2-19-11199/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.11.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-11199

Tsiviilasi

H P ja G P hagi T K vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

525 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1 H P (ik xxxx)

Hageja 2 G P (ik xxxx)

Hagejate lepinguline esindaja J K

Kostja T K (ik xxxx)

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek

Sirk

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud solidaarselt hagejate H P ja G P kanda.

3. Määrata T K menetluskulude suuruseks 504 eurot.

4. Välja mõista H P ja G P solidaarselt T K kasuks menetluskulud 504 eurot.

5. Kohustada H P ja G P tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (504

eurot) käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja Ülemiste keskuse parklas 12.04.2017

liiklusõnnetuse, mille käigus sai viga hagejatele kuuluv sõiduk. Sõiduk muutus õnnetuse

tagajärjel liikumisvõimetuks ja hagejad olid sunnitud rentima asendussõiduki oma sõiduki

remontimise ajaks. Asendussõiduki rent läks maksma 525 eurot, mille hüvitamist nõuavad

hagejad kostjalt. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

2. Kostja võttis omaks liiklusõnnetuse põhjustamise, kuid leidis, et hagejate nõue ei kuulu

rahuldamisele. Hageja 2 ei ole sõiduki omanik ega kandnud rendikulu, mistõttu tuleks jätta

tema kahju hüvitamise nõue rahuldamata. Hageja 1 pole tõendanud asjaolusid, mis on kahju

hüvitamise nõude eelduseks. Eelkõige on tõendamata, et sõiduk oli vajalik majanduse- või

kutsetegevuse või tööga seoses. Lisaks leidis kostja, et kahju tuleks jätta välja mõistmata,

kuna hagejatel oleks olnud võimalus hoida ära kahju tekkimine, kuna kostja pakkus anda

hagejatele kasutada endale kuuluva sõiduki, mis oli kasutusotstarbelt võrreldav

liiklusõnnetuses osalenud sõidukiga. Samuti pakub hagejate sõidukit remontinud ettevõte

Autokliinik OÜ remondi ajaks tasuta asendussõidukit ja vastav õigus tulenes hagejatele ka

kindlustuslepingust, mille osas on kindlustusandja teatanud, et hagejad on kindlustusandjalt

asendussõiduki eest hüvitist nõudnud. Kui kahju siiski välja mõista, tuleks sellest maha

arvestada mittekasutamise sääst.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

4. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS §

231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise

asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest. Kohus selgitas 16.09.2019 määrusega pooltele käesolevas vaidluses kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (tl 25-26).

5. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista hagejate kasuks varaline kahju 525 eurot. Kostja on

omaks võtnud asjaolu, et hageja 1 oli sõiduki omanik, kostja põhjustas liiklusõnnetuse ja selle

tagajärjel sai viga hagejale 1 kuulunud sõiduk. Nimetatu on ka kohtule esitatud tõenditega

tõendatud (tl 4-5). Pooltel on vaidlus selles, kas kostjal on kohustus hüvitada hagejatele

asendusauto rentimisega seotud kulud summas 525 eurot. Hagejad teavitasid kostjat, et

hagejad rendivad igapäevaseks kasutamiseks asendusauto ning rendi perioodi lõpus esitatakse

kostjale asendusauto rentimise eest arve (tl 5 pöördel). Kohtule esitatud arvetega on

tõendamist leidnud, et hageja 1 rentis perioodil 13.04-20.04.2017 ja 20.04.-04.05.2017 P OÜ-

lt asendusautot (tl 6-6 pöördel). Hagejale 1 väljastati auto rentimise eest arved kogusummas

525 eurot. Arvetelt nähtuvalt on nimetatud summa ka tasutud. Hagejad on palunud kostjal

nimetatu kulutus hagejatele hüvitada (tl 7). Kostja seda teinud ei ole.

6. Kohus on seisukohal, et hagejate nõue tuleb kvalifitseerida riskivastutuse sätete alusel.

Riskivastutuse eesmärgiks on eriti ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku

(kõrgendatud) ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue,

sõltumata sellise ohu allikat (suurema ohu allikat) valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest

ja süüst. Riskivastutuse kohaldamiseks pole vaja tuvastada vastutava isiku tegu kui kahju

põhjust. VÕS § 1056 lg 1 kohaselt kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või

tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst,

ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma

põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise

eest, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1057 kohaselt vastutab mootorsõiduki otsene

valdaja põhimõtteliselt alati mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest, sh kahju eest, mis

põhjustatakse isikule, kes ise oli teise mootorsõiduki kui suurema ohu allika valitseja.

Mootorsõiduki otsene valdaja ei vastuta kahju eest, kui kahjustati mootorsõidukiga veetud

asja, v.a sõidukis viibiva isiku poolt seljas või kaasas olnud asja, mootorsõiduki valdajale

hoiule antud asja kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, kannatanu osales

mootorsõiduki käitamisel või kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust

(VÕS § 1057 p-id 1-5). Kohus ei ole tuvastanud mootorsõiduki valdaja vastutuse välistamise

aluseks olevaid asjaolusid. Kostja tunnistab liiklusõnnetuse põhjustamist ning hageja 1 sõiduk

sai seetõttu kannatada. Seega vastutab kostja hageja 1 ees riskivastutuse sätete alusel. Kostja

hageja 2 ees ei vastuta, kuna hageja 2 ei ole tõendanud, et kahjustada sai hageja 2 asi, ehk

hageja 2 ei ole tõendanud enda sõiduki omandiõigust.

7. Varaline kahju kuulub hüvitamisele (VÕS § 128 lg 1). Kui kahjustatud asi oli isikule

vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab

kahjuhüvitis samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue

muretsemise aja jooksul (VÕS § 132 lg 4 ls 1). Asendussõiduki kulude väljamõistmisel peab

kohus hindama, kas kulud on põhjendatud (TalRK 2-14-55757, p 28). Kahjuhüvitisest tuleb

maha arvestada kulud, mida kannatanu säästis kahju tekitamise tagajärjel (VÕS § 127 lg 5).

Kuludest tuleb maha arvestada kannatanu sõiduki mitte kasutamise tõttu säästetud kulud

(RKTKo 3-2-1-90-14, p 15).

8. Seega on kahjuhüvitise väljamõistmiseks vaja tuvastada, kas kahjustatud sõiduk oli

hagejale 1 tema majandustegevuseks või tööks vajalik ja kasulik ning kas samaväärse auto

üürimine oli põhjendatud. Kohus leiab, et hageja 1 ei ole tõendanud, et samaväärse

asendussõiduki kasutamine oli vajalik ja kasulik seoses hageja 1 majandus- või

kutsetegevusega või tööga. Samuti ei ole hageja 1 selgitanud missuguses ulatuses on hageja 1

säästnud kulusid. Kostja on tõendanud, et hagejatel oli võimalik saada asendusauto

kindlustuse kaudu või autoremondi ettevõtte kaudu ning samuti, et kostja pakkus oma

sõidukit asenduseks (20-24). Hagejad eeltoodut ümber ei lükanud ega vastupidist ei

tõendanud. Seega ei ole hageja 1 kahjuhüvitise nõue põhjendatud ega tõendatud.

9. Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.

MENETLUSKULUD

10. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kell kahjuks otsus tehti. VÕS

§ 165 lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad

kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui

isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta

aluseks osalemise ulatuse. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta solidaarselt hagejate

kanda.

11. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

12. Käesoleva tsiviilasja menetluskulud jättis kohus solidaarselt hagejate kanda, mistõttu

tuleb kindlaks määrata üksnes kostja kantud menetluskulude rahaline suurus. Kostja

menetluskulud hõlmavad õigusabikulusid 726 eurot. Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga

100 eurot tund, millele lisandub käibemaks ning kokku 6h 5min. Kostja õigusabikulud

hõlmavad järgmisi õigusabitoiminguid:

1) konsultatsioon büroos seoses asendussõiduki kahjunõudega - 25min

2) Eesti Õigusbüroo nõude analüüs, tõendite kogumine, vastuse koostamine nõudele -1,5h

3) Hagiavalduse analüüs, konsultatsioon, varem kogutud materjalide analüüs ja hagivastuse

koostamine - 3,4h

4) päring hageja vastuse saamiseks - 0,1h

5) lõpliku seisukoha ning menetluskulude taotluse koostamine – 0,7h

13. Kohus peab kostjale osutatud õigusabitoiminguid vajalikuks ja põhjendatuks osaliselt

alates hagiavalduse kohtusse esitamisest. Hagile vastuse koostamisele kulunud aeg on

mõistlik ja põhjendatud. Samuti on päring hageja vastuse saamiseks ning lõpliku seisukoha

esitamine põhjendatud kulu. Kostja on esitanud menetlusdokumente lähtuvalt kohtu nõuetest

ja menetluslikust vajadusest, välditud on menetluslikult ebavajalike dokumentide koostamist

ning dokumendid on asjakohased ega sisalda ebavajalikku või korduseid. Samuti leiab kohus,

et esindaja tööaeg vastab õigusabi toimingute sisule. Põhjendatud ei ole menetluskulude

taotluse koostamisele kulunud aeg ning kohtueelsete kulude summa. Käesoleva

hagimenetluse raames ei kuulu menetluskuluna väljamõistmisele kulud mida kostja kandis

2017. aastal. Käesoleva tsiviilasja raames saab kohus välja mõista üksnes need kulud mis on

kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Lähtuvalt kohtupraktikast jätab kohus välja mõistmata

menetluskulude nimekirja koostamise kulu ning arvestab lõplikule seisukohale kuluvaks ajaks

0,7h. Kokku peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuludeks 4,2h. Hagejale osutatud

õigusabi tunnitasu määr 120 eurot tunnis (km-ga) on kooskõlas käesoleval ajal turu keskmise

tasuga ning samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga.

14. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude suuruseks kokku 504 eurot,

mis koosnevad õigusabikuludest (4,2h x 120 eurot). Tulenevalt eeltoodust tuleb hagejatelt

solidaarselt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 504 eurot. Vastavalt TsMS §

177 lg 4 ja kostja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

15. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik