1-09-11109/30 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-09-11109

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kriminaalasja number

Kohtukoosseis

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Kriminaalasi

Apelleeritud kohtuotsus

Apellatsiooni esitaja

Prokurör

Süüdistatav

Kaitsja

Tartu Ringkonnakohus

18.veebruar 2010, Tartu

1-09-11109 (09260100502)

Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Liina Parv

Regina Laiapea

Artjom Katšalovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 12. oktoobri 2009 otsus

süüdistatav Artjom Katšalov ja tema kaitsja

advokaat Valli Murde

Kretel Tamm

Artjom Katšalov

isikukood: 38605072769; elukoht: XXX-XX ;

varem kriminaalkorras karistatud 1 korral.

advokaat Heiki Kuningas

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 4 tühistada Tartu Maakohtu

12.oktoobri 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-11109 osaliselt, so

- Artjom Katšalovile KarS § 184 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuses.

Mõista Artjom Katšalovile karistuseks KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 (kolm) aastat ja 9 (üheksa)

kuud vangistust.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonid rahuldada osaliselt.

Välja maksta riigieelarve vahendite arvelt OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kasuks

kriminaalasjas nr 1-09-11109 advokaat Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest

kohtumenetluses 1200 krooni.

KrMS § 185 lg 2 alusel kaitsja tasu advokaat Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest

1200 krooni jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 18.veebruaril 2010 kell 14.00.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme

päeva jooksul alates 19.veebruarist 2010.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates

19.veebruarist 2010.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Artjom Katšalov tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 12.10.2009 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2

järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati

eelvangistus karistusaja hulka ja A. Katšalovi karistusaja algust arvestati alates 11.02.2009.

Maakohus arutas A. Katšalovile esitatud järgmisi süüdistusi.

A. Katšalovit süüdistatakse selles, et tema omandas ebaseaduslikult 2008 septembrist kuni 2009

veebruarini vähemalt neljal korral Narva linnas seni tuvastamata isikult 100 grammi kaupa, s.o

suures koguses, narkootilist ainet amfetamiini, millistest kogusest tarvitas osa ise ära ning andis

edasi:

•

ajavahemikul 2008 detsembrist kuni 2009 jaanuarini kolmel korral 10 grammi kaupa Tartu

linnas R.K. ile,

•

2009 jaanuaris ühel korral 3 grammi Tartu linnas G.S. le,

•

2008 lõpust kuni 2009 veebruarini 20-l korral 1-2 grammi kaupa Tartu linnas S.K. ale.

•

ajavahemikul 2008 detsembrist kuni 2009 veebruarini 10 grammi M.V. le.

Samuti, A. Katšalov isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine suures koguse

ebaseadusliku käitlemise, omandas 11.02.2009 Narva linnas seni tuvastamata isikult 190 tabletti

narkootilist ainet klorofenüülpiperasiinhüdrokloor ning 94,38 grammi narkootilist ainet

amfetamiin, mida hoidis enda valduses olevas sõiduautos Opel Corsa registrimärgiga XXX

XXX , kuni see 11.02.2009 Tartumaal Tila külas Tila küla ja Tartu linna vahelisel teelõigul

politsei poolt kinni peeti ning narkootiline aine ära võeti.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste

ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning

narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või

nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse

suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt

kümnele isikule.

Sellega Artjom Katšalov pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

narkootilise aine suures koguses omandamise ning edasiandmise isikuna, kes on varem toime

pannud narkootikumidega seotud kuriteo.

A. Katšalov tunnistas end süüdi täielikult.

Maakohus asus kõigi tõendite kogumis hindamisel seisukohale, et A. Katšalovile esitatud

süüdistus on tõendatud osaliselt, kuid see asjaolu ei muuda süüdistuse kvalifikatsiooni. Nimelt

leidis kohus, et A. Katšalovi süüdistus ei ole tõendamist leidnud täies mahus süüdistatava poolt

R.K. ja S.K. narkootilise aine edasiandmise koguse osas ja isikutele narkootilise aine

edasiandmise aja osas. R.K. ütluste kohaselt ostis ta 2009 A. Katšalovilt ühel korral narkootilist

ainet, mille tarvitamise kordadest järeldub kogus 4-6 grammi ja S.K. kohtuistungil antud ütlused

tõendavad süüdistatavalt aine saamist kahel korral. Seega luges kohus süüdistatava poolt R.K. ja

S.K. edasi antud narkootilise aine koguse väiksemaks kui see on märgitud süüdistuses. Samuti

leidis kohus, et süüdistatava poolt narkootiliste ainete edasiandmise ajaks tuleb lugeda 2009

algus.

Muus osas luges maakohus A. Katšalovile esitatud süüdistuse tõendatud olema ja asus

seisukohale, et tema kuritegu on KarS § 184 lg 2 p 2 järgi õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatava

valdusest võeti tema kinnipidamisel 11.02.2009 ära suur kogus narkootilist ainet, millest oleks

jätkunud narkojoobe tekitamiseks enam kui kümnele isikule. Suures koguses narkootilise aine

omandamisele eelnes lühikesel ajaperioodil korduv narkootilise aine edasiandmine teistele

isikutele. See asjaolu on kvalifitseeritav narkootilise ainega seotud kuriteo korduvusena ja KarS

§ 184 lg 2 p 2 ettenähtud koosseisulise vastutust raskendava asjaoluna.

A. Katšalovile karistuse mõistmisel arvestas maakohus järgmisi asjaolusid. Karistust

kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leidis, et süüdistatava poolt süü

tunnistamine iseenesest ei ole teo kahetsus. Ta esitas oma tegu õigustavaid asjaolusid ja sellest

järeldub KarS § 57 lg 1 p 3 ettenähtud karistust kergendava asjaolu puudumine. Karistust

raskendavateks asjaoludeks luges kohus KarS § 58 p 1 ja 4 järgi omakasu ja teo toimepanemise

isiku suhtes, kes on temast majanduslikus sõltuvuses. Omakasu motiivi tõendab keelatud aine

edasiandmine raha eest. Kuigi A. Katšalov eitab narkootilise aine müümist ja põhjendab raha

saamist kullaäriga, oli ka kullaäri temale illegaalne tegevus, milleks tal puudus tegevusluba ja

millest saadavat tulu ta ei deklareerinud. Küll aga kinnitavad süüdisatava väited kullaäriga

tegelemisest omakasupüüdlikku eesmärki. M.V. on A. Katšalovile lähedane inimene seetõttu, et

nad elasid koos süüdistatava vanemate juures ja otsisid endale ühist elukohta. M.V. ei töötanud

ja sõltus majanduslikult A. Katšalovist. Viimane andis M.V. le edasi narkootilist ainet ja nad

tarvitasid seda ka koos. A. Katšalovi ükskõiksus M.V. majandusliku toimetuleku vastu

iseloomustab tema suhtumist endast majanduslikult sõltuvasse isikusse, kelle elukäigu

allakäimist ta narkootiliste aine andmisega soodustas.

Kohus ei arvestanud A. Katšalovile karistuse mõistmisel tema varasemat karistatust, kuna

tegemist oli vargusega, s.o teiseliigilise kuriteoga. KarS § 184 lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu

on I astme kuritegu, millega kaitstav õigushüve on rahvatervis. Kohtu hinnangul järeldub

tuvastatud asjaoludest, et narkootikume tarvitavad isikud süstivad ainet, ei tööta, ei õpi. Selle

tagajärjel on või muutuvad inimesed asotsiaalseteks. A. Katšalovi teguviis aitab sellele kaasa.

Kriitikat ei kannata süüdistatava põhjendus, et ta aitab inimesi narkootilise aine kogust juurde

andes. Kogus, mis süüdistatavalt kätte saadi, on tähelepanuväärne. Suuremale isikute ringile

mõeldud. Eeltoodust tulenevalt tuleb karistuse mõistmisel lähtuda nii eri- kui üldpreventiivsest

eemärgist. Kohus leidis, et nendel asjaoludel ja arvestades

vastutust raskendate

mittekoosseisuliste asjaolude esinemist, ei ole A. Katšalovit võimalik karistada sanktsioonis

ettenähtud minimaalse karistusega ega teda karistusest tingimuslikult vabastada.

Apellatsioonides esitatud taotluse sisu

A. Katšalovi apellatsioon.

A. Katšalov vaidlustab kohtuotsuse tema süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p 2

järgi, soovib kuriteo ümberkvalifitseerimist KarS § 184 lg 1 järgi ja palub mõista kergema

karistuse.

A. Katšalov leiab, et teda on karistatud KarS § 184 vale lõike järgi. Ta soovib, et

ringkonnakohus tunnistaks ta süüdi selle paragrahvi esimese lõike järgi, kuna see näeb

karistuseks ette 1-10 aastat vangistust, mitte nagu lõige kaks, mis sätestab karistuseks 3-15

aastat vangistust. Sellega seoses soovib ta ka karistuse vähendamist. Ta soovib ta, et

ringkonnakohus uuriks, miks teda karistati just teise lõike järgi, sest varem pole teda

narkootikumidega seotud paragrahvi järgi karistatud.

Kaitsja V. Murde apellatsioon.

Kaitsja V. Murde taotleb maakohtu otsuse tühistamist A. Katšalovile mõistetava karistuse osas

ning palub talle mõista kergema karistuse.

Kaitsja leiab, et kohtu seisukoht A. Katšalovile karistuse mõistmise osas ei ole piisavalt

põhjendatud. KrMS § 312 p 5 kohaselt esitatakse kohtuotsuse põhiosas süüdistatavale

mõistetava karistuse motiivid. Seega tuleb karistuse piisava põhjendatuse puudumine

kohtuotsuses lugeda kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 1 p 7

tähenduses, mistõttu jäi täiel määral arvestamata KarS § 56 sätestatud nõue, mis omakorda

raskendas süüdistatava olukorda ning mis kogumis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Vaidlust ei

ole selle üle, et süüdistatav pani toime temale inkrimineeritava kuriteo, mis kvalifitseeriti KarS §

184 lg 2 p 2 järgi. Kohus jättis aga tähelepanuta, et süüdistatava ütlustest ning käitumisest

nähtub, et ta siiralt kahetseb toimepandud kuritegu. Kahjuks ei oska kõik inimesed end

väljendada sõnadega, mistõttu võib tekkida mulje, et nad avaldavad oma kahetsust formaalselt,

nagu juhtus ka käesoleva juhul. Antud kriminaalasjas kahetseb süüdistatav toimepandud tegu

aga siiralt kogu südamest.

Kohus jättis tähelepanuta ka asjaolu, et karistusregistri andmete kohaselt ei ole süüdistatav

varem tegelenud narkoainete käitlemisega. Need kaks asjaolu on piisavakas aluseks mõistmaks

süüdistatavale karistus sanktsiooni alammääras.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohtus täpsustas süüdistatav oma apellatsioonis esitatud taotluse sisu

ja

vaidlustamata süüdistuse kvalifikatsiooni palus kergendada karistust, leides, et osa 4 aastasest

vangistusest võiks olla reaalselt (1 aasta) ja ülejäänud tingimisi. Kaitsja toetas nimetatud

taotlust.

Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära

süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid kuuluvad osaliselt rahuldamisele ja

maakohtu otsus osaliselt tühistamisele süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Etteruttavalt

märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele süüdistatavale karistuse

mõistmisel materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu (KarS § 58 p 4 kohaldamine). Sisulises

süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata selle põhiosas

esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le

342 lg 3 p 1.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on süüdistatavale mõistetud reaalset vangistust

motiveerinud vajaliku põhjalikkusega KarS §-s 56 sätestatut arvestades, välja arvatud KarS § 58

p 4 kohaldamine ( tl 246).

KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest

lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu

toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel

keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla

iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks.

Arvestades eelkõige maakohtu poolt tõendatuks loetud süüdistuse asjaolusid ja sellest tulenevalt

süüdistatava süüd, ei pea ringkonnakohus võimalikuks süüdistatavat karistusest tingimuslikult

vabastada. Siinkohal on oluline ka asjaolu, et süüdistatavat oli varasemalt juba karistatud

varguse eest tingimisi katseajaga.

Maakohus on õigustatult rõhutanud narkootilise aine kogust, mis süüdistatav omandas ja edasi

andis. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga süüdistatava süüd arvestades, et süüdistatavat ei

saa karistada sanktsiooni alamäära lähedase karistusega ( so 3 aastat vangistust).

Küll ei pea ringkonnakohus põhjendatuks, et maakohus luges karistust raskendavaks asjaoluks

KarS § 58 p 4 järgi teo toimepanemise isiku suhtes, kes on temast majanduslikus sõltuvuses.

Maakohus leidis, et M.V. on A. Katšalovile lähedane inimene seetõttu, et nad elasid koos

süüdistatava vanemate juures ja otsisid endale ühist elukohta. M.V. ei töötanud ja sõltus

majanduslikult A. Katšalovist. Viimane andis M.V. le edasi narkootilist ainet ja nad tarvitasid

seda ka koos. A. Katšalovi ükskõiksus M.V. majandusliku toimetuleku vastu iseloomustab tema

suhtumist endast majanduslikult sõltuvasse isikusse, kelle elukäigu allakäimist ta narkootiliste

aine andmisega soodustas.

Ringkonnakohus leiab, et seadusandja ei ole majandusliku sõltuvussuhte sisustamisel ilmselt

pidanud silmas maakohtu poolt nimetatud asjaolusid.

Majandusliku sõltuvuse all tuleb käesoleval juhul mõelda eelkõige olukorda, mis võib tuleneda

näiteks lepingulisest kohustusest või deliktilisest käitumisest VÕS tähenduses jne..

Maakohtu poolt karistust raskendava asjaolu lugemine KarS § 58 p 1 järgi omakasu motiivil on

aga põhjendatud. Omakasu motiivi tõendab keelatud aine edasiandmine raha eest. Samas

nõustub ringkonnakohus ka maakohtu seisukohaga, et karistust kergendavad asjaolud pole A.

Katšalovi puhul tuvastamist leidnud.

Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-86-04 on märgitud, et otsustamaks, kas süüdistatav kahetseb ja kas

see kahetsus on ka puhtsüdamlik, on fakti küsimus.

Kahtlemata peab olema süüdistatav oma suhtumist toimunusse väljendanud. Oluline on aga

asjaolu, kas A. Katšalov on kahetsust avaldanud üldtunnustatud moel. Kas see on ikka sedavõrd

veenev ja on seda tehtud kohtueelsel uurimisel ja hiljem kohtus. Kohtul on kahtlemata õigus

väljendatut hinnata ja otsustada oma sisemise veendumuse kohaselt, kas arvestada kahetsust

karistust kergendava asjaoluna või mitte. Maakohus on põhjendanud, miks ta A. Katšalovi

väljendatut puhtsüdamlikuks kahetsuseks ei loe. Ringkonnakohtus süvendas seda veendumust

veel

asjaolu,

et

süüdistatav

kohtueelsel

uurimisel

ei

avaldanud

koheselt

kõigist

kuriteoepisoodidest, vaid tegi seda alles maakohtus.

Süüdistatava poolt ringkonnakohtus esitatud muud motiivid ja põhjendused (väidetav töökoht

enne vangistust) ei anna alust A. Katšalovile mõistetud karistuse kergendamiseks.

Kuna ringkonnakohus leidis, et A. Katšalovi karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 4 järgi

ei saa käesoleval juhul olla süüteo toimepanemine isiku suhtes, kes on süüdlasest majandusliku

sõltuvuses, siis on põhjendatud ka talle maakohtu otsusega mõistetud karistuse, so reaalse

vangistuse kergendamine 3 kuu võrra.

Määratud kaitsja advokaat H. Kuninga poolt osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa

1200 krooni tuleb jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s

337 lg 1 p 3 märgitud lahendi.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk