3-19-1825/26 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(14)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.11.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1825

Haldusasi

Eesti

Keskkonnateenused

AS

kaebus

Viimsi

Vallavalitsuse 13. augusti 2019. a korralduse nr 481

„Avatud

hankemenetlusega

riigihanke

nr

206446

„Korraldatud jäätmeveo kontsessiooni andmine Viimsi

vallas“ pakkujate kvalifitseerimine, pakkumuste vastavaks

tunnistamine ning hankelepingu sõlmimine“ osaliseks

tühistamiseks

ja

riigihangete

vaidlustuskomisjoni

18. septembri 2019. a otsuse nr 140-19/206446

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Eesti Keskkonnateenused AS, esindajad

vandeadvokaat Toomas Pikamäe ja advokaat Helena Noot

Vastustaja (hankija) – Viimsi vald, esindaja Gunnar Kender

Kolmas isik – AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus, esin-

dajad vandeadvokaat Carri Ginter ja advokaat Kadri Härginen

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 04. november 2019.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Eesti Keskkonnateenused AS kaebus rahuldamata.

2. Jätta Viimsi valla taotlus esialgse õiguskaitse tühistamiseks rahuldamata.

3. Mõista Eesti Keskkonnateenused AS-ilt AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus menetlusku-

lud summas 4100 eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste taotlused menetluskulude hüvita-

miseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.11.2019.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavalitsus (hankija) avaldas 08.04.2019 riigihangete registris kontsessiooni

erimenetlusena korraldatava riigihanke „Korraldatud jäätmeveo kontsessiooni andmine Viimsi

vallas“ (viitenumber 206446) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid

(RHAD). Hanke eesmärk on kontsessiooni andmine viieks aastaks korraldatud jäätmeveo teenuse

2(14)

osutamiseks Viimsi vallas (v.a saared). Tähtpäevaks (01.07.2019) esitasid pakkumused kolm

pakkujat: Ragn-Sells AS, Eesti Keskkonnateenused AS (kaebaja) ja AS Tallinna Jäätmete

Taaskasutuskeskus (TJTK), kes pakkusid 1 m3 segaolmejäätmete äraveo maksumuseks (ilma

käibemaksuta) vastavalt 8,39 eurot, 7,73 eurot ja 6,95 eurot.

2. Viimsi Vallavalitsus kvalifitseeris 13.08.2019 korraldusega nr 481 kõik pakkujad (p 1) ja

tunnistas nende pakkumused vastavaks (p 2) ning tunnistas edukaks TJTK pakkumuse (p 3).

Korralduse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: lähtuvalt riigihangete seaduse (RHS) §-st 115

esitas hankija TJTK-le selgitustaotluse pakkumuse maksumuse kohta, millele TJTK vastas, et ei

suuna Viimsi vallast kogutud jäätmeid ladestamisele, vaid oma tootmisse-taaskasutusse

(biolagunevad jäätmed kompostimisse, paber ja kartong ning suurjäätmed sorteerimisse ja välja

sorditud materjalid turustatakse), mistõttu ei sisalda pakutud käitlemise hind saastetasu. Samuti

esitas TJTK prognoositava aasta tulude ja kulude jaotuse. Hankija uuris iseseisvalt ka TJTK poolt

teostatud teiste hankelepingute täitmist ega tuvastanud mingeid puudusi. Hankijal ei ole alust

arvata, et tegemist on põhjendamatult madala pakkumusega ning hankija ei kahtle TJTK

võimekuses hankelepingut täita.

3. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) jättis 18.09.2019 otsusega nr 140-19/206446

rahuldamata kaebaja poolt esitatud vaidlustuse Viimsi Vallavalitsuse 13.08.2019 korralduse nr

481 kehtetuks tunnistamiseks TJTK kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks

tunnistamise osas. VAKO leidis, et kuna tegemist on teenuse kontsessioonilepingu sõlmimiseks

korraldatava riigihankega, ei pidanud hankija põhjendamatult madala maksumuse kahtlusega

pakkumuse käsitlemisel lähtuma RHS §-st 115, vaid RHAD p-st 11.6.11, mille kohaselt lükkab

hankija pakkumuse tagasi, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on lepingu eeldatava

maksumusega võrreldes põhjendamatult madal ning pakkuja esitatud selgitus seda ei põhjenda või

pakkuja ei esita nõutud selgitust. Kuigi hankija väitel ei tekkinud tal kahtlust TJTK pakkumuse

maksumuse põhjendatuses ja 08.07.2019 selgitustaotlus esitati TJTK-le üksnes tulenevalt kaebaja

03.07.2019 kirjast, oli tegemist RHAD p-s 11.6.11 nimetatud selgituse nõudmisega. Hankija on

põhjendatult leidnud, et TJTK pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal RHS § 115 ega

RHAD p 11.6.11 järgi. Lähtudes TJTK vastusest hankija selgitustaotlusele, et pakutava hinna

puhul oleks tema prognoositav tulu kogu hankeperioodil (5 aastat) kokku 1 888 080 eurot, tuleb

see lugeda riigihanke eeldatava maksumusega (2 miljonit eurot) samas suurusjärgus olevaks.

TJTK pakkumuse hind on üksnes ca 10,1% madalam, kui maksumuselt järgmine (EKT)

pakkumuse hind ning ca 9,6% madalam, kui esitatud kolme pakkumuse keskmine hind (7,69

eurot). Kuna TJTK selgituste kohaselt ületasid pakkuja planeeritud tulud mõnevõrra kulusid, võis

hankija õigustatult järeldada, et TJTK pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal.

Seejuures on oluline, et TJTK kinnitusel ei suunata Viimsi vallast kogutud jäätmeid ladestamisele,

vaid oma tootmisse-taaskasutusse, mistõttu ei sisaldanud pakutud jäätmete käitlemise hind

saastetasu ja sellest tuleneb ka kaebaja poolt esitatud arvutuskäigu ekslikkus. TJTK pakkumuse

vastavust turutingimustele kinnitavad kaudselt ka kaebaja ja Ragn-Sells AS pakutud hinnad

Viimsi 2017. a riigihankes nr 189177, mis on praegusega sarnane, kuid lõppes lepinguta

(segaolmejäätmete käitlemise tasuks pakkus kaebaja 6,12 eurot/m3 ja Ragn-Sells AS 6,74

eurot/m3). Hinnates TJTK pakkumuse maksumuse põhjendatust, on hankija põhimõtteliselt

järginud menetlusnorme ega ole teinud ilmselt kaalutlusviga. Hankija ei pidanud TJTK-d

hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 4 alusel kõrvaldama ning tal puudub ka pädevus tuvastada

kaebaja väidetud konkurentsialase rikkumise esinemist. Sellist seisukohta ei ole pädev võtma ka

VAKO. Vaidlustusmenetluses ei ole tuvastatud, et TJTK pakkumuse maksumus ei sisaldaks kõiki

RHAD-s ettenähtud kulusid, mistõttu ei olnud alust jätta tema pakkumust vastavaks tunnistamata.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 30.09.2019 kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 13.08.2019

korralduse nr 481 tühistamiseks, TJTK kvalifitseerimist ning tema pakkumuse vastavaks ja

edukaks tunnistamist puudutavas osas, samuti VAKO 18.09.2019 otsuse tühistamiseks.

5. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 01.10.2019 määrusega menetlusse.

3(14)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

6. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus ja VAKO otsus tuleb tühistada alljärgnevatel põhjustel.

6.1 VAKO seisukohad on omavahel vastuolus küsimuses, milliste nõuete (RHS § 115 lg 1 või

RHAD p 11.6.11) järgi pidi hankija hindama, kas TJTK pakkumuse maksumus on põhjendamatult

madal või mitte. Kui TJTK pakkumuse tagasi lükkamise aluseks sai olla üksnes see, et pakkumuse

maksumus on põhjendamatult madal võrreldes hankelepingu eeldatava maksumusega, siis ei pida-

nud hankija ega seejärel ka VAKO kontrollima, kas TJTK pakkumuse maksumus sisaldas kõiki

RHAD p-des 13.4 ja 13.6 ettenähtud kulusid. Sel juhul on VAKO otsuse p 19.2 asjakohatu. See-

vastu kui hankija ja seejärel VAKO pidid kontrollima, kas TJTK pakkumuse maksumus sisaldas

kõiki RHAD p-des 13.4 ja 13.16 ettenähtud kulusid, siis on ebaõige VAKO otsuse p 10 seisukoht,

et TJTK pakkumuse tagasilükkamise saab tingida ainult põhjendamatu madalus võrreldes hanke-

lepingu eeldatava maksumusega.

6.2 Hanketingimused (RHAD p 13.4 ja Hanke jäätmehoolduse eeskirja (JHE) § 30 lg 1 viitega

jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lõikele 5 ning Tehnilise kirjelduse (TK) p 10) sätestasid, et pakkumuse

maksumus peab katma kõik teenuse osutamiseks vajalikud kulud. VAKO on põhjendamatult võr-

relnud TJTK pakkumuse maksumust hankelepingu eeldatava maksumuse ja teiste pakkujate pak-

kumuste maksumustega. Ka hankija lähtus sellest, et TJTK pakkumuse maksumus peab katma ära

jäätmete kogumise, vedamise ja käitlemise kulud ning ei kontrollinud seda, kas TJTK pakkumus ei

ole põhjendamatult madal arvestades hankelepingu eset ja kas TJTK suudab selliste hindadega

teenust osutada. Ka korralduse andmise õiguslikuks aluseks on RHS § 115 ning korralduses viida-

takse sellele, et TJTK ei suuna Viimsi vallast kogutud jäätmeid ladestamisele, vaid tootmisesse-

taaskasutusse. Seega pidi hankija RHAD p 11.6.11 järgi kontrollima, kas TJTK pakkumuse mak-

sumus katab teenuse osutamisega seotud otsesed kulud. Kuna hanke tingimused nägid ette, et pak-

kumuse maksumus pidi katma kõik teenuse osutamiseks vajalikud kulud, siis on ebaõiged VAKO

otsuse p 10,14.2 ja 14.3 väited, et TJTK pakkumuse tagasilükkamisel omas tähtsust vaid võrdlus

hankelepingu eeldatava maksumusega ja teiste pakkujate pakkumuste maksumusega.

6.3 VAKO teostas kaalutlusõigust hankija eest. VAKO nõustus otsuse p-s 15 hankija ja TJTK sei-

sukohaga, et seda, et TJTK pakkumus vastab turutingimustele ega ole seega põhjendamatult mada-

la maksumusega, tõendavad kaudselt ka kaebaja ja AS-i Ragn-Sells pakutud hinnad hankija poolt

25.08.2017 välja kuulutatud riigihankes nr 189177. Korralduses ega üheski teises menetluses

koostatud ja VAKO-le esitatud dokumendis ei ole riigihankes nr 189177 pakutud hindadele viida-

tud ning sellekohane argument esitati esmakordselt alles vaidlustusmenetluses. Seega ei saanud

VAKO õigustada korraldust riigihankes nr 189177 tehtud pakkumuste maksumustega ning VAKO

teostas kaalutlusõigust hankija eest. VAKO seisukoht on ka sisuliselt vale ning vastuolus kehtiva

kohtupraktikaga.

6.4 VAKO sisustas hankija kontrollikohustust põhjendamatult kitsalt. Hankijal oli kohustus ja

võimalus kontrollida, et TJTK selgitus on vastuolus TJTK keskkonnakompleksloaga. Seda tege-

mata jättes rikkus hankija hoolsuskohustust ning kaalutlusõiguse reegleid. TJTK pakkumuse mak-

sumuse põhjendatuse kontrollimisel on üheks kaalutlusõiguse eesmärgiks see, et pakkumuse mak-

sumuse kokkuhoid ei tuleneks kohustuslike keskkonnanõuete sätete rikkumisest (RHAD p 13.4 ja

13.7 ning JHE § 30 lg 1). Seda tuli teha eriti olukorras, kus TJTK väitis, et pakkumuse hind lades-

tustasu ei sisalda. Seega pidi hankija kontrollima, kas TJTK kavandatav tegevus – Viimsi vallast

kogutud segaolmejäätmete suunamine tervikuna tootmisesse-taaskasutusse, on lubatud ja võima-

lik. Hankijal ja VAKO-l oli võimalik kontrollida, kas TJTK plaanitav tegevus on kooskõlas talle

väljastatud keskkonnaloaga. Kompleksloa kohaselt suunatakse peale töötlemist ladestusse ca 35-

4(14)

40% esialgsest jäätmehulgast. Jäätmete ladestamisel tuleb maksta keskkonnatasu. Kui TJTK ei

suuna Viimsi vallast kogutud segaolmejäätmetest jäätmekütuse tootmisel ladestamisele 35-40%

algselt kogutud jäätmehulgast, siis rikub ta kompleksloa tingimusi. Keskkonnatasu maksmata jät-

misel rikub ta aga seadusega sätestatud avalik-õiguslikku kohustust. TJTK väide, mille kohaselt ta

kavatseb 100 % Viimsi vallas kogutud segaolmejäätmetest taaskasutada ei ole usutav. Hankija tegi

olulisi kaalutlusvigu ja rikkus põhjendamiskohustust leides, et TJTK pakkumuse maksumus ei ole

põhjendamatult madal. Hankija põhjendused nii vastuskirjas kui ka korralduses on äärmiselt la-

koonilised ja piirduvad TJTK kinnituste refereerimisega. Hankija oleks pidanud kontrollima, kas

saastetasu mittemaksmise aluseks olevad nõuded on TJTK poolt täidetud. Väited segaolmejäätme-

test jäätmekütuse tootmise osas esitas TJTK kaebajale teadaolevalt alles vaidlustusmenetluses.

6.5 TJTK esitas hankijale pakkumuse maksumuse kohta valeandmeid, mistõttu esines täiendav

alus TJTK pakkumuse tagasilükkamiseks RHAD p 11.6.12 järgi. Kaebaja on näidanud, et TJTK

kompleksloast tulenevalt peab ta jäätmekütuse tootmisel 35-40% segaolmejäätmetest suunama

ladestamisele. Nimetatud tegevusega kaasneb saastetasu maksmise kohustus. TJTK saab Viimsi

vallast kogutud segaolmejäätmeid taaskasutada vaid juhul ja ulatuses, milles tema jäätmeluba seda

ette näeb. Kuna jäätmeluba näeb ette, et ladestusse suunatakse 35-40% segaolmejäätmetest, siis ei

ole TJTK-l võimalik 100% Viimsi vallast kogutud segaolmejäätmeid taaskasutada. Seega tuleb

maksta ka saastetasu ning pakkumuse maksumust ei saa põhjendada vastava kohustuse puudumi-

sega. Seega on TJTK esitanud hankijale oma pakkumuse maksumuse kohta ebaõigeid andmeid.

Jäätmete taaskasutamine prügilas peab toimuma ka kooskõlas prügila sulgemisprojekti, ehituspro-

jekti ja keskkonnaloaga. TJTK prügila sulgemiskava ja keskkonnaluba ei näe ette jäätmekütuse

tootmisjäägi kasutamist prügila sulgemise jaoks. TJTK kompleksluba on kooskõlas prügila sulge-

miskavaga: mõlemad dokumendid näevad ette prügila sulgemiseks vajalikeks töödeks kasutatakse

peamiselt koldetuhka. Jõelähtme Vallavalitsus on ka 10.05.2019 ettekirjutusega peatanud TJTK

prügilas ehitusprojektile mittevastavad ehitustööd.

6.6 Hankija jättis TJTK kvalifitseerimisel diskretsiooniõiguse teostamata. Kaebaja selgitas vaid-

lustuses, et TJTK oleks tulnud kõrvaldada ametialaste käitumisreeglite raske eksimuse tõttu RHS

§ 95 lg 4 p 4 järgi. TJTK käitataval Tallinna prügilal on asjaomases piirkonnas sisuline monopool-

sus, seega tema turuosa vastaval kaubaturul on 100%. TJTK on seega Tallinna ja selle lähiümbru-

se jäätmete ladestamiseks vastuvõtu turul turgu valitsevas seisundis konkurentsiseaduse (KonkS) §

13 lg 1 tähenduses. Tegemist on selgelt alla omahinna tehtud pakkumusega. Alapakkumise ees-

märgiks on konkureerivate vedajate väljasurumine turult, mistõttu on TJTK käitumine vastuolus

konkurentsireeglitega. Seega juba pakkumust esitades on TJTK raskelt eksinud ametialaste käitu-

misreeglite vastu, mis muudab tema aususe küsitavaks. Seetõttu oleks hankija pidanud RHS § 95

lg 4 p 4 alusel TJTK hankest kõrvaldama ning kuivõrd RHS § 96 lg 5 II lause kohaselt kõrvalda-

tud pakkuja hankemenetluses ei osale, ei saanud hankija TJTK-d edukaks tunnistada. Konkurentsi-

reeglite hindamisel oleks hankija võinud pöörduda arvamuse või abi saamiseks Konkurentsiameti

poole. Kaebaja on vaidlustuses ka välja toonud, et TJTK pakkumuse maksumus on põhjendama-

tult madal ega kata ära isegi kütusekulusid, teistest lisakuludest rääkimata. Samuti peaks pakku-

muse maksumus sisaldama prügi ladestamise kulusid ja saastetasu. TJTK selgituste kohaselt pak-

kumuse maksumus saastetasu ei sisalda, mis tähendab, et hankija otsus TJTK pakkumuse vasta-

vaks tunnistamiseks on õigusvastane RHS § 114 lg-st 1 tulenevalt. TJTK küsib samas jäätmeveda-

jatelt jäätmete üleandmise eest tasu, mis sisaldab saastetasu, kuigi TJTK väidete kohaselt ta tegeli-

kult jäätmete käitlemise eest saastetasu ei maksa. Ka TJTK kodulehel avaldatud jäätmete vastu-

võtuhinnad sisaldavad saastetasu. Seega TJTK seisund TJTK prügila käitajana võimaldab tal kor-

raldatud jäätmeveo riigihangetes teha pakkumusi, mis ei sisalda saastetasu, samas kui tema konku-

rendid sellist pakkumust teha ei saa. TJTK surub selliselt käitudes oma konkurendid jäätmete ve-

damise kaubaturult välja ning kuritarvitab oma turgu valitsevat positsiooni KonkS § 16 p 1 mõttes.

Jäätmete üleandmise turul Harjumaal, sh Viimsi vallas ja Tallinnas on peamiseks võimaluseks

TJTK tehas. Kuna TJTK kuritarvitab jäätmete vastuvõtmise tasu küsimisel oma turgu valitsevat

5(14)

seisundit, siis pidi hankija kontrollima TJTK puhul RHS § 95 lg 4 p 4 sätestatud kõrvaldamise

aluse olemasolu. Kuivõrd hankija jättis kontrollikohustuse teostamata, siis tõi see kaasa ebaõige

otsuse.

Vastustaja seisukoht

7. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja seisukohad ei anna alust korralduse nr 481 ja VAKO otsuse

tühistamiseks.

7.1 Tegemist ei ole RHS § 115 mõistes põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. RHS

§ 16 lg 2 kohaselt kohaldab hankija kontsessioonilepingu sõlmimisel RHS 4. peatükis sätestatud

korda ning sellele menetlusele ei kohaldu vahetult hankemenetlust reguleerivad RHS 2. peatüki

sätted, sh RHS § 115. Lisaks RHS 4. peatükis sätestatud nõuetele võib hankija kontsessioonilepin-

gu sõlmimise menetluse korra määramisel lähtuda ka teistest RHS-i sätetest. Käesoleval juhul on

hankija määranud kontsessioonilepingu sõlmimise menetluskorra RHAD-is. Tulenevalt RHAD p

11.6.11 sõnastusest sai pakkumuse tagasi lükkamise aluseks olla üksnes see, et hankija pidi leid-

ma, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal võrreldes hankelepingu eeldatava maksu-

musega. Hankija ei leidnud, et TJTK pakkumus oleks põhjendamatult madal, kuid lähtuvalt kaeba-

ja taotlusest ning tulenevalt läbipaistvuse huvidest esitas hankija TJTK-le 08.07.2019 nõude selgi-

tuste saamiseks. Selgitustaotluses juhiti tähelepanu, et hankelepingu periood on 5 aastat ja hanki-

jana soovitakse olla kindlad, et sellise hinnaga sõlmitav hankeleping on kogu hanke perioodiks

jätkusuutlik. TJTK poolt 12.07.2019 esitatud vastusest selgus, et pakkumuse eeldatav maksumus

on 377 616 eurot aastas ja hankeperioodil kokku 1 888 080 eurot.

7.2 Hankija poolt hinnatud hankelepingu eeldatav maksumus on 2 miljonit eurot. Pakkuja poolt

pakutud maksumus on samas suurusjärgus. Lisaks kontrollis hankija TJTK tausta analoogse suu-

rusega piirkonnas teenuse osutamisel ning osutatud teenuste rahulolu. Hankijale ei laekunud in-

formatsiooni, mille alusel oleks hankija võinud kahtluse alla seada pakkuja tegevuse ja võimekuse

korraldatud jäätmeveo teostamisel. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et

TJTK pakkumus ei ole põhjendamatult madal.

7.3 VAKO otsuses on põhjalikult analüüsitud kaebaja etteheiteid hankija korralduse nr 481 osas ja

jõutud põhjendatult järeldusele, et need ei anna alust vaidlustuse rahuldamiseks. Vastustaja ei leia

mingit vastuolu asjaolus, et VAKO on käsitlenud otsuses kõiki variante näitamaks vastustaja tege-

vuse õiguspärasust. VAKO leidis, et vaidlustusmenetluses ei ole võimalik tuvastada, mida hakkab

kolmas isik faktiliselt tegema kogutud jäätmetega, kui temaga sõlmitakse hankeleping. VAKO

arvates puudus hankijal igasugune põhjus asuda tuvastama seda, kas vastab tõele TJTK kinnitus, et

ta ei kavatse kogutavaid jäätmeid ladestada. Ka konkurentsireeglite rikkumise tuvastamine ei ole

hankija pädevuses, kusjuures selliseid rikkumisi ei ole kolmanda isiku suhtes keegi, kaasa arvatud

Konkurentsiamet tuvastanud. Vastustaja nõustub ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2019 määru-

ses toodud põhjendustega.

7.4 Vastustaja taotleb juhul, kui halduskohus jätab kaebuse rahuldamata, tühistaks kohus ise

esialgse õiguskaitse abinõu, et välistada vastustaja poolt korrektselt läbi viidud hanke jõustumise-

ga venitamist kaebaja poolt, kuna kaebajal on võimalus viia vaidlus Riigikohtuni.

Kolmanda isiku seisukoht

8. Kolmas isik vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta see rahuldamata.

8.1 Hankijal tuli TJTK pakkumuse põhjendatust kontrollida RHAD p 11.6.11 alusel. VAKO leidis

otsuse p-des 8 ja 10 õigesti, et käesoleval juhul reguleerib põhjendamatult madala maksumuse

kontrollimist vaid RHAD ning RHAD-i kohaselt saab pakkumuse tagasi lükata juhul, kui hankija

leiab, et pakkumuse maksumus on lepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult ma-

dal. Eeltoodut ei väära VAKO otsuse p-s 14 sätestatu, kuivõrd VAKO on otsuse alguses selgelt

6(14)

määratlenud, et käesoleval juhul reguleerib olukorda RHAD p 11.6.11. Edasi on VAKO vaid nen-

tinud, et käesoleval juhul ei ole igal juhul TJTK pakkumus põhjendamatult madal isegi kui kohal-

duma peaks RHS § 115. Seega ei saa olla vaidlust selles, et hankija pidi kontrollima TJTK pak-

kumuse põhjendatust RHAD p 11.6.11 alusel, kuivõrd RHS § 115 ei ole käesoleval juhul kohalda-

tav. Seega tuli TJTK pakkumuse maksumust võrrelda hanke eeldatava maksumusega. Hankija on

ka kontrollinud TJTK pakkumuse maksumust vastavalt RHAD p-le 11.6.11. Ehkki hankijal ei pi-

danud isegi tulenevalt hanke asjaoludest tekkima kahtlust TJTK pakkumuse maksumuse põhjenda-

tuse osas, pöördus hankija 08.07.2019 TJTK poole selgituste saamiseks. Hankija tegi seda peale

kaebaja 03.07.2019 pöördumist hankija poole. Seega ei tekkinud hankijal endal kahtlust TJTK

pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas, vaid pöördumine tehti kaebaja palvel. TJTK andis

12.07.2019 hankija küsimustele vastused ning selgitas, miks pakkumus ei ole põhjendamatult ma-

dal ning miks hind ei sisalda saastetasu. Samuti esitati aasta eeldatav tulude-kulude jaotus. Kui-

võrd hankija tunnistas korralduse nr 481 punktiga 3 TJTK pakkumuse edukaks, siis järelikult oli

esitatud selgitus hankijale piisav. Ka vastuses vaidlustusele on hankija selgelt märkinud, et võrdles

TJTK pakkumuse maksumust hanke eeldatava maksumusega nagu seda näeb ette RHAD p

11.6.11. Hankija on oma otsust põhjendanud.

8.2 TJTK pakkumus ei ole põhjendamatult madal. TJTK ei ladesta jäätmeid ning seega ei sisalda

pakkumuse maksumus jäätmete ladestamisega automaatselt kaasnevaid saastetasusid. TJTK kasu-

tab jäätmete kõrvaldamist alati viimase valikuna ning tegemist on seadusega sätestatud prioriteeti-

de järjestuse järgimisega. Samuti teeb TJTK pidevalt investeeringuid, et ladestamise osatähtsust

segaolmejäätmete töötlemisel vähendada. Kaebaja poolt kaebuse punktis 10 toodud arvestused ei

vasta tõele, kuna põhinevad ekslikul eeldusel ja kaebaja on nendest kaebuses juba taganenud.

Kaebaja ja Ragn-Sells AS hinnad Viimsi eelmisel hankel kinnitavad, et TJTK pakkumus on esita-

tud turutingimustel. Kaebaja enda poolt turul ning Viimsi eelmises hankes pakutav hind on mada-

lam kui TJTK poolt vaidlusaluses hankes pakutu.

8.3 TJTK-l ei esine kõrvaldamise aluseid. RHS § 95 lg 4 p-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluse näol

on tegemist vabatahtliku kõrvaldamise alusega, mille puhul hankijal puudub kohustus ettevõtjat

kõrvaldada. Sätte rakendamine sõltub väidetava rikkumise iseloomust ja valdkonnast, kas tegemist

on rikkumisega, mille kohta peab olema vastava asutuse otsus või tuleb hankijal hinnata pakkuja

käitumist. Hankijal ei ole kaebaja poolt väidetud konkurentsiõiguse normide rikkumise tuvastami-

se pädevust. Et hankijal oleks tekkinud kõrvaldamise kohustus, oleks vastav ametiasutus pidanud

tegema pakkuja rikkumist tuvastava otsuse. Antud juhul peaks seega eksisteerima Konkurent-

siameti otsus, mida ei eksisteeri. Rikkumist ei ole asjakohase otsusega tõendanud ka kaebaja. See-

ga ei ole hankijal vaidlusaluses riigihankes kunagi tekkinud kohustust TJTK kõrvaldamist RHS §

95 lg 4 p 4 alusel kaaluda. Kolmas isik nõustub ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2019 määruse

punktis 13 toodud põhjendustega ning leiab, et mistahes kaebaja väidetavat hankija poolset RHS §

95 lg 4 p 4 rikkumist esineda ei saa. Hankija oleks eksinud üksnes siis, kui ta oleks jätnud hinda-

mata TJTK suhtes Konkurentsiameti poolt tehtud otsuse.

8.4 Ekslik on kaebaja väide, mille kohaselt TJTK jäätmete ladestamiselt saastetasu ei maksa.

Viimsi hankel ei pakkunud TJTK aga jäätmete ladestamise teenust, vaid jäätmetest prügikütuse

tootmise teenust ning tal on olemas sellekohane jäätmekäitlustehas-liin. Seetõttu ei sisalda paku-

tud hind ka saastetasu. Seda teenust ei paku TJTK kaebajale. Vastav liin kaebajal puudub ning

TJTK-l vastava liini olemasolu ei saa olla turgu valitsevaks seisundiks. Hankija ei näinud ka ette,

millisel viisil pakkujad kogutud jäätmeid täpselt peavad käitlema.

8.5 Kaebaja ei ole tähtaegselt vaidlustanud TJTK pakkumuse vastavaks tunnistamist põhjendusel,

et TJTK on esitanud valeandmeid ning kavatseb hankelepingut täita kompleksloa nõudeid rikku-

des. Selline väide on esitatud alles halduskohtule ning puudutab TJTK pakkumuse sisulist vasta-

vust, mida kaebaja vaidlustuskomisjonis eraldiseisvalt pakkumuse maksumust ei vaidlustanud.

Vastavat asjaolu ei esitatud ka vaidlustuses, mistõttu on ka selles osas kohustuslik eelmenetlus

7(14)

HKMS § 268 lg 1 tähenduses läbimata ja kohtul ei ole võimalik kaebust selles osas menetleda. Ka

juhul, kui kaebust oleks võimalik menetleda, ei oleks võimalik sellel alusel kaebust rahuldada.

TJTK on korduvalt selgitanud, et ta ei kavatse suunata Viimsi vallast kogutavaid jäätmeid otse

ladestamisele. Kompleksloa tabelis on toodud meetmed jäätmetekke vältimiseks ja vähendami-

seks, mitte kohustused jäätmete tekitamiseks ja ladestamiseks. TJTK-l on õigus selline kogus

jäätmeid ladestada, mitte kohustus selleks. Kompleksloa omanikul on alati õigus valida keskkon-

nasõbralikum viis ja mitte ladestada jäätmeid, kui on olemas alternatiivne lahendus. Praegusel ju-

hul on TJTK valinud alternatiivse lahenduse ja tal puudub kohustus tasuda saastetasu. Ka siis, kui

kaebaja väited vastaksid tõele, oleks TJTK poolt teenitav tulu suurem kui kulu ning pakkumust ei

saaks ka siis pidada põhjendamatult madalaks.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

10. Käesolevas asjas on esmaseks vaidlusteemaks küsimus sellest, kas hankijal tuli TJTK

pakkumuse põhjendatust kontrollida RHAD p 11.6.11 või RHS § 115 alusel. Viimasele alusele on

hankija tuginenud ka vaidlustatud korralduses nr 481.

11. Puudub vaidlus selles, et hankija korraldab riigihanget „Korraldatud jäätmeveo kontsessiooni

andmine Viimsi vallas“ kontsessiooni andmiseks. Nimetatu nähtub üheselt RHAD-ist ja

kontsessiooniteatest. RHS § 16 lg 2 kohaselt kohaldab hankija kontsessioonilepingu sõlmimisel

RHS 4. peatükis sätestatud korda. Seega järeldub viidatud sättest, et kontsessioonilepingu

sõlmimiseks korraldatava riigihanke puhul tuleb hankijal juhinduda RHS 4. peatükis sätestatud

normidest ning sellisele menetlusele ei kohaldu automaatselt RHS 2. peatüki sätteid, sh RHS

§ 115. RHS § 138 lg 1 sõnastusest tulenevalt lähtub hankija kontsessioonilepingu sõlmimiseks

riigihanke alusdokumentide koostamisel, esitamisel ja muutmisel RHS §-des 77, 81 ja 82

sätestatust (nõuded riigihanke alusdokumentide koostamisele ja muutmisele). RHS § 140 lõike 1

kohaselt kehtestab hankija kontsessioonilepingu sõlmimise riigihanke alusdokumentides tähtsuse

järjekorras kontsessioonilepingu esemega seotud pakkumuste hindamise kriteeriumid, § 141 lg 1

kohaselt

määrab

hankija

riigihanke

alusdokumentides

kontsessioonilepingu

sõlmimise

menetluskorra. Lisaks RHS 4. peatükis sätestatud nõuetele võib hankija kontsessioonilepingu

sõlmimise menetluse korra määratlemisel lähtuda ka teistest RHS-i sätetest. Viidatud sättega on

seega seatud menetluse korraldamisele raamid, millistes piirides saab hankija menetluse sisu

hankedokumendis ise kujundada. Seda on hankija praegusel juhul ka teinud. RHAD-is puudub

viide sellele, et hankija lähtub kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses RHS-is sätestatust, sh

RHS §-ist 115. Iseenesest on õige kaebaja seisukoht, mille kohaselt märgitakse RHAD p-s 1.8, et

selle dokumendi koostamisel on mh lähtutud jäätmeseadusest, RHS-ist ja sellega seonduvatest

õigusaktidest ning hankija jäätmehoolduseeskirjast. Nimetatu ei tähenda aga, et kõik viidatud

õigusaktid

kohalduksid

automaatselt

ja

täies

ulatuses

RHAD

alusel

korraldatud

kontsessioonilepingu sõlmimisele, sh laiendaksid RHAD-is toodud pakkumuste vastavaks

tunnistamise ja tagasilükkamise korda. Kaebaja seisukohaga nõustumisel kaotaks RHAD ning

RHS ptk-s 4. sätestatud kontsessioonilepingu sõlmimise menetluskord oma mõtte. Seega järeldub

RHS-ist koosmõjus vaidlusaluses hankes kehtestatud RHAD-iga, et hankija kehtestas

kontsessioonilepingu sõlmimise menetluskorra RHAD-is ning pidi menetluses iseenda poolt

kehtestatud menetlusreeglitest ka lähtuma.

12. RHAD p 11.6.11 sätestab, et Hankija lükkab Pakkumuse tagasi, kui: Hankija leiab, et

Pakkumuse maksumus on lepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal ning

pakkuja esitatud selgitus seda ei põhjenda või Pakkuja nõutud selgitusi ei esita. VAKO on

18.09.2019 otsuses põhjendatult leidnud, et seega on hankija kehtestanud RHAD-is pakkumuse

põhjendatuse kontrollimise korra, millest hankija oli kohustatud menetluses juhinduma. Selle

korra kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui: 1) hankija leiab, et pakkumuse maksumus on

lepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal; 2) pakkuja esitatud selgitus seda

8(14)

ei põhjenda või pakkuja ei esita nõutud selgitusi. Seega on hankija RHAD p-s 11.6.11 näinud ette,

et pakkumuse saab lükata tagasi vaid juhul, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on lepingu

eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal. Nimetatud regulatsioon erineb RHS §

115 lg-s 1 ja 8 sätestatust, mille kohaselt on pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse tõttu

tagasi lükkamise eelduseks asjaolu, et hankija leiab, et pakkumus on hankelepingu eset arvestades

põhjendamatult madal. Kohus nõustub VAKO, hankija ja kolmanda isikuga, et tulenevalt RHAD

p 11.6.11 sõnastusest sai pakkumuse tagasi lükkamise aluseks olla üksnes see, et hankija pidi

leidma, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal võrreldes hankelepingu eeldatava

maksumusega.

13. Kohtu arvates ei ole VAKO otsuses toodud seisukohad omavahel vastuolus. Esiteks on VAKO

otsuse punktis 10 tuvastanud, et RHAD p 11.6.11 sõnastuse järgi sai pakkumuse tagasi lükkamise

aluseks olla üksnes see, et hankija pidi leidma, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal

võrreldes hankelepingu eeldatava maksumusega. Otsuse järgnevates alapunktides analüüsib

VAKO hankija faktilist käitumist hankemenetluses ning märgib otsuse punktis 14, et hankija

käitumise ja korralduse nr 481 põhjenduste põhjal ei ole üheselt tuvastatav, millisest õiguslikust

alusest hankija TJTK pakkumuse kontrollimisel tegelikult lähtus. Nimetatud hankija faktilise

käitumise analüüs ei muuda aga VAKO järeldust küsimuses, millistest kriteeriumitest pidi hankija

pakkumuse vastavuse kontrollimisel tegelikkuses lähtuma. Teiseks on oluline, et nii nagu kohtul

hankeasja läbi vaatamisel kohtumenetluses, nii on ka VAKO-l otsuse tegemisel kohustus vastata

vaidlustuses toodud põhjendustele. Kuivõrd kaebaja tugines vaidlustuses asjaolule, et TJTK

pakkumus on põhjendamatult madal, kuna see ei sisalda kõiki RHAD p-des 13.4 ja 3.17

ettenähtud kulusid, siis on VAKO otsuse punktides 14 ja 19.2 põhjendatult vastanud vaidlustuse

põhjendustele. Vaidlustuse seisukohtade sisuline analüüsimine ning nendele otsuses vastamine ei

muuda VAKO otsust vastuoluliseks. VAKO on otsuses üheselt leidnud, et hankija ei pidanud RHS

§-st 115 lähtuma.

14. Kaebaja osundab põhjendatult asjaolule, et hankija on märkinud korralduse nr 481 õiguslikuks

aluseks RHS § 115. Hankelepingu eeldatavale maksumusele hankija korralduses ei viita ning

korraldusest ei nähtu, et TJTK pakkumuse maksumust oleks nimetatud kriteeriumist tulenevalt

kontrollitud. Väite, mille kohaselt kontrollis hankija TJTK pakkumuse maksumuse põhjendatust

lähtuvalt hanke eeldatavast maksumusest, esitas hankija esmakordselt alles kohtumenetluses.

Samuti selgitas hankija esindaja kohtumenetluses, sh kohtuistungil, et RHS §-le 115 viidati üksnes

põhjusel, et tuua välja mingi õiguslik alus, mis õigustaks TJTK poole pöördumist. Viitamine, nagu

ka TJTK poole pöördumine ei olnud tegelikkuses põhjendatud ega vajalik.

Kohus nõustub VAKO-ga, et hankija käitumises esineb teatav vastuolu ning esitatud dokumentide

ja hankija selgituste ning käitumise põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas hankija lähtus TJTK

pakkumuse maksumuse kontrollimisel tegelikkuses üksnes RHAD p-st 11.6.11 või ka RHS §-st

115.

14.1 Puudub vaidlus selles, et hankija pöördus 08.07.2019 kolmanda isiku poole kirjaga kolmanda

isiku pakkumuse maksumuse osas selgituste saamiseks. Pöördumises on otseselt viidatud

asjaolule, et pöördumine on ajendatud kaebaja pöördumisest hankija poole seoses TJTK poolt

esitatud pakkumusega. Vastavas pöördumises on hankija palunud selgitada jäätmeveo kulude

jaotust: prognoositavad kulud aastas; Viimsi vallast kogutavate jäätmete käitluskulu prügilas;

kulude jaotus ja selgitus jäätmeveoki soetamise, remondi ja hoolduse, veokite kütuse, autojuhtide

ja laadijate töötasude, klienditeeninduse, logistika ja administreerimise kuludeks aastas. Viidatud

kirjas viitas hankija otseselt JHE § 30 lg-le 1 ja RHAD p-le 11.6.11 ning palus TJTK-l esitada

pakkumuse maksumuse põhjendatus. Samuti on juhitud TJTK tähelepanu asjaolule, et kui pakkuja

esitatud selgitus ei ole piisavalt põhjendatud või pakkuja esitatud selgitusi ei esita, lükkab hankija

pakkumuse tagasi. TJTK on hankija pöördumisele 12.07.2019 vastanud ning hankija on omakorda

16.07.2019 kaebajale teatanud, et lähtudes TJTK poolt esitatud selgitustest ei ole hankijal alust

arvata, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega ning et hankija saaks

9(14)

seada kahtluse alla hankija võimekuse hankelepingut täita. Hilisemas vaidlustusmenetluses on

hankija väitnud, et tal ei tekkinud kahtlust TJTK pakkumuse maksumuse osas ning ta pöördus

TJTK poole üksnes tulenevalt kaebaja poolt esitatud pöördumisest. Kohtu arvates on viidatud

väide usutav, kuivõrd TJTK poole pöördumine on tehtud peale kaebaja 03.07.2019 pöördumise

saamist, kaebaja pöördumisele on kirjas ka otseselt viidatud, pöördumises on esitatud kaebaja

pöördumises toodud küsimused. TJTK-lt saadud vastusest ning hankija seisukohtadest on

teavitatud ka kaebajat. Seega on usutav, et hankija pidas vajalikuks kontrollida TJTK pakkumuse

maksumust täiendavalt üksnes seetõttu, et kaebaja oli tõstatanud vastava küsimuse oma

03.07.2019 kirjas. Kuivõrd hankija varasemalt TJTK-le küsimusi ei esitanud, siis on usutav, et tal

endal kahtlusi pakkumuse osas ei tekkinud.

14.2 Ehkki 08.07.2019 kirjas on hankija pöördumise alusena viidanud RHAD p-le 11.6.11, on

korralduses toodud pöördumise alusena välja RHS § 115. Vastav säte on ka korralduse

õiguslikuks aluseks. Seega on kohtu jaoks usutav, et peale kaebaja pöördumise saamist pidas

hankija oluliseks kontrollida TJTK pakkumuse maksumust täiendavalt ning täiendava kontrolli

tulemusel ei lähtunud hankija enam kitsalt RHAD p –s 11.6.11 sätestatust, st juhindudes RHS §-st

115, mis vaidlusaluses hankes vahetult ei kohaldu.

14.3 Kohus leiab, et hankija tegevusega pakkumuse sisulisel kontrollimisel ei saa meelevaldselt

laiendada RHAD-is sätestatud kontsessioonilepingu sõlmimisel kohalduvaid menetlusnõudeid.

See tähendab, et isegi kui hankija kaldus ühe pakkuja pakkumuse vastavuse kontrollimisel RHAD-

is sätestatust faktiliselt kõrvale, ei võimalda see lükata pakkumust tagasi muul alusel, kui on

sätestatud RHAD-is. Seega ei oleks hankija vaidlusaluses hankes saanud TJTK pakkumust lükata

tagasi RHS § 115 alusel. Vastupidine käsitlus oleks vastuolus riigihankes kehtiva läbipaistvuse

ning võrdse kohtlemise põhimõttega. Olukorras, kus hankija lähtuks ühe pakkuja pakkumuse

kontrollimisel RHS §-ist 115 ning ülejäänud pakkujate puhul RHAD p-st 11.6.11, tooks see kaasa

pakkujate ebavõrdse kohtlemise. RHAD mõtteks on ühesuguste ja ettenähtavate menetlusreeglite

kehtestamine kõigi pakkujate jaoks. Seega on kohus seisukohal, et hankija oleks saanud TJTK

pakkumuse tagasi lükata üksnes juhul, kui hankija oleks tuvastanud, et pakkumuse maksumus on

põhjendamatult madal võrreldes riigihanke eeldatava maksumusega, st juhindudes RHAD p-st

11.6.11. Hankija seda ei tuvastanud. Kohtul puudub alus arvata ning menetluses ei ole tõendatud,

et hankija ei oleks enne kaebaja pöördumise saamist TJTK pakkumust üleüldse kontrollinud.

Pigem viitab hankija käitumine asjaolule, et enne kaebaja pöördumise saamist ei tekkinud hankijal

kahtlust TJTK pakkumuse maksumuse osas, kuid pöördumise saamisel peeti vajalikuks

pakkumust täiendavalt kontrollida. Korraldust nr 481 ei muuda iseenesest õigusvastaseks asjaolu,

et hankija on peale kaebaja pöördumise saamist hinnanud TJTK pakkumuse maksumust

täiendavalt.

15. Nagu kohus märkis, siis pidi hankija TJTK pakkumuse maksumuse hindamisel lähtuma

RHAD p-st 11.6.11. Kohus nõustub VAKO-ga, et TJTK pakkumuse maksumus ei ole võrreldes

hanke eeldatava maksumusega põhjendamatult madal.

15.1 Puudub vaidlus, et hankija ei ole riigihanke eeldatavat maksumust hanke alusdokumentides

avalikuks teinud. Riigihangete registris on vaidlusaluse hanke eeldatava maksumusena märgitud

20 000 000 eurot. Vastuseks vaidlustusele on hankija selgitanud, et 20 miljonit on märgitud

riigihangete registrisse ekslikult ning tegelikult on riigihanke eeldatav maksumus 2 000 000 eurot.

Poolte vahel puudub vaidlus, et hankija sellekohane väide on õige ning riigihangete registrisse

kantud riigihanke eeldatav maksumus ei ole õige. See tähendab, et riigihanke eeldatavaks

maksumuseks RHAD p 11.6.11 mõttes on 2 000 000 eurot.

15.2 VAKO on vaidlusaluse otsuse punktis 14.4 õigesti leidnud, et juhul, kui riigihanke eeldatav

maksumus on 2 miljonit eurot, on õige hankija seisukoht, et TJTK pakkumuse maksumus

vastavalt hankija arvestusele (1 888 080 eurot), on riigihanke eeldatava maksumusega samas

suurusjärgus ning hankijal ei olnud põhjust asuda seisukohale, et tegemist on põhjendamatult

madala maksumusega pakkumusega, võrreldes RHAD p-s 11.6.11 sätestatud lepingu eeldatava

10(14)

maksumusega. Asjas puudub iseenesest vaidlus selles, et pakkujate poolt pakutav jäätmeveo

teenustasu (hind) pidi RHAD p 3.7.17 kohaselt sisaldama mahutitesse paigaldatud jäätmete

koodidega 20 03 01 (segaolmejäätmed), 20 01 01 (paber ja kartong), 20 01 08 (biolagunevad

köögi- ja sööklajäätmed) ja 20 03 07 (suurjäätmed) vedamisega seotud kõiki toimingute tasusid.

Lähtudes TJTK vastusest hankija selgitustaotlusele esitatud teabest, et TJTK prognoositav tulu

põhitegevusest on 377 616 eurot, leidis hankija, et TJTK tulu kogu hankeperioodil (5 aastat) oleks

1 888 080. Seejuures on hankija kohtu hinnangul olnud oma arvestustes äärmiselt konservatiivne,

kuivõrd arvestatud on üksnes põhitegevusest laekuvate potentsiaalsete tuludega.

15.3 Praeguses asjas ei ole asjakohane kaebaja poolt esitatud võrdlus Tallinna Ringkonnakohtu

16.06.2016 otsuses asjas 3-16-559 (p 19) toodud seisukohtadega. Praeguses asjas ei ole hankija

leidnud, et TJTK pakkumuse maksumus on võrreldes riigihanke eeldatava maksumusega

põhjendamatult madal. Seega ei pidanud hankija tegelikkuses teostama pakkumuse sisulist

hindamist viisil, nagu on kirjeldatud viidatud lahendis. Kuivõrd kaebaja viide Tallinna

Ringkonnakohtu otsuses nr 3-15-559 toodud seisukohtadele ei ole praeguses asjas asjakohane, siis

on põhjendamatu kaebaja etteheide, mille kohaselt on VAKO oma otsuses toonud täiendava

asjaoluna välja põhjendused, mille kohaselt ei ole TJTK pakkumuse maksumus teiste pakkujate

maksumusega võrreldes sedavõrd madalam, et hankijal pidi tekkima kahtlus, et TJTK pakkumuse

maksumus on põhjendamatult madala maksumusega. Korralduses nr 481 on välja toodud

riigihankes esitatud jäätmete teenustasude hinnad ühe m3 jäätmete veole. TJTK pakkumuse hind

on ca 10,1% madalam, kui maksumuselt järgmine, st kaebaja pakkumuse hind. Seega kinnitab ka

nimetatud võrdlus asjaolu, et hankijal ei olnud põhjust asuda seisukohale, et TJTK pakkumus on

põhjendamatult madala maksumusega.

16. Ehkki kohus on seisukohal, et hankija pidi riigihankes esitatud pakkumuste maksumuste

kontrollimisel lähtuma RHAD p-s 11.6.11 sätestatust, märgib kohus vastusena kaebaja

etteheidetele seonduvalt TJTK pakkumuse maksumuse käsitlemisega VAKO otsuses järgmist.

16.1 Kohus ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt teostas VAKO kaalutlusõigust hankija eest.

VAKO nõustus otsuse punktis 15 hankija ja TJTK seisukohaga, et seda, et TJTK pakkumus vastab

turutingimustele ega ole põhjendamatult madala maksumusega, tõendavad kaudselt ka kaebaja ja

AS Ragn-Sells poolt pakutud hinnad hankija poolt 25.08.2017 välja kuulutatud riigihankes nr

189177, mis on sarnane käesoleva hankega, kuid lõppes lepinguta. VAKO on otsuse punktis 15

vastavat argumenti analüüsinud, kuid on pidanud vajalikuks viidata sama punkti juurde kuuluvas

joonealuses märkuses asjaolule, et korralduses ega üheski teises menetluses koostatud dokumendis

ei ole riigihankes nr 189177 pakutud hindadele viidatud ning sellekohane argument esitati

esmakordselt alles vaidlustusmenetluses. Asjaolu, et VAKO on viidatud menetlusosaliste poolt

esile toodud argumentatsiooniga nõustunud ei tähenda, et VAKO oleks asunud hankija asemel

hindama pakkumuse maksumuse põhjendatust, st teostama kaalutlusõigust hankija eest. VAKO

on üksnes nentinud, et ka kaebaja enda ja Ragn-Sells AS poolt viidatud riigihankes pakutud

hinnad, mis oleksid hankelepingu sõlmimisel pidanud kehtima veel ka praegu, olid madalamad kui

TJTK poolt vaidlusaluses hankes pakutud. VAKO on vastava argumentatsiooni õigsusele viidanud

kui täiendavale TJTK pakkumuse turutingimustele vastavust tõendavale argumendile ning ei ole

asunud hindama TJTK poolt pakutud maksumust sisuliselt. VAKO ei ole märkinud, et hankija

oleks TJTK pakkumuse põhjendatuse tuvastamisel vastavale argumendile tuginenud või seda

kaalunud.

16.2. Kaebaja põhiline väide nii 03.07.2019 kirjas kui ka vaidlustus- ja kohtumenetluses on olnud,

et TJTK pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, kuna õigusvastaselt on jäetud

arvestamata saastetasu maksmise kohustusega. Kaebaja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et TJTK-

l on võimalik segaolmejäätmeid 100% ulatuses taaskasutada, st käidelda viisil, et käitlemisega ei

kaasneks saastetasu maksmise kohustust. Kaebaja väidete kohaselt kavatseb TJTK Viimsi vallast

kogutud jäätmed kas täielikult või osaliselt prügilasse ladestada, mistõttu on TJTK poolt hankes

näidatud hind tegelikkuses oluliselt kõrgem.

11(14)

16.2.1 TJTK on oma 12.07.2019 vastuses hankijale selgitanud, miks tema pakkumuse maksumus

ei ole põhjendamatult madal. TJTK selgitas, et ta ei suuna Viimsi vallast kogutud jäätmeid

ladestamisele, vaid oma tootmisesse-taaskasutusse, seega nende käitlemise hind ei sisalda

saastetasu. Samuti selgitas TJTK, et ta ei kasuta alltöövõtjaid, mis tavaolukorras muudab jäätmete

töötlemise kallimaks. TJTK on oma erinevates menetlusdokumentides sõnaselgelt eitanud

kavatsust Viimsi vallast kogutavate jäätmete ladestamiseks ning rõhutab, et taaskasutab

kogutavaid jäätmeid. Kohus nõustub VAKO otsuse punktis 16 toodud põhjendusega, et

vaidlustusmenetluses ei ole võimalik tuvastada seda, mida hakkab TJTK faktiliselt tegema

jäätmetega, kui temaga sõlmitakse hankeleping. Seda ei ole võimalik teha ka kohtumenetluses.

VAKO on õigesti määratlenud, et käesolevas asjas käib vaidlus TJTK pakkumuse põhjendatuse

üle ning hankijal on kehtiva kohtupraktika kohaselt ulatuslik kaalutlusõigus asjaolude osas, mida

võtta arvesse pakkumuse põhjendatuse või põhjendamatuse tuvastamisel. Vaidlustuskomisjon (ega

ka kohus) ei saa vaidlustuse (kaebuse) lahendamisel hakata ise teostama seadusega haldusorganile

pandud kaalutlusõigust, vaid saab üksnes kontrollida kaalutluse teostamise õiguspärasust. Hankija

on vaidlusaluses korralduses asunud seisukohale, et TJTK pakkumuse näol ei ole tegemist

põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Seejuures on hankija lähtunud mh TJTK

12.07.2019 vastuses hankija pöördumisele toodud andmetest. Nii nagu VAKO oma otsuse

punktides 14.1-14.2 ja kohus käesoleva otsuse eelnevates punktides välja tõi, siis ei pidanud

hankijal tekkima kahtlust TJTK pakkumuse põhjendatuse osas. Kui hankija ikkagi TJTK poole

selgitustaotlusega pöördus ning jõudis selle põhjal korralduses toodud järeldusteni, siis täitis

hankija sellega RHAD p-st 11.6.11 või ka RHS §-st 115 tuleneva kontrollikohustuse. Kohus

nõustub VAKO-ga, et eelnevat arvestades puudus hankijal igasugune alus asuda tuvastama, kas

vastab tõele TJTK kinnitus, et ta ei kavatse kogutavaid jäätmeid ladestada. VAKO on otsuses

õigesti tuvastanud, et hinnates TJTK pakkumuse maksumuse põhjendatust on hankija põhjendatult

järginud menetlusnorme ning hankija järeldustes ei ole kaalutlusvigu.

16.2.2 Ehkki kohus on seisukohal, et eelmises alapunktis toodud põhjendustel ei pidanud hankija

ega pea ka kohus tuvastama, kas TJTK kinnitus, mille kohaselt ta ei kavatse kogutud jäätmeid

ladestada, on õige, peab kohus vastusena kaebaja põhjendustele vajalikuks tuua välja asjaolu, et

kaebaja ei ole suutnud ka kohtumenetluses põhjendada, et tema väide, mille kohaselt ei ole TJTK-l

kavatsust Viimsi vallast kogutud segaolmejäätmeid ladestada, oleks usutav. Kaebaja on kaebuses

välja toonud, et TJTK poolt esitatud selgitused on vastuolus TJTK kompleksloaga. Kohus nõustub

kaebajaga selles, et jäätmeseaduse regulatsioonist tulenevalt saab mistahes jäätmekäitleja, sh

TJTK jäätmeid käidelda, sealhulgas taaskasutada üksnes kooskõlas talle väljastatud

kompleksloaga. JäätS § 73 lg 1 kohaselt annab jäätmeluba jäätmeid käitlevale isikule õiguse üheks

või mitmeks sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete

tekitamiseks käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud tegevusvaldkondades ning määrab selle õiguse

realiseerimise tingimused, lg 2 p 2 järgi on jäätmeluba vaja jäätmete taaskasutuseks. Kohus leiab

aga, et kaebaja tõlgendab nimetatud sätteid kitsendavalt ning kaebaja tõlgendus ei ole ka

kooskõlas JäätS § -s 22 sätestatud jäätmetekke vältimisele suunatud jäätmehierarhia põhimõtetega.

TJTK-le väljastatud kompleksluba nr L.KKL.HA-18510 ja selle tabel 7 näeb ette meetmed

jäätmetekke vältimiseks ja jäätmetest vabanemiseks. Sättest ei tulene loa omaja kohustus igal

juhul ladestada 35-40% jäätmetest, vaid pigem on tegemist ladestamisele seatud piiranguga. Sätet

ei ole võimalik tõlgendada viisil, et loa omaja peab igal juhul ladestama 35-40% jäätmetest

sõltumata sellest, et tema poolt kasutusele võetud uus tehnoloogia võimaldab jäätmeid töödelda

viisil, mis võimaldab viidatud protsenti oluliselt vähendada. Kohtu hinnangul on õige TJTK

seisukoht, mille kohaselt on jäätmeloa omajal alati võimalik valida keskkonnasõbralikum viis ja

mitte ladestada jäätmeid, kui on olemas keskkonnasõbralikum lahendus. TJTK on menetluses

välja toonud, et tal on olemas jäätmekäitlustehas-liin, millega ta osutab Viimsi vallale hankes

teenust nii, et kogutud segaolmejäätmetest toodetakse prügikütust. Üle jäävat osa kasutatakse

prügila sulgemise töödel ning sellisel viisil tekibki 100% ulatuses taaskasutus. Kaebaja on välja

toonud, et TJTK poolt kasutatav tehnoloogia ei võimalda jäätmete 100%-list taaskasutamist. Nagu

12(14)

ilmnes kohtuistungil, siis seonduvad kaebaja väited TJTK poolt enam kui kümme aastat tagasi

kasutusel olnud liini omadustega. Kohtu jaoks on usutav, et viidatud liini on vahepealsel ajal

oluliselt parendatud ning liini omadused on muutunud. Seega ei ole juba vahepeal möödunud

ajafaktorist tulenevalt võimalik, et TJTK poolt kasutatav tehnoloogia ei ole arenenud selliselt, et

jäätmete taaskasutuse osakaal on oluliselt suurenenud. Kohtu hinnangul ei välista ka TJTK prügila

sulgemisprojekti seletuskirjas toodu jäätmekütuse tootmisest üle jääva tootmisjäägi kasutamist

prügila sulgemisel selle katmise materjalina. TJTK prügila sulgemisprojekt ei välista sellise

materjali kasutamist mitte mingil viisil. Samuti ei tulene viidatud dokumendist, et kasutada võiks

üksnes koldetuhka. Ka kaebaja poolt esile toodud punktis 5.7 on soovitava materjalina biofiltrite

puhul toodud esile soovitus kasutada komposti või jäätmekomposti. Asjaolu, et sulgemisprojektis

on näitena toodud viited mõnedele materjalidele ei tähenda, et teistsuguseid materjale kasutada ei

ole lubatud. TJTK on menetluses põhjendatult esile toonud, et sulgemiskava ja kompleksluba

näevad ette jäätmekütuse orgaanilise fraktsiooni koodiga 19 12 12 kasutamist kompostimiseks ja

sellest toodetud praakkomposti kasutamist sulgemisel. Seega on kaebaja poolt esile toodud väited

ekslikud.

16.3 Järgneva argumendina toob kaebaja välja, et hankija on jätnud TJTK õigusvastaselt

menetlusest kõrvaldamata RHS § 95 lg 4 p 4 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib hankija

kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja

see muudab tema aususe küsitavaks. Kaebaja leiab, et viidatud põhjusel tuleb tunnistada kehtetuks

hankija otsused kolmanda isiku pakkumuse kvalifitseerimise ning tema pakkumuse edukaks

tunnistamise kohta. Kaebaja leiab, et TJTK oleks tulnud viidatud sätte alusel turgu valitseva

seisundi kuritarvitamise tõttu menetlusest kõrvaldada. Vastates nimetatud väitele nõustub kohus

esmalt Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2019 kohtumääruse punktis 13 tooduga, mille kohaselt

jääb seoses viidatud väitega arusaamatuks, mille põhjal olnuks hankijal võimalik kaaluda TJTK

kõrvaldamist

konkurentsiõiguse

väidetavate

rikkumiste

tõttu.

Ringkonnakohus

märgib

põhjendatult, et kaebuses on selles osas viidatud kaebaja 03.07.2019 pöördumisele, kuid

nimetatud kiri sisaldab üksnes arvutust, miks kaebaja leiab, et TJTK pakkumuse maksumus on

põhjendamatult madal. Kui hankijale ei olnud ega pidanudki olema teada asjaolud, mis võiksid

anda alust pakkuja RHS § 95 lg 4 p 4 alusel hankemenetlusest kõrvaldamiseks, siis on etteheide

kõrvaldamise kaalumata jätmisest ainetu. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja on küll käesolevas

menetluses esitatud dokumentides püüdnud täiendavalt põhistada RHS § 95 lg 4 p-s 4 sätestatud

kõrvaldamise alusega seonduvat, kuid nimetatud väited on esitatud alles kohtumenetluses, millest

tulenevalt ei saanud hankija nendega hankemenetluses arvestada. Tegemist on ka kaebaja

põhjalikul analüüsil põhineva ning jäätmete käitlemise spetsiifikat tundva isiku poolt esitatud

väidetega. Ükski kaebaja esitatud väidetest ei ole selline, et hankijal oleks pidanud TJTK

pakkumuse saamisel tekkima küsimus sellest, kas TJTK võiks oma positsiooni kuritarvitada.

Asjaolu, et TJTK-le kuulub prügila ei anna veel alust eeldada konkurentsiõiguse normide

rikkumist. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud hankija tunnistama otsust TJTK kvalifitseerimiseks

kehtetuks põhjusel, et hankija oleks pidanud TJTK RHS § 95 lg 4 p 4 alusel menetlusest

kõrvaldama.

16.4 Järgnevalt on kaebaja esitanud kohtumenetluses väite, mille kohaselt esitas TJTK hankijale

pakkumuse maksumuse kohta valeandmeid, millest tulenevalt esines täiendav alus pakkumuse

tagasilükkamiseks RHAD p 11.6.12. järgi. Valeandmetena käsitleb kaebaja TJTK poolt esitatud

väidet, mille kohaselt tal puudub Viimsi vallast kogutud jäätmete käitlemisel kohustus maksta

saastetasu.

16.4.1 Kohus ei nõustu TJTK-ga selles, et kuivõrd kaebaja esitas viidatud väite alles

kohtumenetluses, siis ei saa ta väitele tugineda põhjusel, et ta ei esitanud väidet seoses TJTK

pakkumuse vastavaks tunnistamise ja pakkuja kõrvaldamata jätmise põhistusena VAKO

menetluses. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2019 määruse punktis 12 toodud

käsitlusega, mille kohaselt on tegemist üksnes täiendava õigusliku argumendiga selle kohta, miks

13(14)

ei vasta TJTK pakkumus hanke tingimustele ja tulnuks tagasi lükata (vt ka Riigikohtu 17.04.2018

otsus nr 3-17-2226, p 5). TJTK pakkumuse sisulise mittevastavuse (selle põhjendamatult madala

maksumuse tõttu) on kaebaja üheselt mõistetavalt vaidlustanud juba vaidlustusmenetluses.

Eeltoodud ringkonnakohtu määruses toodud põhjendustest tulenevalt on kaebajal võimalik

vastavale väitele kohtumenetluses tugineda. Kohtuistungil tehtud määrusega jättis kohus

rahuldamata TJTK taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks nimetatud väiteid puudutavas osas.

16.4.2 Ka nimetatud väite sisustamisel viitab kaebaja asjaolule, et kaebajale väljastatud

kompleksloa kohaselt peab ta jäätmekütuse tootmisel suunama 35-40% segaolmejäätmetest

ladestamisele ning asjaolule, et jäätmete taaskasutamine prügilas ei ole kooskõlas prügila

sulgemiskavaga. Nimetatud väitele tugines kaebaja esmakordselt kohtumenetluses ega ole

hankemenetluses vastavale asjaolule tuginenud ega hankijale vastavaid asjaolusid esitanud. Seega

kehtib ka nimetatud väite puhul käesoleva otsuse eelmises alapunktis toodu, mille kohaselt ei

olnud hankijal võimalik hankemenetluses üldse kaaluda hankija kõrvaldamist menetlusest viidatud

rikkumise tõttu. Kui hankijale ei olnud ega pidanudki olema teada asjaolud, mis oleksid võinud

anda alust pakkuja kõrvaldamiseks hankemenetlusest RHAD p 11.6.12 alusel, siis ei saa hankijale

ette heita viidatud aluse kaalumata jätmist. Kohus on kaebaja väiteid käesolevas otsuses

analüüsinud ning on leidnud, et väited ei ole õiged ka sisuliselt. Eeltoodut kokku võttes ei pidanud

hankija kõrvaldama TJTK-d menetlusest RHAD p 11.6.12. alusel.

17. Kaebaja on seisukohal, et hankija otsus TJTK kvalifitseerimiseks tuleb tunnistada kehtetuks

kaebuse punktis 18 toodud asjaoludel, st põhjusel, et hankija oleks pidanud TJTK RHS § 95 lg 4 p

4 alusel menetlusest kõrvaldama. Samuti on kaebaja seisukohal, et hankija otsus TJTK pakkumuse

vastavaks tunnistamiseks tuleb tunnistada kehtetuks põhjusel, et tuleb tunnistada kehtetuks otsus

TJTK kvalifitseerimiseks ning täiendavalt põhjusel, et TJTK pakkumus ei sisalda kõiki RHAD-i

p-des 13.4 ja 3.17 ettenähtud kulusid ning TJTK on esitanud pakkumuses valeandmeid. Kaebaja

on seisukohal, et hankija otsus TJTK pakkumuse edukaks tunnistamiseks tuleb tunnistada

kehtetuks, kuna hankija oleks pidanud lükkama TJTK pakkumuse tagasi põhjendamatult madala

maksumuse ja pakkumuses eksitava teabe esitamise tõttu või täiendavalt seetõttu, et kehtetuks

tuleb tunnistada hankija otsused, millega TJTK kvalifitseeriti ning tema pakkumus vastavaks

tunnistati.

18. Kohus nõustub VAKO otsuse punktides 17-18 ning Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2019

määruses toodud põhjendustega, mille kohaselt ei pidanud hankija TJTK-d RHS § 95 lg 4 p 4

alusel menetlusest kõrvaldama. Seega puudub alus hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks,

millega TJTK kvalifitseeriti. Kuna hankija otsus TJTK kvalifitseerimiseks on õiguspärane, siis

puudub alus otsuse tühistamiseks, lähtudes hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest. Kohus on

käesolevas menetluses ka leidnud, et tuvastamist ei ole leidnud, et TJTK pakkumuse maksumus ei

sisalda kõiki RHAD-is ettenähtud kulusid ning VAKO otsus on ka nimetatud väiteid puudutavas

osas õige. Seega puudub alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks osas, millega tunnistati TJTK

pakkumus vastavaks põhjusel, et see ei vasta RHAD-ile. Kuna hankija otsused TJTK

kvalifitseerimiseks ja tema pakkumuse vastavaks tunnistamiseks on õiguspärased, puudub alus

otsuse tühistamiseks, millega TJTK pakkumus tunnistati edukaks. Kuna kohus ei ole tuvastanud

käesolevas asjas, et VAKO oleks otsuse tegemisel rikkunud menetlusnorme või kohaldanud

ebaõigesti õigust, siis puudub alus ka VAKO otsuse tühistamiseks.

19. Ülaltoodu alusel jääb kaebus rahuldamata.

20. HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Hankija on esitanud taotluse

tühistada kaebuse rahuldamata jätmisel kaebaja taotluse alusel seatud esialgne õiguskaitse.

Hankija palub esialgse õiguskaitse tühistada TJTK poolt 04.10.2019 Tallinna Ringkonnakohtule

esitatud määruskaebuses toodud põhjendustel, et välistada hankija poolt korrektselt läbi viidud

hanke jõustumisega venitamist kaebaja poolt, kuna kaebajal on võimalus viia vaidlus

14(14)

Riigikohtuni. Kohus jättis kaebuse rahuldamata, ning lahendab seega hankija poolt esitatud

taotluse. Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata.

20.1 HKMS § 253 lg 1 kohaselt võib kohus asjaolude muutumisel menetlusosalise taotluse alusel

või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta.

20.2 Hankija ei ole oma taotluses tuginenud väitele, et asjaolud on võrreldes Tallinna Halduskohtu

1.10.2019 määruse või Tallinna Ringkonnakohtu 18.10.2019 määruse tegemise ajaga faktiliselt

muutunud. Hankija tugineb samadele asjaoludele, mida on varasemas menetluses hinnanud nii

halduskohus kui ka ringkonnakohus. Hankija ei väida, et viidatud määruste tegemise hetkel Viimsi

vallas kehtinud vabaturu olukord oleks muutunud.

20.3 Kuivõrd hankija ei ole toonud esile uusi asjaolusid, siis jätab kohus hankija taotluse esialgse

õiguskaitse tühistamiseks rahuldamata. Kuivõrd nii hankija kui ka TJTK põhjendusi ning avalikku

huvi ning kaebaja huve on eelnevas menetluses juba kaalutud, siis ei põhjenda kohus oma

seisukohta siinjuures täiendavalt. Kohus jääb taotluse rahuldamata jätmise puhul kõigi oma

1.10.2019 määruses toodud seisukohtade juurde ning nõustub Tallinna Ringkonnakohtu

18.10.2019 määruses toodud põhjendustega neid üle kordamata.

MENETLUSKULUD

21. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda.

22. Hankija ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, millest tulenevalt jäävad vastustaja

menetluskulud tema enda kanda.

23. HKMS § 108 lg 8 järgi hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade

reeglite järgi nagu poolele.

24. Kolmas isik on esitanud käesolevas vaidluses taotluse menetluskulude hüvitamiseks kokku

summas 8876,40 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et kulud ei ole kogu ulatuses

põhjendatud. Kolmanda isiku vastuväited kaebusele on jäänud suures osas samaks, nagu need olid

esitatud VAKO menetluses. VAKO menetluses kantud kulud on VAKO oma otsusega aga juba

välja mõistnud. Kohus leiab, et kolmanda isiku kulutused kohtumenetluses ei saa olla suuremad,

kui need olid VAKO menetluses, kuivõrd kaebaja ei esitanud niivõrd suures osas uusi väiteid, mis

õigustaks oluliselt ajamahukamat analüüsi. Seega mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks

välja lepingulise esindaja kulud 4100 euro ulatuses (käibemaksuga), ehk 25 töötunni ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm