Legislator Case Law & Legislation
2-18-15136/26 AI generated

2-18-15136/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-18-15136/26
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada hageja taotlus ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaks- teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

Legislator headnote

AI generated

2-18-15136/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

Keywords

AI generated
waiver of oral hearing claim for insurance benefits change in country conditions compensation for inconvenience waiver of statement of reasons safety concerns
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

15. november 2019, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-15136

Tsiviilasi

XX hagi Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse

kaudu) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 8. mai 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu)

apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1627,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Triin Kivimaa

Kostja (apellant): Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse

kaudu), lepinguline esindaja Natalja Kutepova

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 8. mai 2019 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

4. Rahuldada hageja taotlus ringkonnakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaks-

määramiseks. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude summaks

ringkonnakohtus 378 eurot ning mõista see summa kostjalt Tallinna linnalt hageja

XX kasuks välja. Kostjal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda

hagejale

alates

otsuses

jõustumisest

kuni

kulude

hüvitamiseni

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

2 (5)

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. XX (hageja) esitas 9. oktoobril 2018 Harju maakohtule hagi Tallinna linn (Tallinna

Linnavalitsuse kaudu, kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista

kahju hüvitise 1500,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 7,23 eurot ja viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt alates

10. oktoobrist 2018 kuni kahjuhüvitise tasumiseni.

Hageja põhiväited on järgmised:

-

hageja sõitis 15. detsembril 2017 Tallinnas Endla 74 juures (Endla ja Mooni tänavate

ristmiku läheduses) otsa ühistranspordirada eraldavatele betoontõkistele. Hageja

sõidukile põhjustas kahju betoontõkis, mis oli lumekatte all ehk silmale märkamata.

Betoontõkis on oht, mille eest tuleb liiklejaid hoiatada, et oleks tagatud tingimused

ohutuks liiklemiseks. Kostja oleks pidanud betoontõkised tähistama liiklusmärkidega;

-

hageja sõiduki pardakaamera salvestiselt nähtub, et osaliselt olid betoontõkised tähista-

mata ja ilmastikuoludest tulenevalt ei olnud need ega teekattemärgistus nähtavad.

Seega rikkus kostja kohustust hoida tee korras ja tagada ohutu liiklemine;

-

hageja sõidukil purunesid betoontõkistele otsa sõitmise tõttu parempoolsed rehvid

(esimene ja tagumine), õõtshoob ning kaks velge. Sõiduki parandamiseks tuleb peale

rehvide, valuvelgede ja õõtshoova vahetuse kontrollida veermikku, nii esi- kui ka

tagasilda mõõta ning reguleerida. Samuti tuleb rehve balansseerida. Hagejal tuleb

tasuda auto remondi eest kokku 1500,24 eurot;

-

kostja on seaduse järgi vastutav isik, kes pidi tegema kõik, mis võimalik, et vältida

olukorda, mille tagajärjel tekib kahju liikleja sõidukile. Järelikult käitus kostja

õigusvastaselt. Sellise teo tagajärjel sai kahjustada hageja sõiduk. Kui kostja oleks oma

seadusest tulenevat kohustust täitnud õigesti, siis ei oleks hageja sõitnud autoga vastu

betoontõkiseid ja talle ei oleks tekkinud kahju;

-

hageja teatas kostjale tekkinud kahjust 20. detsembril 2017 ja täpsustas oma nõuet

3. septembril 2018 kirjas, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 17. septembriks 2018,

aga kostja seda ei teinud;

-

hagi esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 7,23 eurot, 22 päeva eest

arvestusega 0,3288 eurot päevas.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

kahjujuhtum on tingitud hageja süül liiklusseaduse (LS) nõuete rikkumisest.

Kõnealusel

teelõigul

on

ühistranspordirada

tähistatud

liiklusmärkide

ja

teemärgistusega ning eraldatud eraldusribaga, mis olid sündmuse ajal nähtavad.

Eraldusriba eraldab ühissõidukite rada kohas, kus puudub teistel sõidukitel õigus

ühissõidukite rajale sõitmiseks. Samuti ei ole eraldusribal liiklemine lubatud. Seega

rikkus juht ühissõidukiajal ja eraldusribal liiklemise keeldu;

-

hämaras ja lörtsis sõitmine nõuab, et juht oleks eriti tähelepanelik, sõiduki varustuse

töö peab vastama ilmastikule ja teeoludele. Piisava hoole väljendamisel märganuks juht

nii liiklusmärke kui ka teemärgistusi ja kahju olnuks välditav;

-

puuduvad tõendid, et sõiduk sai vigastusi kõnealuse sündmuse tagajärjel. Video-

salvestusest nähtuvalt liigub sõiduk pärast sündmust probleemideta edasi.

3 (5)

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 8. mai 2019 otsusega (vaidlustatud otsus) . Menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.

3.1. Maakohus tuvastas, et:

-

hageja sõitis 15. detsembril 2017 oma sõidukiga Tallinnas Endla 74 juures (Endla ja

Mooni tänavate ristmiku läheduses) otsa ühistranspordirada eraldavatele betoon-

tõkistele;

-

kostja kohustus on hoida korras Tallinna linna teed.

3.2. Maakohus kohaldas ehitusseadustiku (EhS) § 97 lg 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse § 6 lg 1 ning leidis, et kostja ei täitnud seadusest tulenevat kohustust hoida korras teed,

et oleks tagatud tingimused ohutuks liiklemiseks. Hageja sõidukil olevalt pardakaamera

salvestisega ja sündmuskohal käinud politseiametnike ütlustega on tõendatud, et selles kohas,

kus hageja sõitis otsa betoontõkistele, olid betoontõkised lume alla ja need ei olnud nähtavad.

3.3. Mõistliku kõrvalseisjana võib möönda, et betoontõkistele otsasõit tekitab kahju ning

hageja ei pruukinud koheselt aru saada, mis sõidukiga juhtus. Hageja tõendas, et sõidukil

purunesid parempoolsed rehvid, õõtshoob ja kaks velge. Sõiduki parandamiseks tuleb peale

loetletud detailide vahetuse kontrollida veermikku, mõõta ja reguleerida nii esi- kui ka tagasilda

ja balansseerida rehvid, mille eest kokku tuleb tasuda 1500,24 eurot. Veenev on hageja väide,

et kuigi sõidukil purunesid kaks rehvi, siis tuli välja vahetada kõik neli rehvi, kuna sõiduki

mõlemal veoteljel peavad olema samaväärsed rehvid.

3.4. Maakohus kohaldas VÕS § 1045 lg 3 ja § 1050 lg 1 ning leidis, et kostja ei tõendanud

kahju tekitamise õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist ega seda, et ta ei ole hagejale

kahju tekitamises süüdi. Tuvastatud on, et teel olevad tõkised ei olnud hageja jaoks märgatavad,

mistõttu ta neile otsa sõitiski. Asjakohane ei ole kostja väide, et sündmuskoht on hästi

valgustatud. Kui betoontõkis on lume all, siis ei ole suure tõenäosusega ka hea valguse korral

võimalik lume all seda näha.

Kostja ei tõendanud, et hageja ei liigelnud vastavalt ilmastikuoludele ning rikkus kohustust olla

liikluses hooliks ja ettevaatlik. Samuti ei tõendanud kostja, et hageja soovis liigelda

ühissõidukirajal, kuhu ta poleks tohtinud liiklusmärkide kohaselt sõita. Hageja esitatud

pardakaamera video seda ei kinnita. Seega ei ole põhjust arvata, et hageja on ise temal tekkinud

kahju eest vastutav, ja puudub alus kaaluda kostjalt väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamist.

Lähtudes eeltoodust mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 1500,24 eurot.

3.5. Hageja teatas kostjale tekkinud kahjust esmakordselt 20. detsembril 2017 ja palus

3. septembril 2018 nõudekirjas kahju hüvitada hiljemalt 17. septembriks 2018. Järelikult on

hagejal VÕS § 113 lg 2 alusel õigus nõuda viivist kahjusummalt (1500,24 eurot) alates

18. septembrist 2018 kuni hagiavalduse esitamiseni 9. oktoober 2018, st 22 päeva eest kokku

7,23 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt tuleb kostjalt välja mõista

täiendav viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 10. oktoobrist 2018 kuni

põhinõude täitmiseni.

3.6. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja lepingulise

esindaja õigusabikulu on põhjendatud 6 t 20 min ulatuses tunnihinnaga 90 eurot. Hageja

kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulu

684 eurot (= 6,3 ×90 + 20%). Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 225 eurot. Kokku kuulub

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 909 eurot (= 225 + 684) ja sellelt

summalt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates lahendi jõustumisest kuni

kulude tasumiseni.

4 (5)

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Esiteks, hinnates kostja hoolsuskohtustust, tõlgendas maakohus vääralt EhS § 97 lg 1

ning jättis põhjendamatult kohaldamata Majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015 määruse

nr 92 „Tee seisundinõuded“ (edaspidi: määrus nr 92) ja LS § 5².

Eraldusriba markeerivad betoontõkised, millele hageja otsa sõitis, asuvad liiklusmärgi nr 525a

„Ühissõidukirada“ mõjupiirkonnas. Betoontõkised on eraldusriba LS § 2 p 7 tähenduses, mitte

liiklust ohustavad esemed LS § 5² lg 1 mõttes. Betoontõkised paigaldati ohutu liiklemise

tagamiseks vastavalt LS § 5² lg-le 4. Kostjale ei saa ette heita seadusega kehtestatud kohustuste

hooletut täitmist, kuna tema käibes nõutav hool on piiritletud määrusega nr 92 ja LS § 5²

lg-ga 1. Sellest tulenevalt puudub kostja süü ja ta ei vastuta kahju eest deliktilisel alusel.

4.2. Teiseks rikkus maakohus tõendite igakülgse, objektiivse ja täieliku hindamise nõuet.

Maakohus tugines olematule tõendile, kuna politseiametnikud ei ole tsiviilasjas ütlusi andnud.

Toimikus on politseiasutuse poolt väljastatud tõend, mis on dokumentaalne tõend. Samas

fikseerisid politseinikud olukorra mõne aja möödudes, mitte vahetult pärast sündmuse

toimumist. Selleks ajaks võis intensiivse lumesaju tingimustes olukord oluliselt muutuda.

Seega tuleb lähtuda pardakaamera salvestusest, kuid maakohtu järeldused ei vasta salvestusele,

on vastuolulised ja kohati isegi arusaamatud. Maakohas leidis, et betoontõkised ei olnud

hagejale nähtavad kostja süül, kes jättis tee puhastamata, teiselt poolt nõustus maakohus

asjaoluga, et sõidukist oli nähtavus piiratud esiklaasi seisundi tõttu. Arusaamatu on, milles

seisneb kostja süü, kui hageja sõitis sõidukiga, mille kojamehed nõuetekohaselt ei töötanud (see

nähtub salvestusest). Kui sõiduki kojamehed oleks nõuetekohaselt töötanud, oleks hageja

märganud betoontõkiseid ja liiklusmärke.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata

ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda eespool

p-s 3.1 refereeritud asjaoludest. Samuti ei ole apellatsioonimenetluses enam vaidlust kahju

toimumise ja suuruse üle.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1. Kaebuse esimene väide käsitleb küsimust, kas ja kuivõrd tuleks tee korrashoiunõuete

väidetava rikkumise korral hinnata tee muid seisundinõudeid. EhS § 11 lg 1 p 10 kohaselt

moodustavad ehitise korrashoiunõuded osa selle seisundinõuetest, mis on kasutusotstarbest ja

kasutamisest tulenevad nõuded. Kui hageja tugines väitele, et kostja ei järginud tee

korrashoiunõudeid, siis ei olnud vaja vaidluse lahendamisel uurida ega hinnata, kas tee vastas

muudele seisundinõuetele. Isegi kui betoontõkised olid teele paigutatud kooskõlas kehtivate

nõuetega, siis ei vabasta see kostjat LS § 97 lg-s 1 sätestatud kohustusest, et tee ja selle

toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need vastaksid nõuetele ning tagatud

oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Määruse nr 92 § 6 lg 1 kohaselt peab teemaa olema

puhastatud. Selle kohustusega on hõlmatud mh eraldusriba LS § 2 p 7 tähenduses, aga ka muud

p-s 78 nimetatud teeääre tähised. Kuna kostja ei järginud tee korrashoiu tagamisel EhS, LS ja

määrust nr 92, siis tuvastas maakohus õigesti, et kostja rikkus seadusest tulenevat kohustust.

5 (5)

8.2. Maakohus hindas tõendeid õigesti ja piisavalt. Politsei- ja Piirivalveameti 18. aprilli 2018

vastusele viitamine kui politseiametnike ütlustele oli põhjendatud, sest vastuses refereeriti

ametnike ütlusi. Kostja ei toonud esile ega tõendanud, et vaidluse põhjustanud kahjusündmuse

ajal oleks tee olnud korras. Samuti ei tuginenud kostja tee korrashoiukohustuse kohasele

täitmisele 22. märtsi 2018 vastuses hageja nõudekirjale. Põhjendatud ei ole kostja väide, et

maakohtu järeldused ei vasta hageja sõiduki pardakaamera salvestusele. Viidatud salvestusest

nähtub, et betoontõkised olid lume all ega olnud piisavalt nähtavad. Sõiduki juhi ette jääv

esiklaasi osa (salvestisel ülal vasakul) on oluliselt parema läbipaistvusega kui pardakaamera

ette jääv osa. Seega ei olnud juhi nähtavus piiratud esiklaasi seisundi tõttu.

9. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse.

10. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja esitatud

nimekirja põhjal. Hageja nõuab 378 euro hüvitamist, mis on tasu esindaja õigusteenuse eest

3,5 t tasumääraga 90 eurot/t, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul on

taotluses märgitud ajakulu põhjendatud ja kostjal tuleb hüvitada hageja apellatsioonimenetluse

kulud tervikuna. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm