2-19-10881/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

12. november 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-10881

Tsiviilasi

D Ä hagi J G vastu mittevaralise kahju nõudes

Tsiviilasja hind

300 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja D Ä (isikukood xxxx)

Kostja J G (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus.

2. Mõista välja J G D Ä kasuks mittevaraline kahju summas 300 eurot.

3. Määrata tsiviilasja hinnaks 300 eurot.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja J G kanda.

5. Määrata hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 75 eurot.

6. Välja mõista J G D Ä kasuks menetluskulud summas 75 eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja hageja kohta 10.05.2019 kanal2 saates Reporter, et

„Seesama, kellest jutt on, temal oleks tegelikult pidanud register puhtaks saama 10 aasta

jooksul. Tal tegelikult register puhas ei olnud. 2023 oleks tal pidanud olema võimalus alles

turvatöötajaks hakata.“ Hageja väitel on tegemist ebaõigete andmete avaldamisega, kuna

tegelikult tema karistus kustus registrist 5 aastaga ning tal oli õigus turvatöötajana töötada.

Tulenevalt kostja poolt avaldatust sai hageja psüühika oluliselt kahjustatud – inimesed

tunnevad teda ära ja vaatavad teda halvustavalt. Hageja kaotas töö ja pidi vahetama nime, et

2(3)

oleks võimalik teistesse kohtadesse kandideerida. Samuti tekkis hagejal vererõhu

kõrgenemine. Hageja taotles kostjalt mittevaralise kahju väljamõistmist kohtu õiglasel

äranägemisel.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

2. Kostja tunnistas, et oli ebaõigeid andmeid avaldanud, kuna polnud õigusliku hinnangu

andmisel teadlik, et hageja oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine ja et seetõttu kehtis

erandina lühem aeg karistuse kustumiseks. Siiski leidis kostja, et kahju välja mõistmine pole

põhjendatud, kuna hageja üleelamised ei tulenenud kostja avaldatust, vaid ühiskondlikust

hinnangust kostja tegutsemisele turvatöötajana, kui ta oli varasemalt karistatud. Kostja

hinnangul pole hagejale tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostja väljendatuga. Kostja üritas

ebaõige hinnanguga kaasnevat võimalikku negatiivset tagajärge vältida. Kui kostja sai

teadlikuks ebaõigete andmete avaldamisest kontakteerus ta hageja tööandjaga ja selgitas, et

oli andnud ebaõigeid andmeid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

4. Hageja esitas kostja vastu au teotamisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Teisele isikule

(kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta

on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS

§ 1045). Isikuõiguste rikkumisega kahju tekitamine on õigusvastane (VÕS § 1045 lg 1 p 4).

Isiku õiguste rikkumise üheks vormiks on au teotamine, mis võib toimuda avaldades isiku

kohta ebaõigeid faktilisi andmeid või ebakohaseid hinnanguid. Kostja avaldas hageja kohta,

et hagejal peaks olema karistusregistris kehtiv karistus, mistõttu saaks ta turvatöötajana

töötada alles pärast karistuse kustumist 2023. aastal. Kohus leiab, et kostja poolt avaldatu on

faktiväide, kuna selle tõesus on kohtumenetluses tuvastatav.

5. Teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda,

et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele või et avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati,

oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu

põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 2 ja 3). Poolte

vahel puudub vaidlus, et kostja avaldatud väide ei olnud tõene, kuna hageja oli kuriteo toime

panemise ajal alaealine, mistõttu kustus tema karistus 5 aastaga ja hageja võis seetõttu

turvatöötajana töötada (tl 7 ja tl 61). Kostja pole toonud välja asjaolusid, mille põhjal saaks

kohus järeldada, et ta kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele.

Seetõttu ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

6. Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises

süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1). Süüd välistavaid asjaolusid

ei ole menetluses esitatud. Seega vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud

õigusvastase kahju tekitamise eest.

7. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta

mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et võrreldes varasema sätte

sõnastusega ei näe VÕS § 134 lg 2 ette võimalust jätta kahju hüvitamise kohustuse

olemasolul mittevaralise kahju eest mõistlik summa üldse välja mõistmata (RKTKo 2-15-

16007, p 18). Vastavalt läheks seaduse sõnastusega ja kohtupraktikaga vastuollu kostja

tõlgendus, mille kohaselt tuleb kahju hüvitamise kohustuse tuvastamise eeldusena kindlaks

teha kahju hüvitamine, ning üksnes juhul kui kohus tuvastab õigusvastase kahju koosseisus

kahju tekkimise, siis saaks kohus hinnata VÕS § 134 lg 2 alusel mittevaralise kahju suurust.

Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja

3(3)

ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS

§ 134 lg 5).

8. Kohus peab kahju suuruse määramisel oluliseks asjaoluks, et kostja ei avaldanud

ebaõigeid andmeid enda isiklikust motivatsioonist kantuna, vaid andmete avaldamine toimus

uudisloo kontekstis, mis oli tehtud motiveerituna kolmanda isiku vihjest (tl 1 ja tl 61). Kostja

esitas enda seisukoha õigusliku hinnanguna, mis põhinedes valedele andmetele, väljendus

ebaõiges faktiväites, mitte ei avaldanud teadvalt ebaõigeid andmeid. Kohus peab ka

oluliseks, et kostja teavitas pärast eksimusest teada saamist koheselt hageja tööandjat ja

selgitas, et tal on õigus oma töökohal töötada (tl 63). Samuti peab kohus oluliseks kostja

vastuväidet, et hageja hingelised kannatused, mis tulenesid ühiskondlikust hukkamõistust,

võisid olla põhjustatud olulises osas sama uudisklipiga kajastatud muudest avaldatud

asjaoludest, sh et tegemist oli varem kuriteo toime pannud isikuga, kes töötas turvatöötajana,

ja vähemolulisel määral väitest, kas hageja karistusregistri kanne on kustunud või mitte.

Kohtute praktikas on ühekordse isikuõiguste rikkumise korral mõistetud mittevaraline kahju

välja vahemikus 100-2000 eurot. Kohus leiab, et kuna kostja ei tegutsenud tahtlikult, pärast

eksimusest teada saamist näitas üles soovi oma eksimust parandada ning ebaõigete andmete

avaldamine toimus kolmanda isiku tahtest motiveerituna uudiseloo kontekstis, mis oleks ka

õigete andmete puhul võinud kaasa tuua ühiskondliku hukkamõistu, on mittevaralise kahju

mõistlikuks summaks 300 eurot ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 300 eurot.

MENETLUSKULUD

9. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (VÕS § 168 lg 1). Kohus

rahuldab hagi, mistõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Hagejal

ei olnud menetluses esindajat, mistõttu on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud

riigilõiv. Kohus määras hagi menetlusse võtmisel hagihinnaks 1 000 eurot, millelt tasus

hageja riigilõivu 175 eurot.

10. Kohus võib määrata mittevaralise nõude puhul hagihinna erinevalt seaduses sätestatud

eelduslikust hagihinnast, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning

poolte varalist seisundit ja sissetulekut (TsMS § 132 lg 2). Tsiviilasja hinna kohta tehtud

määrust võib kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes (TsMS § 136 lg 4

ls 1). Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga (TsMS § 136 lg 4 ls 2).

Kohus leiab, et arvestades asja ulatust on põhjendatud muuta hagihinda ning kohus määrab

hagihinnaks 300 eurot. Hagilt hagihinnaga 300 eurot tuleb riigilõivu tasuda 75 eurot. Seetõttu

määrab kohus hageja menetluskulude suurusena kindlaks 75 eurot, mis vastab hagiavalduselt

tasutud riigilõivule. Kohus mõistab hageja menetluskulud summas 75 eurot kostjalt hageja

kasuks välja. Enamtasutud osas (100 eurot) saab hageja esitada kohtule taotluse enamtasutud

riigilõivu tagastamiseks.

11. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude suuruse

kindlaksmääramist saab vaidlustada, kui vaidlustatav summa ületab 200 eurot (TsMS § 178

lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik