1-18-7767/28 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

19. november 2019 Kohtuasja number 1-18-7767 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Kohtuasi Süüdimõistetu Igor Tulise karistuse täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 25. oktoobri 2019. a määrus Määruskaebuse esitaja Süüdimõistetu Igor Tulis (isikukood 37409252245), määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Igor Tulise määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2018. a otsusega mõisteti Igor Tulis süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka ja mõisteti I. Tulise kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel kohaldati

I. Tulisele katseaega 1 aasta ja 6 kuud ning ta allutati katseajaks käitumiskontrollile. Teda kohustati järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi, s.o elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile, saama kriminaalhooldusametnikult loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires, saama kriminaalhooldusametnikult loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult loa Eesti territooriumilt lahkumiseks.

2. 20. septembril 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule

I. Tulise kohta erakorralise ettekande, milles kriminaalhooldusametnik palus pöörata

I. Tulisele Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Tartu Maakohus pööras I. Tulisele Tartu Maakohtu 18. oktoobri 2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-7767 mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele.

4. Maakohtu määruse kohaselt ei ilmunud I. Tulis kriminaalhooldaja juurde registreerimisele

20. juunil, 12. augustil, 6. septembril ja 13. septembril 2019. Registreerimiskohustuse rikkumise peamiseks põhjuseks on olnud alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine otstarbekas, kuna I. Tulis ei suuda talle pandud kohustusi täita, mistõttu ei täida kriminaalhooldus oma eesmärki. Kuna I. Tulis on pannud rikkumisi toime mitmel korral, on ilmne, et ta ei ole ka edasiselt suuteline enda käitumist muutma.

I. Tulis on ise öelnud, et ta ei ole suuteline alkoholi tarvitamise harjumusi muutma. Seega ei jää kohtu hinnangul üle muud, kui pöörata I. Tulisele mõistetud karistuse ärakandmata osa, 11 kuud ja 28 päeva, täitmisele.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Tulis, kes palub kohtumääruse tühistada ja jätta karistus täitmisele pööramata. I. Tulis põhjendab seda sellega, et tal on epilepsia ja õlaluumurd, millega seoses vajab ta operatsiooni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et I. Tulise määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

7. KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.

8. Kolleegiumi hinnangul on I. Tulise määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust määruse tühistamiseks. Maakohus on

I. Tulise karistuse täitmisele pööramist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt. Määruskaebuses ei ole ühti tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks viidata maakohtu sellisele kaalutlusveale, mis annaks alust ringkonnakohtul maakohtu määruse tühistada ja I. Tulise karistuse täitmisele pööramata jätta.

9. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus ei ole pidanud võimalikuks korduvale registreerimiskohustuse mittetäitmisele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Kohus arvestas, et I. Tulise registreerimiskohustuse rikkumise põhjuseks oli alkoholi tarvitamine, mida isik ise ka tunnistas. I. Tulis ei ilmunud registreerimisele, kuna ta ei soovinud sinna joobeseisundis minna. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus

I. Tulise kohtuistungil antud selgitusi ja rikkumiste asjaolusid piisavalt arvestanud ning veenvalt põhjendanud, miks oleks I. Tulise suhtes kriminaalhoolduse jätkamine perspektiivitu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ega pea seetõttu vajalikuks neid uuesti korrata.

10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus I. Tulise määruskaebuse Tartu Maakohtu 25. oktoobri 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau