2-18-2988/87 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-18-2988

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

12. november 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-2988

Tsiviilasi

OÜ Fixtec hagi Põltsamaa Vallavara OÜ ja OÜ

Alkranel

vastu

ebaõigete

faktiväidete

ümberlükkamiseks

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Fixtec (registrikood: 10042904; asukoht:

Noole 4-6b, 10415 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo

Friedenthal (e-post: tarmo.friedenthal@entsik.ee)

Kostja I Põltsamaa Vallavara OÜ (registrikood:

10291205; asukoht: Esku küla, Põltsamaa vald, 48005

Jõgeva maakond)

Kostja I seaduslik esindaja Toivo Tõnson (e-post:

toivo.tonson@poltsamaa.ee)

Kostja II OÜ Alkranel (registrikood: 10607878; asukoht

Riia 15B, 51010 Tartu)

Kostja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene

Varul (e-post: rene@advokaadid.ee)

Kohtuistungite toimumise ajad

15. oktoober 2018. a (eelistung), 21. jaanuar 2019. a, 04.

veebruar 2019. a, 09. aprill 2019. a, 03. september 2019.a

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Fixtec hagi Põltsamaa Vallavara OÜ ja OÜ Alkranel vastu ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamiseks rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud OÜ Fixtec kanda.

3. Jätta Põltsamaa Vallavara OÜ menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

4. Määrata OÜ Alkranel menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista OÜ-lt Fixtec OÜ

Alkranel kasuks välja 8362,50 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7, § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. OÜ Fixtec (edaspidi: hageja) esitas 23.02.2018 Tartu Maakohtule hagiavalduse Põltsamaa

Vallavara OÜ (edaspidi: kostja I) ja OÜ Alkranel (edaspidi: kostja II) vastu ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamiseks.

Hagiavalduse kohaselt kostja I kuulutas 16.11.2016 välja avatud riigihanke nr 180373 „Võisiku

küla ühisvee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd“. Pakkujatele avaldatud

hankedokumentide hulgas oli kostja II koostatud tehnoloogiline eelprojekt „Võisiku küla

reoveepuhasti

rekonstrueerimine.

Tehnoloogiline

eelprojekt

(Töö

nr

13-03-13-RVP)“.

Eelprojektis sisaldub hageja toodetava kompaktpuhasti BioFix 90K kohta kolm ebaõiget

faktiväidet, mis puudutavad seadme maksumust, osade väljavahetamise vajadust ja omadusi, ning

mille ümberlükkamist hageja taotleb:

 Faktiväide A: BioFix 90K kompaktpuhasti baasil kujutatud alternatiiv B üldmaksumus on

722 370 eurot (Eelprojekti Tabel 10).

 Faktiväide B: BioFix 90K kompaktpuhasti kasutamisel 30 aastase ekspluatatsiooni käigus

tuleb välja vahetada biokilekandjad ning mahutitesisene toruarmatuur (osaväide B1) ning

võrreldes teiste tehnoloogiatega puhastada täiendavalt biotiike tulenevalt biokile tehnoloogial

põhineva puhastusprotsessi omapärast, mida iseloomustab muuhulgas suurem heljumi

väljakanne biotiikidesse (osaväide B2).

 Faktiväide C: BioFix 90K kompaktpuhastil puudub tõhustatud lämmasikuärastuse (osaväide

C1), mille tõttu ei taga BioFix 90K kompaktpuhasti projekteeritust kõrgema reovee

lämmastiku kontsentratsiooni korral reovee puhastamist õigusaktides kehtestatud nõuetele

vastavaks (osaväide C2).

Ebaõigete andmete avaldamine ja levitamine on hageja majanduslikku positsiooni kahjustav,

kuna faktiväited A, B ja C kirjeldavad BioFix 90K puhasti baasil modelleeritud alternatiivi B kui

halvimat võimalikku lahendust, seda nii maksumuse, ekspluatatsioonikulude kui ka

puhastusvõimekuse osas.

Hageja leiab, et andmete avaldajateks on nii kostja I kui kostja II. Eelprojekti esialgseks tellijaks

oli AS Hoolekandeteenused. Seega avaldati eelprojektis sisalduvad ebaõiged andmed esmalt

kostja II poolt AS-le Hoolekandeteenused kui eelprojekti tellijale. Kostja I avaldas eelprojekti

hankemenetluse läbiviimisel riigihangete registris.

Kostja I seisukohad

2. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata. Kostja I on esitanud nõudele menetluses järgmised

vastuväited (kostja I vastus hagiavaldusele, II kd tl 11-15; V kd, tl 177-181):

 hageja oleks saanud oma õigusi kaitsta riigihanke raames alusdokumente vaidlustades;

 kostja I on hanke läbiviimisel järginud seadusandlust, kohalduvaid nõudeid ja juhendeid;

 kostjalt I kui hankijalt ei saa eeldada eelprojekti omapoolset hindamist, kuna tal puudub

vastav pädevus. Kostjal I puudus alus kahelda eelprojekti koostaja erapooletuses, pädevuses

või kompetentsis. Seega ei saa kostja I vastutada eelprojekti sisu eest. Vaidlus puudutab

hagejat ja kostjat II;

 selleks et hageja juriidilise isikuna saaks nõuda andmete ümberlükkamist, peab ta eelkõige

olema kannatanu, mis on praeguses asjas tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, kuidas

riigihangete registri elektroonilises keskkonnas avaldatud alusdokument on sekkunud tema

majandus- või kutsetegevusse. Väiteid või tõendeid selle kohta, kas ja kui palju on mingil

põhjusel puhasteid müümata jäänud, hagist ei nähtu;

 haginõue on ebatäpne ja määratlemata.

Kostja II seisukohad

3. Kostja II palub hagi jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:

 hagiavalduse resolutsioonis ei ole esitatud ümberlükatavaid faktiväiteid;

 kostja II ei ole oma töös esitanud faktiväiteid, st asjaolusid, mille tõeväärtus on kontrollitav.

Tegemist on eelprojekti koostaja hinnangutega;

 töös ei ole esitatud hinnanguid hageja kohta. Kostja II on oma töös hinnanud ja võrrelnud

omavahel erinevaid tehnoloogiad, ega ole avaldanud andmeid või hinnanguid hageja või tema

tegevuse kohta. Kuigi biokiletehnoloogia analüüsi osas on võetud aluseks hageja toodetav

seade BioFix 90K, siis ei saa seade olla eraldi isikuks või kannatanuks;

 kostja II ei ole teinud tööd kättesaadavaks kolmandatele isikutele. Kostja on töötanud AS-i

Hoolekandeteenused tellimusel ehk tegemist oli kostja II poolt töövõtulepingu täitmisega,

mille raames andis ta töö oma tellijale (AS-le Hoolekandeteenused) üle. Töö üleandmine

tellijale ei ole võrdsustatav andmete avaldamisega ja üldsusele kättesaadavaks tegemisega;

 kostja II töös esitatud laused on korrektsed ja tõesed.

KOHTU SEISUKOHT

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 sätestab, et ebaõigete andmete avaldamise korral võib

kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või

paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.

5. Kohus märgib esmalt, et nimetatud nõude esitamist ei mõjuta asjaolu, kas hageja oleks saanud

oma õigusi kaitsta riigihanke raames alusdokumente vaidlustades. VÕS § 101 lg-st 2 tulenevalt

võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada üldjuhul eraldi või koos kõiki seadusest

või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada.

6. Kostjad on leidnud, et hageja nõue ei ole selge, kuna haginõudes (resolutsioonis) ei ole välja

toodud konkreetseid faktiväiteid, mille ümberlükkamist hageja taotleb. Praegusel juhul palub

hageja kohustada kostjaid andmeid ümber lükkama teate edastamisega, mille kohaselt

„16.11.2016

väljakuulutatud

riigihanke

nr

180373

„Võisiku

küla

ühisvee-

ja

kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd“ alusdokumendis, OÜ Alkranel poolt

koostatud

tehnoloogilises

eelprojektis

Võisiku

küla

reoveepuhasti

rekonstrueerimine.

Tehnoloogiline eelprojekt (Töö nr 13-03-13-RVP), on avaldatud ebaõiged andmed AS-i Fixtec

toodetava ja müüdava BioFix 90K kompaktpuhasti ehitusmaksumuse, ekspluatatsioonikulude,

omaduste ning puhastusjõudluse kohta (Tehnoloogilise eelprojekti lahenduste võrdluse

„alternatiiv B“). Tehnoloogilise eelprojekti andmed BioFix 90K kompaktpuhasti baasil

kirjeldatud alternatiivi B kogumaksumuse kohta on kajastatud tegelikust kallimana ning esitatud

väited ekspluatatsioonikulude suuruse, seadmete asendamisvajaduse, biotiikidesse suurema

heljumi väljakande ning lämmastikuärastuse probleemide kohta, mis ei taga BioFix 90K puhasti

poolt VV 29.11.12 määrusega nr 99 kehtestatud heitvee nõuete täitmist üldlämmastiku osas, on

valed.“ 15.10.2018 kohtuistungil andis kohus hagejale tähtaja mh haginõude täpsustamiseks (IV

kd tl 131). Hageja jäi oma nõude juurde esitatud sõnastuses. Kuigi konkreetseid faktiväiteid, mille

ümberlükkamist hageja taotleb, ei ole hagiavalduse resolutsioonis ära toodud, leiab kohus siiski,

hageja nõue on piisavalt konkreetne. Hageja on tema arvates ebaõiged faktiväited ära toonud

hagiavalduse sisus.

7. VÕS § 1047 lg 4 kohase nõude eelduseks on üksnes asjaolu, et isiku või tema tegevuse kohta

on avaldatud ebaõigeid andmeid. Kuna VÕS § 1047 lg 4 ei eelda andmete avaldamise

õigusvastasust, siis võib juriidiline isik nõuda selle sätte alusel tema kohta avaldatud ebaõigete

andmete ümberlükkamist ka juhul, kui avaldatud andmed ei olnud talle majanduslikult kahjulikud

(Võlaõigusseadus III. Komm vlj, Tallinn 2009, lk 667). Asjaolu, kas tegemist on majanduslikult

kahjulike andmetega, mõjutab aga tõendamiskoormuse jaotust. Kui hageja nõuab andmete

ümberlükkamist, mis teda majanduslikult ei kahjusta, lasub avaldatud faktiväidete ebaõigsuse

tõendamise koormus hagejal. Kui hageja nõuab aga selliste andmete ümberlükkamist, mis teda

majanduslikult kahjustavad, on faktiväite õigsuse tõendamise koormus VÕS § 1047 lg-st 2

tulenevalt kostjal (samas, lk 666, 668). Kohus leiab, et praegusel juhul on hageja arvates

eelprojektis sisalduvate väidete puhul tegemist majanduslikult kahjuliku iseloomuga väidetega,

ning kui need on käsitletavad faktiväidete, mitte hinnangutena, siis lasub nende õigsuse

tõendamise koormus kostjal.

8. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele

isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed

teatavaks. Riigikohus leidis, et meedias (ajakirjanduses) andmete avaldamise korral on

avaldajateks nii meediaväljaanne kui meediaväljaandele andmeid edastanud isik (vt Riigikohtu

21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25). Riigikohus on andmete

avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses pidanud ka andmete avaldamist magistritöös (vt Riigikohtu

19. märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p 14). Kohus nõustub hagejaga, et andmete

avaldajaks on praegusel juhul nii kostja I kui ka kostja II. Kostja II avaldas eelprojekti selle

esialgsele tellijale, kelleks oli AS Hoolekandeteenused, ning kostja I avaldas eelprojekti

hankemenetluse läbiviimisel riigihangete registris.

9. Kostjad on leidnud, et hageja ei ole praegusel juhul kannatanuks, st hageja ei saa tema poolt

nimetatud andmete ümberlükkamist nõuda. Et hageja saaks nõuda ebaõigete andmete

ümberlükkamist, peab ebaõigeid andmeid olema avaldatud hageja või tema tegevuse kohta.

Kohus leiab, et hageja saab nõuda muuhulgas tema toodetava ja müüdava seadme (BioFix 90K

kompaktpuhasti) kohta esitatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist.

10. Vaidluse üheks keskseks küsimuseks oli asjaolu, kas hageja nimetatud väidete puhul, mille

ümberlükkamist hageja taotleb, on tegemist hinnangute või faktiväidetega.

11. Riigikohus on 15. aprilli 2015. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15 p-des 10 ja 13 korranud

varasemaid Riigikohtu seisukohti ning selgitanud, et VÕS §-s 1047 kasutatavad terminid

,,andmed" ja ,,faktilist laadi andmed" on samatähenduslikud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.

mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

5-07, p 26). Sellest tulenevalt nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist VÕS § 1047

tähenduses ka faktiväite avaldamiseks. Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on

faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav.

Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või

väärust (vt selle kohta nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

161-05, p 10; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26; 10. oktoobri 2007. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18). VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks

andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll

sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12; 13. aprilli 2007. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; 19. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja

17). Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostja avaldanud

sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust. Riigikohus on ka

selgitanud, et väärtushinnangu ja ka õigusliku hinnangu korral, isegi juhul, kui see tugineb

ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada VÕS § 1047 lõiget 4, s.o taotleda

hinnangu ümberlükkamist (Riigikohtu 10. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p

19).

12. Hageja arvates eelprojektis sisalduvate faktiväidete osas leiab kohus, et tegemist on valdavalt

hinnangutega, mitte faktiväidetega, mille ümberlükkamist saaks VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda.

Kohus leiab, et alati ei saa eeldada, et eriteadmistega isiku hinnangud põhineksid kontrollitavatel

andmetel, vaid ta võib anda hinnanguid oma eriteadmistele ja kogemustele tuginedes. Isegi kui

selline hinnang ei ole põhjendatud, ei saa nõuda selle ümberlükkamist. Järgnevalt käsitleb kohus

eraldi hageja nimetatud faktiväiteid.

12.1 Eelprojekti leheküljel 21 olevas tabelis 10 on BioFix 90K kompaktpuhasti baasil kujutatud

alternatiivi B üldmaksumuseks märgitud 722 370 eurot (faktiväide A). Kohus leiab, et tabelis

märgitud BioFix 90K kompaktpuhasti baasil kujutatud alternatiivi B üldmaksumuse puhul ei ole

tegemist faktiväitega, vaid hinnanguga. Et tegemist on hinnanguga, nähtub juba tabeli pealkirjast

(„Alternatiivide maksumuste ja ekspluatatsioonikulude võrdlev hinnang pikema ajaperioodi

lõikes (ilma käibemaksuta)).“ Ka teistes alternatiivide maksumust kujutavates tabelis on toodud

hinnangulised maksumused. Eelprojekti leheküljel 22 on märgitud, et alternatiivide analüüsis

hinnatud rajamis- ja ekspluatatsioonikulude arvestuse täpsuseks võib pidada +/- 5-10%. Seadme

maksumuse osas on eelprojektis lähtutud hageja antud hinnast. Eelprojektist nähtub, et

kogumaksumuse kujunemisel on arvestatud omakorda hinnanguid selle kohta, et 30 aasta jooksul

võib esineda biokilekandjate ning mahutitesisese toruarmatuuri väljavahetamise vajadus või

vajadus biotiike täiendavalt puhastada (vt otsuse p 12.2). Ka kostja II on selgitanud, et on andnud

maksumuse osas hinnangu ja prognoosinud 2013. a võimalikku hinda. Nii T. T. arvamus (III kd

tl 65-66), T. T. (VI kd tl 11), K. K. u (VI kd tl 189) ja A. T. u (VI kd tl 16) vande all antud

ütlused kinnitavad, et eelprojekti staadiumis ei olegi maksumust võimalik väga täpselt kindlaks

määrata, ning käärid eelprojekti ja tegeliku maksumuse vahel võivadki olla väga suured, 20-30%

või isegi üle 50%.

12.2 Eelprojekti p-s 2.3.2.5 on märgitud „Lisaks on biokiletehnoloogial põhineva kompaktpuhasti

korral 30 aastase kasutusaja jooksul arvestatud biokilekandjate ning mahutitesisese toruarmatuuri

väljavahetamise vajadusega. Biokiletehnoloogial põhinevate kompaktpuhastite korral on

arvestatud ka täiendava biotiikide puhastamise vajadusega 30 aastase kasutusaja jooksul võrreldes

teiste alternatiividega tulenevalt protsessi omapärast ning suuremast heljumi väljakandest

järelpuhastuseks kasutatavatesse biotiikidesse.“

Hageja on välja toonud, et eeltoodud lausetes sisaldub kaks ebaõiget faktiväidet: BioFix 90K

kompaktpuhasti kasutamisel 30 aastase ekspluatatsiooni käigus tuleb välja vahetada

biokilekandjad ning mahutitesisene toruarmatuur (osaväide B1) ning võrreldes teiste

tehnoloogiatega puhastada täiendavalt biotiike tulenevalt biokile tehnoloogial põhineva

puhastusprotsessi omapärast, mida iseloomustab muuhulgas suurem heljumi väljakanne

biotiikidesse (osaväide B2).

Hageja nimetatud osaväide B1 ei kujuta kohtu arvates endast faktiväidet, et BioFix 90K

kompaktpuhasti kasutamisel 30 aastase ekspluatatsiooni käigus tuleb välja vahetada

biokilekandjad ning mahutitesisene toruarmatuur. Kohtu arvates on tegemist hinnanguga, et 30

aasta jooksul võib tekkida biokilekandjate ning mahutitesisese toruarmatuuri väljavahetamise

vajadus. Samuti on tegemist hinnanguga, mis ei puuduta ainult BioFix 90K puhastit, vaid

biokiletehnoloogial põhinevaid kompaktpuhasteid üldiselt.

Kostja II on selgitanud, et eelprojektis on lähtutud „Keskkonnaministri 22.12.2014. a määruse nr

59 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Veemajandustaristu arendamine“ avatud taotlemise

korral“ lisast 2 („Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud

projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks“ (III kd tl 133-141), mille kohaselt

veemajanduses kasutatavale varale rakendatakse liigiti järgmised arvestuslikud majanduslikult

kasulikud eluea pikkused: võrgustikud, torustikud – 40 aastat; tootmishooned – 40 aastat;

reservuaarid ja mahutid – 40 aastat; masinad ja seadmed – 15 aastat. Küsimuse puhul, kas

biokilekandjad ja mahutisisene toruarmatuur liigituvad masinate ja seadmete alla, ja kas nende

puhul on sellest tulenevalt õigesti aluseks võetud 15 aastane kasulik eluiga, ei ole tegemist

faktiküsimusega, vaid hinnanguga. Eelprojektis on 15 aastast majanduslikult kasulikku eluaega

arvestades hinnatud, et toruarmatuuri ja biokilekandjate puhul tuleb need 30 aastase perioodi

jooksul üks kord välja vahetada.

Hageja nimetatud osaväite B2 osas leiab kohus, et see võib sisaldada endas faktiväidet, et

võrreldes teiste alternatiividega on biokiletehnoloogial põhinevatel kompaktpuhastitel suurem

heljumi väljakanne järelpuhastamiseks kasutatavatesse biotiikidesse ning hinnangut, et sellest

tulenevalt võib 30 aasta jooksul esineda vajadus biotiike täiendavalt puhastada. Kohus märgib, et

ka eeltoodud faktiväide on öeldud üldiselt biokiletehnoloogial põhinevate kompaktpuhastite

kohta.

Lisaks leiab kohus, et T. T. arvamuse (III kd tl 64-71) ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse

(EKUK) poolt läbiviidud uuringute „Aastatel 2004-2014 EL ja KIK abirahaga rajatud ja

rekonstrueeritud reoveepuhastite tõhususe hindamine“ (III kd tl 142-IV kd tl 89) põhjal võib väita

ning lugeda tõendatuks, et võrreldes aktiivmudapuhastitega põhjustavad BioFix väikepuhastid

suuremat reoainete väljakannet. T. T. arvamuses kajastatud analüüsitulemuste tabelist (III kd tl

69) selgub, et heitvee parameetrid (sh heljumi väljakanne) on aktiivmudapuhastitel märgatavalt

madalamad kui BioFix tüüpi puhastitel.

12.3

Eelprojekti

p-s

2.3.2.6

on

märgitud

„Kuna

biokiletehnoloogial

põhinevatel

kompaktpuhastitel puudub tõhustatud lämmastikuärastuse võimalus, siis ei pruugi antud lahendus

projekteeritust kõrgema reovee lämmastiku kontsentratsiooni korral tagada VV 29.11.12

määrusega nr 99 kehtestatud heitvee nõuete täitmist üldlämmastiku osas (vt. tabel 2 ja tabel 4).“

Hageja on välja toonud, et eeltoodud lauses sisaldub kaks ebaõiget faktiväidet: BioFix 90K

kompaktpuhastil puudub tõhustatud lämmastikuärastuse võimalus (osaväide C1), mille tõttu ei

taga BioFix 90K kompaktpuhasti projekteeritust kõrgema reovee lämmastiku kontsentratsiooni

korral reovee puhastamist õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavaks (osaväide C2).

Kohus nõustub, et eeltoodud lauses sisaldub faktiväide, et biokiletehnoloogial põhinevatel

kompaktpuhastitel puudub tõhustatud lämmastikuärastuse võimalus (osaväide C1). Kohus leiab,

et nimetatud faktiväide on hageja pakutud BioFix 90K puhasti kohta tõene. Kohus saab aru, et

hageja pakutud biokilepuhastil BioFix 90K tõhustatud lämmastikuärastuse süsteem puudus, kuna

selleks puudus vajadus, aga selle oleks saanud lisada. Hageja on oma 01.04.2019 seisukohtade p-s

2.3 selgitanud, et kui talle oleks avaldatud hinnapäringut tehes, et Võisikul on lämmastikuärastus

ülikõrge, oleks hageja teinud pakkumise teistsugusele lahendusele. Arvestades hinnapäringut, ei

olnud vaja ega olnud ka ettenähtav vajadus esitada pakkumine BioFix 90K puhastile, millele on

lisatud tõhustatud lämmastikuärastussüsteem. Ka hageja esitatud E. T. i seisukohast nähtub, et

vajadusel saab BioFix seadmetesse integreerida denitrifikatsioonisüsteemi, aga üldjuhul seda vaja

ei ole (hagiavalduse lisa 15, I kd tl 173).

Hageja nimetatud osaväite C2 osas leiab kohus, et see ei sisalda faktiväidet, mille kohaselt

tõhustatud lämmastikuärastuse võimaluse puudumise tõttu ei taga BioFix 90K kompaktpuhasti

projekteeritust kõrgema reovee lämmastiku kontsentratsiooni korral reovee puhastamist

õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavaks. Kohtu arvates sisaldab lause hinnangut selle kohta,

et esineda võib projekteeritust kõrgem reovee lämmastiku kontsentratsioon, ning et sellisel juhul

ei pruugi biokiletehnoloogial põhinevad kompaktpuhastid tagada tõhustatud lämmastikuärastuse

puudumise tõttu VV määrusega kehtestatud heitvee nõuete täitmist üldlämmastiku osas. Lisaks

leiab kohus, et lauses ei ole märgitud ning see ei tulene eelprojektist tervikuna, kui palju

projekteeritust kõrgema lämmastiku kontsentratsiooniga arvestada tuleb. Seetõttu ei ole võimalik

kohtul kontrollida, kas biokiletehnoloogial põhinevad kompaktpuhastid sellise reovee lämmastiku

kontsentratsiooni korral suudaks tagada reovee puhastamise õigusaktides kehtestatud nõuetele

vastavaks. Kindlasti ei ole eelprojektis väidetud seda, et BioFix 90K kompaktpuhastil võiks olla

probleeme reovee projekteeritud lämmastiku kontsentratsiooni korral VV määrusega kehtestatud

heitvee nõuete täitmisega.

13. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi tervikuna rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Arvestades hagi rahuldamata jäämist, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda.

15. Kostja I ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Kostjat I esindas menetluses tema

seaduslik esindaja. Sellised menetluskulud, mida kohus saaks asja materjalide pinnalt kindlaks

määrata, kostjal I puuduvad. Seetõttu jätab kohus kostja I menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

16. Kostja II palub hagejalt menetluskuludena välja mõista õigusabikulud 5362,50 eurot (ajakulu

48,75 eurot, tunnihind 110 eurot, ilma käibemaksuta) ja eriteadmistega isiku arvamuse saamise

kulu 3000 eurot. Kostja II menetluskuludest on hageja vaielnud vastu eriteadmistega isiku

arvamuse saamise kulule 3000 eurot vastavalt Aqua consult baltic OÜ arvetele. Hageja leiab, et

arveid ei ole võimalik objektiivselt T. T. arvamusega seostada. Kohus hagejaga ei nõustu, kuna

T. T. elulookirjeldusest (IV kd tl 98-103) nähtub, et T. T. on Aqua consult baltic OÜ juhatuse

liige. Juhindudes TsMS §-st 138, § 143 p-st 2, § 144 p-st 1, § 174 lg-st 1, § 175 lg-st 1 määrab

kohus kostja II menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab hagejalt kostja II kasuks välja

8362,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik