2-17-18982/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

18. november 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-18982

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise

ja õigusvastasest tegevusest hoidumise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29. aprilli 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

10 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja (vastustaja) YY (isikukood XXXXXXXXXX)

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Muuta tsiviilasja hinda ja määrata tsiviilasja ning apellatsioonkaebuse hinnaks

10 500 eurot.

2. Keelduda XX Harju Maakohtu 29. aprilli 2019. a otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

3. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlus-

osalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja XX kanda, kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

2 (9)

1. XX (hageja) esitas 20. detsembril 2017 Harju Maakohtule hagi ja 25. jaanuaril 2018 ning

18. veebruaril 2018 hagiavalduse täiendused YY (kostja, vandeadvokaat) vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamise ja õigusvastasest tegevusest hoidumise nõudes. Hageja

18. veebruaril 2018 esitatud menetlusdokumendi kohaselt palub hageja:

1) kohustada kostjat avaldama 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Harju Maakohtu

kohtunikule Fred Fiskerile, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikele Tiit Kollomile, Margó

Klaarile ja Gaida Kivinurmele, ja Tallinna Lasnamäe linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonnale järgmise teadaande:

„Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olnud tsiviilasja nr 2-15-5729

raames avaldas kostja järgmiseid ebaõigeid andmeid hageja kohta: kostja külastas oma

18.06.2015 kohtule esitatud kirjalikus arvamuses avaldatud ajal CC (lapse ema) kodu ja teostas

lapse ärakuulamise.

2) Hageja palub kohustada kostjat avaldama 10 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest Eesti

advokatuurile (advokatuur) ja Eesti advokatuuri aukohtule (aukohus) järgmise teadaande:

„kostja suhtes läbi viidud aukohtumenetluse raames, seoses tsiviilasjaga 2-15-5729, avaldas

kostja advokatuuri aukohtule järgmiseid ebaõigeid faktväiteid hageja kohta 9. novembril 2015:

 samuti on hageja manipuleerinud poolte suhtes last viisil, et hageja ei viinud last

jõulupeole, mistõttu lapse ema oli sunnitud hageja koju lapsele järgi minema, et õigeks

ajaks jõulupeole jõuda;

 peale seda kui hageja manipuleeris last selliselt, et ei viinud last jõulupeole,

provotseeris hageja lapse ema korterisse tulema, samal ajal filmides lapse ema;

 peale seda kui hageja manipuleeris last selliselt, et ei viinud last jõulupeole, tegi hageja

avalduse politseisse lapse ema ebaseadusliku korterisse sissetungimise pärast;

 kohus on teadlik, et pühapäeval 14. juunil 2015 vestles kostja lapse emaga ja kuulas

ära lapse;

 kostja on tutvunud tsiviilasja 2-15-5729 toimikus ja materjalide hulgas olevate oluliste

tõenditega, sh videosalvestste ja lindistatud kõnedega sellest, et lapse ema tungis

vägivaldselt hageja koju, kus laps magas;

 tsiviilasja 2-15-5729 toimikus ning materjalide hulgas on hageja esitatud

videosalvestised ja lindistatud kõned sellest, et lapse ema tungis vägivaldselt hageja

koju, kus laps magas.

3) Hageja palub kohustada kostjat hoiduma hageja au ja väärikuse teotamisest.

Hageja väitel esindas kostja riigi õigusabi korras hageja alaealist last tsiviilasjas 2-15-5729,

milles hageja soovis lapse elukoha osas otsustusõiguse üleandmist hagejale. Tsiviilasjas nr 2-

15-5729 menetluses ka CC (lapse ema) nõue otsustusõiguse üleandmiseks ja suhtluskorra

kindlaks määramiseks. Hageja nõuab kostja poolt avaldatu ümberlükkamist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 1047 lg 4 alusel.

Kostja märkis tsiviilasja nr 2-15-5729 raames kohtule esitatud dokumentatsioonis, et paar

päeva pärast isa kodu külastamist, külastas ta lapse ema kodu. Aukohtule antud selgitustes on

kostja selgitanud, et ta külastas kostja kodu 22. mail 2015 ning lapse ema kodu alles

14. juunil 2015. Järelikult ei külastanud kostja lapse ema kodu vaid mõned päevad hiljem, vaid

tegelikkuses ca 1 kuu hiljem. Kostja kinnitab oma selgituste p-s 6 kinnitab aukohtule, et kohus

on teadlik asjaolust, et lapse ärakuulamine leidis aset 14. juunil 2015. Samas, mitte ühestki

kostja poolt esitatud menetlusdokumendist ei nähtu, et kostja oleks Harju Maakohut või

3 (9)

Tallinna Ringkonnakohut teavitanud asjaolust, et lapse ärakuulamine ja kodukülastus toimus

ca 1 kuu hiljem väidetust. Seega on tegemist kostja poolt avaldatud ebaõige faktväitega.

Kostja avaldas aukohtule järgneva faktväite oma 9. novembri 2015 selgituse p-s 22:

„Põhjendamatu on kaebaja väide, et lapse esindaja arvamuses on jäetud käsitlemata olulised

tõendid, s.h. tõendid sellest, et lapse ema manipuleerib lapsega ja tungis vägivaldselt isa koju,

kus laps magas (isa videosalvestised ja lindistatud kõned). Lapse esindaja arvamusest nähtub,

et arvamuse andmisel on lapse esindaja tutvunud nii lapse isa kui ka ema avaldustega ning

nende3 lisadega, s.h. ka isa esitatud tõenditega.” Kostja avaldas aukohtule faktväite

9. novembri 2015 selgituse p-s 24: „Samuti on isa manipuleerinud poolte suhtes last viisil, et

isa ei viinud last jõulupeole, mistõttu ema oli sunnitud isa koju lapsele järgi minema, et õigeks

ajaks jõulupoele jõuda. Isa provotseeris lapse ema korterisse tulema, samal ajal filmides ema

ning peale seda tegi isa avalduse politseisse ema ebaseadusliku korterisse sissetungimise

pärast.” Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-16-11886 27. oktoobri 2017 otsusega tuvastanud,

et faktväide, et hageja ei viinud last jõulupeole, on ebaõige. Kuna hageja tegelikult viis lapse

jõulupeole, siis hageja ei saa olla manipuleerinud poolte suhtes last viisil, et ei viinud last

jõulupeole, kui hageja tegelikult viis lapse jõulupeole. Samuti ei saanud lapse ema olla sunnitud

hageja poolse mitteviimise tõttu koju lapsele järgi minema, et õigeks ajaks jõulupeole jõuda,

sest on tõendatud, et hageja viis lapse jõulupeole. Hageja esitas kohtule tsiviilasja 2-16-11886

raames tõendi politseilt, et tegelikult tegi avalduse politseisse peale lapse jõulupidu hoopis lapse

ema, kuigi lapse ema süüdistas selle sama avalduse tegemises hagejat.

Täiendavalt on kostja soovinud jätta aukohtule ja erinevatele kohtuastmetele muljet, et ta on

põhjalikult tutvunud tsiviilasja nr 2-15-5729 materjalide hulgas olevate tõenditega ning see

asjaolu on nähtuv kostja esitatud arvamusest. Kostja, väites, et tema 18. juuni 2015 esitatud

arvamus sisaldab hinnangut ka hageja poolt peale 18. juuni 2015 esitatud tõenditele, võtab

kostja omaks, et koostas oma arvamuse hageja hilisemalt esitatud tõenditega tutvumata,

mistõttu kuulub kostja faktväide „Põhjendamatu on kaebaja väide, et lapse esindaja arvamuses

on jäetud käsitlemata olulised tõendid, s.h. tõendid sellest, et lapse ema manipuleerib lapsega

ja tungis vägivaldselt isa koju, kus laps magas (isa videosalvestised ja lindistatud kõned). Lapse

esindaja arvamusest nähtub, et arvamuse andmisel on lapse esindaja tutvunud nii lapse isa kui

ka ema avaldustega ning nende3 lisadega, s.h. ka isa esitatud tõenditega.“ ümberlükkamisele,

kuna see on ebaõige. Kuna kostja viitab otsesõnu „nende3” lisaga tutvumisele, siis on kostja

omaks võtnud, et tutvus vaid kolme lisaga. Kuna kostja on avaldanud faktväite, et on tutvunud

tõenditega „sh isa videosalvestised ja lindistatud kõned”, siis on tegemist ebaõige faktväitega,

kuna on selge, et kostja ei saanud tutvuda videosalvestistega seoses lapse emaga, sest tsiviilasja

nr 2-15-5729 materjalide hulgas selliseid videosalvestisi ei ole. Samuti pole selle tsiviilasja

materjalide hulgas oleval ainsal videol kujutatud lapse ema poolt vägivaldset sissetungimist

hageja koju ega ka magavat last ega ka hageja poolset lapse ema provotseerimist.

Kostja on teotanud hageja au ja väärikust selliselt, et on maalinud hagejast negatiivse kuvandi,

manipuleeriva isa kujundi, kes isikliku omakasu eesmärgil manipuleerib oma lapse ja lapse

emaga, filmib seda manipuleerimist ning esitab seejärel avaldused koos filmimaterjaliga

kohtusse ning teeb alusetuid avaldusi politseisse. Kostja ebaõiged faktväited ja kostja poolt

kontrollimata teiste isikute sh lapse ema faktväidete avaldamine on koostoimes põhjustanud

hagejale märkimisväärse kahju, milleks on mh lapsega suhtluse piiramine, finantsiline kahju

kohtukulude näol, finantsiline kahju hageja äritegevuse kannatada saamise läbi ning

mainekahju Tallinna linnavalitsuse, kohtu ja advokatuuri ja aukohtu ees. Kostja poolt avaldatud

tegelikele asjaoludele mittevastavad faktväited hageja kohta on hagejale põhjustanud

elukvaliteedi muutuse, sh lapsega suhtluse piiramise osas. Selline piiramine on olnud

põhjendamatu ja tuginenud olulises osas kostja paljasõnalistele väidetele.

4 (9)

Hageja palub kohustada kostjat VÕS § 1055 lg 1 kohaselt hoiduma hageja au ja väärikuse

teotamisest. Kostja tegutseb jätkuvalt vandeadvokaadina ning ei ole välistatud, et kostja satub

esindama hageja alaealist last või lapse ema. Seega on alust karta, et õigusrikkumine võib

toimuda ka kostja poolt edaspidi. Samuti on jõustunud tsiviilasjas nr 2-15-5729 kohtumäärus,

mis tugineb kostja 18. juuni 2015 arvamusele, mille kohta pole kostja avaldanud, et ta on

muutnud oma arvamust või selle tagasi võtnud.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja kui lapse esindaja esitas

tsiviilasjas nr 2-15-5729 18. juunil 2015 seisukoha lapse isa ja ema avalduste kohta, kus p-s 2

on toodud, et: „Mõni päev hiljem külastasin lapse ema kodu”, Hagejale on teada, et kostja kui

lapse esindaja leppis lapse ema kodu külastuse ajaks teisipäeva õhtu 26. mai 2015, kuid kohtuda

sellel kuupäeval ei õnnestunud, sest lapse ema ei jõudnud plaanitud ajal koju. Kostja kui lapse

esindaja poolt tsiviilasjas nr 2-15-5729 antud 18. juuni 2015 arvamus kaitseb lapse kui alaealise

puudutatud isiku seadusega kaitstud huve, sellega pole mingilgi moel rikutud hageja üldisi

isikuõigusi ning käesoleval juhul puudub kostja tegu, mis oleks hagejale kahju tekitanud.

Menetlusdokumendid tsiviilasjas nr 2-15-5729, sh kostja 18. juuni 2015 arvamus, on

kättesaadavad üksnes menetlusosalistele ning tegemist ei ole hageja hagiavalduses viidatud

väljendusvabaduse ning hageja au ja hea nime teotamisega.

Kostja ei ole avaldanud faktiväiteid, mille kohaselt on isa manipuleerinud poolte suhtes last

viisil, et isa ei viinud last jõulupeole, mistõttu ema oli sunnitud isa koju lapsele järgi minema,

et õigeks ajaks jõulupeole jõuda või, et isa provotseeris lapse ema korterisse tulema, samal ajal

filmides ema ning peale seda tegi isa avalduse politseisse ema ebaseadusliku korterisse

sissetungimise pärast. Hagiavaldusest ei nähtu, millist tulevikus toimida võivat kostjapoolset

hageja õiguste rikkumist hageja kardab.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

MAAKOHTU OTSUS

3. Harju Maakohus jättis 29. aprilli 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja selgitas, et hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Maakohus tuvastas, et puudub vaidlus selles, et kostja kui vandeadvokaat, kes oli määratud

tsiviilasjas nr 2-15-5729 hageja lapse esindajaks, avaldas sama asja menetluse raames kohtule

18. juunil 2015 esitatud kirjalikus arvamuses, et ta külastas avaldatud ajal lapse ema kodu ja

teostas lapse ärakuulamise. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on avaldanud sellega Harju

Maakohtu kohtunikule Fred Fiskerile, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunikule Tiit Kollomile,

Margo Klaarile ja Gaida Kivinurmele ja Tallinna Lasnamäe linnaosa valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonnale hageja kohta ebaõigeid andmeid.

Maakohus on seisukohal, et kuivõrd kostja on tsiviilasjas nr 2-15-5729 osalenud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 217 lg-te 1, 5, 6 kohaselt kui alaealisele lapsele

määratud esindajana ja on nimetatud kohtuasjas avaldanud seisukohti kohtu nõudmisel, ei ole

kohtumenetluses avaldatud andmete avaldamisel tegemist andmete avaldamisega VÕS § 1047

tähenduses. Kohtumenetluse käigus andmete avaldamist kohtule ja teistele menetlusosalistele

ei saa käsitleda andmete avaldamist kui andmete teatavaks tegemist kolmandale (kõrvalisele)

isikule,

sest

kohtule

ja

teistele

menetlusosalistele

sama

tsiviilasja

raames

menetlusdokumentides esitatud andmete esitamise õigus tuleneb seadusest. Tõendatud ei ole

ka hageja väide, et tsiviilasjas seisukohtade esitamist saaks käsitleda VÕS § 1047 kohaselt

andmete esitamisena tsiviilasja arutavatele kohtunikele. Asjaolu, et tsiviilasja lahendavad

konkreetse kohtukoosseisu kohtunikud, ei tähenda, et menetlusdokumente avaldatakse

5 (9)

kohtunikele, vaid menetlusdokumendid esitatakse kohtule, vastavalt Harju Maakohtule ja

Tallinna Ringkonnakohtule. Ka menetlusosalisele menetlusdokumentide kaudu teatavaks

saanud seisukohti, ei saa käsitleda eraldi andmete avaldamisena menetlusosalisele muul moel

kui tsiviilkohtumenetluse korras. Kui hageja suhtes avaldati tsiviilasjas nr 2-15-5729 ebaõigeid

andmeid, siis oli hagejal selle sama tsiviilasja lahendamise raames õigus esitada oma

seisukohad ja tõendid teiste menetlusosaliste poolt esitatud andmete õigusvastasuse kohta.

Järgmisena vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on avaldanud advokatuurile ja aukohtule

hageja kohta ebaõigeid andmeid. Maakohus tugines advokatuuriseaduse (AdvS) sätetele ja

selgitas mh, et AdvS § 15 lg 1 kohaselt arutab aukohus advokaatide distsiplinaarsüüteo asju

ning AdvS § 16 lg 1 kohaselt võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole

pöörduda huvitatud isik. AdvS § 17 lg 1 kohaselt on aukohtumenetlus advokatuuri liikmele

kohustuslik. Kuivõrd kostja on omapoolse seisukoha aukohtule esitanud vastuseks hageja

kaebusele tsiviilasjas nr 2-15-5729 kostja kui vandeadvokaadi tegevuse suhtes, siis ei ole ka

advokatuurile esitatud selgitus käsitletav hageja suhtes andmete avaldamisega VÕS § 1047

tähenduses. Igal huvitatud isikul on AdvS § 16 lg 1 kohaselt õigus advokaadi suhtes esitada

avaldusi aukohtumenetluse algatamiseks ja vandeadvokaadil on AdvS § 17 lg 2 alusel õigus

avaldusele vastata. Kuivõrd aukohtumenetlus on advokaadile kohustuslik ja tuleneb otse

seadusest ei saa kostja poolt advokatuurile kui õigustatud isikule andmete esitamise käsitleda

andmete avaldamisena kolmandale kui kõrvalisele isikule. Eeltoodust tulenevalt jättis

maakohus ka hageja teise nõude rahuldamata.

Kuivõrd maakohus ei tuvastanud, et kostja on hageja suhtes avaldanud ebaõigeid andmeid, siis

ei ole tõendatud ka hageja väide nagu võiks selliste ebaõigete andmete avaldamine olla kestev

ja tekitada hagejale kahju, mistõttu jättis maakohus ka hageja VÕS § 1055 lg 1 kohase nõude

kohustada kostjat hoiduma hageja au ja väärikuse teostamisest rahuldamata.

Menetluskulud jaotuse otsustas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1

alusel ning jättis need hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Kuivõrd kostja on

kinnitanud, et tal puuduvad hüvitatavad menetluskulud, siis maakohus nende suurust TsMS

§ 174 lg 1 alusel kindlaks määrata ei saanud ja selgitas, et hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

APELLATSIOONKAEBUS

4. Kostja palub 13. septembril 2019 esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustatud otsuse tühistada

ja saata asi maakohtule tagasi uuele koosseisule läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja

jätta kostja kanda.

Kaebuse väidete kohaselt jättis maakohus menetlusnorme oluliselt rikkudes kõik tõendid

tähelepanuta. Maakohus ei ole teinud TsMS § 238 lg 4 kohast põhjendatud määrust tõendite

vastuvõtmisest keeldumise kohta ning samuti ei ole kohus seadnud kahtluse alla tõendite

usaldusväärsust.

Maakohus oli eelnevalt kogu tsiviilasja menetluse vältel rõhutanud tõendamise kohustust, kuid

tegi seejärel üllatuslikult lahendi, milles leidis, et ebaõigete faktiväidete avaldamine ei leidnud

kinnitust. Maakohus jättis kõik hageja faktiväidete kinnituseks esitatud tõendid tähelepanuta ja

arvestamata.

Maakohus

ei

juhtinud

poolte

tähelepanu

õigussuhte

võimalikule

kvalifikatsioonile. Kui poolte esitatud tõendid on asjaolude hindamiseks ebapiisavad või

vastuolulised, pidi kohus andma pooltele võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. Kohtu

selgitamiskohustusele on Riigikohus rõhunud ka olukorras, kus kohus leiab, et esitatud tõendid

ei tõenda kogu kahju. Sellisel juhul peaks kohus tegema hagejale ettepaneku esitada täiendavaid

tõendeid või võiks rahuldada hagi osaliselt, kuid kohus ei või jätta kahju hüvitamise nõuet

täielikult rahuldamata.

6 (9)

TsMS § 279 lg-st 2 tulenevalt on vandeadvokaadil kohustus esitada kohtule vaid tõeseid

andmeid sisaldavaid menetlusdokumente. Eeltoodud väitega on vastuolus maakohtu seisukoht,

et kuivõrd kostja esitas menetlusdokumendid kohtule, siis pole tegemist andmete avaldamisega

VÕS § 1047 tähenduses, sest õigusemõistmine saab kahjustatud kui kohus ei tee lahendit õigete

andmete põhjalt. TsMS-s puudub säte, mis õigustaks kohtumenetluses tõendite erinevat

kohtlemist tõesusele vastavuse osas pelgalt seetõttu, et kohus neid dokumente on nõudnud, või

et kohus on dokumentide saajate hulgas. Sarnaselt kohtuga on dokumendi adressaatidena

märgitud Tallinna Linnavalitsus ja teised menetlusosalised, sh alaealine laps ja mõlemad

lapsevanemad. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus esitada nõue kostja vastu VÕS § 1047

lg 4 alusel ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ning maakohtu vastupidine järeldus on

vastuolus materiaalõigusega. TsMS § 328 kohaselt peavad menetlusosalise avaldused asja

puudutavate faktiliste asjaolude kohta olema tõesed.

Lapse huvides ei ole, kui lapse kodukülastuse kohta, mis tegelikult ei leidnud aset, avaldatakse

detailseid kirjeldusi, millele mh kohus, Tallinna Linnavalitsuses ja teised menetlusosalised kui

ebaõigetele andmetele tuginevad. Täiendavalt jättis maakohus tähelepanuta, et kostja on

praeguses menetluses võtnud kolmel korral omaks asjaolu, et kostja ei külastanud CC kodu ja

ei teostanud lapse ärakuulamist oma arvamuses märgitud ajahetkel. Omaksvõtu tähelepanuta

jätmine maakohtu poolt on käsitletav menetlusnormide rikkumisena, kuna maakohus ei

põhjendanud, miks kostja omaksvõtt tuleb käesolevas menetluses jätta tähelepanuta.

Täiendavalt on hagejale üllatuslik maakohtu seisukoht, et kostja poolt advokatuurile ja

aukohtule ebaõigete faktiväidete avaldamine pole käsitletav VÕS § 1047 tähenduses ebaõigete

andmete avaldamisena. VÕS § 1047 ei käsitle andmete avaldamist õigustamata või kõrvalistele

kolmandatele isikutele, vaid andmete avaldamist üldiselt. VÕS § 1047 lg 4 alusel on võimaik

nõuda andmete ümber lükkamist olenemata sellest, kas andmete avaldamine on olnud

õiguspärane või õigusvastane. Kohus, advokatuur, aukohus, Tallinna Linnavalitsus on hageja

suhtes kolmandad isikud. Maakohus on vaidlustatud otsuse põhjendustes selgitanud, et vaidlus

puudub selles, et kostja on nimetatud andmed avaldanud. VÕS § 1047 sätestab ühemõtteliselt

avaldaja kohustuse ebaõiged andmed ümber lükata sõltumata andmete avaldamise

õigusvastasusest. Tegemist on faktiväidetega, mille tõelevastavust saab kohtumenetluses

kontrollida. Täiendavalt on advokaat AdvS § 44 kohaselt kohustatud kasutama kliendi huvides

kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise, säilitades kutseau ja väärikuse. Kohtule

ja Eesti Advokatuurile ebaõigete faktiväidete avaldamine vandeadvokaadi poolt ei ole

kooskõlas seadusega.

Täiendavalt on maakohus jätnud tähelepanuta, et Tallinna Halduskohus on jõustunud otsusega

haldusasjas nr 3-16-222 andnud hagejale õiguse esitada hagi kostja vastu. Maakohus jättis kõik

tõendid tähelepanuta, leides et hagejal ei ole õigust esitada hagi kostja kui advokaadi vastu.

Samuti ei lubanud maakohus hagejal esitada tõendit selle kohta, et Tallinna Halduskohus on

hagi esitamiseks hagejale õiguse andnud.

Kuivõrd maakohus ei võimaldanud hagejal esitada tähtsust omavaid tõendeid, siis palub hageja

saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks teises kohtukoosseisus, tagamaks et

kohtupidamine oleks ja näiks õiglane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb kaebuse õigusliku

perspektiivituse tõttu TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei

võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei

saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus

7 (9)

tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid

tõendatuks (vt Riigikohtu 24. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12 esimene

lõige). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes kaebuse väiteid ega

hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

6. Hageja on praeguses tsiviilasjas esitanud hagi kostja vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõudes VÕS § 1047 lg 4 alusel ja kahju tekitavast tegevusest hoidumise

nõudes VÕS § 1055 lg 1 alusel.

7. Hageja tugineb hagis esitatud esimese nõude alusena asjaolule, et kostja on avaldanud

kohtule ebaõigeid faktiväiteid tsiviilasja nr 2-15-5729 raames. Ringkonnakohus leiab, et

kohtumenetluse

raames

menetlusosalise

või

tema

esindaja

esitatud

faktiväidete

ümberlükkamist ei saa VÕS §-le 1047 tuginedes nõuda eraldi hagi esitamisega. Kohtule

esitatud faktiväidete õigsust ja tõendatust kontrollib kohus selle tsiviilasja raames, milles need

väited on esitatud.

Praeguses tsiviilasjas on maakohus seega õigesti käsitlenud kostja poolt hageja suhtes avaldatud

faktiväidete konteksti ja selgitanud, et kohtumenetluse käigus andmete avaldamist kohtule ja

teistele menetlusosalistele ei saa käsitleda VÕS § 1047 tähenduses andmete avaldamisena.

Kui hageja leidis, et tema suhtes avaldati ebaõigeid andmeid tsiviilasja nr 2-15-5729 menetluse

raames, oli hagejal võimalus sama kohtumenetluse raames esitatud faktiväidetele vastata,

vajadusel kostja esitatut ümber lükata ning sellele vastu vaielda. Faktiväidete tõele vastavust

sai kohus hinnata tsiviilasjas nr 2-15-5729 raames ning tsiviilkohtumenetluse eesmärgiks ei saa

olla teise kohtuasja raames tuvastatud asjaolude ümberhindamine.

8. Hageja tugineb järgmise nõude alusena asjaolule, et kostja on avaldanud advokatuuri

aukohtule tema suhtes ebaõigeid faktiväiteid 9. novembri 2015 kirjalikus selgituses kostja kui

vandeadvokaadi suhtes läbi viidud aukohtumenetluse raames.

Advokatuuri pädevuses on AdvS § 3 lg 2 kohaselt järelevalve advokatuuri liikmete

kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle. Maakohus on õigesti viidanud AdvS sätetele

ja selgitanud, et aukohus arutab AdvS § 15 lg 1 kohaselt advokaatide distsiplinaarsüüteo asju,

AdvS § 16 lg 1 kohaselt võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole

pöörduda huvitatud isik ning et aukohtumenetlus on AdvS § 17 lg 1 kohaselt advokatuuri

liikmele kohustuslik. Kuivõrd hageja kui huvitatud isik pöördus advokatuuri poole kostja kui

vandeadvokaadi tegevuse suhtes tsiviilasjas nr 2-15-5729 aukohtumenetluse algatamiseks, siis

oli vandeadvokaadil AdvS § 17 lg 2 alusel õigus esitada aukohtule mh selgitusi ja vastuväiteid.

Advokatuurile ja aukohtule said kostja esitatud väited teatavaks seoses aukohtu tegevusega

aukohtumenetluse läbiviimisel. Sarnaselt kohtumenetlusega kontrollib advokatuuri aukohus

talle esitatud faktiväidete tõelevastavust enda menetluse raames. AdvS § 18 lg 1 kohaselt allub

advokatuuri aukohtu otsus kohtulikule kontrollile – selle peale on võimalik esitada kaebus

halduskohtule.

Seega on maakohus õigesti leidnud, et eeltoodust tulenevalt ei ole ka kostja poolt

aukohtumenetluse käigus advokatuurile ja selle aukohtule esitatud väited käsitletavad andmete

avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt ka

aukohtumenetluses esitatud väidete ümberlükkamist advokatuuri ja selle aukohtu ees.

9. Hageja kolmas nõue on kohustada kostjat hoiduma hageja au ja väärikuse teotamisest. VÕS

§ 1055 lg 1 kohaselt võib nõuda kahju tekitamise või sellega ähvardamise lõpetamist, kui kahju

õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse.

Hageja seisukohtadest võib järeldada, et hageja on sidunud selle nõude eelnevalt kajastatud

kostja poolt kohtule ja advokatuuri aukohtule esitatud seisukohtade avaldamisega, mis

väidetavalt sisaldasid ebaõigeid faktiväiteid. Ringkonnakohus leiab, et VÕS § 1055 alusel ei

8 (9)

saa isikut keelata esitada kohtumenetluses või advokatuuri aukohtu menetluses

menetlusosalisena seisukohti. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kohustada kostjat VÕS

§ 1055 lg 1 alusel hoiduma hageja au ja väärikuse teotamisest õiguslikult perspektiivitu.

10. Eeltoodust tulenevalt on maakohus asja õigesti lahendanud ning kõikide kaebuse

faktiväidete õigsust eeldades arvestades ei saaks kaebus, ka osaliselt, rahuldamisele kuuluda.

Seetõttu tuleb ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 1 p 6

alusel keelduda.

Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd hageja esitatud nõue ei ole õiguslikult üldse lubatav, ei ole

asja lahendamisel olulised muud apellatsioonkaebuse väited, sh tõendite hindamise ja

selgitamiskohustuse täitmise osas.

11. Kohus selgitab hagejale, et kohus lähtub menetlusse võtmisest keeldumisel

apellatsioonkaebuse perspektiivituse tõttu menetlusökonoomia kaalutlustest, kuivõrd

perspektiivitu kaebuse menetlemata jätmine säästab nii kohtu kui ka poolte ajakulu, samuti

poolte menetluskulusid, mh jäävad hagejal kandmata teise poole menetluskulud

apellatsioonimenetluses, mis apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel hagejalt kostja kasuks

välja mõistetaks, ning hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda kaebuselt tasutud

riigilõivu tagastamist.

Hageja õigusi ei piirata võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonna-

kohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata, sest ringkonnakohus

kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust vaidlustatud osas ja tegi sisuliste põhjendustega

lõpplahendi.

12. Kuna ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast, siis ei toimeta kohus TsMS

§ 638 lg 4 kohaselt kaebust kostjale kätte ja kaebus tuleb hagejale koos lisadega ja kaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumise

määrusega

tagastada.

Elektrooniliselt

esitatud

menetlusdokumente

ringkonnakohus

elektrooniliselt

ega

paberkandjal

ei

tagasta.

Ringkonnakohus toimetab TsMS § 638 lg 8 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise määruse apellandile kätte ning TsMS § 638 lg 10 kohaselt loetakse, et kaebust ei

ole esitatud.

13. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta hageja kanda. Kuna käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning

ei edastatud seda kostjale vastamiseks, siis ei saanud kostjal apellatsioonimenetluses tekkida

vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on tsiviilasja hinna (3500 eurot) määranud ebaõigesti.

18. veebruari 2018 hagiavalduse täienduses, pärast mida on maakohus hageja hagi menetlusse

võtnud, palub hageja esimese nõudega kohustada kostjat avaldama vastavasisuline teade

andmete ümberlükkamiseks Harju Maakohtu kohtunikule Fred Fiskerile, Tallinna

Ringkonnakohtu kohtunikele Tiit Kollomile, Margó Klaarile ja Gaida Kivinurmele ning

Tallinna Lasnamäe linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale, teise nõudega kohustada

kostjat avaldama vastavasisuline teade andmete ümberlükkamiseks advokatuurile ja

advokatuuri aukohtule ning kolmanda nõudena kohustada kostjat hoiduma hageja au ja

väärikuse teotamisest. Riigikohtu praktika järgi on ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue

TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaraline nõue (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-11,

p 18 esimene lõige). Ringkonnakohtu hinnangul on ka hageja poolt VÕS § 1055 lg 1 alusel

esitatud nõue käsitletav TsMS § 132 lg 1 kohase mittevaralise nõudena. Eeltoodust tulenevalt

on hageja esitanud kolm mittevaralist nõuet, millest mh on hageja ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõuete puhul palunud kostjat avaldama erinevate nõuete puhul erinevatele

isikutele erineva sisuga väidete ümberlükkamise teated.

9 (9)

TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 3500 eurot.

TsMS § 134 lg-st 1 tulenevalt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded,

mistõttu määrab ringkonnakohus tuginedes TsMS § 136 lg-le 1 ja § 137 lg-le 1¹ tsiviilasja

hinnaks

10 500 eurot.

Riigilõivuseaduse

(RLS)

§ 59

lg 15

kohaselt

tasutakse

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse

esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Hageja on palunud kaebuses

tühistada vaidlustatud otsus ja saata asi maakohtule tagasi uuele koosseisule läbivaatamiseks.

Seega

on

tsiviilasja

hinnaks

apellatsioonimenetluses

10 500 eurot,

millelt

tuleb

apellatsioonkaebuse esitamisel RLS § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu

600 eurot. Tsiviilasja materjalidest ning esitatud maksekorraldusest nähtuvalt on hageja

tasunud riigilõivu 450 eurot ehk nõutust 150 eurot vähem. Kuigi ringkonnakohus muutis

tsiviilasja hinda, ei kohusta ringkonnakohus hagejat tasuma kaebuse esitamiselt täiendavat

riigilõivu 150 eurot, sest kaebus jäi menetlusse võtmata ja hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel

õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

15. Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 asendab

kohtukoosseisu liiget Liis Arrakut Kaija Kaijanen.

16. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Kaija Kaijanen

Ande Tänav