgi põhjendatud ÜVK-ga liitumise tasuks 5075,36

3-18-1944

2(7)

eurot. Ühtlasi tegi Konkurentsiamet ettekirjutuse hoiatuse AS-le Lahevesi, et viimane teavitaks

ÜVK-ga liitujaid liitumistasust.

1.2. Kaebaja vaidlustas 19.10.2017 otsuse vaidemenetluse korras, kuid tema vaie jäeti

27.11.2017 vaideotsusega rahuldamata. Kaebust halduskohtule kaebaja otsuse ega vaideotsuse

vaidlustamiseks esitanud ei ole.

1.3. 23.08.2018 esitas kaebaja Konkurentsiametile taotluse algatada järelevalvemenetlus vee-

ettevõtja AS Lahevesi poolt küsitud ÜVK-ga liitumiseks liitumistasu suuruse ja selle

kujunemise suhtes. Konkurentsiamet vastas kaebaja taotlusele 05.09.2018 kirjaga nr 9-7/18-

0236-045-2 jättes järelevalvemenetluse alustamata, sest ei esine aluseid, mis tingiks varasema

menetluse uuendamise.

1.4. Kaebaja esitas vaide ülalviidatud kirja peale. Konkurentsiamet jättis 13.09.2018

vaideotsusega nr 9-3/2018-004 vaide rahuldama kuna leidis, et menetluse uuendamiseks aluseid

ei esine. Seejärel pöördus kaebaja kohtu poole.

2. Kohus jättis 19.11.2018 määrusega kaebuse käiguta. Kohus kohustas kaebajat 10 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest esitama kaebuse täienduse koos tähtaja ennistamise taotlusega,

kui kaebaja soovib jätkuvalt vaidlustada Konkurentsiameti 19.10.2017 otsust nr 9-7/17-0238-074-

1 (1); esitama kohtule kaebaja poolt 23.08.2018 Konkurentsiametile esitatud taotluse ja

Konkurentsiameti 05.09.2018 vastuse nr 9-7/18-0236-045-2 kaebaja taotlusele (2). Kohus hoiatas,

et kui kaebaja määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldata, tagastab kohus kaebuse läbivaatamatult.

3. Kaebaja esitas 23.11.2018 menetluse lõpetamise taotluse, milles möönas, et objektiivsed

põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad.

4. Kaebaja esitas 25.11.2018 kaebuse täienduse, millele olid lisatud Konkurentsiameti 05.09.2018

vastus nr 9-7/18-0236-045-2 ning XXi 22.09.2018 taotlus järelevalvemenetluse algatamiseks

seoses ÜVK liitumistasuga. Kaebuse täienduses märkis kaebaja muuhulgas, et peab õigeks

menetluse jätkamist ja palub esitatud menetluse lõpetamise taotluse jätta tähelepanuta. Tähtaja

ennistamise taotlus jääb objektiivsete põhjuste puudumisel esitamata.

5. Kohus otsustas 13.12.2018 määrusega jätta kaebus 19.10.2017 otsuse nr 9-7/17-0238-074-1

tühisuse tuvastamise nõude osas menetlusse võtmata. Kohus otsustas võtta kaebus menetlusse

Konkurentsiameti 05.09.2018 otsuse nr 9-7/18-0236-045-2 ja 13.09.2018 vaideotsuse nr 9-3/2018-

004 tühistamise nõudes. Kohus tunnistas vastustajaks Konkurentsiameti.

6. Konkurentsiamet esitas vastuse kaebusele 31.01.2019.

7. Kohtu 28.08.2019 määrusega otsustas kohus vaadata kaebuse läbi kirjalikus menetluses. Lisaks

selgitas kohus määruses, et kvalifitseerib Konkurentsiameti 05.09.2018 otsuse nr 9-7/18-0236-

045-2 tühistamise nõude ümber õigusvastasuse tuvastamise nõudeks koos kohustamisnõudega asja

uueks otsustamiseks, kuivõrd üksnes tuvastamisnõue ei aitaks kaasa kaebaja eesmärgi

saavutamisele.

8. Kokkuvõtvalt on käesolevas asjas menetluses XXi kaebus

1) Konkurentsiameti 05.09.2018 kirja nr 9-7/18-0236-045-2 (toiming) õigusvastasuse

tuvastamiseks;

2) Konkurentsiameti kohustamiseks uuesti otsustama järelevalvemenetluse algatamise

küsimus;

3) Konkurentsiameti 13.09.2018 vaideotsuse nr 9-3/2018-004 tühistamiseks.

3-18-1944

3(7)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

9. Kaebaja on oma seisukohad esitanud 12.10.2018 ja 25.11.2018. Menetluses olevate nõuete osas

on kaebaja seisukohad järgmised:

8.1 Kaebaja ei nõustu vee-ettevõtja poolt küsitud liitumistasuga Meremõisa külas, mis ei põhine

kehtivale seadusandlusele ja on diskrimineeriv kaebaja suhtes, kuna vee-ettevõtja AS Lahevesi

haldusalas liitumistasusid sellises summas nagu 5075,36 eurot varem küsitud ei ole. Seoses

sellega taotles kaebaja järelevalvemenetluse alustamist, mitte otsuse 19.10.2017 nr 9-7/17-0238-

074-1 menetluse uuendamist, kuna pidas Konkurentsiameti otsust vee-ettevõtja AS Lahevesi

poolt täidetuks, niivõrd kuivõrd seda oli vee-ettevõtjal võimalik täita, ehk teavitamine

liitumistasust, mis tegelikult ei põhine vee-ettevõtja tehtud kulutustele nagu näeb ette

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS).

8.2 Kaebaja ei soovi vaidlustada vastustaja 19.10.2017 otsust eesmärgiga vabaneda kohustusest

maksta veeettevõtjale ÜVK liitumisel liitumistasu otsuses märgitud ulatuses, kuna seda kohustust

ei ole veel tekkinud, liitumisleping on sõlmimata. Küsimus on selle kohustuse võimaliku

tekkimise õigsuses ja vastavuses ÜVVKS §-ga 6.

8.3 Konkurentsiamet peab liitumistasu kooskõlastamisel lähtuma vee-ettevõtja tehtud

kulutustest, mitte omaniku kulutustest. Antud liitumistasu on vee-ettevõtja AS Lahevesi

haldusalas kaebajale diskrimineeriv. Diskrimineerimine on Eestis ja kogu Euroopa Liidus

õigusrikkumine. Konkurentsiamet oleks selle enne liitumistasu kooskõlastamist pidanud välja

selgitama. Näiteks vaidluses Tallina Vee teenuste hindade osas erinevates piirkondades oli

vastustaja resoluutne, et hinnad ühe vee-ettevõtte haldusalas ei saa olla diskrimineerivad.

8.4 Lisaks on antud haldusakt pannud kaebajat kui nõrgemat poolt fakti ette, kui tahad teenust,

siis maksa ja seda elutähtsa teenuse saamise puhul. Samas on see loonud soodsamad tingimused

vee-ettevõtjale, kes pole liitumiseks kulutusi teinud ja ÜVK omanikule, kes saab niigi tasu

süsteemi opereerimisele andmise eest.

8.5 Isegi õiguskindluse ja õiguspärase ootuse äralangemine ei muuda vee-ettevõtjale midagi,

kuna nad pole kulutusi teinud, see on vee-ettevõtjale olnud teada algusest peale ja loonud talle

ÜVK omaniku suhtes mugava alusetute liitumistasude vahendaja rolli. Ei ole loogiline, et vee-

ettevõtja ja Konkurentsiamet ei tunne antud haldusala reguleerivat seadust põhjalikult ega

pööranud tähelepanu sellele, et liitumistasu kooskõlastamisele esitatud kulutused pole tehtud vee-

ettevõtja poolt, nagu näeb ette ÜVVKS. Kuna kaebaja selle kooskõlastusega ei nõustu, ei saa ta

lepingut allkirjastada. Fakt, et kaebaja ei ole otsust 30 päeva jooksul edasi kaevanud ei tähenda

sellega nõustumist, pigem arusaama, et see on tühine.

8.6 Juhul kui süsteemide omanik ei nõustu kaebajaga sõlmima ÜVK liitumislepingut (millest

seadusest tulenevalt keelduda ei tohiks), mida ta antud juhul ei nõustu tegema ilma liitumistasu

saamata aga seadus näeb ette, et liitumistasu küsimise õigus on ainult vee-ettevõtjal, on kaebajal

õigus pöörduda maakohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, paludes

asendada vee-ettevõtja tahteavaldus liitumislepingu sõlmimiseks mõistlikel tingimustel, ÜVVKS

§ 6 nõuetele vastava liitumistasuga. Eelneva vältimiseks, mis on kulukam ja aeganõudvam, on

antud küsimus mõistlikum lahendada haldusmenetluse korras.

8.7 Ilma Konkurentsiameti menetlusvigadeta, valede juhtnööride (liitumistasude kogumine ja

edasi andmine ei ole sätestatud ÜVVKS-iga) ja selgituste andmisega vee-ettevõtjale oleks vaidlus

haldusmenetluse raames juba lahendatud.

3-18-1944

4(7)

Vastustaja seisukohad

10. Vastustaja kaebust põhjendatuks ei pea. Vastustaja jääb 05.09.2018 kirjas ning 13.09.2018

vaideotsuses esitatu juurde ning menetlusökonoomiast lähtudes piirdub järgnevaga.

10.1. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 sätestab menetluse uuendamise alused. Antud

juhul ei esine ühtegi menetluse uuendamist võimaldavatest alustest ning need puuduvad ka

järelevalvemenetluse algatamise võimalust silmas pidades. Sisuliselt tähendaks see 19.10.2017

otsuse ja 27.11.2017 vaideotsuse läbivaatamist, mis eeldaks lõpptulemusena ka nende otsuste

muutmist või tühistamist. Sellised alused puuduvad. Lisaks eeltoodule oleks kergekäeline

järelevalvemenetluse algatamine ilma sisulise vajaduseta, kuna riiklik järelevalvemenetlus

koormab sellele allutatud isikuid ja selle käigus võidakse piirata isikute subjektiivseid õigusi. Vaid

tuvastamismenetluste läbiviimiseks puudub vastustajal aga seadusest tulenev võimalus.

10.2. Kaebaja 19.10.2017 otsust ja 27.11.2017 vaideotsust tähtaegselt vaidlustanud ei ole ning

põhjused kaebetähtaegade ennistamiseks puuduvad.

10.3. Vastustaja lisab, et jättis 05.09.2018 kirjaga järelevalvemenetluse alustamata. Kuna

vastustaja 05.09.2018 kiri on toiming, palub vastustaja jätta seda puudutav tühistamisnõue

rahuldamata.

10.4. Kuna ei esine asjaolusid ka 13.09.2018 vaideotsuse tühistamiseks, palub vastustaja jätta

kohtul rahuldamata ka vaideotsust puudutav tühistamisnõue. Kaebaja poolt kaebuses ja selle

täienduses toodud etteheiteid vastustaja tegevusele vastustaja õigeks ei pea. Asjaolu, et kaebaja

vastustaja seisukohtadega ei nõustu, ei tähenda, et kaebaja õigusi oleks menetluse käigus piiratud

või rikutud.

10.5. Haldusorgan peab arvestama ettevõtja suhtes välja antud haldusaktist tuleneva õiguspärase

ootusega, mille kahtluse alla seadmiseks peavad esinema konkreetsed asjaolud. 19.10.2017

otsusega on tuvastatud, et liitujate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb kõigil liitujatel maksta

võrdsetel alustel arvutatud liitumistasu, milleks on 5075,36 eurot. Kaebajal on olukorra muutumisel

võimalik esitada Konkurentsiametile uus põhjendatud taotlus, mille saamisel amet analüüsib, kas

esinevad menetluse uuendamise ja järelevalvemenetluse algatamist võimaldavad asjaolud.

Menetluse uuendamise võimaldamist ning AS Lahevesi suhtes järelevalvemenetluse algatamist

võimaldavat taotlust kaebaja esitanud ei ole. Ka puuduvad muud alused nimetatud menetluste

läbiviimiseks.

10.6. Kokkuvõtteks on vastustaja seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ning selles esitatud

väited ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Vaadanud läbi poolte seisukohad, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud

05.09.2018 kirjaga järelevalve alustamata ja menetluse uuendamata jätmine on õiguspärane ning

alus õigusvastasuse tuvastamiseks puudub. Seega on õiguspärane ka Konkurentsiameti vaideotsus.

12. Esmalt selgitan kaebajale veelkord, et 13.12.2018 määrusega otsustas kohus jätta kaebuse

Konkurentsiameti 19.10.2017 otsuse nr 9-7/17-0238-074-1 tühisuse tuvastamise nõude osas

menetlusse võtmata. Määrus on jõustunud. See tähendab ühtlasi, et nimetatud otsuse õiguspärasus

käesoleva vaidluse esemeks ei ole ning hindamisele ei kuulu. Antud asjas kontrollin vastustaja

05.09.2018 kirja nr 9-7/18-0236-045-2 (toiming) ja 13.09.2018 vaideotsuse nr 9-3/2018-004

õiguspärasusust. Sellest sõltub, kas esineb alus vastustaja kohustamiseks uuesti otsustama

järelevalvemenetluse algatamise küsimust.

13. Poolte vahel on vaidlus selles, kas Konkurentsiamet jättis 05.09.2019 kirjaga järelevalve

menetluse alustamata õiguspäraselt.

3-18-1944

5(7)

14. Kaebaja esitas 22.08.2018 (registreeritud 23.08.2018) Konkurentsiametile taotluse

järelevalvemenetluse algatamiseks seoses ÜVK liitumistasuga. Pöördumise kohaselt kaebajale

kuuluva kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks kohaliku ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooniga küsib vee-ettevõtja AS Lahevesi) liitumistasu 5075,36 eurot. Seoses sellega

taotles kaebaja järelevalvemenetluse alustamist ja liitumistasu viimist vastavusse ÜVVKS § 6 lg-

ga 9. Kaebaja juhtis tähelepanu, et antud liitumistasu ei põhine Meremõisa külas tegutseva vee-

ettevõtja AS Lahevesi tehtud kulutustel kaebaja kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks

kohaliku ÜVK-ga. Kaebaja sõnul puudub vee-ettevõtja poolt küsitud liitumistasul alus isegi siis,

kui ta edastaks selle arendajale. Kaebaja leidis, et faktiliselt ei ole ÜVVKS-s selliseid sätteid, mis

annaks vee-ettevõtjale õiguse tegeleda liitumistasude vahendamisega või kellegi teise nimel seda

nõuda. Seega taotles kaebaja järelevalvemenetluse algatamist sisuliselt alusel, et ta ei nõustu

liitumistasu suurusega ja sellega, kellele tuleb seda maksta.

15. Erinevalt kaebajast olen seisukohal, et vastustaja on õigesti leidnud, et sisuliselt on kaebaja

taotluse puhul tegemist menetluse uuendamise taotlusega HMS § 44 mõttes. Nimelt on

samasisulise küsimuse vastustaja lahendanud juba varem.

15.1. Konkurentsiamet on 19.10.2017 teinud otsuse nr 9-7/17-0238-074-1 liitumistasu suuruse

kohta Meremõisa külas Keila-Joa puhkealal ning ettekirjutuse hoiatuse AS-le Lahevesi

(19.10.2017 otsus), milles leidis, et Meremõisa külas on põhjendatud ÜVK-ga liitumise tasu

5075,36 eurot. Otsusest nähtuvalt oli selle ajendiks 31.07.2017 kaebaja kiri vastustajale, milles ta

palus kontrollida AS Lahevesi poolt Meremõisa külas Keila-Joa puhkealal asuvale kinnistule

väljastatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu 10 134,99 eurot suuruse vastavust

õigusaktidele. Sealjuures võimaldati kaebajal menetluses esitada ka oma seisukoht ja vastuväited

(esitatud XXi poolt 06.10.2017). Neid on 19.10.2017 otsuses ka analüüsitud (p 6.2 lk 10). Kaebaja

seisukohtadele on vastatud menetluses ka jooksvalt (vt kaebuse lisa nr 2 – vastus 21.10.12017

kirjale; 27.10.2017 kirjale; 03.11.2017 kirjale).

15.2. Kaebaja esitas järgnevalt 17.11.2017 vastustaja 19.10.2017 otsuse peale vaide.

Konkurentsiamet tegi vaide osas 27.11.2017 otsuse nr 9-7/17-0238-075-11, millega jättis vaide

rahuldamata. Vaideotsust ja 19.10.2017 otsust ei ole kaebaja tähtaegselt vaidlustanud.

15.3. Kaebaja 22.08.2018 taotlus ja selle põhjendused järelevalvemenetluse algatamiseks ühtivad

sisuliselt kaebaja poolt 31.07.2017 kirjas ja 06.10.2017 vastuväites toodud taotluse ja selle

põhjendustega. Kaebaja eesmärgiks on, et vastustaja kontrolliks liitumistasu suuruse ja selle

nõudmise õiguspärasust. Olenemata sellest, et kaebaja ei ole 19.10.2017 otsust ja 27.11.2017

vaideotsust vaidlustanud, tähendaks järelevalvemenetluse alustamine nende otsuste uut sisulist

ülevaatamist. Kaebaja tahe 19.10.2017 otsuse ja 27.11.2017 vaideotsuse õigusjõu murdmiseks

nähtub ka kaebaja pöördumistest vastustaja poole, millega kaebaja soovis otsuste tühisuse

tuvastamist (XXi 14.09.2018 pöördumine). Seega on sisuliselt tegemist nende kehtetuks

tunnistamise taotlusega, mille aluseks saab olla üksnes menetluse uuendamine. HMS § 68 lg 1 järgi

on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda HMS

§ 44 alusel haldusmenetluse uuendamist.

16. Haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui: 1) taotluse esitaja õigusi

kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; 2) asjas

ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada; 3) jõustunud

kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või

ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani

nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo; 4) jõustunud

kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhineb (HMS § 44 lg 1).

Haldusmenetluse uuendamise taotlus tuleb esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe

kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates (HMS § 44 lg 3).

Menetluse uuendamine saab põhimõtteliselt küll toimuda ka juhul, kui mitte ühtegi HMS § 44 lg-

3-18-1944

6(7)

s 1 sätetatud alust ei esine, kuid uuendamist tuleb põhjalikult kaaluda (vt RKHKo nr 3-3-1-80-10,

p 21). Menetluse uuendamise nõudmiseks annab aluse vaid sellise asjaolu muutumine, mis oli

asjassepuutuv esialgse haldusakti andmisel. Muudatus peab võimaldama teha isiku jaoks

soodsamat otsust. Menetluse uuendamise nõue ei eelda, et esialgne haldusakt tuleks uute asjaolude

valguses lugeda õigusvastaseks (vt RKHKo nr 3-3-1-80-10, p 21).

17. Konkurentsiamet on 05.09.2018 kirjas ja 13.09.2018 vaideotsuses asunud seisukohale, et

uuendamise aluseid HMS § 44 lg 1 alusel ei esine. Nõustun selles osas vastustajaga. On ilmselge,

et asjas puuduvad HMS § 44 lg 1 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud alused. HMS § 44 lg 1 p 2 alusel

tuleb kontrollida ka seda, kas asjas on ilmnenud uued tõendid. Hinnates kaebaja 22.08.2018

pöördumist ja vaides esitatud seisukohti, ei nähtu, et kaebaja oleks toonud välja uusi asjaolusid,

millega vastustaja saanuks otsuse tegemisel arvestada. Vastupidi – kaebaja on oma seisukohas

järjepidev – kaebajale kuuluva kinnistu (xxxxxxxxxx) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi liitumiseks

kohaliku ÜVK süsteemiga küsib vee-ettevõte AS Lahevesi (14492271) liitumistasu 5075 eurot ja

36 senti, seoses sellega algatada järelevalvemenetlus ja viia liitumistasu vastavusse ÜVVKS § 6 lg

9. Tõsi, võrreldes 31.07.2017 pöördumisega on muutunud vastustaja poolt põhjendatuks hinnatud

liitumistasu suurus (varem 10 134,99 eurot ja nüüd 5075,36 eurot). Kuid liitumistasu põhjendatud

suurus kinnitatigi 19.10.2019 otsusega, mille õigusjõu murdmisele kaebaja tahe tegelikult suunatud

ongi. Uut liitumistasu suurust ei saa pidada muutunud asjaoluks, olukorras, kus välja ei ole toodud

uusi asjaolusid selle põhjendatusega seoses. Muul juhul tekiks olukord, kus Konkurentsiamet oleks

igakordselt kohustatud rahuldama menetluse uuendamise taotluse ja läbi viima samasisulisi

menetlusi enda otsuse kontrollimiseks väljaspool selleks ettenähtud vaidlustamise tähtaega.

18. Vastustaja 05.09.2018 kirjast ja 13.09.2018 vaideotsusest ei nähtu, et kaalutud oleks lisaks

HMS §-s 44 sätestatule ka muid asjaolusid, mis võiksid anda aluse menetluse uuendamisele. Asjas

esitatud seisukohti ja tõendeid hinnates ei ole samas ka äratuntav, et esineks muid kaalukaid

põhjuseid menetluse uuendamiseks.

19. Haldusorgani selgitamiskohustuse sisu üldisemalt avab HMS § 36, milles ette nähtud

selgitamise võimalused pole aga sätestatud ammendavalt ega välista menetluse omapärast ja

eesmärgist tulenevalt teist liiki nõuandeid või selgitusi (RKHKo 3-3-1-53-09). Haldusorgani

kohustuste hulka ei kuulu mitte üksnes formaalselt aktide andmiseks vältimatult vajaliku menetluse

läbiviimine, vaid ka hoolitsemine selle eest, et ka õigusalaste teadmisteta ja asjaajamises vilumatul

isikul oleks võimalus menetluses tulemuslikult osaleda. Nõustamine ja selgitamine võib toimuda

nii taotleja palvel kui ka haldusorgani algatusel, iseäranis juhtudel, kui isiku õiguste kahjustamise

oht on piisavalt suur ja tõenäoline (3-3-1-90-40). HMS § 40 lg 1 kohaselt tuleb haldusakti andmise

menetluses menetlusosaline ära kuulata. Ärakuulamisõigus võimaldab isikul esitada haldusaktiga

lahendatavas asjas täiendavaid arvamusi, taotlusi, tõendeid ja muul viisil põhjendada oma taotlust

ning esitada võimalikke vastuargumente haldusorgani seisukohtadele. Ärakuulamisõigus ei teeni

mitte üksnes akti adressaadi või taotleja võimalust kaitsta oma eeldatavaid õigusi ja vabadusi, vaid

loob eeldused ka selle isiku huvide ja nende põhjenduste täielikumaks arvestamiseks antavas

haldusaktis (3-3-1-52-13).

20. Olukorras, kus kaebaja pöördub haldusorgani poole samasisulise taotlusega põhjusel, et ta ei

nõustu tema suhtes varem tehtud otsustega, olles ise jätnud need vaidlustamata, on haldusorganil

lisaks formaalsetele otsustele võimalik menetlusosalisele anda ka täiendavaid selgitusi otsuse

põhjenduste ja kaebaja edasiste võimaluste kohta. Eesmärgiks on tagada kaebaja informeeritus

tema õigustest ning see, et kaebaja saaks otsuse aluseks olnud põhjendustest võimalikult õigesti

aru. Käesolevas asjas tähendanuks see selgitusi seoses sellega, et ilmselt ei ole kaebajal läbi

järelevalvemenetluse võimalik liitumistasu suuruse muutmisele suunatud menetlust uuesti

käivitada ilma, et esile oleks toodud uusi faktilisi asjaolusid, mis pooltele varem teadmata olid. Kui

haldusorganile nähtub, et kaebajaga seotud küsimused ei haaku tema tegevusvaldkonnaga ning

võivad väljuda tema pädevusest, tuleks menetlusosalisele viidata, millisel haldusorgani poole

3-18-1944

7(7)

pöördudes oleks tal võimalik oma küsimustele vastused saada. Vaidlusaluses kirjas ja vaideotsuses

ei ole Konkurentsiamet kaebajale menetlusega seonduvaid asjaolusid pikemalt selgitanud, vaid

viidanud 19.10.2017 otsustele ja 27.11.2017 vaideotsusele ja sedastanud üksnes, et menetluse

uuendamise alused puuduvad. Vaidlusaluse asja menetluse kronoloogiat hinnates aga nähtub, et

vastustaja on kaebaja menetlusse kaasanud ning võimaldanud tal oma arvamusi ja vastuväiteid

esitada.

13.09.2018

vaideotsuse

kohaselt

toimus

vaidemenetluse

raames

10.09.2018

Konkurentsiametis kohtumine, kus käsitleti vaidlusaluseid küsimusi. Konkurentsiameti esindajad

selgitasid, et järelevalvemenetluse alustamist võimaldavad alused puuduvad ning ameti hinnangul

ei seondu XXi pretensioonid mitte vastustaja tegevuse ja pädevustega liitumistasu suuruse

väljaarvutamisel, vaid need seonduvad tema ja MTÜ Meremõisa vahel tõstatunud

vaidlusküsimustega. Nendesse sekkumiseks puudub aga vastustajal pädevus ning seda on amet

selgitanud nii 19.10.2017 otsuses kui ka 27.11.2017 vaideotsuses. Kaebaja ei ole kohtumisega

seotud asjaolusid kahtluse alla seadnud. Kohtumine on kajastatud 09.10.2018 protokollis

(vastustaja vastuse lisa nr 4). Seega on kaebajale menetluses tagatud õigus olla ära kuulatud ning

vastustaja on kaebaja õigustesse puutuvalt kohaselt täitnud oma selgitamiskohustust.

21. Täpsustan veel lõpetuseks, et Riigikohus on asunud küll seisukohale, et haldusmenetluse

uuendamisest keeldumise kohta tehtav otsustus on teataval juhul siiski haldusakt: „Kuivõrd

haldusmenetluse uuendamise taotluse eesmärk on haldusakti kehtetuks tunnistamine või

muutmine, on haldusmenetluse uuendamise taotluse näol tegemist haldusakti andmise taotlusega„

(RKHKo 3-3-1-50-09). Leian siiski, et kuivõrd vaidlusaluses asjas on tegemist

järelevalvemenetluse algatamisest keeldumisega, mis on toiming, on toiminguks ka menetluse

uuendamisest keeldumise otsustus, sest see kattub sisuliselt järelevalve algatamisest keeldumisega.

22. Kokkuvõtvalt leian, et kaebajal ei ole nõudeõigust menetluse uuendamiseks ja haldusaktide

kehtetuks tunnistamiseks käesolevas asjas HMS § 68 lg 1 alusel, kuna asjas puuduvad HMS § 44

lg-s 1 sätestatud menetluse uuendamise alused. Ülaltoodu alusel jätan kaebuse tervikuna

rahuldamata.

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema

enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma